L̦eo ear ko̦kkure Annet, ear m̦okta patõk e n̦a ilal̦ im eilbõk wõt ke l̦eo ej pãd ioon. Annet ej ba: “Iar kõmaat joñan aõ maroñ ñan ire ippãn. Iar kajjioñ lam̦õj ak kõto wõt ear diwõjtok jãn ãrũ. Iar iuuni, juuji, baiti, im rakutake. Eñin iien eo iar eñjake an dibõj eõ kõn juon bakbõk. Ear lukkuun mejtok ãnbwinnũ im ejjel̦o̦k aõ maroñ.”

El̦aññe en kar kwe eo, ta eo kwõnãj kar kõm̦m̦ane?

Meñe kwõmaroñ kõjparok im ekkõl ñe kwõj diwõj in boñ im etal ñan juon jikin, ak men ko renana remaroñ wal̦o̦k jabdewõt iien. Baibõl̦ ej ba: “Kom̦ jaje ta eo enaaj wal̦o̦k ilju.”​—Jemes 4:14.

Jet jo̦dikdik ãinwõt Annet, rar jorrããn jãn armej ro rejaje kajjier. Ro jet rar jorrããn jãn armej ro rejel̦ã kajjier ak jãn juon ilo baam̦le eo aer. Ke Natalie ear 10 an iiõ, juon l̦addik me ej jokwe iturin m̦weo im̦õn ear ko̦kkure. Natalie ej ba: “Joñan aõ kar mijak im jook, ilo jinoin iar jab kõnnaan kake men in ñan jabdewõt.”

Ñan kiiõ, Annet ej n̦aruon make kõn ta eo ear wal̦o̦k ñane. Ej ba: “Ejjab bõjrak aõ l̦õmn̦ake men eo ear wal̦o̦k boñõn eo. Ãinwõt ij ba imaroñ kar buul̦ kõmaat joña ñan ire ippãn l̦eo ak un eo in bwe ãlikin an kar n̦ate eõ kõn bakbõk eo, ear ejjel̦o̦k aõ maroñ. Iar lukkuun kor im mijak. Ejjel̦o̦k men en̦ iar maroñ kõm̦m̦ane. Ak ippa in kar kate wõt eõ ñan ire ippãn l̦eo.”

Natalie bareinwõt ej n̦aruon make kõn men eo ear wal̦o̦k ñane. Ej ba: “In kar jab lõke jabdewõt tak wõt armej. Jinõ im jema rar kõm̦m̦ane juon rule bwe kom̦ro ledik eo jeiũ en ippãn doon wõt ñe kõm̦ro ej iukkure nabõj, ak iar jab roñjake. Ij n̦aruõ bwe iar kõtl̦o̦k iien ñan an l̦adik eo iturin m̦weo im̦õ ko̦kkure eõ. Men eo enana ear wal̦o̦k ear lukkuun kabũrom̦õj im rupe bũruon baam̦le eo aõ, im ruõ bwe iar jab roñjake. Eñin men eo el̦ap aõ n̦aruõ make kake.”

El̦aññe kwõj bõk ejja eñjake kein wõt an Annet im Natalie, keememej bwe jabdewõt eo kar rããpe ak ko̦kkure, ear jab m̦õn̦õn̦õ kõn men in ear wal̦o̦k im kar bo̦o̦je e. Jet armej rej l̦õmn̦ak bwe ejjab lukkuun nana men in ilo aer jekpen im ba bwe ãindein l̦addik ak ba bwe ledik eo ejorrããn epo ñan an kõn̦aan. Bõtab, ejjab em̦m̦an rããp ñan jidik im ejjab aikuj in kar wal̦o̦k ñan jabdewõt. El̦aññe em̦õj aer kar kõm̦m̦ane men in ekanooj in nana ñan kwe, ejjel̦o̦k ruom̦ ñan jidik!

Jejel̦ã bwe ejjab pidodo ñe jej riiti naan kein “ejjel̦o̦k ruom̦,” ak epenl̦o̦k ñan tõmake men in. Joñan an jet n̦ooj eñjake ko aer kõn men eo ear wal̦o̦k ñan er, rej n̦arueer make im bõk eñjake ko jet renana. Ak wõn eo en kar n̦ooje men in im jab keroro kake? Kwe ke ak eo ear ko̦kkure eok? Eokwe, l̦õmn̦ak kein tok jet renaaj lukkuun jipañ eok.

Baibõl̦ ej kwal̦o̦k ñan kõj bwe joñan an kar em̦m̦aan eo etiljek etan Job lukkuun nana an mour kõn men ko rar wal̦o̦k ñane, ear ba: “Kwõn roñjake naanin inepata ko aõ!” (Job 10:1, UBS) Am̦ kõm̦m̦ane men in enaaj bar jipañ eok. Ilo am̦ kõnono ippãn juon eo kwõj lukkuun lõke, enaaj jipañ eok ñan mel̦el̦e kõn men eo ear wal̦o̦k ñan kwe im enaaj kõmeraikl̦o̦k bũruom̦ jãn eñjake ko kwõj eddodo kaki.

Annet ear kile an men in m̦ool. Ej ba: “Iar kõnnaan ippãn juon m̦õtta me ilukkuun epaake, im ear rõjañ eõ ñan kõnono ippãn ruo iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Im ilukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe iar kõm̦m̦ane men in. Elõñ kõttan aer kar jijet ippa im jiroñ eõ men ko iar aikuj in roñ ilo aer kar ba bwe men eo ear wal̦o̦k ejjab ruõ. Ejjel̦o̦k ruõ ñan jidik.”

Natalie ear kõnono ippãn jinen im jemãn kõn an kar l̦adik eo ko̦kkure. Ej ba: “Rar lukkuun roñjake im kaenõm̦m̦an eõ. Im rar rõjañ eõ bwe in kõnono kake, im men in ear jipañ eõ bwe in jab dãpij aõ bũrom̦õj im illu ilowa.”

Bar juon men ear jipañ kaenõm̦m̦ane Natalie ej jar. Ej ba: “Aõ kar kõnono ippãn Anij ear lukkuun jipañ ña, el̦aptata ilo iien ko iar jab maroñ kõnnaan kake men eo ear wal̦o̦k ippãn jabdewõt armej. Ke iar jar, iar jab ãliklik in kwal̦o̦k aolep men. Men in ear kõm̦m̦an aõ lukkuun aenõm̦m̦an im jab inepata.”

Bar kwe kwõmaroñ lo bwe ewõr ‘iien ñan kãjmour.’ (Ekklisiastis 3:3) Em̦m̦an kwõn kõjparok ãjmour eo am̦ im bareinwõt l̦õmn̦ak im eñjake ko am̦. En l̦ap am̦ kakkije. Im el̦aptata, kwõn lõke Jeova, eo ej Anij in kaenõm̦m̦an otemjej.​—2 Korint 1:3, 4.

El̦aññe kwe leddik im juon l̦addik ej booje eok ñan pãd ippãn, ejjel̦o̦k jorrããn ñan kajju ba, “Jab kain n̦e!” ak, “Jab jibwe ña!” Jab mijak im l̦õmn̦ak bwe enaaj jako ijo amiro l̦adik eo jeram̦. El̦aññe enaaj kam̦õje ijo amiro kõn am̦ jab uwaake, ejjel̦o̦k unin am̦ dãpiji! Kwõjjab aikuj armej rot in. Kwõj aikuji juon m̦oolin mõm̦m̦an, eo im enaaj kautiej kwe im pepe eo am̦.

“Ilo middle school, l̦adik ro rekijoñ kanõke bũra eo aõ im ba naan ko renana. Rar ba enaaj em̦m̦anl̦o̦k aõ mour ñe kõm nãj pãd ippãn doon.”​—Coretta.

Kwõl̦ak lale l̦adik rein rej

1. Kakũtõtõ bajjek ke?

2. Kattoojoj ke?

3. Ak kaabin̦õn̦õ?

“Ilowaan bus eo, juon l̦adik ear jino kõnnaan nana tok ñan ña im jibwe eõ. Iar deñõt pein im ba en etal jãn turũ. Ear reitok im kalimjek ña ãinwõt ñe ña bwebwe.”​—Candice.

Kwõl̦ak lale ta eo l̦adik in ej kõm̦m̦ane ñan Candice?

1. Kakũtõtõ bajjek ke?

2. Kattoojoj ke?

3. Ak kaabin̦õn̦õ?

“Iiõ eo l̦o̦k, aolep iien juon l̦adik ear ba bwe ekõn̦aan ña im bwe ekõn̦aan bwe kõm̦ro en teit. Jekdo̦o̦n ñe iar ba jaab ñane ak ear jab bõjrak. Jet iien, ear eoeoki peiũ. Iar ba en bõjrak ak ear jab. Im juon iien, ke iar jillo̦k im lukwõje to in jinikõr eo aõ, ear deñõt kapũ.”​—Bethany.

Kwõl̦ak lale ta eo l̦adik in ej kõm̦m̦ane:

1. Kakũtõtõ bajjek ke?

2. Kattoojoj ke?

3. Ak kaabin̦õn̦õ?

Uwaak eo ejim̦we ñan aolep kajjitõk kein jilu ej nõm̦ba 3.

Etke eoktak kaabin̦õn̦õ jãn kattoojoj im kakũtõtõ?

Kõnke kaabin̦õn̦õ (sexual harrasment) ej itok jãn kõn̦aan eo an juon wõt armej. Im ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt meñe armej eo ej kaabn̦õn̦õiki ejjab kõn̦aan.

Kaabin̦õn̦õ ej juon men elukkuun nana. Emaroñ tõll̦o̦k ñan an juon l̦addik rããpe ak ko̦kkure juon leddik.