Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Katak ñan Jel̦ã Irooj Iood Make

Katak ñan Jel̦ã Irooj Iood Make

‘Leen Jetõb ej . . . jel̦ã irooj ioom make.’​—GA. 5:22, 23, UBS.

AL: 11, 52

1, 2. (1) Ta ko remaroñ wal̦o̦k el̦aññe jejjab jel̦ã irooj iood make? (2) Etke eaorõk bwe jen katak kõn ad aikuj jel̦ã irooj iood make ilo raan kein?

 JUON iaan wãween ko me Jeova Anij ej jipañ kõj ñan kwal̦o̦ke ej ñan jel̦ã irooj iood make. (Ga. 5:22, 23, UBS) Kõnke Jeova eweeppãn, aolep iien emaroñ irooj ioon e make. Bõtab epen ad kõm̦m̦ane men in kõnke jejjab weeppãn. Ilo m̦ool, elõñ apañ im jorrããn ko armej rej iiooni rainin kõn aer jab jel̦ã irooj ioer make. Ñe juon ejjab jel̦ã irooj ioon e make, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en aepedped im jab m̦õkaj in kõm̦m̦ani men ko raorõk, im bareinwõt bwe en jab lukkuun em̦m̦an an jerbal im katak ilo jikuul̦. Bareinwõt ñe juon ejjab jel̦ã irooj ioon e make emaroñ lãj wãween an kõnono, ekkadekdek, jepel jãn eo pãleen, wõr an m̦uri kõn men ko ejjab aikuji, añũri men ko rekajoor, kalbuuj, bũrom̦õj, bõk nañinmej ko an jiroñ im likao, im bõro̦ro.​—Sam 34:11-14, UBS.

2 Ekkã an armej ro me rejjab jel̦ã irooj ioer make kõm̦m̦ani jorrããn ko ñan er im ñan ro jet. Im ilo raan kein, jej lo bwe elukkuun l̦apl̦o̦k an armej ro jaje kilen irooj ioer make. Meñe ãindein, ak jejjab bwilõñ kõn men in kõnke Naanin Anij ear kanaan bwe juon iaan men ko renaaj kam̦ool bwe jej mour “ilo raan ko ãliktata,” ej bwe armej ro renaaj jaje irooj ioer make.​—2 Ti. 3:1-3.

3. Etke jej aikuj jel̦ã irooj iood make?

3 Etke jej aikuj jel̦ã irooj iood make? Ewõr ruo un ko raorõk unin ad aikuj kõm̦m̦ane men in. Kein kajuon, eban lukkuun lõñ apañ ko rej wal̦o̦k ñan ro me rejel̦ã irooj ioon eñjake im kõn̦aan ko aer. Epidodo aer ejaaki jem̦jerã ko rem̦m̦an ippãn ro jet im ejjab m̦õkaj aer illu, inepata, im bũrom̦õj. Kein karuo, jej aikuj kõjparok kõj jãn menin kapo ko im irooj ioon kõn̦aan ko ad rebõd bwe jen maroñ jem̦jerãik wõt Anij. Eñin ej men eo Adam im Iv rar likjab in kõm̦m̦ane. (Jen. 3:6, UBS) Ãinwõt kar erro, elõñ armej ro ilo raan kein rej bar iioon apañ ko rel̦l̦ap kõn aer jab jel̦ã irooj ioer make.

4. Ta eo emaroñ rõjañ im kõkajoor ro me epen aer irooj ioon kõn̦aan ko aer rebõd?

4 Jeova emel̦el̦e bwe jejjab weeppãn im bwe epen ad irooj iood make. Meñe ãindein, ak ekõn̦aan jipañ kõj bwe jen jel̦ã irooj ioon kõn̦aan ko ad rebõd. (1 Kñ. 8:46-50, UBS) Ãinwõt juon M̦õttad eo ej yokwe kõj, ej rõjañe ro me jet iien epen aer irooj ioon eñjake im kõn̦aan ko aer. Ilo katak in, jenaaj katak kõn joñak eo an Jeova kõn wãween an irooj ioon e make. Jenaaj bar etale jet waanjoñak ko rem̦m̦an im ko renana ilo Baibõl̦, im bareinwõt jet wãween ko me remaroñ jipañ kõj bwe jen jel̦ã irooj iood make.

JEOVA EJ LIKŨT JOÑAK EO EM̦M̦ANTATA

5, 6. Ta joñak eo em̦m̦antata Jeova ear likũti ñan kõj kõn an jel̦ã irooj ioon e make?

5 Wãween an Jeova irooj ioon e make elukkuun jejjet im jim̦we kõnke eweeppãn ilo aolep wãween ko ej kõm̦m̦ani. (Dt. 32:4) Bõtab kõj jejjab weeppãn. Meñe ãindein, ak jej aikuj in etale joñak eo an Jeova kõn wãween an irooj ioon e make bwe en em̦m̦an wãween ad anõke e. Men in enaaj jipañ kõj bwe en jim̦we wãween ad em̦m̦akũt ñe ej wal̦o̦k men ko remaroñ kainepataik kõj. Ta jet iaan waanjoñak ko kõn wãween an Jeova jel̦ã irooj ioon e make?

6 L̦õmn̦ak kõn wãween an kar Jeova em̦m̦akũt ke Setan ear jum̦aik e ilo jikin kallibin Iden. Alikkar bwe naanin jum̦ae ko an Setan rar kõm̦m̦an bwe aolep enjel̦ ro retiljek an Anij ilañ ren ilbõk, illu, im jab m̦õn̦õn̦õ kõn men ko ear ba. Bõlen ãindein am̦ bar eñjake ñe kwõj l̦õmn̦ak kõn aolep men ko renana Setan ear kõm̦m̦ani im armej rej eñtaan kaki. Bõtab ear jab m̦õkaj an Jeova illu kõn men eo ear wal̦o̦k. Ak ear lel̦o̦k juon uwaak ejim̦we. Jãn tõre eo tok ñan raan kein, Jeova ej kwal̦o̦k wõt an rum̦wij an illu im ekajet jim̦we. (Ex. 34:6; Job 2:2-6, UBS) Etke? Eokwe, Jeova ej bar kõtl̦o̦k jidik iien kõnke ejjab kõn̦aan bwe jabdewõt armej en jako ak ekõn̦aan bwe “aolep armej ren oktak jãn jerawiwi ko aer.”​—2 Pi. 3:9, UBS.

7. Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Jeova?

7 Joñak eo an Jeova kõn an jel̦ã irooj ioon e make, ej katakin kõj bwe jej aikuj in l̦õmn̦ak m̦okta jãn ad kõnnaan, im en jab m̦õkaj ad em̦m̦akũt im kõm̦m̦ane juon men. Innem ñe kwõj itõn kõm̦m̦ane juon pepe eaorõk, em̦m̦an ñe kwõj bõk jidik iien ñan l̦õmn̦ak kake im jar kõn mãlõtlõt bwe en jim̦we men ko kwõnaaj ba im kõm̦m̦ani. (Sam 141:3) Jet iien ñe jej illu ak inepata, epidodo an m̦õkaj ad kõnnaan im kõm̦m̦an jabdewõt. Eñin unin elõñ rej ajl̦o̦k tokãlik kõnke rar jab l̦õmn̦ak m̦okta jãn aer kõnnaan ak em̦m̦akũt im kõm̦m̦ane juon men!​—JK. 14:29, UBS; 15:28, UBS; 19:2.

WAANJOÑAK KO REM̦M̦AN IM KO RENANA AN RŨKAREJAR RO AN ANIJ

8. (1) Ia eo jemaroñ loi waanjoñak ko rem̦m̦an kõn ro me rar jel̦ã irooj ioer make? (2) Ta eo ear jipañ Josep bwe en jab po ippãn lio pãleen Potipar ke ear kajjioñ kapoik e bwe en babu ippãn? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

8 Ta waanjoñak ko ilo Baibõl̦ me rej kwal̦o̦k kõn aorõkin ad aikuj jel̦ã irooj iood make? Juon iaaer me kwõmaroñ l̦õmn̦ak kake ej kõn l̦eo nejin Jekob etan Josep. Josep ear kõjparok e jãn menin kapo ko ke ear jerbal ilo m̦weo im̦õn l̦eo ear bõk eddon ruwaj ro an Pero, etan Potipar. Lio pãleen Potipar ear kõn̦aan Josep kõnke ear juon eo ‘ewũlio im em̦m̦an kããn,’ im kõn men in elõñ alen an kar kajjioñ kapoik e bwe en babu ippãn. Ta eo ear jipañ Josep bwe en jab po ilo menin kapo in? Eokwe bõlen ear bõk iien im lukkuun l̦õmn̦ak m̦okta kõn ta eo enaaj wal̦o̦k ñe enaaj eo̦roñ men eo lio ej ba. Innem, ke lio ear kanõki nuknuk ko an Josep bwe en babu ippãn, Josep ear m̦õkaj im ko jãne. Ear ba: “Ekõjkan aõ maroñ kõm̦m̦an nana in el̦ap, im jerawiwi ñan Anij?”​—Jen. 39:6, 9, UBS; riit Jabõn Kõnnaan 1:10, UBS.

9. Ewi wãween kwõmaroñ kõpooj eok make bwe kwõn maroñ jum̦ae menin kapo ko?

9 Ta eo jej katak jãn joñak eo an Josep? Ñe jej iiooni menin kapo ko im itõn rupe juon iaan kien ko an Anij, jej aikuj kate kõj bwe jen jab po im jen tarin̦aeiki kõn̦aan in ad. Elõñ ro rekõn ekkadekdek, kõbaatat, bõk uno ko rekajoor, mour ettoon, l̦e jãn joñan aer m̦õñã, im kõm̦m̦ani men ko jet renana m̦okta jãn aer kar erom Ri Kõnnaan ro an Jeova. Im meñe em̦õj an rein peptaij, ak jet iien remaroñ jelm̦ae menin kapo ko ñan aer bar ro̦o̦l im kõm̦m̦ani m̦anit kein renana. El̦aññe men in ej wal̦o̦k ñan kwe, kwõn bõjrak im l̦õmn̦ak kõn an naaj jorrããn jem̦jerã n̦e am̦ ippãn Jeova el̦aññe kwõnaaj po ilo menin kapo kein. Bõlen kwõmaroñ l̦õmn̦ak m̦okta kõn ta jet iaan menin kapo ko kwõmaroñ naaj iiooni, im pepe kõn wãween kwõmaroñ kõjparok eok jãni. (Sam 26:4, 5; JK. 22:3, UBS) Innem el̦aññe kwõj iioon menin kapo ko, kwõn kajjitõk ippãn Jeova bwe en lewaj mãlõtlõt ñan kwe bwe kwõn jel̦ã irooj ioom make ñan jum̦ae menin kapo ko kwõj iiooni.

10, 11. (1) Ta men eo elõñ jo̦dikdik ro rej iioone ilo jikin jikuul̦? (2) Ta eo emaroñ jipañ Kũrjin jo̦dikdik ro bwe ren kõjparok er jãn menin kapo eo ñan rupe kien ko an Anij?

10 Elõñ Kũrjin jo̦dikdik ro rainin rej iioone ejja men eo Josep ear iioone. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an Kim. Ekkã an rijikuul̦ ro me ear jikuul̦ ippãer kõmmejãje kõn aer kar pãd ak babu ippãn ro jet ilo wiikããn eo aer. Ak kõn an Kim jab babu ippãn jabdewõt likao, ear jab kwal̦o̦k bwebwenato rot in ñan er. Ear ba bwe jet iien kõn an oktak jãn rijikuul̦ ro jet, ekõm̦m̦an bwe en l̦õmn̦ak ãinwõt ñe “emake iaan im bwe ro jet rej kõjekdo̦o̦ne.” Bareinwõt, jet iien rijikuul̦ ro jet rar l̦õmn̦ak bwe ebwebwe kõn an jab teit. Bõtab ilo m̦ool, Kim ear kwal̦o̦k mãlõtlõt ilo an kar pepe bwe en jab kijer in teit. Ear jel̦ã bwe menin kapo in ñan babu ippãn juon, emaroñ juon kõn̦aan elukkuun kajoor ilo iien eo ñe juon ej jo̦dikdik. (2 Ti. 2:22) Bareinwõt, ekkã an rijikuul̦ ro jet kajitũkini em̦õj ke an babu ippãn juon em̦m̦aan. Kõn an kar rijikuul̦ ro kwal̦o̦k kajjitõk in ñane, ear pel̦l̦o̦k juon iien ñan an Kim kõmel̦el̦eik er etke ear pepe bwe en jab kijer in babu ippãn juon em̦m̦aan. Kõn men in, el̦ap ad m̦õn̦õn̦õ kõn Kũrjin jo̦dikdik ro me rej lukkuun kate er bwe ren jab po ilo aujiid eo ñan l̦õñ, im el̦aptata an Jeova m̦õn̦õn̦õ ippãer!

11 Baibõl̦ ej bar kwal̦o̦k kõn joñak ko an ro me rar jab kõjparok er bwe ren jab po ilo aujiid eo ñan mourin l̦õñ. Im ej bar kwal̦o̦k kõn men ko renana rej wal̦o̦k ñe jejjab jel̦ã irooj iood make. Ñe kwõj bar jelm̦aik wãween eo me Kim ear iioone, em̦m̦an kwõn l̦õmn̦ak kõn likao eo ebwebwe me bokin Jabõn Kõnnaan jebta 7 ej kwal̦o̦k kake. Bareinwõt, l̦õmn̦ak kõn Amnon im men ko rekanooj in nana rar wal̦o̦k jãn kõm̦m̦an ko an. (2 Sa. 13:1, 2, 10-15, 28-32) Ilo iien kabuñ an baam̦le eo, jemãn im jinen ajri ro remaroñ jipañ ro nejier bwe ren mãlõtlõt im jel̦ã irooj ioer make ilo aer etale waanjoñak kein ilo Baibõl̦.

12. (1) Ewi wãween an Josep kar kate dãpij an eñjake n̦ae l̦õm̦aro jein im jatin? (2) Ta wãween ko jemaroñ iiooni me jej aikuj jel̦ã irooj ioon eñjake ko ad?

12 Josep ear bar likũt juon joñak em̦m̦an kõn an jel̦ã irooj ioon e make. Iien in ej iien eo ke l̦õm̦aro jein im jatin rar itok ñan Ijipt bwe ren wia kijeer m̦õñã. Josep ear jab m̦õkaj im kwal̦o̦k kajjien ñan er kõnke ear kõn̦aan jel̦ã kõn l̦õmn̦ak ko aer. Im ke ear eddol̦o̦k wõt bũruon, ear etal ettol̦o̦k jãn l̦õm̦aro jein im jatin bwe en makel̦o̦k iaan im jañ. (Jen. 43:30, 31; 45:1) Kõn men in, el̦aññe juon jeim̦ ak jatũm̦ ear kal̦õkatip eok, ñe kwõj l̦oore joñak eo an Josep kõn an kar jel̦ã irooj ioon e make, enaaj bõbraik eok jãn am̦ ba ak kõm̦m̦ani men ko kwõmaroñ ajl̦o̦k kaki tokãlik. (JK. 16:32; 17:27) Ak bõlen ñe ewõr juon nukum̦ me ebukwel̦o̦k, kwõnaaj aikuj in jel̦ã irooj ioon eñjake ko am̦ im kõjparok bwe kwõn jab kõnono ak kobal̦o̦k ippãn armej in. Men in emaroñ juon men elukkuun pen ñan ad kõm̦m̦ane. Bõtab, enaaj pidodol̦o̦k el̦aññe kwõj keememej bwe kwõj anõke Jeova im l̦oori kien ko an.

13. Ta ko jemaroñ katak jãn men ko rar wal̦o̦k ilo mour eo an Kiiñ Devid?

13 Jemaroñ bar katak im bõk tokjãn jãn joñak eo an Kiiñ Devid. Devid ear jab illu im kõjerbale kajoor im maroñ eo an ñan ko̦kkure Saul im Shimeai ke rar kalluuki. (1 Sa. 26:9-11; 2 Sa. 16:5-10, UBS) Ak ejjab aolep iien Devid ear jel̦ã irooj ioon e make. Jejel̦ã men in kõn jerawiwi eo ear kõm̦m̦ane ippãn Batshiba im wãween an kar em̦m̦akũt ke Nebal ear m̦akoko in lel̦o̦k aikuj ko an. (1 Sa. 25:10-13, UBS; 2 Sa. 11:2-4) Meñe ãindein, ak ewõr men ko raorõk jemaroñ katak jãn Devid. Kein kajuon, ro me rej loloorjaki jerbal ko ilo doulul eo an Jeova rej aikuj in jel̦ã irooj ioer make bwe en jim̦we wãween aer kõjerbal maroñ eo aer. Kein karuo, ejjab aikuj l̦ap an juon lõke e make im l̦õmn̦ak bwe eban po ilo menin kapo ko.​—1 Ko. 10:12, UBS.

WÃWEEN KO JET KWÕMAROÑ KÕM̦M̦ANI

14. Ta men eo ear wal̦o̦k ñan juon jeid im jatid em̦m̦aan, im etke eaorõk wãween ad em̦m̦akũt ilo iien rot kein?

14 Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane bwe en l̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã irooj ioom̦ make? L̦õmn̦ak kõn men in em̦ool ear wal̦o̦k. Juon wa ear dibõj l̦okwan wa eo waan juon jeid im jatid etan Luigi. Meñe ejjab kar an Luigi bõd eo, ak em̦m̦aan eo me ear dibõje wa eo waan ear jino bũroñe Luigi im kõn̦aan ire ippãn. Luigi ear jar ñan Jeova bwe en maroñ ineem̦m̦an wõt im kajjioñ kadikl̦o̦k an em̦m̦aan eo illu, ak ear jab bõjrak an l̦eo bũroñe. Innem Luigi ear je nõm̦ba in license plate in wa eo waan em̦m̦aan eo, im etal jãne meñe ear jab bõjrak an ellam̦õjm̦õj l̦o̦k ñane. Juon wiik tokãlik, Luigi ear bar jepl̦aak ippãn juon kõrã me ear iioone ilo kwal̦o̦k naan. Im l̦eo pãleen kõrã in ekar em̦m̦aan eo me ear dibõje wa eo waan Luigi! Em̦m̦aan eo ear jook im jol̦o̦k an bõd kõn an kar nana an kõm̦m̦an ñan Luigi. Ear ba bwe em̦õn̦õn̦õ in ko̦o̦l̦e kom̦bani in insurance eo an Luigi bwe en m̦õkaj aer kõm̦m̦ane wa eo waan. Innem em̦m̦aan eo ear m̦õn̦õn̦õ in kobal̦o̦k ippãn kõrã eo pãleen ke ear kõnono kõn Baibõl̦ ippãn Luigi im ear bar bõk kun̦aan. Men in ear wal̦o̦k ear kõm̦m̦an bwe Luigi en kile joñan aorõkin an kar ineem̦m̦an wõt ke ear wal̦o̦k ãkjitõn eo, im ear l̦õmn̦ak kõn men ko renana remaroñ kar wal̦o̦k ñe en kar m̦õkaj an illu.​—Riit 2 Korint 6:3, 4.

Ad ineem̦m̦an wõt ak ñe ej m̦õkaj ad illu emaroñ jelõt jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad (Lale pãrokõrããp 14)

15, 16. Ewi wãween katak Baibõl̦ emaroñ jipañ kwe im baam̦le eo am̦ bwe kom̦win jel̦ã irooj ioomi make?

15 Ñe emmakijkij an Kũrjin ro katak Baibõl̦ im kate er bwe ren bõk tokjãn jãn men ko rej katak kaki, men in enaaj jipañ er bwe ren jel̦ã irooj ioer make. Keememej men eo Anij ear jiroñ Joshua ke ear ba: “Bok in, bokin kien, en jab jako jãn lo̦ñiim̦, a kwõn kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn e, raan im boñ, bwe kwõn lali im kõm̦m̦an men ko otemjej em̦õj jei ilowaan; innem kwõnaaj kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an ial̦ eo am̦, im kwõnaaj jeraam̦m̦an.” (Jos. 1:8) Innem ilo am̦ katak Baibõl̦, ewi wãween emaroñ jipañ eok bwe kwõn jel̦ã irooj ioom̦ make?

16 Em̦õj ad katak bwe ilo Baibõl̦ ewõr waanjoñak ko rej kwal̦o̦k kõn tokjãn ko rem̦m̦an me jemaroñ loi ñe jejel̦ã irooj iood make, im bareinwõt tokjãn ko renana ñe jejjab. Jeova ear likũti waanjoñak kein ilo Baibõl̦ bwe jen katak jãni. (Rom 15:4) Kõn men in, elukkuun aorõk bwe jen riiti waanjoñak kein, katak kaki, im lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki. Innem, kajjioñ mel̦el̦e ewi wãween aer maroñ jipañ kwe im baam̦le n̦e am̦. Kwõmaroñ bar kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ eok ñan l̦oori naanin kakapilõklõk ko jãn Naan ko An. Ñe kwõj kile bwe epen am̦ irooj ioom make ilo jet wãween, kwõn kile m̦õjn̦o̦ in am̦ im jar kake im kate eok ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k. (Jem. 1:5) Bareinwõt, kappok mel̦el̦e ko jet ilo bok ko ad bwe kwõn loi naanin kakapilõklõk ko me remaroñ jipañ eok.

17. Ta jet iaan wãween ko jemãn im jinen ajri ro remaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ ro nejier bwe ren jel̦ã irooj ioer make?

17 Ewi wãween kwõmaroñ jipañ ajri ro nejũm̦ bwe ren jel̦ã irooj ioer make? Jemãn im jinen ajri ro rej aikuj keememej bwe ajri ro nejier rar jab l̦otaktok im jel̦ã kadede irooj ioer make. Kõn men in, rej aikuj katakin ajri ro nejier kõn wãween ko rem̦m̦an ikijjeen joñak ko aer. (Ep. 6:4) Ñe kwõj lo bwe epen ñan an ajri eo nejũm̦ irooj ioon e make, kajitũkin eok make el̦aññe kwõj kwal̦o̦k juon joñak em̦m̦an ñane. Kwõmaroñ likũt juon joñak em̦m̦an ilo am̦ keini am̦ kwal̦o̦k naan, pãd ilo kweilo̦k ko, im kõm̦m̦ane iien kabuñ in baam̦le eo. Bareinwõt jab mijak in ba jaab ñan ajri ro nejũm̦ el̦aññe emenin aikuj! Jeova ear lel̦o̦k kien ko ñan Adam im Iv, im kien kein remaroñ kar jipañ er bwe ren kautiej maroñ eo an Jeova ñan irooj im tõl. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, ñe jemãn im jinen ajri ro rej kauweik ro nejier im likũt juon joñak em̦m̦an ñan er, men in emaroñ katakin er bwe ren jel̦ã irooj ioer make. Am̦ yokwe wãween an Jeova tõl im kautiej kien ko an, rej jet iaan men ko relukkuun aorõk me kwõmaroñ katakin ro nejũm̦ bwe ren bar kõm̦m̦ani.​—Riit Jabõn Kõnnaan 1:5, 7, 8.

18. Etke eaorõk bwe en jim̦we wãween ad kããlõt ro m̦õttad?

18 Meñe ewõr nejid ak ejjel̦o̦k, jej aikuj kwal̦o̦k mãlõtlõt ilo ad kããlõt ro m̦õttad. El̦aññe ro m̦õttad rej yokwe Jeova, renaaj rõjañ kõj bwe jen kõm̦m̦ani mejãnkajjik ko rem̦m̦an im ewõr tokjãer, im renaaj kõjparok kõj bwe jen jab iioon jorrããn. (JK. 13:20) Joñak ko aer rem̦m̦an renaaj kõm̦akũt kõj bwe jen bar l̦oore wãween aer jel̦ã irooj ioer make. Im ejjel̦o̦k pere bwe joñak eo ad em̦m̦an enaaj bar jipañ im rõjañ er. Ad jel̦ã irooj iood make enaaj jipañ kõj bwe jen kabuñbũruon Anij, m̦õn̦õn̦õ ilo mour ko ad, im m̦õn̦õn̦õ ippãn ro jej yokwe er.