1, 2. (1) Elemen an kar rilotok eo yokyokwe Meri? (2) Ta pepe eo eaorõk Meri ear aikuj kõm̦m̦ane, im elemen an kar men in kõm̦m̦an bwe en oktak wãween mour eo an?

 KE Meri ej bõk bõran im reilo̦k ñan kõjãm eo, eilbõk ke ej loe an juon del̦o̦ñtok ilo m̦weo im̦õn. Rilotok in ejjab itok bwe en pukot jemãn im jinen Meri. Unin an itok ej bwe en lotok Meri! Meri ear jel̦ã bwe rilotok in ejjab juon RiNazeret. Nazeret ear juon bukwõn jidikdik, innem ear pidodo aer jel̦ã wõn ro rej ruwamãejet. Kõn men in, ear alikkar bwe rilotok in ejjab jãn bukwõn in. Im wãween an kar kõnnaan ippãn Meri ear kõm̦m̦an an ilbõk. Etke? Kõnke ear yokyokwe Meri ilo an ba: “Yokwe eok, kwe el̦ap am̦ jeraam̦m̦an, [Jeova] ej pãd ippam̦!”​—Riit  Luk 1:26-28.

² Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn bwebwenatoun Meri, eo ej nejin Heli me ej jãn bukwõn in Nazeret ilo Galili. Baibõl̦ ej jino kwal̦o̦k bwebwenatoun Meri ilo tõre eo ear aikuj kõm̦m̦ane juon pepe ekanooj aorõk ilo mour eo an. Em̦õj an Meri kallim̦ur in m̦areik juon rũkaam̦tõ etan Josep, eo im ejjab m̦weiie bõtab el̦ap an tõmak ilo Anij. Kõn men in, Meri emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe ñe em̦õj an m̦areik Josep, jerbal eo an enaaj ñan jipañ im rejetake wõt l̦ein ippãn, im erro nãj jim̦or lale ajri ro nejierro. Bõtab, ilo jidimkij, ear jãdetok rilotok in bwe en kõnnaanek Meri kõn juon an eddo jãn Anij. Im eddo in enaaj kar kõm̦m̦an bwe en kiiõ oktak wãween mour eo an.

3, 4. Bwe jen maroñ lukkuun jel̦ã kõn Meri, ta ko jej aikuj kõjekdo̦o̦ni im ta eo jej aikuj tõmake wõt?

³ Elõñ rej bwilõñ kõnke ejjab lõñ men ko Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kaki kõn Meri. Ejjab lukkuun kwal̦o̦k kõn wãween an kar dik im rũttol̦o̦k, im jidik wõt an kwal̦o̦k kõn kain armej rot e. Bareinwõt ejjab kwal̦o̦k kõn paotokin. Meñe ãindein, ak em̦m̦an men ko Baibõl̦ ej ba kõn e.

⁴ Elõñ kain katak im mel̦el̦e ko kabuñ ko rej kwal̦o̦ki kõn Meri. Ekjab ko im pija ko armej rej jiñaiki kõn Meri rej kaalikkar  bwe eokkõtaktak wãween an armej ro pijaikl̦o̦k jekjekin im kain armej rot e. Bareinwõt, elõñ kabuñ ko ebõd aer l̦õmn̦ak kõn kõrã in ettã bũruon. Joñan aer kautieje rej ba bwe ej “Jinen Anij” im “Lerooj in Lañ.” Bõtab, bwe jen lukkuun jel̦ã kõn Meri, jej aikuj kõjekdo̦o̦n mel̦el̦e im katak kein an kabuñ ko. Jej aikuj tõmake wõt ta ko Baibõl̦ ej ba kõn Meri. Etke? Kõnke Baibõl̦ ej letok mel̦el̦e ko rem̦m̦an kõn an Meri kwal̦o̦k an kar tõmak ilo Anij im wãween ad maroñ anõke joñak eo an.

5. (1) Ta eo jemaroñ katak kõn Meri ãlikin an enjel̦ eo yokyokwe e? (2) Ta men eo eaorõk jemaroñ katak jãn joñak eo an Meri?

⁵ Rilol̦o̦k eo an Meri ear jab juon armej. Ear juon enjel̦ etan in Gebriel. Ke enjel̦ in ear yokyokwe Meri, ear ba, “El̦ap am̦ jeraam̦m̦an.” Men in ear ba ear kõm̦m̦an an Meri “l̦o̦kjenaan” im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ta mel̦el̦ein naan ko an. (Luk 1:29) El̦ap an jeraam̦m̦an ippãn wõn? Eokwe, Meri ear jab kõtmãne an jabdewõt armej nõbare ak kajeraam̦m̦ane. Bõtab, enjel̦ eo ear kõnnaan kõn an Jeova Anij kajeraam̦m̦ane. Meñe Meri ear m̦õn̦õn̦õ kõn men in ak ear jab utiej bũruon im kajju l̦õmn̦ak bwe Anij em̦õn̦õn̦õ kadede ippãn. Joñak in an Meri ej katakin kõj bwe jen kate wõt kõj ñan kõm̦m̦an bwe Anij en m̦õn̦õn̦õ ippãd aolep iien im jab utiej bũruod ilo ad kajju l̦õmn̦ak bwe Anij ej m̦õn̦õn̦õ ippãd kadede. Anij ej jum̦ae ro eutiej bũrueer, ak ej yokwe im jipañ ro ettã bũrueer.​—Jem. 4:6, UBS.

6. Ta eddo eo ejejuwaan im el̦ap an aorõk me enjel̦ eo ear lel̦o̦k ñan Meri?

⁶ Ear aorõk bwe Meri en ettã bũruon kõnke enjel̦ eo ear lel̦o̦k ñane juon eddo ejejuwaan im el̦ap an aorõk. Ear kõmel̦el̦eik Meri bwe enaaj keotak juon ajri im ajri in enaaj utiejtata iaan aolep armej. Gebriel ear ba: “[Jeova] Anij enaaj kairooje ãinwõt kar jim̦m̦aan Devid, im enaaj irooj ioon ro bwijjin Jekob indeeo; aelõñ eo an ejãmin jem̦l̦o̦k!” (Luk 1:32, 33, UBS) Meri ear jel̦ã kõn kallim̦ur eo Anij ear kõm̦m̦ane ippãn Devid elõñl̦o̦k jãn 1,000 iiõ ko m̦oktal̦o̦k. Ta kar kallim̦ur in? Ej bwe juon iaan ro jãn menmenbwij eo an Devid enaaj kiiñ ñan indeeo. (2 Sa. 7:12, 13) Kõn men in, Meri ear jel̦ã bwe l̦adik eo nejin enaaj Messaia eo me eto an armej ro an Anij kõttare.

7. (1) Kajjitõk eo an Meri ñan enjel̦ eo ej kaalikkar ta kõn Meri? (2) Ta eo jo̦dikdik ro remaroñ katak jãn joñak eo an Meri?

 ⁷ Enjel̦ eo ear bareinwõt ba ñan Meri bwe naaj n̦aetan l̦adik eo, “Nejin Anij Eutiejtata.” Ak enaaj kar elemen an juon kõrã maroñ keotak juon ajri me ej Nejin Anij? Im enaaj kar elemen an Meri bõro̦ro? Ilo tõre in, em̦õj an kallim̦ur bwe enaaj m̦areiki Josep im erro ejjañin eppãlele. Eñin unin Meri ear kajjitõk ippãn enjel̦ eo im ba: “Ekõjkan bwe en maroñ ãindein, ke ña juon bõjin?” (Luk 1:34, UBS) Kwõj kile ke bwe Meri ear jab jook ñan jidik ke ear ba bwe ear juon bõjin? Elõñ jo̦dikdik ro rej kijooror in jerã im pãd ippãn ro jet bwe en jako aer bõjin, im rej kajjirere kake ro jet me rejjañin kõm̦m̦ane men in. Elukkuun oktakl̦o̦k wãween mour ilo raan kein. Ak Jeova ejjañin oktak. (Mal. 3:6) Ilo raan ko an Meri, ear aorõk bwe rũkarejar ro an Jeova ren dãpij aer mour erreo. Rainin, el̦ap an Jeova bar kaorõk ro rej pokake kien ko an kõn mour erreo.​—Riit Hibru 13:4, UBS.

8. Kõnke Meri ear juon armej ejjab weeppãn, enaaj kar elemen an keotak ajri eo eweeppãn?

⁸ Meñe Meri ear juon rũkarejeran Anij, ak ear juon rijjerawiwi im ejjab weeppãn. Kõn men in, enaaj kar elemen an keotak l̦adik eo Nejin Anij eweeppãn? Gebriel ear ba: “Jetõb Kwõjarjar enaaj itok ioom̦, im kajoor an Anij enaaj pãd ippam̦. Kõn unin in ajri in eokkwõjarjar naaj n̦aetan Nejin Anij.” (Luk 1:35, UBS) Kwõjarjar ej mel̦el̦ein “erreo.” Ekkã wõt an aolep ajri ro jerawiwi im jab erreo kõnke rej bõdañe jineer im jemãer. Bõtab, ikijjeen ajri in, Jeova ear kõm̦m̦ane juon men ekabwilõñlõñ ñan kõjparoke. Ear likũt mour eo an Nejin ñan lowaan lo̦jien Meri, im ear kõjerbal jetõb kwõjarjar ak kajoor eo an ñan kõjparok ajri eo bwe en jab jerawiwi ke ear pãd lo̦jien Meri. Meri ear ke tõmak kallim̦ur eo an enjel̦ eo? Im kar ta l̦õmn̦ak eo an Meri kõn men in?

9. (1) Etke ebõd mel̦el̦e eo an ro rej pere bwebwenatoun Meri? (2) Ewi wãween an kar Gebriel kakajoor tõmak eo an Meri?

⁹ Jet armej ekoba ro rej ekkatak kõn kabuñ rej ba bwe Meri eban kar bõro̦ro kõnke ear juon bõjin. Meñe rein el̦ap aer jel̦ã kõn Baibõl̦ ak ewõr juon men relikjab kake. Ãinwõt an kar Gebriel ba, “Ejjel̦o̦k juon men Anij ejjab maroñe.” (Luk 1:37, UBS) Kõnke Meri ear juon eo me el̦ap an tõmak, ear tõmaki naan kein an Gebriel. Bõtab, ear jab juon eo ej tõmak aolep men ko ej roñ. Ear juon jiroñ eo ejel̦ãl̦o̦kjen̦ im ear aikuj kein kam̦ool bwe en  wõr pedpedin an tõmak. Innem, Gebriel ear kwal̦o̦k juon kein kam̦ool ñane. Ear ba ñan Meri kõn lel̦l̦ap eo nukũn etan Elisabet, eo im aolep rar jel̦ã bwe ewõrañe. Ear kwal̦o̦k bwe ilo kabwilõñlõñ Anij ear kõm̦m̦an bwe lel̦l̦ap in en maroñ wõr nejin.

10. Meñe ear juon jeraam̦m̦an ñan an Meri bõro̦ro kõn l̦adik eo Nejin Anij, ak etke ear jab juon men epidodo ñane?

¹⁰ Kiiõ ta eo Meri enaaj kar kõm̦m̦ane? Ej kab m̦õj an Gebriel kwal̦o̦k eddo eo an jãn Anij im juon kein kam̦ool ñane bwe Anij enaaj kajejjet aolep men ko ear kõnnaanek e kaki. Meñe ear juon jeraam̦m̦an ñan an Meri bõro̦ro kõn l̦adik eo nejin Anij, ak ejjab mel̦el̦ein bwe aolep men rar pidodo ñane. Etke jej ba men in? Kõnke m̦oktata, em̦õj an kallim̦ur in m̦areik Josep. Kõn men in, emaroñ kar inepata ñe Josep enaaj m̦akoko in m̦areiki ñe ejel̦ã bwe ebõro̦ro. Bar juon men emaroñ kar mijak im inepata kake ej eddo in kar lel̦o̦k ñane. Ear aikuj etta kake l̦adik eo ej make wõt nejin Anij! Enaaj aikuj kate bwe en em̦m̦an an lale niñniñ in im kõjparoke jãn jorrããn ko rej wal̦o̦k. Eddo in ear juon eddo ekanooj l̦ap!

11, 12. (1) Meñe ear kajoor tõmak eo an jet iaan rũkarejar ro an Anij ak kar ta l̦õmn̦ak ko aer kõn eddo ko Anij ear lil̦o̦k ñan er? (2) Ta eo jemaroñ katak kõn Meri ke ear uwaake Gebriel?

¹¹ Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ewõr jet iaan rũkarejar ro an Anij rar mijak in bõk eddo ak jerbal ko Anij ear lil̦o̦k bwe ren kõm̦m̦ani. Rũkarejar rein an Anij rar mijak in bõk eddo kein meñe rar jet ro me ekajoor tõmak eo aer. Ñan waanjoñak, Moses ear ba bwe ejjab juon rũkõnono ewãjepdik ke Anij ear lel̦o̦k eddo in ñane. (Ex. 4:10, UBS) Bareinwõt, Jeremaia ear pere e make im ba bwe ej baj juon “l̦addik wõt” im edik ñan an kõm̦m̦ane eddo eo kar lel̦o̦k ñane. (Jer. 1:6) Im Jona ear ko jãn jerbal eo Jeova ear lel̦o̦k ñane. (Jona 1:3, UBS) Ak ta kõn Meri?

¹² Naan ko an Meri rar kaalikkar an ettã bũruon im an pokake. Elõñ armej rainin rejel̦ã kõn an kar Meri ettã bũruon im pokake. Ear ba ñan Gebriel: “Ña rũkarejeran Irooj [Jeova]. En wal̦o̦k men in ñan eõ ãinwõt am̦ ba.” (Luk 1:38, UBS) Ñe juon jiroñ ej rũkarejar ak rũkõm̦akoko, mel̦el̦ein bwe ej armej eo me ettãtata iaan rijerbal ro jet im mour eo an epãd ium̦win maroñ eo an eo ej karejar ñane. Eñin kar wãween an Meri watõk Jeova, eo  ej karejar ñane. Ear jel̦ã bwe epãd ium̦win kõjparok eo an im bwe Jeova ej tiljek ñan ro rej tiljek ñane. Im ear jel̦ã bwe enaaj kajeraam̦m̦ane ilo an kate joñan wõt an maroñ ñan kajejjet eddo in el̦ap me Ear lel̦o̦k ñane.​—Sam 18:25, UBS.

13. Ñe Anij ej kajjitõk ippãd bwe jen kõm̦m̦ane juon men jej l̦õmn̦ak bwe epen, elemen an joñak eo an Meri maroñ jipañ kõj?

¹³ Jet iien Anij ej kajjitõk ippãd bwe jen kõm̦m̦ane juon men jej l̦õmn̦ak bwe epen im jejjab maroñ kõm̦m̦ane. Bõtab, naan ko an ilo Baibõl̦ rej letok elõñ un ko unin ad maroñ tõmak ilo e kõn aolepen bũruod ãinwõt kar Meri. (JK. 3:5, 6) Jenaaj ke tõmak ilo Jeova? El̦aññe jej tõmak ilo e, enaaj kajeraam̦m̦an kõj, im men in enaaj kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k wõt ad tõmak ilo e.

14, 15. (1) Ewi wãween an kar Jeova kajeraam̦m̦an Meri ilo iien eo ear lol̦o̦k Elisabet im Zekaraia? (2) Naan ko an Meri ilo Luk 1:46-55 rej kaalikkar ta kõn e?

¹⁴ Naan ko an Gebriel kõn Elisabet rar lukkuun kõm̦akũt bũruon Meri. Meri ear jel̦ã bwe Elisabet wõt enaaj mel̦el̦e kõn eñjake ko an kõnke men in ej iioone kiiõ ej bar wal̦o̦k ñan Elisabet. Kõn men in, ear kaiur im etal ñan aelõñ eo etol̦tol̦e etan Juda. Emaroñ kar bõk 3 l̦o̦k ñan 4 raan in an etal ñan jikin in. Ke ear del̦o̦ñl̦o̦k ñan m̦weo im̦õn Elisabet im Zekaraia, bũrij eo pãleen, Jeova ear bar kwal̦o̦kl̦o̦k ñane juon menin kam̦ool bwe en l̦apl̦o̦k wõt an tõmak ilo E. Ke Elisabet ear roñ ainikien Meri, ear kajju eñjake an niñniñ eo ilowaan lo̦jien m̦akũtkũt kõn an lañlõñ. Kajoor eo an Anij ear itok ioon Elisabet. Innem ear ba ñan Meri: “Jinen aõ Irooj.” Anij ear kwal̦o̦k ñan Elisabet bwe l̦adik eo nejin Meri enaaj an Irooj kõnke l̦adik in ej Messaia eo kar kããlõte. Elisabet ear bareinwõt nõbar Meri kõn an tiljek im pokake. Ear ba: “Kwõnañin jeraam̦m̦an kõn am̦ tõmak.” (Luk 1:39-45, UBS) Ealikkar bwe aolep men ko Jeova ear kallim̦uri Meri kaki renaaj kar baj jejjet wõt kitieer!

¹⁵ Ãlikin wõt an Elisabet kõnnaan, Meri ear jino an baj kõnnaan. Aolepen naan kein an repãd ilo Baibõl̦. (Riit Luk 1:46-55, UBS.) Eñin ej iien eo eaetoktata an kar Meri kõnnaan. Im men ko ear ba rar kaalikkar kain armej rot e. Ñan waanjoñak, naan ko an rej kaalikkar an kwal̦o̦k kam̦m̦oolol ke ear nõbar Jeova kõn an kajeraam̦m̦ane kõn jeraam̦m̦an in ñan erom jinen Messaia eo. Naan ko an rej bar kaalikkar joñan an l̦ap an tõmak ilo Jeova kõnke ear ba bwe Jeova ej kõttãik ro rekajoor im reutiej bũrueer im jipañ ro rettã im rejeram̦õl me rekõn̦aan karejar  ñane. Bareinwõt, rej bar kaalikkar joñan an mãlõtlõt kõnke ekkar ñan juon etale, kar loe bwe men ko ear ba rar itok jãn elõñl̦o̦k jãn 20 eoon ko ilo Jeje ko ilo kajin Hibru! a​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

16, 17. (1) Ta men eo em̦m̦an kõn Meri im l̦adik eo nejin me jemaroñ l̦oore? (2) Bwebwenatoun an kar Meri lol̦o̦k Elisabet ej kakeememej kõj kõn ta?

¹⁶ Ealikkar bwe Meri ekõn kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn Naanin Anij. Meñe ear katak im jel̦ã naan ko an Anij, ak ear jab make kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko an. Ak kõn an ettã bũruon, ear ba ejja men ko wõt me rar itok jãn Jeje ko. Ajri eo kar ilo̦jien ear rũttol̦o̦k im bar juon armej ettã bũruon kõnke juon iien ke ear rũtto ear ba: “Naanin katak eo Aõ, ejjab Aõ, a an Eo ear jilkintok Eõ.” (Jon 7:16) Jej aikuj kajjitõk ippãd make kõn kajjitõk kein: ‘Ij ke kwal̦o̦k aõ kautiej im lõke naan ko an Anij ilo Baibõl̦? Ke ta, ij ke kwal̦o̦k wõt l̦õmn̦ak im mel̦el̦e ko aõ make?’ Ealikkar an kar Meri kwal̦o̦k an kautiej im lõke naan ko an Anij ilo Baibõl̦.

¹⁷ Enañin 3 allõñ in an kar Meri pãdwõt ippãn Elisabet. Ejjel̦o̦k pere bwe ear l̦ap aerro kar rõjañ doon ium̦win allõñ kein. (Luk 1:56, UBS) Bwebwenatoun an kar Meri lol̦o̦k Elisabet ej kakeememej kõj kõn joñan an em̦m̦an im aorõk ñe ej wõr juon eo jej epaake. El̦aññe jej m̦õttaik ro em̦ool aer yokwe Jeova Anij, jem̦jerã eo ad ippãn Jeova enaaj kajoorl̦o̦k wõt. (JK. 13:20) Kiiõ ear iien ñan an Meri jepl̦aak ñan bukwõn eo an. Ta eo Josep enaaj ba ñan Meri ñe ejel̦ã bwe ebõro̦ro?

18. Ta eo Meri ear kõnnaanek Josep kake, im kar ta l̦õmn̦ak eo an Josep?

¹⁸ Meri ear jab kõttar ñan iien eo ej kab wal̦o̦k lo̦jien innem ba ñan Josep bwe ebõro̦ro. Ear kile bwe ear aikuj kõnnaanek Josep. Josep ear juon em̦m̦aan ekanooj em̦m̦an im ear tiljek ñan Jeova. Kõn men in, m̦okta jãn an kar Meri kõnnaan ippãn, emaroñ kar l̦õmn̦ak kõn ta ko Josep enaaj kar ba ñe eba ñane bwe ebõro̦ro. Meñe ãindein, ak Meri ear kõnnaanek Josep kõn aolep men ko rar wal̦o̦k ñane. Jemaroñ pijaikl̦o̦k an Josep inepata ke Meri ej kõnnaanek e kõn men kein. Ear kõn̦aan tõmake jiroñ in el̦ap an yokwe, ak el̦ak lale Meri ear jab tiljek ñane. Baibõl̦ ejjab kwal̦o̦k ta ko rar jiktok ilo l̦õmn̦ak eo an Josep im ta ko ear ba ñan Meri. Bõtab, ej ba bwe Josep ear pepe in jol̦o̦ke Meri. Ilo kar tõre ko, ñe juon likao im jiroñ rej kallim̦ur bwe  renaaj m̦areik doon, ear ãinwõt ñe erro rũm̦are. Bõtab, kõnke Josep ear jab kõn̦aan kajook Meri im kõm̦m̦an bwe en nana etan ippãn armej, ear pepe in jol̦o̦ke ilo ittino. (Matu 1:18, 19) Emaroñ kar rup bũruon Meri ke ear loe an Josep inepata. Bõtab, ear jab illu ippãn Josep kõn an kar jab tõmake.

19. Ewi wãween an kar Jeova jipañ Josep ñan kõm̦m̦ane men eo ejim̦we?

¹⁹ Ilo jouj, Jeova ear jipañ Josep ñan kõm̦m̦ane men eo ejim̦we. Ear kõm̦m̦ane men in ilo an kar juon enjel̦ wal̦o̦kl̦o̦k ñan Josep ilo juon ettõn̦ak. Enjel̦ in ear ba ñane bwe an Meri bõro̦ro ear juon menin kabwilõñlõñ jãn Anij. Ejjel̦o̦k pere bwe ke Josep ear roñ men in, ear kajju pel̦l̦o̦k ubõn im em̦m̦an an  mour! Kõn men in, ear kõm̦m̦ane men eo Jeova ear kõn̦aan bwe en kõm̦m̦ane, ãinwõt kar Meri. Josep ear m̦areik Meri, im ear pojak ñan an naaj kajejjete eddo eo an ñan lale l̦adik eo Nejin Jeova.​—Matu 1:20-24, UBS.

20, 21. Ta ko ro em̦õj aer m̦are im ro rej l̦õmn̦ak in m̦are remaroñ katak jãn joñak eo an Meri im Josep?

²⁰ Ro em̦õj aer m̦are im ro rej l̦õmn̦ak in m̦are rej aikuj katak jãn joñak in em̦m̦an an Meri im Josep me ear wal̦o̦k 2,000 iiõ ko remootl̦o̦k. Ke Josep ear loe an jiroñ eo pãleen kajejjet eddo ko an ãinwõt jinen juon baam̦le, emaroñ kar l̦ap an kam̦m̦oolol kõn an kar enjel̦ eo an Jeova jipañe bwe en jab jol̦o̦k Meri. Im emaroñ kar loe aorõkin an reilo̦k wõt ñan Jeova ñe ej kõm̦m̦ani pepe ko rel̦l̦ap. (Sam 37:5; JK. 18:13) Ejjel̦o̦k pere bwe ear kwal̦o̦k wõt an jouj im kõjparok wãween an kõm̦m̦ani pepe ko ñan baam̦le eo an kõnke e eo ej bõran baam̦le eo.

²¹ Ta eo jemaroñ katak jãn an kar Meri m̦õn̦õn̦õ wõt in m̦areik Josep meñe ilo jinoin ear jab tõmake? Jekdo̦o̦n ñe Josep ear jab tõmake, ak Meri ear kwal̦o̦k wõt an lõke e. Meri ear kõttar wõt an Josep kwal̦o̦k el̦aññe ej pepe ñan jol̦o̦ke ak jaab. Ear kõm̦m̦ane men in kõnke Josep enaaj kar bõran baam̦le eo aerro ñe erro naaj kar m̦are. Ejjel̦o̦k pere bwe men in emaroñ kar jipañ Meri ñan kile aorõkin an kijenmej wõt. Kõrã ro rej Kũrjin ilo raan kein remaroñ katak jãn joñak in an. Bareinwõt, men ko rar wal̦o̦k remaroñ kar katakin Josep im Meri kõn aorõkin aer kwal̦o̦k bũrueerro im l̦õmn̦ak ko aerro ñan doon aolep iien.​—Riit Jabõn Kõnnaan 15:22.

22. (1) Etke ear em̦m̦an pãd eo an Josep im Meri? (2) Ta jeraam̦m̦an eo epãd ippãerro im repojak in kõm̦m̦ane?

²² Ear em̦m̦an pãd eo an rippãlele rein jãn jinoin kõnke erro jim̦or ar yokwe Jeova Anij ilõñin men otemjej. Bareinwõt, erro jim̦or ar kõn̦aan kam̦õn̦õn̦õik bũruon ilo aerro kaalikkar bwe repojak in lale im kõjparok ajri eo nejierro. Meñe elõñl̦o̦k jeraam̦m̦an ko renaaj kar wal̦o̦k ñan erro, ak ebar lõñl̦o̦k men ko reppen erro nãj kar iiooni. Erro ej pojak in kõkkaajiririik im lale Jijej, eo enaaj rũttol̦o̦k im juon eo el̦aptata an aorõk im utiej jãn armej otemjej.