1. (1) Kar ewi wãween ial̦ eo an Jona ke ear jibadekl̦o̦k Nineva? (2) Kar ta l̦õmn̦ak im eñjake eo an Jona ke ear epaakel̦o̦k Nineva?

 EMAROÑ kar l̦ap iien ñan an Jona l̦õmn̦ak. Ilo iien in, ej jibadekl̦o̦k Nineva, juon jikin elõñl̦o̦k jãn 500 m̦ail̦ ettol̦o̦kin. Joñan an ettol̦o̦k ijin, emaroñ kar bõk enañin juon allõñ ak elõñl̦o̦k ñan an tõpare. M̦okta jãn an kar Jona etal ilo ial̦ eo an, ear aikuj kããlõt ial̦ ta eo ej etal iel̦o̦k, ial̦ eo ekadu im kauwõtata ak ial̦ eo eaetok im edikl̦o̦k an kauwõtata. Innem ear deblo̦kel̦o̦k tol̦ ko reddik im tol̦ ko rel̦l̦ap. Emaroñ kar etal ilujen ãne jem̦aden eo el̦ap ilo Siria im kijoone reba ko rel̦l̦ap ãinwõt Reba Upretis. Im ear kappok jikin an kiki ippãn armej ro ejaje kajjier ilo bukwõn ko ilo Siria, Mesopotemia, im Assiria. Ilo an etal wõt ilo ial̦ eo an im jino epaakel̦o̦k Nineva, emaroñ kar l̦apl̦o̦k an mijak im inepata.

2. Ewi wãween an kar Jeova kajim̦we Jona bwe en jab ko jãn jerbal eo an?

² Ewõr juon men Jona ear jel̦ã bwe eban kõm̦m̦ane. Ear jel̦ã bwe eban ko jãn jerbal in kar jiroñe bwe en kõm̦m̦ane. M̦oktal̦o̦k ear kajjioñ ko ak ear jab lo tõprak. Ãinwõt an kar katak eo l̦o̦k kwal̦o̦k, Jeova ear meanwõd ippãn Jona. Ear kajim̦we l̦õmn̦ak eo an ilo An kar jilkinl̦o̦k juon l̦añ. Im ear lo̦mo̦o̦rene Jona ilo an kar kõjerbal juon ek kileplep bwe en wõrañel̦o̦k e. Im jilu raan tokãlik, ek eo ear em̦m̦õjaakel̦o̦k Jona ñan parijet. Men kein rar kõm̦m̦an bwe Jona en lukkuun bwilõñ im ear oktak im l̦apl̦o̦k an jel̦ã kõttãik bũruon im pokake Jeova.​—Jona, jeb. 1, 2.

3. Ta eo Jeova ear kwal̦o̦k ñan Jona, im ta kajjitõk eo ej wal̦o̦k?

 ³ Ke Jeova ear bar ba bwe rũkanaan Jona en etal ñan Nineva, rũkanaan in ear pokake im jino an jibadekl̦o̦k jikin in. (Riit Jona 3:1-3, UBS.) Bõtab, ke Jeova ear kajim̦weik l̦õmn̦ak eo an Jona, Jona ear ke kõm̦m̦an oktak? Ñan waanjoñak, Jeova ear kwal̦o̦k tũriam̦o ñane im lo̦mo̦o̦rene bwe en jab mal̦oñ. Bareinwõt, Jeova ear jab kaje e kõn an kar jab pokake, im ear kõtl̦o̦k bwe en wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kadedel̦o̦k jerbal eo ear jiroñe bwe en kõm̦m̦ane. Ãlikin an kar Jeova kõm̦m̦ani aolep men kein ñan Jona, Jona ear ke katak ñan kwal̦o̦k tũriam̦o ñan ro jet? Kõnke kõj armej rijjerawiwi, ekkã an pen ñan katak kilen kwal̦o̦k tũriam̦o. Jen lale ta ko jemaroñ katak jãn men eo ear pen an Jona kwal̦o̦ke.

4, 5. (1) Etke Jeova el̦ak kõnnaan kõn Nineva ej ba bwe ej juon ‘jikin kweilo̦k el̦ap’? (2) Im ta eo men in ej katakin kõj kõn Jeova?

⁴ Jona ear jab mel̦el̦e etke el̦ap an kar aorõk Nineva ippãn Jeova. Baibõl̦ ej ba bwe Nineva ear juon jikin kweilo̦k el̦ap.  (Jona 3:3, UBS) Jilu kõttan an bokin Jona kwal̦o̦k kõn an kar Jeova kõnnaan kõn Nineva im ba bwe ej juon ‘jikin kweilo̦k el̦ap.’ a (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Jona 1:2, UBS; 3:2, UBS; 4:11) Etke jikin in ear l̦ap an aorõk ippãn Jeova?

⁵ Eto an Nineva pãd kõnke ej m̦õttan jikin ko jinoin Nimrod ear kajutaki ãlikin kar Ibwijleplep eo. Ear juon jikin ekanooj l̦ap im lõñ armej ie. Emaroñ kar wõr jikin ak bukwõn ko jet rar bar m̦õttan Nineva. Joñan an kilep jikin in, ebõk tarrin 3 raan in etetal jãn jabõn ñan jabõn. (Jen. 10:11, UBS; Jona 3:3, UBS) Nineva ear juon jikin eaiboojoj im kabwilõñlõñ kõnke ear lõñ tampel̦ ko rekkillep ie, wõrwõr ko reppen, im m̦õko rekkillep. Ak ejjab eñin unin an kar Jeova kaorõke jikin in. Unin an kar Jeova kaorõk jikin in ej kõn armej ro ie. Ear lukkuun lõñ armej ilo Nineva ilo tõre in. Meñe ear nana kõm̦m̦an ko an armej ro ie, ak Jeova ear kea kõn er. El̦ap an Jeova yokwe aolep armej ro kajjojo. Im ekõn̦aan lel̦o̦k iien ñan aer oktak jãn men ko renana rej kõm̦m̦ani im katak ñan kõm̦m̦ani men ko rejim̦we im̦aan mejãn.

6. (1) Etke Jona emaroñ kar mijak ke ear tõkeakl̦o̦k Nineva? (Bar lale kõmel̦el̦e jidikdik eo.) (2) Ta eo jemaroñ katak jãn wãween an kar Jona kwal̦o̦k naan?

⁶ Ke Jona ear tõkeakl̦o̦k Nineva, emaroñ kar l̦apl̦o̦k an mijak kõnke ear lõñl̦o̦k jãn 120,000 armej ie. b (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ear etetal ium̦win juon raan m̦ae iien ej tõpar ijoko elõñtata armej ie bõlen kõnke en em̦m̦an an kajeeded ennaan eo ear itõn ba ñan er. Ewi wãween an kar kõnnaan ippãn armej rein? Ear ke katak kajin eo aer? Ke ta, Jeova ear ke kõm̦m̦ane juon menin kabwilõñlõñ ñane bwe en jel̦ã kajin eo aer? Jejaje. Bõlen ke Jona ear kõnnaanl̦o̦k ñan RiNineva ro kõn aolep men ko Jeova ear ba ñane, emaroñ kar ba ilo kajin eo an make. Kajin in an ej kajin Hibru, im emaroñ kar kõjerbal juon rukok bwe en ukote ta ko ear ba. Jejjab jel̦ã kõn aolep men ko rar wal̦o̦k, ak jejel̦ã wõt bwe ennaan eo Jona ear kwal̦o̦ke ear pidodo an armej ro mel̦el̦e im remaroñ kar dike men ko ear ba. Ta eo ear jiroñ armej ro  kake? Ear ba: “Eñoul raan jãn kiiõ Nineva enaaj jorrããn!” (Jona 3:4, UBS) Ear peran ilo an ba naan kein im ear bar ãliji ñan armej ro. Men in ear kõm̦m̦ane ej kaalikkar bwe ear l̦ap an peran im tõmak. El̦apl̦o̦k an Kũrjin ro ilo raan kein aikuj kwal̦o̦k aer peran im tõmak.

7, 8. (1) Ta eo armej in Nineva ro rar kõm̦m̦ane ke rar roñ ennaan eo Jona ear kwal̦o̦ke? (2) Ta eo kiiñ eo an Nineva ear kõm̦m̦ane ke ear roñ men ko Jona ear ba?

⁷ Elõñ iaan RiNineva ro rar bõjrak im roñjake ennaan eo jãn Jona. Im emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe armej ro ren kar illu im lãj ñane. Ak ekabwilõñlõñ bwe armej ro rar m̦õn̦õn̦õ in roñjake im pokake! Ennaan eo ear bõkl̦o̦k ñan er ear ãinwõt juon kijeek em̦õkaj an urur im ajeeded. Im ejjabto tokãlik, aolep armej ro ilo Nineva rar roñ kanaan eo Jona ear kwal̦o̦k kõn an naaj jorrããn jikin in. (Riit Jona 3:5, UBS.) Kõn men in, aolep armej ro ekoba rũm̦weiie ro im ro rejeram̦õl, kab ro reddik im ro rerũtto rar aolep ukel̦o̦k jãn bõd ko aer im jitlo̦k. Im tokãlik kiiñ eo ear roñ kõn an armej rein wõj ukel̦o̦k.

⁸ Kiiñ eo ear bar ukel̦o̦k ke ear roñ ennaan eo an Jona. Kõn an mijak Anij, ear jutak jãn tũroon eo an im utũk nuknuk in irooj eo an im kõn̦ak ejja kain nuknuk eo wõt armej ro rar kõn̦ake. Im ear “jijet ioon bwidej in upaaj.” E im “ripepe ro an” rar kakien bwe aolep ren jitlo̦k im kwal̦o̦k aer bũrom̦õj. Kiiñ eo ear ba bwe aolep armej ro, ekoba menninmour ko nejier ren ekkõn̦ak nuknuk ko el̦ap ideer. c (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ear kõttãik bũruon im kwal̦o̦k bwe ekar l̦ap ruõn armej ro an kõn aer kar nana im lãj. Ear kõjatdikdik bwe Anij enãj tũriam̦okake er kõnke rar ukel̦o̦k jãn bõd ko aer. Ear ba: “Bõlen Anij enaaj ukot an l̦õmn̦ak im enaaj bõjrak an illu, innem jejãmin mej!”​—Jona 3:6-9, UBS.

9. Ta naanin pere ko armej rej ba kõn RiNineva ro, ak ewi wãween ad jel̦ã bwe ebõd l̦õmn̦ak in aer?

⁹ Jet armej rej kwal̦o̦k aer pere im ba bwe ear jab m̦õkaj an armej in Nineva ro ukel̦o̦k ak oktak jãn bõd ko aer. Bõtab, rũmmãlõtlõt ro rej ekkatak kõn Baibõl̦ rej ba bwe armej ro ilo iien ko etto ãinwõt RiNineva ro, rekõn l̦ap aer tõmak ilo m̦anit ko ejjel̦o̦k pedpedier ãinwõt bwijerro im men ko ãierl̦o̦k wõt. Im rekõn m̦õkaj aer ukot l̦õmn̦ak ko aer. Jijej Kũraij make ear kõnnaan  kõn an kar RiNineva ro oktak jãn jerawiwi ko aer. (Riit Matu 12:41, UBS.) Jijej ear jel̦ã ta eo ej kõnnaan kake kõnke ear mour ilañ ilo tõre ko im ear loe men ko rar wal̦o̦k. (Jon 8:57, 58, UBS) Jejjab aikuj kajju l̦õmn̦ak im ba bwe armej ro relukkuun nana im reban oktak jãn bõd ko aer. Jeova wõt emaroñ lo bũruon kajjojo armej.

10, 11. (1) Ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane ke RiNineva ro rar ukel̦o̦k jãn jerawiwi ko aer? (2) Etke jemaroñ ba bwe ejjab bõd pepe eo an Jeova kar jinoin ñan kaje RiNineva ro?

¹⁰ Ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane ke RiNineva ro rar ukel̦o̦k jãn jerawiwi ko aer? Tokãlik, Jona ear je im ba: “Anij ear lo men eo rar kõm̦m̦ane; ear lo bwe rar oktak jãn jerawiwi ko aer. Kõn men in ear ukot an l̦õmn̦ak im ear jab kaje er ãinwõt an kar ba m̦okta.”​—Jona 3:10, UBS.

¹¹ Mel̦el̦ein ke bwe Jeova ear l̦õmn̦ak bwe ebõd pepe eo an kar jinoin ñan kaje RiNineva ro? Ejjab. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe kõm̦m̦an ko an Jeova rejim̦we im rewãnõk. (Riit Duteronomi 32:4, UBS.) Ke Jeova ear lo bwe RiNineva ro rar oktak jãn kõm̦m̦an ko aer renana, ear kile bwe ejjab aikuj kajeik er. Im ear jako an illu ippãer. Eñin iien eo ear pepe in kwal̦o̦k tũriam̦o ñan er.

12, 13. (1) Ewi wãween an Jeova kwal̦o̦k bwe el̦ap an tũriam̦o im ejel̦ã kõmmaanwa im ukoktak? (2) Etke kanaan eo an Jona ear jab juon kanaan riab?

¹² Katak ko an rũtõl in kabuñ ko rej kõm̦m̦an an armej ro l̦õmn̦ak bwe Jeova ej juon Anij elãj, epen kien ko an, im ejjab kea kõn armej ro. Ak ejjab m̦ool men in kõnke Anij ej juon eo el̦ap an tũriam̦o im ejel̦ã kõmmaanwa im ukoktak. Ñe ej pepe in kaje rinana ro, ej jilkinl̦o̦k armej ro an ilo lal̦ in bwe ren m̦okta kakkõl er kõnke ekõn̦aan bwe ren oktak jãn men ko renana rej kõm̦m̦ani. Eñin men eo ear kõm̦m̦ane ñan RiNineva ro im ear lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke ear loe aer oktak. (Ezk. 33:11) Jeova ear ba ñan rũkanaan Jeremaia: “El̦aññe inaaj ba bwe inaaj totake, ak juoke, ak kajeepepl̦o̦ke jabdewõt aelõñ ak lal̦, im aelõñ eo ej oktak jãn an nana, innem ijãmin kõm̦m̦ane men eo iar ba inaaj kõm̦m̦ane.”​—Jer. 18:7, 8, UBS.

¹³ Kanaan eo an Jona ear ke juon kanaan riab? Ejjab. Ear juon kanaan em̦ool kõnke enaaj kar wal̦o̦k jorrããn eo ñan RiNineva ro ñe rar jab oktak jãn jerawiwi ko aer. Unin an kar Jeova pepe in kaje RiNineva ro ej kõn kõm̦m̦an ko aer renana. Bõtab, rar  oktak ãlikin aer roñ kõn naan in kakkõl eo. Ñe ren kar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ani men ko renana, eokwe Anij enaaj kar ko̦kkure jikin in. Im eñin men eo Anij ear kõm̦m̦ane ke armej rein rar bar oktak im nana elõñ iiõ ko tokãlik.​—Zp. 2:13-15, UBS.

14. Ta kar l̦õmn̦ak eo an Jona ke Jeova ear kwal̦o̦k an tũriam̦o im jab ko̦kkure Nineva?

¹⁴ Ta kar l̦õmn̦ak eo an Jona ke Jeova ear jab ko̦kkure Nineva ilo iien eo ear kõtmãne kake? Baibõl̦ ej ba: “Jona ear lukkuun inepata kõn men in, im ear illu.” (Jona 4:1, UBS) Ke Jona ear jar, men ko ear ba ej ãinwõt ñe ej kajim̦we Anij. Jona ear ba bwe em̦m̦anl̦o̦k ñe en kar pãdwõt ilo m̦weo im̦õn ak aelõñ eo an. Ear ba bwe ear baj jel̦ã wõt ke Jeova eban kar ko̦kkure Nineva. Ear jekpen im ba bwe eñin unin an kar itõn ko ñan Jipein ak Tarshish ilo kar jinoin. Ãlikin an ba men kein, ear ba bwe ekõn̦aan mej kõnke em̦m̦anl̦o̦k ñe emej jãn ñe emour.​—Riit Jona 4:2, 3, UBS.

15. (1) Ta ko remaroñ kar kõm̦m̦an an Jona illu? (2) Ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane ke Jona ear illu im inepata?

¹⁵ Etke ear l̦ap an Jona inepata? Jejjab lukkuun jel̦ã kõn aolep men ko rar jiktok ilo l̦õmn̦ak eo an Jona ilo tõre eo, ak jejel̦ã wõt ke ej kab m̦õj an ba im̦aan mejãn aolep armej ro bwe Nineva enãj jorrããn. Aolep armej ro rar tõmak men eo ear ba. Ak kiiõ, Jeova ej ba bwe eban ko̦kkure Nineva. Jona ear ke mijak ñe armej ro ren kar kajjirere kake im ba bwe ej juon rũkanaan riab? Eokwe, jejaje ta kar l̦õmn̦ak ko an Jona, bõtab ealikkar an kar jab m̦õn̦õn̦õ ke armej ro rar ukel̦o̦k jãn bõd ko aer im kõn an Jeova tũriam̦okake er. Ear jab m̦õn̦õn̦õ ak eoktak im illu, bũrom̦õj kõn e make, im inepata ñe enãj nana etan ippãn armej ro. Meñe ãindein, ak kõn an Jeova l̦ap an tũriam̦o, ear kalimjek wõt em̦m̦an ko an Jona. Jeova ear jab kaje Jona kõn an kar jab kwal̦o̦k kautiej, ak ilo jouj ear kajjitõk ippãn Jona im ba: “Ekkar ke bwe kwõn illu?” (Jona 4:4, UBS) Jona ear ke uwaake? Baibõl̦ ejjab ba.

16. Ta wãween ko me jet armej rej kwal̦o̦k aer jab errã ippãn Anij kaki, im ta eo jemaroñ katak jãn bwebwenato in kõn Jona?

¹⁶ Emaroñ m̦õkaj ad kajju l̦õmn̦ak im ba bwe ejjab jim̦we men eo Jona ear kõm̦m̦ane. Bõtab, jej aikuj keememej bwe kõnke aolep armej rejjab weeppãn, emaroñ pidodo ad jab errã ippãn  Anij. Ñan waanjoñak, jet armej remaroñ kwal̦o̦k aer jab errã ippãn Jeova ilo aer ba bwe ej aikuj bõbrae an wal̦o̦k men ko renana im rekabũrom̦õjm̦õj ñan armej. Remaroñ bar ba bwe ej aikuj kar m̦õkaj im jol̦o̦k aolep rinana ro, ak kõjem̦l̦o̦k jukjukun pãd in enana. Bwebwenato in kõn Jona ej kakeememej kõj bwe ñe jejjab errã kõn men ko Jeova Anij ej kõm̦m̦ani, kõj eo jej aikuj kajim̦we l̦õmn̦ak ko ad, ejjab E. Etke? Kõnke aolep iien l̦õmn̦ak ko an Jeova im men ko ej kõm̦m̦ani relukkuun jim̦we.

17, 18. (1) Ta eo Jona ear kõm̦m̦ane ke ear etal jãn Nineva? (2) Ewi wãween an kar menin kabwilõñlõñ eo an Jeova kõn menin eddek eo jelõt Jona?

¹⁷ Ke rũkanaan Jona ear etal jãn Nineva ear inepata. Ear jab kajju ro̦o̦l ñan aelõñ eo an, ak ear etal ñan juon jikin iturear me elõñ tol̦ ie im emaroñ reilo̦k im loe Nineva jãne. Ear kajutak juon jikin an kõppãd bwe en kõttar im lale ta eo ewal̦o̦k ñan  Nineva. Bõlen ej kõtmãne wõt bwe enãj loe an jikin in jorrããn. Ewi wãween an kar Jeova kajim̦weik em̦m̦aan in epen bũruon bwe en jel̦ã kwal̦o̦k tũriam̦o?

¹⁸ Ke ear boñ, Jeova ear kaddek juon kain menin eddek. Im ke Jona ear rujtok in jibboñ, ear loe menin eddek eo im bõlõk ko bwilikõn rar kõm̦m̦an bwe en ellore ijo. El̦apl̦o̦k an kar menin eddek in kallore Jona jãn an jikin kõppãd eo kallore. Baibõl̦ ej ba bwe “Jona ear kanooj m̦õn̦õn̦õ” kõn menin eddek eo. Bõlen ear l̦õmn̦ak bwe men in ekabwilõñlõñ ear juon kakõl̦l̦e me ej kaalikkar bwe Anij ej buñbũruon ippãn im ej kajeraam̦m̦ane. Bõtab, ewõr unin an kar Jeova kar kaddeke menin eddek in ñane. Ear jab baj kaddeke wõt kõnke en kallore Jona im kõm̦m̦an bwe en jako an illu. Ak ear kõn̦aan katakini Jona juon men. Kõn men in, ear bar kõm̦m̦ane jet menin bwilõñ. Ear jilkinl̦o̦k juon kũtañtañ bwe en ko̦kkure menin eddek eo im menin eddek eo ear mej. Ãlikin men in, ear jilkinl̦o̦k “kõto ebwil jãn rear” bwe en kõm̦m̦an bwe Jona en bwil. Joñan an kar bwil, ear jino “jeekl̦o̦k” ak ikkijel̦o̦k. Ear bar kajju nana an Jona mour, im ear bar ba bwe ekõn̦aan mej.​—Jona 4:6-8, UBS.

19, 20. Ewi wãween an kar Jeova kõjerbal menin eddek eo ñan jipañ Jona mel̦el̦e im kile bwe ebõd l̦õmn̦ak eo an?

¹⁹ Jeova ear bar kajjitõk ippãn Jona ñe ejim̦we an illu kõn an mej menin eddek eo. Ijello̦kun an Jona jol̦o̦k an bõd, ear kajju ba bwe ejim̦we an illu. Ear ba: “Aet, ekkar bwe in illu, im illu in aõ ej joñan wõt aõ kõn̦aan mej!” Ãlikin an ba men in, Jeova ear kiiõ jipañe bwe en mel̦el̦e im kile bwe ebõd l̦õmn̦ak in an.​—Jona 4:9, UBS.

²⁰ Jeova ear kõnnaan ñan Jona im kwal̦o̦k kõn an Jona bũrom̦õj kake menin eddek eo me ear eddek ium̦win juon wõt boñ jekdo̦o̦n ñe ear jab kaddeke. Ãlikin an Anij ba men kein ñan Jona, ear ba: “Im Ña, In jab tũriam̦okake Nineva, jikin kweilo̦k in el̦ap, eo ilo e elõñ jãn 120,000 armej ro rejjab jel̦ã anmoon̦ jãn anmiiñ, kab elõñ menninmour ke?”​—Jona 4:10, 11. d​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

21. (1) Ke Jeova ear katakin Jona, ta eo ear kõjerbale ñan kõm̦m̦an waanjoñak kake? (2) Ewi wãween an bwebwenato in kõn Jona jipañ kõj bwe jen etale kõj make im bũruod?

²¹ Kwõmel̦el̦e ke unin an kar Jeova kõm̦m̦an waanjoñak kõn menin eddek eo? Ejjel̦o̦k men en̦ Jona ear kõm̦m̦ane bwe en eddek menin eddek eo. Bõtab, kõnke Jeova ej Wũnjãn mour, E eo  ear lel̦o̦k mour ñan aolep RiNineva ro. Unin an aolep men pãd im mour ej kõn Jeova. Etke en kar baj l̦ap wõt an Jona kea kõn menin eddek eo jãn an kea kõn mour ko an armej ro 120,000 ilo Nineva, im ekoba menninmour ko nejier? Ejjab ke kõn an kar l̦õmn̦ak wõt kõn e make? Ilo m̦ool, unin an kar Jona bũrom̦õj kõn menin eddek eo ej kõnke men in ear kallore ijo ej pãd ie. Bareinwõt ke ear illu kõn an jab jorrããn Nineva, ear bar alikkar an l̦õmn̦ak kõn e make kõnke ear jab kõn̦aan bwe en nana etan ippãn armej ro im ear jab kõn̦aan bwe ren l̦õmn̦ak e juon rũriab. Bwebwenato in kõn Jona emaroñ jipañ kõj bwe jen lukkuun etale kõj make im bũruod. Kõnke kõj aolep jejjab weeppãn, ewõr iien jenaaj baj l̦õmn̦ak wõt kõn kõj make. Ak jelukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe Jeova ej kijenmej wõt ippãd. Im ej katakin kõj bwe en dikl̦o̦k ad l̦õmn̦ak kõn kõj make im bwe jen jouj im jel̦ã tũriam̦o kõn ro jet, ãinwõt bar e!

22. (1) Ewi wãween ad jel̦ã bwe Jona ear katak ñan kwal̦o̦k tũriam̦o ke Jeova ear katakini? (2) Ta eo kõj aolep jej aikuj katak ñan kwal̦o̦ke?

²² Kajjitõk eo in kiiõ, Jona ear ke katak jãn wãween ko ear iiooni? Eokwe, ilo jem̦l̦o̦kin bokin Jona ej kwal̦o̦k wõt kajjitõk eo an Jeova. Ejjab kwal̦o̦k ta ko rar wal̦o̦k ãlikin an Jeova kwal̦o̦k kajjitõk in. Jet armej remaroñ ba bwe Jona ear jab uwaake Jeova. Bõtab, jemaroñ lo uwaak eo an Jona. Epãd ia uwaak eo an? Jemaroñ ba bwe aolepen uwaak eo epãd ilo bokin Jona. An kar Jona je bokin Jona im kwal̦o̦k bwebwenatoon, ej kaalikkar bwe ear ekkatak jãn bõd ko an. Baj l̦õmn̦akel̦o̦k m̦õk an rũkanaan in jepl̦aak ñan aelõñ eo an im je aolepen bok in me ej kõnnaan kõn e. Bõlen jemaroñ pijaikl̦o̦k an l̦al̦l̦ap im emãlõtlõtl̦o̦k kab ettãl̦o̦k bũruon. Jemaroñ pijaikl̦o̦k an je bwebwenato in an im ej kajjeboulul bõran ke ej kwal̦o̦k bõd ko ear kõm̦m̦ani, an kar jab pokake, im pen bũruon im jab kwal̦o̦k tũriam̦o. Ealikkar bwe Jona ear katak ñan kajim̦we e make ke Jeova ear katakini. Ear katak ñan kwal̦o̦k tũriam̦o. Jej ke bar katak ñan kwal̦o̦k tũriam̦o?​—Riit Matu 5:7.