1, 2. (1) Ta jerbal eo el̦ap an aorõk kar lel̦o̦k ñan Solomon? (2) Etke Devid ear inepata kõn Solomon?

 JEOVA ear kappeik Solomon bwe en bõk eddon im loloorjake jerbalin ekkal eo el̦ap an kar aorõk ñan kalõk tampel̦ eo ilo Jerusalem. M̦wiin ear aikuj lukkuun “aiboojoj im make wõt buñbuñ ilo lal̦ in.” El̦aptata kõnke enaaj kar ijo me ‘tampel̦ eo an Jeova Anij enaaj pãd ie.’​—1 Kr. 22:1, 5, 9-11, UBS.

² Kiiñ Devid ear lukkuun lõke bwe Anij enaaj kar jipañ Solomon bwe en tõprak jerbal eo. Bõtab, Solomon ear ‘dik im ejjab bwe an mel̦el̦e.’ En ke peran ñan kõm̦m̦ane jerbal in ñan kalõk tampel̦ eo? En ke pen ñan e kõnke edik im ejabwe jel̦ã im imminene ippãn? Eokwe, bwe Solomon en lo tõprak ej aikuj in kwal̦o̦k an peran im kõm̦m̦ane jerbal eo.

3. Ta eo Solomon emaroñ kar katak jãn an kar jemãn kwal̦o̦k peran?

³ Emaroñ kar l̦ap an Solomon katak kõn peran jãn jemãn. Ke Devid ear jo̦dikdik, ear ire ippãn menninmour ko rellãj me rar itõn ko̦kkuri jiip ko an jemãn. (1 Sa. 17:34, 35) Bareinwõt ear l̦ap an Devid kwal̦o̦k peran ke ear jelm̦ae riineea eo etijem̦l̦o̦k ilo tarin̦ae. Alikkar bwe kõn wõt kar jipañ eo jãn Anij, im kõn an kar kõjerbale dekã in buwat eo an, Devid ear maroñ anjo̦ im m̦an Golaiat.​—1 Sa. 17:45, 49, 50.

4. Etke Solomon ear aikuj kwal̦o̦k an peran?

 ⁴ Alikkar bwe elukkuun kar jejjet im em̦m̦an bwe Devid en rõjañ Solomon ñan peran im kalõk tampel̦ eo. (Riit 1 Kronikel 28:20.) El̦aññe Solomon ear jab kwal̦o̦k an peran, emaroñ kar mijak im jab jinoe jerbal eo an. Im enaaj kar nanal̦o̦k men in jãn ñe enaaj kar kate wõt e meñe emaroñ kar jab lo tõprak.

5. Etke jej aikuj peran?

⁵ Ãinwõt Solomon, jebar aikuji an Jeova jipañ kõj bwe jen peran im katõprake jerbal eo Ear letok. Kõn men in, jen kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn waanjoñak ko an ro ilo iien ko etto me rar kwal̦o̦k aer peran. Im jemaroñ l̦õmn̦ak kõn ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k ad peran im kadedeikl̦o̦k jerbal ko ad.

6. Ta eo em̦m̦an ippam̦ kõn wãween an kar Josep kwal̦o̦k an peran?

⁶ L̦õmn̦ak kõn an kar Josep kwal̦o̦k an peran ke lio pãleen Potipar ear kajjioñ in kapo e bwe en babu ippãn. Josep emaroñ kar jel̦ã bwe ñe ejjab kõm̦m̦ane men eo lio ej ba emaroñ iioon wãween ko reppen im renana. Meñe ãindein, ak ijello̦kun an kar Josep po ilo aujiid in, ear kwal̦o̦k an peran ilo an kar kõm̦m̦ane pepe eo ejim̦we im m̦õkaj im ko jãn lio.​—Jen. 39:10, 12.

7. Jouj im kwal̦o̦k ewi wãween an kar Rehab kwal̦o̦k peran. (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁷ Rehab ej bar juon joñak em̦m̦an kõn an kar kwal̦o̦k peran. Ke RiIsrael ro ruo me rar itõn waate ãneo rar etal ñan m̦weo im̦õn ilo Jeriko, Rehab emaroñ kar mijak im jilkinl̦o̦k er. Bõtab kõn an kar lõke Jeova, ear peran im n̦ooje l̦õm̦arein im jipañ bwe erro en ko im jab iioon jorrããn. (Jos. 2:4, 5, 9, 12-16, UBS) Rehab ear tõmak bwe Jeova ej Anij eo em̦ool, im ear lõke bwe Jeova enaaj lel̦o̦k ãneo ñan RiIsrael ro. Ear jab kõtl̦o̦k bwe ro jet, bareinwõt kiiñ eo an Jeriko im rijerbal ro an ren kaamijake im kõm̦m̦an bwe en ebbeer. Ak ear em̦m̦akũt ilo juon wãween me ilo jem̦l̦o̦kin ear lo̦mo̦o̦ren e make im baam̦le eo an.​—Jos. 6:22, 23.

8. Ilo an kar Jesus kwal̦o̦k peran, ewi wãween men in ear jipañ rijjilõk ro an?

⁸ Rijjilõk ro retiljek an Jesus rar bar likũt juon joñak em̦m̦an kõn peran. Rar loe an Jesus bar kwal̦o̦k an peran. (Matu 8:28-32, UBS; Jon 2:13-17; 18:3-5) Joñak in an Jesus ear jipañ er bwe ren bar peran. Ke Saddusi ro rar jum̦aik er, ear jab bõjrak aer katakin armej ro ilo etan Jesus.​—Jrb. 5:17, 18, 27-29, UBS.

9. Ewi wãween an 2 Timote 1:7 jipañ kõj ñan lukkuun jel̦ã ia eo jej bõk jipañ jãne bwe jen peran?

⁹ Josep, Rehab, Jesus, im rijjilõk ro rar lukkuun kate er ñan kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. Rar kwal̦o̦k aer peran ilo aer kar atartar im lõke Jeova im ejjab ilo aer kar lõke er make. Kõj bareinwõt jej iiooni wãween ko me jej aikuj in kwal̦o̦k ad peran. Kõn men in, jej aikuj atartar ioon Jeova im lõke e ijello̦kun ad lõke kõj make. (Riit 2 Timote 1:7.) Jen etale ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k ad peran ilo baam̦le eo ad im ilo eklejia eo.

10. Etke Kũrjin jo̦dikdik ro rej aikuj peran?

¹⁰ Elõñ wãween ko Kũrjin jo̦dikdik ro rej iiooni me rej aikuj in kwal̦o̦k aer peran bwe ren karejar ñan Jeova. Jo̦dikdik ro remaroñ katak im l̦oore joñak eo an Solomon ke ear kwal̦o̦k an peran ñan kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we ñan kadedeikl̦o̦k an kalõk tampel̦ eo. Meñe Kũrjin jo̦dikdik ro remaroñ im rej aikuj bõk naanin tõl jãn jineer im jemãer, ak ewõr pepe ko raorõk me er make rej aikuj kõm̦m̦ani. (JK. 27:11) Rej aikuj peran ñan kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we kõn kõm̦m̦ao ko rem̦m̦an, menin kam̦õn̦õn̦õ ko rem̦m̦an, mour erreo, im kõn aer peptaij. Jo̦dikdik ro rej aikuj kwal̦o̦k aer peran ñan aer kaalikkar bwe rejjab kõn̦aan kõm̦m̦ani kõn̦aan ko an Setan, eo im ej jum̦aik im kananaik etan Anij.

11, 12. (1) Ewi wãween an kar Moses likũt juon joñak em̦m̦an kõn peran? (2) Ewi wãween jo̦dikdik ro remaroñ bar l̦oore joñak in an Moses?

¹¹ Juon pepe elukkuun aorõk jo̦dikdik ro rej aikuj kõm̦m̦ane ej kõn mejãnkajjik ko aer. Ilo jet aelõñ, elõñ rej iuuni jo̦dikdik ro bwe  ren kõm̦m̦ani mejãnkajjik ko ñan aer pukot jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko rel̦l̦apl̦o̦k im bõk jerbal ko el̦ap on̦ãer. Bareinwõt kõn an pen mour ilo jet aelõñ, ekõm̦m̦an bwe jo̦dikdik ro ren l̦õmn̦ak bwe rej aikuj in kabwe aikuj ko an baam̦le ko aer. Ñe kwõj iiooni wãween kein, em̦m̦an kwõn l̦õmn̦ak kõn joñak eo an Moses. Kõnke Moses ear dik im rũttol̦o̦k ippãn lio nejin Pero, emaroñ kar pidodo an kõm̦m̦ani mejãnkajjik ko me renaaj kar kõm̦m̦an bwe en buñbuñ, im m̦weiie im lõñ an jããn. Emaroñ kar lukkuun pen ñane ke baam̦le eo an ilo Ijipt, rũkaki ro an, im rũkakapilõklõk ro an rar iuuni ñan jibadek men kein! Bõtab ijello̦kun an kar Moses l̦oori ta ko rein rar ba, ear kwal̦o̦k an peran im kããlõt ñan karejar ñan Jeova. Im ãlikin wõt an kar Moses ilo̦k jãn mour eo em̦weiie ilo Ijipt, ear likũt an lõke ilo Jeova. (Hi. 11:24-26, UBS) Innem, Jeova ear lukkuun kõjeraam̦m̦an Moses ilo iien eo, im ejjel̦o̦k pere bwe elõñ bar jeraam̦m̦an ko jet Moses enaaj bũki ilju im jekl̦aj.

¹² Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, Jeova enaaj kõjeraam̦m̦an jo̦dikdik ro me rej kwal̦o̦k aer peran, im kõm̦m̦ani mejãnkajjik ko ñan likũt m̦okta Aelõñ eo an Anij ilo mour ko aer. Enaaj bar jipañ er ñan kabwe aikuj ko an baam̦le ko aer. Ilo kar tõre ko an rijjilõk ro, likao eo etan Timote ear l̦õmn̦ak wõt kõn an aikuj kõm̦m̦ani mejãnkajjik ko ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan ñan karejar ñan Jeova, im kwõmaroñ bar l̦oore joñak in an. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)​—Riit Pilippai 2:19-22, UBS.

13. Ewi wãween an kar peran jipañ juon jeid im jatid jiroñ bwe en tõpar mejãnkajjik ko an?

¹³ Juon jeid im jatid jiroñ ilo Alabama, ilo Amedka, ear aikuj peran bwe en kõm̦m̦ani mejãnkajjik ko an ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan ilo doulul eo an Jeova. Ej ba: “Ilo aõ kar rũttol̦o̦k iar juon eo elukkuun ejjookok. Ekar pen im jeja aõ kõn kõnono ippãn armej ro ilo Im̦õn Kweilo̦k eo, im el̦apl̦o̦k an kar pen aõ kal̦l̦al̦l̦al̦ ilo kõjãmin m̦õko im̦õn armej ro ijaje kajjier im kõnono ippãer ilo iien kwal̦o̦k naan.” Ak kõn wõt an kar rũtto ro jinen im jemãn im ro jet ilo eklejia eo jipañ jiroñ in jeid im jatid, eñin unin ear maroñ tõpar mejãnkajjik eo an bwe en juon rekũl̦ar bainier. Ej ba: “Lal̦ in an Setan el̦ap an kõm̦m̦an bwe armej ro ren l̦õmn̦ak bwe jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko rel̦l̦apl̦o̦k, buñbuñ, jããn, im aer m̦weiie ren mejãnkajjik ko rem̦m̦an. Ak ilo m̦ool, ekkã an pen ñan tõpari mejãnkajjik kein im el̦ap wõt aer kõm̦m̦an bwe jen inepata im bũrom̦õj. Bõtab, men eo el̦aptata an kam̦õn̦õn̦õik eõ ej ilo aõ karejar ñan Jeova, im kile bwe el̦ap tokjãn jerbal ko ij kõm̦m̦ani.”

14. Ta jet iaan wãween ko me jemãn im jinen ajri ro rej aikuj kwal̦o̦k aer peran?

¹⁴ Jinen im jemãn ajri ro rej aikuj bar peran. Ñan waanjoñak, emaroñ ikkutkut an bo̦o̦j eo am̦ kajjitõk ippam̦ bwe kwõn overtime ilo jota, im ilo wiikããn ko me em̦õj am̦ kõjenolo̦ki ñan kõm̦m̦ane iien kabuñ in baam̦le eo, kwal̦o̦k naan, im kweilo̦k. Innem, kwõj aikuj peran bwe kwõn maroñ kõmel̦el̦eik bo̦o̦j eo am̦ etke kwõjjab maroñ kõm̦m̦ane men in, im bwe kwõn likũt juon joñak em̦m̦an ñan ro nejũm̦. Ak bõlen jet jemãn im jinen ilo eklejia eo remaroñ kõtl̦o̦k an ro nejier kõm̦m̦ani m̦akũtkũt ko me kwõjjab kõn̦aan bwe ro nejũm̦ ren kõm̦m̦ani. Kõn men in, rũtto rein remaroñ kajjitõk ippam̦ etke ajri ro nejũm̦ rejjab kobal̦o̦k im kõm̦m̦ani m̦akũtkũt kein. Kwõnaaj ke peran im kõmel̦el̦eik er ilo jouj kõn unin am̦ kõm̦m̦ane pepe eo am̦?

15. Ewi wãween an Sam 37:25 im Hibru 13:5 jipañ jemãn im jinen ajri ro?

¹⁵ Jemãn im jinen ajri ro rej kwal̦o̦k aer peran ñe rej jipañ ro nejier ñan kõm̦m̦ani mejãnkajjik ko ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer bwe ren karejar ñan Jeova, im bwe ren tõpar mejãnkajjik kein. Ñan waanjoñak, bõlen jet jemãn im jinen ajri ro remaroñ ãliklik in rõjañ ro nejier bwe ren kõm̦m̦an mejãnkajjik ñan bainier, jipañ ilo ijoko el̦ap aikuj ie, jerbal ilo Betel̦, ak bõk kun̦aaer ilo jerbalin ekkal. Remaroñ mijak im ekkõl ñe ajri ro nejier reban maroñ in kabwe aikuj ko aer ñe rerũtto im m̦õjn̦o̦. Bõtab, rũtto ro me remãlõtlõt renaaj kwal̦o̦k aer peran im tõmaki kallim̦ur ko  an Jeova. (Riit Sam 37:25, UBS; Hibru 13:5, UBS.) Jemãn im jinen ajri ro me rej kwal̦o̦k aer peran im atartar iioon Jeova, renaaj jipañ ro nejier bwe ren bar kwal̦o̦k peran.​—1 Sa. 1:27, 28, UBS; 2 Ti. 3:14, 15, UBS.

16. Ewi wãween an kar jet jemãn im jinen ajri ro jipañ ro nejier bwe ren kõm̦m̦ani mejãnkajjik ko ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer, im ewi wãween an kar ajri ro bõk tokjãn jãn men in?

¹⁶ Ruo rippãlele ilo Amedka rar jipañ ajri ro nejier bwe ren kõm̦m̦ani mejãnkajjik ko ilo aer kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer im karejar ñan Jeova. Jemãn baam̦le in ej kõmel̦el̦e im ba: “M̦okta jãn an kar ajri ro nejũm̦ro jel̦ã etetal im kõnnaan, kom̦ro kõn bwebwenato ippãer kõn m̦õn̦õn̦õ eo jej loe ilo ad bainier im jipañ ilo eklejia eo. Im kiiõ men kein rej mejãnkajjik ko aer. Ilo an ajri ro nejũm̦ro kõm̦m̦an aer mejãnkajjik rot kein im kate er bwe ren tõpari, men in ejipañ er ñan jum̦aik ijjiped ko jãn lal̦ in an Setan, im bwe ren l̦õmn̦ak wõt kõn Jeova.” Bar juon jeid im jatid em̦m̦aan me ewõr ruo nejin, ear je: “Elõñ jemãn im jinen ajri ro rej jol̦o̦k el̦ap iien im kõjerbali men ko me renaaj jipañ ro nejier bwe ren jibadeki mejãnkajjik ko ãinwõt iukkure ko, menin kam̦õn̦õn̦õ ko, im pukot jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko rel̦l̦apl̦o̦k. Ak el̦apl̦o̦k ad kile an aorõk bwe jen lukkuun kate kõj im kõjerbali men ko renaaj jipañ ajri ro nejid bwe ren jibadek mejãnkajjik ko me renaaj jipañ er bwe en em̦m̦an wõt kõtaan eo aer ippãn Jeova. Elukkuun l̦ap am m̦õn̦õn̦õ in loe an ajri ro nejim tõpari mejãnkajjik ko aer, im ejjab men in wõt ak kõmij bareinwõt jipañ er im jerbal ippãer.” Innem, kwõmaroñ lukkuun lõke bwe Anij enaaj kõjeraam̦m̦an jemãn im jinen ajri ro me rej jipañ ro nejier ñan kõm̦m̦an aer mejãnkajjik ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer, im bwe ren tõpari mejãnkajjik kein.

17. Kwal̦o̦k jet waanjoñak ko kõn ad aikuj kwal̦o̦k peran ilo eklejia eo.

¹⁷ Ej bar juon menin aikuj bwe jen kwal̦o̦k ad peran ilo eklejia eo. Ñan waanjoñak, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj peran ñe rej kajim̦we juon eo me ear kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap, ak ñe rej jipañ juon eo ewõr juon an nañinmej me el̦ap an kauwõtata, ekoba juon eo ear iioon jorrããn ko rejidimkij im del̦o̦ñ ilo aujpitõl̦. Bareinwõt, jet em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej lol̦o̦k ro rej itoklimo im rej pãd ilo jikin kalbuuj ko bwe ren katak ippãer ak kõm̦m̦an kweilo̦k ippãer. Ak ta kõn kõrã ro jeid im jatid me ejjel̦o̦k pãleer? Eokwe, kiiõ elõñ jeraam̦m̦an ko repel̦l̦o̦k ñan  er bwe ren kwal̦o̦k peran im kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer im karejar ñan Jeova. Remaroñ bainier, em̦m̦akũt im jipañ ijoko el̦ap aikuj ie, jipañ ilo jerbalin ekkal (Local Design/Construction program), ak pãd ilo Jikuul̦ eo ñan Rukwal̦o̦k Naan ro an Aelõñ Eo. Jet remaroñ bar pãd ilo Jikuul̦in Giliad.

18. Ewi wãween an kõrã ro jeid im jatid me rerũtto maroñ kwal̦o̦k aer peran?

¹⁸ El̦ap ad jeraam̦m̦an kõnke ewõr kõrã ro rerũtto ilowaan eklejia eo im el̦ap ad lukkuun yokwe er. Bõlen emaroñ wõr jet iaaer kiiõ rejjab maroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo aer karejar ñan Jeova ãinwõt kar m̦okta. Bõtab rej maroñ kwal̦o̦k wõt aer peran im jerbal. (Riit Taitõs 2:3-5, UBS.) Ñan waanjoñak, juon jeid im jatid kõrã me erũtto ej aikuj peran ñe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kajjitõk ippãn el̦aññe emaroñ kõnono ippãn juon jiroñ kõn nuknuk ko rekarbõb. Ñe ej kõm̦m̦ane men in, ejjãmin kõnono ñan jiroñ eo ilo juon wãween eddo kõn nuknuk ko ej kããlõt ñan kõn̦aki, ak enaaj rõjañe ñan kile bwe nuknuk ko ej kõn̦aki remaroñ jelõt ro jet. (1 Ti. 2:9, 10, UBS) El̦aññe kõrã ro jeid im jatid rerũtto rej kwal̦o̦k yokwe ilo wãween in, remaroñ kõkajoore aolep ro ilo eklejia eo.

19. (1) Ewi wãween an likao im em̦m̦aan ro em̦õj aer peptaij maroñ kwal̦o̦k aer peran? (2) Ewi wãween Pilippai 2:13 im 4:13 maroñ jipañ likao im em̦m̦aan ro bwe ren peran?

¹⁹ Ro jet me rej aikuj bar kwal̦o̦k aer peran im jerbal ej likao im em̦m̦aan ro em̦õj aer peptaij. El̦ap ad jeraam̦m̦an kõn likao im em̦m̦aan ro rej kwal̦o̦k aer peran im m̦õn̦õn̦õ in bõk eddo ko rel̦l̦apl̦o̦k ilo eklejia eo. (1 Ti. 3:1, UBS) Bõtab, jet remaroñ mijak in kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilowaan eklejia eo im bũki eddo ko rel̦l̦apl̦o̦k. Bõlen elõñ bõd ko juon jeid im jatid em̦m̦aan ak likao ekõn kõm̦m̦ani m̦okta, im kiiõ ej l̦õmn̦ak bwe ejekkar bwe e en juon rijjipañ ak em̦m̦aan ej lale eklejia. Bar juon jeid im jatid em̦m̦aan emaroñ mijak ak l̦õmn̦ak bwe ejjab maroñ kajejjete eddo eo an. El̦aññe ãindein am̦ eñjake, eokwe Jeova emaroñ jipañ eok bwe kwõn peran. (Riit Pilippai 2:13; 4:13.) Keememej bwe ewõr juon iien Moses ear l̦õmn̦ak bwe ejjab ekkar ñan an bõk eddo eo kar lel̦o̦k ñane. (Ex. 3:11) Bõtab Jeova ear jipañ Moses, im kiiõ Moses ear kwal̦o̦k an peran im kõm̦m̦ane jerbal eo. Bwe juon likao ak em̦m̦aan me em̦õj an peptaij en kate ñan kwal̦o̦k peran, ej aikuj kajjitõk jipañ jãn Anij ikijjeen an jar im riit Baibõl̦ kajjojo raan. Bareinwõt, an kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñak ko an ro rar kwal̦o̦k aer peran emaroñ jipañe. Emaroñ kajjitõk ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia bwe ren lel̦o̦k kamminene ñane, innem m̦õn̦õn̦õ in jipañ ilo jabdewõt wãween. Kõmij rõjañ aolep likao im em̦m̦aan ro em̦õj aer peptaij bwe ren peran im kate er ñan jipañ ilo eklejia eo!

20, 21. (1) Ta eo Devid ear kakeememej Solomon kake? (2) Im ta eo jemaroñ lõke?

²⁰ Kiiñ Devid ear kakeememej Solomon bwe Jeova enaaj pãd ippãn m̦ae iien enaaj dedel̦o̦k an kalõk tampel̦ eo. (1 Kr. 28:20) Alikkar bwe Solomon ear lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn naan kein, innem ear jab ebbeer meñe ear jel̦ã bwe edik im ejjab l̦ap imminene ippãn. Ak ear kwal̦o̦k an lukkuun peran im kõm̦m̦ane jerbal eo, im kõn an kar Jeova jipañe, ear kadedeikl̦o̦k an kalõk tampel̦ eo eaiboojoj ium̦win 7 im jimattan iiõ.

²¹ Ãinwõt an kar Jeova jipañ Solomon, emaroñ bar jipañ kõj bwe jen peran im kadedeikl̦o̦k jerbal ko ad ilo baam̦le eo ad im ilo eklejia eo. (Ais. 41:10, 13, UBS) Ñe jej kwal̦o̦k ad peran ilo ad kabuñ ñan Jeova, jemaroñ lukkuun lõke bwe enaaj kõjeraam̦m̦an kõj kiiõ im ilo ilju im jekl̦aj. Kõn men in, jen “peran . . . im [jerbal NW].”