1, 2. (1) Ta oktak ko rar wal̦o̦k ilo kar wãween mour eo an Josep im baam̦le eo an? (2) Ta men eo enana ej pojak in wal̦o̦k me Josep ear aikuj ba ñan kõrã eo ippãn kake?

 JOSEP ej kõpooj im ektaki men ko m̦weieer ioon to̦o̦ñke eo. Baj pijaikl̦o̦k m̦õk an reito reitak ke emarok ilo bukwõn in Betleem ak ej deñdeñõte katin to̦o̦ñke eo. El̦ap an kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn aetokin naaj ial̦ eo aer ñan Ijipt. Im ej inepata kõn wãween an naaj baam̦le eo an kajjioñ in katak kilen mour ibwiljin armej ro rejaje kajjier im eoktak kajin kab m̦anit ko aer.

² Men eo Josep ear pojak in kõnnaanek Meri kake ear jab pidodo ñan an kwal̦o̦ke, ak ear kate e ñan ba. Ear kwal̦o̦k men eo enjel̦ eo ear ba ñane ilo ettõn̦ak eo an. Enjel̦ eo ear jiroñ Josep bwe Anij ej ba Kiiñ Herod ekõn̦aan m̦an l̦adik eo nejierro im rej aikuj m̦õkaj im etal jãn Betleem! (Riit Matu 2:13, 14, UBS.) Meri ear l̦ap an inepata kõn men in. Erro Josep kar jab mel̦el̦e etke Herod ear kõn̦aan m̦ane niñniñ in me ejjel̦o̦k ruõn. Ak rar lõke wõt Jeova im kõpooj men ko m̦weieer ñan aer em̦m̦akũt.

3. Kwal̦o̦k m̦õk kõn iien eo Josep im baam̦le eo an rar em̦m̦akũt jãn Betleem? (Bar lale pija eo ilo peij 189.)

³ Armej ro ilo Betleem rar jab jel̦ã kõn pepe in enana an Herod. Innem ke Josep, Meri, im Jijej rar em̦m̦akũt boñõn eo, aolep rar kiki. Rar etal rõkeañl̦o̦k ilo ial̦ eo aer. Im ke ej jino emmeramram irear, Josep emaroñ kar l̦õmn̦ak kõn men ko renaaj wal̦o̦k ilo ial̦ in aer. Elemen an juon rũkaam̦tõ me ettã maroñ kõjparok baam̦le eo an jãn Herod im Setan, rein me rekajoor? Emaroñ ke naaj kabwe aikuj ko an baam̦le in an aolep iien? Enaaj ke tiljek wõt im kajejjete eddo in an jãn Jeova Anij ñan lale im kõjparok ajri in me ekanooj in aorõk? Elõñ men ko reppen Josep ear iiooni. Ilo ad naaj katak kõn an Josep kar tiljek wõt ilo an kajejjet eddo eo an ãinwõt juon eo ewõr nejin, jenaaj kile wãween an jemãn ajri ro maroñ l̦oore joñak in an ekoba kõj aolep.

4, 5. (1) Ta ko rar wal̦o̦k im kõm̦m̦an an oktak wãween mour eo an Josep (2) Ta ko enjel̦ eo ear ba ñan Josep bwe en maroñ peran wõt ñan kõm̦m̦ane eddo eo an el̦ap?

⁴ Ilo iiõ eo m̦oktal̦o̦k ke Josep ear pãdwõt ilo Nazeret, im ke ear kallim̦ur bwe enaaj m̦areik jiroñ eo nejin Heli, ear kiiõ jino oktak wãween mour eo an. Josep ear jel̦ã bwe ear em̦m̦an m̦wilin Meri im ear tiljek ñan Anij ak kiiõ, eroñ ke ebõro̦ro! Innem kõn an kar kõn̦aan kõjparok Meri bwe en jab nana etan, ear pepe in jol̦o̦ke ilo ittino. a (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Bõtab, juon enjel̦ ear kõmel̦el̦eik Josep ilo juon ettõn̦ak im ba bwe kajoor eo an Jeova ear kõm̦m̦an bwe Meri en maroñ bõro̦ro. Enjel̦ eo ear bar ba bwe l̦adik eo Meri enaaj keotake “enaaj lo̦mo̦o̦ren armej ro jãn jerawiwi ko aer.” Ear bar kaperan Josep ilo an ba: “Kwõn jab ekkõl in bõk Meri bwe en pãleem.”​—Matu 1:18-21, UBS.

⁵ Josep ear juon armej em̦m̦an im ejim̦we mour eo an. Kõn men in, ear kõm̦m̦ane men eo enjel̦ eo ear ba. Ear kõm̦m̦ane eddo eo ej make wõt l̦ap. Meñe ear jab nejin ak Josep ear lale im kõjparok ajri in me el̦ap an aorõk ippãn Anij. M̦oktal̦o̦k, kar kakien bwe aolep ren jepl̦aak ñan ijo kapijukuneer im je etaer ilo oran bõnbõnin armej ro. Im kõn an kar Josep pokake, erro Meri ear etal ñan Betleem ke ear l̦ap wõt lo̦jien Meri. Ijo in ajri eo ear l̦otak ie.

6-8. (1) Iien ta ko rar kõm̦m̦an bwe en oktak wãween mour eo an Josep im baam̦le eo an? (2) Etke jejel̦ã bwe Setan eo ear kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k men eo me ear ãinwõt iju? (Bar lale kõmel̦el̦e jidikdik eo.)

⁶ Ilo tõre in, Josep ear jab bõk baam̦le eo an im ro̦o̦l ñan Nazeret ak rar pãdwõt ilo Betleem me ear jejjo wõt m̦ail̦ ettol̦o̦kin jãn Jerusalem. Meñe rar jerata ak Josep ear kate e joñan wõt an maroñ ñan kabwe aikuj ko an Meri im Jijej, im kõjparok er jãn aer jorrããn. Ak ke Jijej emaroñ kar 1 jim̦a an iiõ, ewõr juon men ejidimkij ear wal̦o̦k im kõm̦m̦an bwe en bar oktak wãween mour eo aer. Ta in?

⁷ Jet em̦m̦aan rar jãdel̦o̦k ñan ippãer. Rein rar jet rijedjed iju jãn Iturear im remaroñ kar itok jãn Babil̦on, juon jikin ettol̦o̦k. Rar l̦oorel̦o̦k juon men me rar loe im rar l̦õmn̦ak bwe ej juon iju. Ke rar l̦oorel̦o̦k, ear bõjrak kijjeen wõt m̦weo im̦õn Josep im Meri. Rar itok bwe ren pukot ajri eo enaaj kiiñ ioon RiJu ro im l̦õm̦arein rar lukkuun kwal̦o̦k aer kautiej.

⁸ Bõtab, ejjab lukkuun alikkar el̦aññe rijedjed iju rein rar jel̦ã  bwe itok in aer ear likũt mour eo an ajri in ilo kauwõtata. Innem etke jej ba rar likũt mour eo an Jijej ilo kauwõtata? Kõnke men eo ej ãinwõt iju me rar l̦oore, ear jab kajju tõl er ñan Betleem ak ear m̦okta tõl er ñan Jerusalem. b (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Innem ke rar tõpar Jerusalem, rar ba ñan kiiñ eo enana, Herod, bwe rej pukot ajri eo enaaj kiiñ ñan RiJu ro. Naan kein rar kõm̦m̦an bwe Herod en ebbanban im lukkuun illu.

9-11. (1) Ta ko rar kaalikkar bwe el̦apl̦o̦k an Jeova kajoor jãn Herod im Setan? (2) Etke ear oktak ial̦ eo an baam̦le eo ñan Ijipt jãn ta ko bwebwenato ko rejjab m̦ool rej kwal̦o̦k kake?

⁹ Men eo em̦m̦an in ej bwe Jeova ekajoorl̦o̦k jãn Herod im Setan. Ear alikkar men in kõnke iien eo l̦õm̦arein rar itok ñan m̦weo im̦õn Jijej im loe ippãn jinen, rar lel̦o̦k menin lel̦o̦k ko im rar jab kajjitõk jabdewõt men jãn er. Josep im Meri remaroñ kar bwilõñ bwe kiiõ ewõr aer “kool̦, ijũr, im mõrr.” Men kein rar l̦ap on̦ãer im l̦ap aer aorõk! Rijedjed iju rein rar itõn ro̦o̦l in kõnnaanek Kiiñ Herod bwe em̦õj aer loe ajri eo ak Jeova ear kabõjrak er. Ear jiroñ rijedjed iju rein ilo juon ettõn̦ak bwe ren ro̦o̦l ñan ijoko jikier ilo bar juon ial̦.​—Riit Matu 2:1-12, UBS.

¹⁰ Ãlikin an rijedjed iju ro ro̦o̦l, Jeova ear kakkõl Josep ikijjeen juon enjel̦ im ba, “Kwõn jerkak, im bõk ajri n̦e im jinen im ko ñan Ijipt, im pãd ie m̦ae iien inaaj jiroñ eok bwe kom̦win jepl̦aak. Herod ej pukpukot ajri n̦e bwe en m̦ane.” (Matu 2:13, UBS) Ilo jinoin bwebwenato in, ej kwal̦o̦k bwe Josep ear m̦õkaj im kõm̦m̦ane men in. Men eo m̦oktata ear l̦õmn̦ake ej ñan kõjparoke mour eo an ajri in. Eñin unin ear bõk baam̦le in an ñan Ijipt. Kõn an kar rijedjed iju rein me rar jab kabuñ ñan Anij bõktok menin lel̦o̦k ko rel̦l̦ap on̦ãer, men in ear kõm̦m̦an bwe Josep en maroñ kõl̦l̦ã on̦ãn aikuj ko aer ñe renaaj em̦m̦akũt, im on̦ãn aer naaj mour ilo Ijipt.

¹¹ Elõñ bwebwenato ko rejjab m̦ool rej kwal̦o̦k kõn ial̦ eo an baam̦le eo ñan Ijipt. Rej ba bwe ilo iien in ke Jijej ear niñniñ ear kõm̦m̦an menin kabwilõñlõñ ko. Ear kakadul̦o̦k ial̦ eo aer, kõm̦m̦an bwe rinana ro ren jab ko̦kkure er im ko̦o̦ti men ko m̦weieer. Im ear kakob lal̦tak ni baam̦ ko (etaer date palm) bwe jinen en bõk jãn leer. c (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ak ilo m̦ool ear pen ñan er im ear juon ial̦ ebwe an aetok. Kab rar jab jel̦ã ta enaaj kar wal̦o̦k im̦aan.

12. Ta ko jemãn im jinen ajri ro remaroñ katak jãn Josep ilo aer katakin ro nejier ilo lal̦ in enana?

 ¹² Elõñ men ko me ro ewõr nejier remaroñ ekkatak jãn joñak eo an Josep. Ear m̦õn̦õn̦õ in likũt jerbal eo an im kõn̦aan ko an make ãlik bwe en kõjparok baam̦le eo an jãn kauwõtata. Elukkuun alikkar an kar watõke baam̦le eo an bwe ear juon menin lel̦o̦k eaorõk jãn Jeova. Ro im ewõr nejier ilo raan kein, rej katakin ro nejier ilo lal̦ in enana. Im lal̦ in an Setan emaroñ kapoik ajri ro bwe ren kõm̦m̦ani men ko renana im rebõd. Bareinwõt, ej kõm̦m̦an bwe ren eñtaan im jorrããn ilo mour ko aer. Ej juon men em̦m̦an ñe jej loe an jemãn im jinen ajri ro anõke joñak eo an Josep ilo aer m̦õkaj im kõjparok ro nejier jãn men ko an lal̦ in me renaaj ko̦kkure er!

13, 14. Ta eo ear wal̦o̦k bwe Josep im Meri ren jepl̦aak ñan Nazeret?

¹³ Emaroñ kar jab aetok an baam̦le eo jokwe ilo Ijipt kõnke ejjabto tokãlik enjel̦ eo ear kõjjel̦ãik Josep bwe em̦õj an mej Herod. Innem, Josep ear bõk baam̦le eo an im ro̦o̦l ñan ijo jikier. Juon iaan kanaan ko ej ba bwe Jeova enaaj kũrtok Nejin “jãn ãneen Ijipt.” (Matu 2:15, UBS) Im Josep ear jipañ kajejjet kũtien kanaan in. Ak bukwõn ta eo enaaj bõke baam̦le eo an ñane kiiõ?

¹⁴ Josep ear jel̦ã kõn kauwõtata ko renaaj wal̦o̦k ñe rejepl̦aak. Ear mijak ñe Arkileõs enaaj m̦an baam̦le eo an. L̦ein ear bõk jikin Herod im ear bar lãj ãinwõt Herod. Kõn men in, Anij ear tõl Josep bwe en bõk baam̦le eo an im jepl̦aak ñan Nazeret ilo Galili. Bukwõn in ear pãd ilo jikin ko itueañ im ebwe an ettol̦o̦k jãn Jerusalem. Ijo in Josep im Meri kab ajri ro nejierro rar jokwe ie.​—Riit Matu 2:19-23, UBS.

15, 16. Kar jerbal rot eo an Josep, im kein jerbal rot ko emaroñ kar kõjerbali?

¹⁵ Baam̦le in ear jab m̦weiie im ear jab pidodo aer mour. Baibõl̦ ej ba bwe Josep ear juon rũkaam̦tõ. Ãinwõt ad mel̦el̦e, jerbal in kaam̦tõ ekam̦m̦õkm̦õk im pen. Jerbal in ekitibuj aolep men ko rej kõm̦m̦ane jãn al̦al̦. Ñan waanjoñak, rej jeki wõjke ko, aljekil̦o̦k ñan bar juon jikin, im rej kõjeeki im kõm̦õrãiki. Innem rej kõjerbali ñan kalõk m̦õko, kõm̦m̦an waan ejjerakrõk ko, bũrij jiddik ko, diaka, im neen wa ko. Rej bar kõm̦m̦ani al̦al̦ ko me rej likũt ilo kenwan kau kom̦aan ko ñan dãpiji kein poktak bwidej eo, im kein jerbal ko jet rej aikuji ñan kallib im nãjnej menninmour. (Matu 13:55, UBS) Jerbal in kaam̦tõ ebwe an eddo im pen. Ilo tõre ko,  rũkaam̦tõ ro rej jerbal ilo nabõjin wõt m̦õko im̦weer ak ilo juon eo̦ñl̦o̦k ilo m̦õko im̦weer.

¹⁶ Josep ear kõjerbal elõñ kain kein kaam̦tõ ko im bõlen jet iaaer kar an jemãn. Emaroñ kar kõjerbal jo̦o̦k l̦ain, jukweea, ũlũl, jidpãn, piik, am̦a ko, am̦a in ruprup pirõk im jimããn̦, mede, kimlij ko kõm̦m̦an jãn al̦al̦ me rar aikuj noe m̦aanl̦o̦k im likl̦o̦k, im kũl̦u ko reoktak jãn doon. Im bõlen ear bareinwõt kõjerbal jet kain dila meñe ear l̦ap on̦ãer.

17, 18. (1) Ta eo Jijej ear katak jãn jemãn? (2) Etke ear aikuj l̦ap an Josep jerbal?

¹⁷ Baj l̦õmn̦ake m̦õk Jijej ke ej juon l̦addik im ej kalimjek an jemãn jerbal. Ke Jijej ej kalimjeke an Josep jerbal, ejjel̦o̦k pere bwe ear kõn̦aan ãinwõt jemãn kõn an kajoor im jel̦ã jerbal. Emaroñ kar kõn̦aan bwe en mãlõtlõt ãinwõt em̦m̦aan in jemãn kõn an kapeel ilo jerbal im jel̦ã ta ko en kõm̦m̦ani. Bõlen Josep ear katakin l̦adik in nejin jerbal ko reddik ãinwõt jaanpebaiki al̦al̦ ko jãn kilin ek m̦õrã. Im ear bõlen bar katakini ñan jel̦ã oktakin wõjke ko jãn doon ãinwõt sikomor fig, oak, ak wõjke oliv.

¹⁸ Jijej ear jab baj lo wõt an kajoor pein jemãn ñan jeki wõjke ko, kõpooji al̦al̦ ko ñan kõm̦m̦an bõrwaj in em̦, im noi al̦al̦ ko. Ak ear lo bwe jemãn ear bar kõjerbal pein ñan atbo̦kwõje im kaenõm̦m̦an e, kab jinen im ajri ro jatin. Bareinwõt, kobain Jijej im ro jatin emaroñ kar wõr jimjuon oraer. (Matu 13:55, 56, UBS) Innem Josep ear aikuj l̦apl̦o̦k wõt an jerbal bwe en kabwe aikuj ko aer kab naajdik er.

19. Elemen an kar Josep lale im jipañ baam̦le eo an bwe ren epaakel̦o̦k wõt Anij?

¹⁹ Meñe Josep ear jel̦ã bwe ear aikuj kabwe aikuj ko an baam̦le eo an ak ear bar jel̦ã bwe el̦apl̦o̦k an aorõk bwe en katakin er kõn Jeova. Ear bar lale bwe ren epaakel̦o̦k wõt Anij. Kõn men in, ear kõjerbal iien ko an ñan katakin ajri ro nejin kõn Jeova Anij im kien ko An. Erro Meri ear keini aerro bõkl̦o̦k ajri ro ñan im̦õn kabuñ ko ilo tõre ko ñan roñjake aer riit im kõmel̦el̦eik Kien Moses. Bõlen ear lukkuun lõñ an Jijej kajjitõk m̦õjin aer kabuñ im Josep emaroñ kar kate ñan uwaaki aolepeer. Bareinwõt, Josep ear bõkl̦o̦k  baam̦le eo an ñan iien kwõjkwõj ko ilo Jerusalem bwe ren kabuñ ñan Jeova. Im ilo kar iien Kwõjkwõj in Kijoone eo me ej wal̦o̦k kajjojo iiõ, Josep ear kõpooj baam̦le eo an ñan aer pãd ilo iien in eaorõk. Ial̦ eo aer l̦o̦k ñan Jerusalem ebwe an kar aetok kõnke ekar 75 m̦ail̦ ettol̦o̦kin. Bareinwõt, emaroñ kar bõk 2 wiik bwe ren etal im kwõjkwõj im bar ro̦o̦l ñan ijo jikier.

20. Ewi wãween an bõran baam̦le ko maroñ anõke joñak eo an Josep?

²⁰ Bõran baam̦le ko ilo eklejia eo ak kõrã ro me rej make lale im bõk eddon baam̦le ko aer ilo raan kein rej bar anõke joñak in an Josep. Rej kile bwe eaorõk ñan aer lale im kabwe aikuj ko an ajri ro nejier. Bõtab, rej kile bwe men eo el̦apl̦o̦k an aorõk jãn m̦weiuk ej bwe ren katakin ro nejier kõn Anij. Rej kate er joñan wõt aer maroñ ñan katakin ro nejier ilo m̦õko im̦weer kab bõk er ñan kweilo̦k ko kajjojo wiik im kweilo̦k ko rel̦l̦ap. Ãinwõt Josep, rejel̦ã bwe ejjel̦o̦k men en̦ em̦m̦anl̦o̦k remaroñ kõm̦m̦ane jãn aer katakin ajri ro nejier kõn Jeova.

21. (1) Ta ko baam̦le eo an Josep rar keini aer kõm̦m̦ani ilo iien Kwõjkwõj in Kijoone ko? (2) Ñããt eo Josep im Meri rej kab jel̦ã bwe ejako Jijej?

²¹ Ke Jijej ear 12 iiõ dettan, Josep ear bõke baam̦le eo an ñan Jerusalem ãinwõt an kõn kõm̦m̦ane aolep iiõ. Ear iien Kwõjkwõj in Kijoone im elõñ baam̦le ko rar etal ippãn doon l̦o̦k. Ilo ial̦ in aer l̦o̦k, ear lõñ keinikkan im menin eddek ko. Ak ke rej jino epaakel̦o̦k Jerusalem, ear jejal̦o̦k aer ellolo menin eddek. Im ke rej wanlõñl̦o̦k ñan Jerusalem, elõñ rar al kõn al ko jãn bokin sam. (Sam 120-134) Joñan an obrak Jerusalem kõn armej emaroñ kar to̦ujin im to̦ujin armej ie. Ke ear m̦õj Kwõjkwõj, baam̦le ko rar jepl̦aak ñan ijoko jikier. Bõlen kõn an lõñ men ko Josep im Meri rar poub kaki, rar l̦õmn̦ak bwe Jijej epãd ippãn ro jet ak ro nukwiero. Ak ilo kar jem̦l̦o̦kinl̦o̦k raan eo, erro ej kab jel̦ã bwe Jijej ejako!​—Luk 2:41-44, UBS.

22, 23. (1) Ke Josep im Meri rar loe bwe ejako l̦adik eo nejierro, ta eo rar kõm̦m̦ane? (2) Ta eo Meri ear ba ñan l̦adik eo nejierro ke rar loe?

²² Erro ar inepata im rar jepl̦aak im pukote Jijej aolep jikin. Baj pijaikl̦o̦k m̦õk aerro lukkuun inepata ke rej pukpukot Jijej jabdewõt jikin im rej kũri! Ia eo l̦adik in epãd ie? Ilo raan eo kein kajilu in aerro pukpukote, Josep emaroñ kar jino l̦õmn̦ak bwe ear jab kajejjete eddo eo an jãn Jeova ñan lale Jijej. Ãliktata rar etal ñan tampel̦ eo. Rar bareinwõt pukote ijin im rar loe ilo juon ruum̦  ebwe an kilep. L̦adik in ear jijet ibwiljin em̦m̦aan ro rerũtto im retijem̦l̦o̦k kõn Kien Moses! Baj l̦õmn̦ake m̦õk an kajju em̦m̦an an Josep im Meri mour im jako aerro inepata ke rej loe l̦adik eo nejierro!​—Luk 2:45, 46, UBS.

²³ Jijej ear roñjake em̦m̦aan rein retijem̦l̦o̦k kõn Kien Moses im kwal̦o̦k elõñ kajjitõk ko ñan er. Rar bwilõñ kõn an lõñ men ko ejel̦ã im rar bar bwilõñ kõn uwaak ko an. Ak Meri im Josep rar bwilõñ im inepata kõn an kar Jijej jab ro̦o̦l ippãer. Baibõl̦ ejjab kwal̦o̦k el̦aññe ewõr men en̦ Josep ear ba. Ak naan ko an Meri rej kwal̦o̦k kõn kar l̦õmn̦ak im eñjake ko aerro jim̦or ke ear ba, “Nejũ, etke kwaar kõm̦m̦an ãindein ñan kõm? Kõm̦ro jem̦am̦ ar kanooj inepata im pukpukot eok.”​—Luk 2:47, 48, UBS.

24. Ta eo Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kake kõn eddo eo ñan lale ajri ro?

 ²⁴ Bwebwenato in jãn Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ejjab pidodo lale ajri ro. Ebwe an kar pen men in ñan Meri im Josep meñe ajri eo nejierro ar weeppãn. Ro ewõr nejier me rej kajjioñ lale im kõkkaajiririik ajri ro nejier ilo lal̦ in enana, remaroñ bar “kanooj inepata” ñe ewõr men ewal̦o̦k ñan ajri ro nejier. Bõtab, ñe rũtto rein rejel̦ã bwe Baibõl̦ ej bar kwal̦o̦k bwe ejjab pidodo ñan lale ajri ro, men in enaaj kaenõm̦m̦an er.

25, 26. (1) Kar ta uwaak eo an Jijej ñan jemãn im jinen? (2) Kar ta l̦õmn̦ak im eñjake eo an Josep kõn uwaak eo an l̦adik eo nejin?

²⁵ Jijej ear pãd ilo tampel̦ eo kõnke ear m̦õn̦õn̦õ in katak kõn Jeova im ear kile an lukkuun epaake Jemãn ilañ ke ear pãd ie. Eñin  unin ke ear uwaake jinen im jemãn ear baj ba naan kein ilo kautiej, “Ta unin ami kar pukpukot eõ? Ta kom̦ro jaje bwe ij aikuj pãd ilo im̦õn Jema ke?”​—Luk 2:49, UBS.

²⁶ Ejjel̦o̦k pere bwe elõñ alen an kar Josep l̦õmn̦ak kõn naan kein an Jijej. Emaroñ kar m̦õn̦õn̦õ im utiej bũruon ke ej roñ an ba naan kein. Etke? Kõnke ear lukkuun kate e ñan katakin l̦adik in kar lel̦o̦k bwe en lale ñan bõk ejja eñjake rot in kõn Jeova Anij. Jãn ke Jijej ear dik, ear yokwe im epaake Josep im ear imminene in kũri im ba jema. Innem, ilo tõre in ke ej juon l̦addik, ear pidodo an ba naan in “jema” ñan Jeova ñan kaalikkar an yokwe e.

27. Ãinwõt juon jemãn me ewõr nejin ajri, ta jeraam̦m̦an eo epel̦l̦o̦k ñan kwe, im etke em̦m̦an ñan keememej joñak eo an Josep?

²⁷ El̦aññe kwõj juon em̦m̦aan me ewõr nejin, kwõj ke kile bwe ej juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan katakin ajri ro nejũm̦ kõn Jeova? Am̦ kwal̦o̦k yokwe im kõjparok ro nejũm̦ ej katakin er bwe ren watõk Jeova ãinwõt Jemãer ilañ im ñan jel̦ã bwe ej yokwe im kõjparok er. Bareinwõt, ñe ewõr make nejin kõrã eo pãleem ak ewõr amiro kaajjiriri, em̦m̦an ñan keememej waanjoñak eo an Josep. Ãinwõt Josep, kwõmaroñ watõk kajjojo iaan ajri ro nejimiro bwe raorõk im oktak jãn doon im kwõmaroñ bar jipañe er ñan epaake Jemãer ilañ, Jeova Anij.​—Riit  Epesõs 6:4.

28, 29. (1) Naan ko ilo Luk 2:51, 52 rej katakin kõj ta kõn Josep? (2) Elemen an kar Josep katakin Jijej im jipañe bwe en l̦apl̦o̦k wõt an mãlõtlõt?

²⁸ Baibõl̦ ejjab tipdikitok aolepen mour eo an Josep, bõtab eaorõk bwe jen katak kõn e. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ãlikin kar iien in, Jijej ear “pokake wõt” jinen im jemãn. Im Baibõl̦ ej bar kwal̦o̦k bwe “ear rũttol̦o̦k ilo ãnbwinnin im ilo jel̦ãl̦o̦kjen̦, kab ear l̦apl̦o̦k an kabuñbũruon Anij im armej.” (Riit Luk 2:51, 52, UBS.) Ta eo men in ej kwal̦o̦k kake kõn Josep? Eokwe, ej kwal̦o̦k bwe Josep ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo an lale im tõl baam̦le  eo an. Im ear alikkar an Josep kõm̦m̦ane men in kõnke l̦adik eo nejin me ear weeppãn ear kwal̦o̦k an kõttãiki ñan maroñ eo an im pokake wõt e.

²⁹ Jej bar katak im jel̦ã bwe Jijej ear ‘rũttol̦o̦k ilo jel̦ãl̦o̦kjen̦’ ak l̦apl̦o̦k wõt an mãlõtlõt. Im alikkar bwe unin an kar ãindein ej kõnke Josep ear jipañe im katakini. Ilo kar tõre ko, ewõr juon jabõn kõnnaan in etto me el̦ap an kar RiJu ro kaorõke im ej pãdwõt ñan rainin. Jabõn kõnnaan in ej ba bwe ro wõt me rem̦weiie im utiej, remaroñ mãlõtlõt. Ak ro me ettã jerbal ko aer ãinwõt rũkaam̦tõ ro, rũkallib ro, im rej kõm̦m̦an mããl im jãje, reban mãlõtlõt ñan jidik im ejekkar aer kobal̦o̦k ilo iien an ruutiej ro kweilo̦k. Tokãlik, Jijej ear kariab jabõn kõnnaan in kõnke ear juon eo me el̦ap an mãlõtlõt. Ke ear l̦addik wõt, elõñ alen an roñ an rũkaam̦tõ eo jemãn katakini kõn ta ko rejim̦we im ta ko rebõd im̦aan mejãn Jeova.

30. Ta eo bõran baam̦le ko ilo raan kein remaroñ katak jãn joñak eo an Josep?

³⁰ Bar juon men me jej katak kõn Josep ej bwe ear l̦ap an jipañ Jijej bwe en rũttol̦o̦k im juon em̦m̦aan ekajoor. Ear em̦m̦an an kar lale Jijej kõnke ke Jijej ear rũttol̦o̦k, ear juon eo ãjjimourur im em̦m̦õn̦õn̦õ. Bareinwõt, Josep ear katakin Jijej bwe en kapeel ilo jerbal eo an. Eñin unin elõñ rar jab baj ba wõt bwe ej nejin juon rũkaam̦tõ, ak rar bar ba bwe ej juon ‘rũkaam̦tõ.’ (Mark 6:3, UBS) Innem, men kein rej kaalikkar bwe Josep ear lo tõprak ilo an kar katakin Jijej. Bõran baam̦le ko rej bar l̦oore joñak in an Josep ñan lale im kabwe aikuj ko an ajri ro nejier.

31. (1) Ta kein kam̦ool ko rej kwal̦o̦k kake kõn jem̦l̦o̦kin kar mour eo an Josep? (Bar lale  bo̦o̦k eo.) (2) Ta joñak eo em̦m̦an an Josep im jej aikuj anõke?

³¹ Ear jem̦l̦o̦k an Baibõl̦ kõnnaan kõn Josep ilo iien eo Jijej ear peptaij ke ear 30 an iiõ. Kein kam̦ool ko rej kwal̦o̦k bwe ear mej l̦ein pãleen Meri ilo iien eo Jijej ear jino kwal̦o̦k naan. (Lale bo̦o̦k eo ej ba, “ Ñããt eo Josep Ear Mej?”) Bõtab, Josep ear likũt juon joñak ekanooj em̦m̦an ñan kõj! Ear juon em̦m̦aan me ear kõjparok baam̦le eo an, kabwe aikuj ko aer, im tiljek ñan jem̦l̦o̦kin. Jabdewõt em̦m̦aan ro ilo eklejia eo me ewõr nejin, kõrã ro rej make bõk eddon baam̦le eo aer, ak jabdewõt rũkarejar ro an Jeova ej aikuj anõke tõmak eo an kar Josep.