1, 2. (1) Enaaj kar ewi wãween mour ko ad el̦aññe ear ejjel̦o̦k Baibõl̦? (2) Ta eo enaaj jipañ kõj bwe jen bõk tokjãn jãn Naanin Anij?

 ENAAJ kar ewi wãween mour n̦e am̦ el̦aññe enaaj kar ejjel̦o̦k Baibõl̦? Alikkar bwe enaaj kar ejjel̦o̦k naanin kakapilõklõk ñan jipañ im tõl eok kajjojo raan. Im kwõban kar jel̦ã m̦ool eo kõn Anij, kõn mour, im kõn ilju im jekl̦aj. Bareinwõt, kwõban kar jel̦ã kõn wãween an kar Anij kõm̦m̦an ñan armej ilo iien ko etto.

² El̦ap ad kam̦m̦oolol bwe men in ejjab wal̦o̦k ñan kõj kõnke em̦õj an Jeova letok Naan eo an ñan kõj. Em̦õj an kallim̦ur bwe ennaan eo an ilo Baibõl̦ enaaj pãd ñan indeeo. Im Rijjilõk Piter ej bar kwal̦o̦k naan ko ilo bokin Aiseia 40:8. Meñe eoon in ejjab kõnnaan kõn Baibõl̦ eo ãinwõt juon bok, ak ej kõnnaan kõn ennaan eo ej pãd ilowaan. (Riit 1 Piter 1:24, 25, UBS.) El̦apl̦o̦k ad naaj bõk tokjãn jãn ad riiti Baibõl̦ eo ñe jej riiti ilo kajin eo ad make. Im jãn etto in an ro rej yokwe Naan ko an Anij kanooj jel̦ã im kile men in. Ium̦win elõñ bukwi iiõ, armej ro rar kate er bwe en wõr Baibõl̦ im rar ukote meñe ear jab pidodo ñan er im rar iioon jum̦ae. Jeova ekõn̦aan bwe aolep armej ren bõk “lo̦mo̦o̦r im bwe ren itõm jel̦ã m̦ool.”​—1 Ti. 2:3, 4.

3. Ta eo jenaaj etale ilo katak in? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

 ³ Ilo katak in, jenaaj etale ewi wãween an kar Naanin Anij pãdwõt meñe (1) ear wõr oktak ko ilo kajin, (2) ear wõr oktak ko ilo lal̦ in jãn kien ko, im (3) ear wõr ro rar jum̦ae ñan ukote. Etke ñe jej etale wãween kein enaaj jipañ kõj? Eokwe, enaaj kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn Baibõl̦ eo im bwe en l̦apl̦o̦k ad yokwe Eo ear je im letok ñan kõj.​—Mai. 4:2; Rom 15:4.

4. (1) Ewi wãween an kajin ko oktakl̦o̦k ium̦win iien kein m̦aantak? (2) Meñe eoktak kajin ko an aolep armej, ta eo ej kaalikkar bwe Anij ejjab kalijekl̦o̦k? Im ta l̦õmn̦ak eo am̦ kõn men in?

⁴ Ke iien ej oktakl̦o̦k, kajin ej bar oktakl̦o̦k. Mel̦el̦ein bwe naan ko armej ro rej kõjerbali im wãween aer kõnnaan emaroñ lukkuun oktak jãn kar m̦okta. Bõlen kwõmaroñ l̦õmn̦ak kõn jet naan ko reoktak ilo kajin eo am̦ make. Ear bar wal̦o̦k men in ñan kajin ko ilo iien ko etto. Kajin eo ilo Hibru im Grik me armej ro rej kõjerbale ilo raan kein eoktak jãn kajin Hibru im Grik eo me kar kõjerbale ñan je Baibõl̦ eo. Elõñ armej rejjab maroñ mel̦el̦e kajin ko ilo iien ko etto me kar kõjerbali ñan je Baibõl̦ eo, im kõn men in rej aikuji bar juon ukok ekããl. Bareinwõt, jet rej l̦õmn̦ak bwe ñe renaaj katak kajin Hibru im Grik eo etto enaaj l̦apl̦o̦k aer mel̦el̦e Baibõl̦ eo. Bõtab ilo m̦ool, emaroñ jab l̦ap aer bõk tokjãn ñe rej kõm̦m̦ane wãween in. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ak el̦ap ad m̦õn̦õn̦õ im kam̦m̦oolol bwe em̦õj ukote aolepen Baibõl̦ eo ak jidik m̦õttanin ilo enañin 3,000 kajin ko. Elukkuun alikkar bwe Jeova ekõn̦aan bwe aolep armej jãn “aelõñ otemjej im bwij im kajin” ren bõk tokjãn jãn Naan eo an. (Riit Revelesõn 14:6, UBS.) Innem, men in ej kõm̦m̦an bwe jen epaakel̦o̦k Anij eo ad me el̦ap yokwe ippãn im ejjab kalijekl̦o̦k.​—Jrb. 10:34, UBS.

5. Ta eo ear kõm̦m̦an bwe Baibõl̦ eo etan King James Version en aorõk?

⁵ Itok wõt jãn an wõr oktak ilo kajin ko, men in ebar jelõte ukok ko ukokin Baibõl̦. Bõlen ewõr juon ukokin Baibõl̦ me ejjab pidodo an armej riiti im mel̦el̦e kake kiiõ ãinwõt kar m̦okta. Juon waanjoñak kõn men in ej kõn Baibõl̦ eo etan King James Version, me kar kõm̦m̦ane ilo 1611 eo. Baibõl̦ in ear juon iaan Baibõl̦ ko rar buñbuñ tata me kar je ilo kajin Pãlle. Im naan ko kar kõjerbali ilo Baibõl̦ in rar bar jelõt kajin Pãlle. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Bõtab, jejjo wõt alen an kar ukok in kõjerbale ãt eo etan Jeova. Enañin aolep eoon ko ilo Jeje ko ilo kajin Hibru me ãt eo etan Anij en kar pãd ie, kar ukote im likũt naan in “IROOJ” im rar je ilo jeje ko rekkillep. Kar bar kõjerbale naan in “IROOJ” ilo Baibõl̦ ko jet tokãlik im rar bar je ilo jeje ko rekkillep ilo jet iaan eoon ko ilo Jeje ko ilo kajin Grik. Ilo wãween in, Baibõl̦ in King James Version ear kwal̦o̦k bwe ekkar bwe ãt eo etan Anij en bar pãd ilo Jeje ko ilo kajin Grik (eo im armej rej n̦aetan Kallim̦ur Ekããl).

6. Etke el̦ap ad kam̦m̦oolol kõn Baibõl̦ eo New World Translation?

⁶ Ilo kar jinoin, ukokin Baibõl̦ eo etan King James Version, ekar kõjerbali naanin Pãlle ko me armej ro rar kõjerbali ilo tõre ko. Bõtab ium̦win iiõ ko m̦aantak, ear jakol̦o̦k an armej kõjerbali naan kein, im kiiõ relukkuun pen ñan mel̦el̦e. Eñin men eo ear bar wal̦o̦k ñan ukokin Baibõl̦  ko ilo kajin ko jet. Kõn men in, el̦ap ad kam̦m̦oolol kõn Baibõl̦ eo etan New World Translation of the Holy Scriptures, me ej kõjerbali naan ko jej kõjerbali kiiõ ilo raan kein. Em̦õj ukote aolepen Baibõl̦ in ak jidik m̦õttanin ilo elõñl̦o̦k jãn 150 kajin ko. Mel̦el̦ein bwe enañin aolep armej ilo lal̦ in remaroñ kiiõ riiti Baibõl̦ in ilo kajin ko aer make. Bareinwõt, kõnke kar kõjerbali naan ko me jej kõjerbali ilo raan kein im repidodo ñan mel̦el̦e, men in ej kõm̦m̦an bwe en pidodo an Naanin Anij tõpar bũruod. (Sam 119:97) Bõtab men eo el̦aptata an kõm̦m̦an bwe Baibõl̦ in New World Translation en lukkuun aorõk im jejuwaan, ej ilo aer kar karo̦o̦le etan Anij ñan ijoko ekkar bwe en kar pãd ie.

7, 8. (1) Etke elõñ RiJu ro ilo kar iiõ ko 201 ñan 299 m̦okta jãn Christ rar jab mel̦el̦e Baibõl̦ eo ilo kajin Hibru? (2) Ta in Grik Septuagint?

⁷ Kõn an kar wõr oktak ko ilo lal̦ in jãn kien ko, men in ear kõm̦m̦an bwe en oktak kajin ko armej rekõn kõjerbali. Bõtab Jeova ear kõm̦m̦an bwe en wõr Baibõl̦ ilo kajin eo armej ro remel̦el̦e kake. Ñan waanjoñak, RiIsrael ro ak RiJu ro rar jei bok ko jinoin ilo Baibõl̦ me 39 oraer. Kar er eo jinointata me Anij ear “lel̦o̦k ñan er naan ko an.” (Rom 3:1, 2, UBS) Im rar je bok kein jinointata ilo kajin Hibru ak Aramea. Ak ilo iiõ ko 201 ñan 299 m̦okta jãn Christ, ear kiiõ lõñ RiJu ro rar jab mel̦el̦e kajin Hibru. Etke? Eokwe, unin kõnke Alexander ear bõk anjo̦ ioon elõñ iaan jikin ko ilo lal̦ in, im ear l̦apl̦o̦k an kien eo an Grik irooj ioon armej ro. Kõn men in, kajin Grik ear kiiõ kajin eo me ear ajeeded ñan jikin ko rar pãd ium̦win kien eo an Grik, im elõñ armej rar jino kõnono ilo kajin in ijello̦kun aer kõjerbali kajin ko aer make. (Dan. 8:5-7, 20, 21, UBS) Bareinwõt, elõñ RiJu ro ear l̦apl̦o̦k aer kõnono ilo kajin Grik im ear pen aer mel̦el̦e Baibõl̦ eo ilo kajin Hibru. Innem ta eo kar aikuj kõm̦m̦ane ñan kõm̦adm̦õde apañ in ear wal̦o̦k?

⁸ Enañin 250 iiõ ko m̦okta jãn an kar Jesus l̦otak, kar ukoti bok ko l̦alem jinointata ilo Baibõl̦ jãn kajin Hibru ñan kajin Grik, im tokãlik kar bar ukoti bok ko jet ilo Jeje ko ilo kajin Hibru ñan kajin Grik. Kar n̦aetan ukok in, Grik Septuagint, im eñin ej ukok eo jinointata in aolep Jeje ko ilo kajin Hibru.

9. (1) Ewi wãween an kar ukok eo etan Septuagint im ukok ko jet m̦oktal̦o̦k jipañ armej ro me rar riiti Naanin Anij? (2) Ta jet iaan eoon ko relukkuun em̦m̦an ippam̦ me rej pãd ilo Jeje ko ilo kajin Hibru?

⁹ Ukok eo etan Septuagint ear kõm̦m̦an bwe RiJu ro me rar kõnono kajin Grik ren maroñ riiti Baibõl̦ eo. Pijaikl̦o̦k m̦õk joñan an kar RiJu rein m̦õn̦õn̦õ ke rar maroñ roñ ak riiti Naanin Anij ilo kajin eo aer make. Im ejjabto, kar ukote jidik m̦õttanin Baibõl̦ eo ñan kajin ko jet me armej ro rar kõjerbali ãinwõt Syriac, Gothic, im Latin. Ejjel̦o̦k pere bwe ke armej rein rar riiti im lukkuun mel̦el̦e kõn Naanin Anij, ear l̦apl̦o̦k aer yokwe im kaorõke. Im emaroñ kar wõr jet eoon ko me rar lukkuun em̦m̦an ippãer ãinwõt bar kõj ilo raan kein. (Riit Sam 119:162-165, UBS.) Elukkuun alikkar bwe Naanin Anij ear pãdwõt meñe elõñ oktak ko rar wal̦o̦k ilo lal̦ in jãn kien ko, im oktak kajin ko armej ro rar kõjerbali.

10. Ilo tõre ko an John Wycliffe, etke elõñ armej rar jab maroñ riit Baibõl̦?

¹⁰ Ium̦win elõñ iio, rũtõl ro el̦ap maroñ im kajoor ippãer rar kajjioñ in bõbrae an armej riiti Baibõl̦. Bõtab ilo kar iien in, ebar wõr jet em̦m̦aan ro me rar kate er bwe en wõr an aolep armej Baibõl̦. Juon iaan  rein kar John Wycliffe, eo im ear jokwe ilo Iñlen ilo kar 1300 jim̦a ko, im ear tõmak bwe ewõr an aolep armej maroñ ñan riit Baibõl̦. Ilo tõre in me ear mour, elõñ armej in Iñlen rejjañin kar roñ kõn ennaan eo ilo Baibõl̦ ilo kajin eo aer make. Etke? Unin ej kõnke ear l̦ap on̦ããn Baibõl̦ im rar aikuj je kajjojo kaape in Baibõl̦ ko kõn peier. Kõn men in, jejjo wõt armej emaroñ kar wõr aer Baibõl̦. Bareinwõt, enañin aolep armej ilo tõre eo rar jab jel̦ã riit. Armej ro rar etal ñan m̦õn jar ko rar roñjake aer riiti Baibõl̦ eo ilo kajin Latin ilo juon ainikien el̦l̦aaj, ak kajin in ear juon kajin jãn iien ko etto me ilo tõre eo enañin aolep armej ro rar jab mel̦el̦e. Innem ewi wãween an kar Jeova kõm̦m̦an bwe en wõr an armej ro Baibõl̦ ilo kajin ko aer make?​—JK. 2:1-5, UBS.

11. Ta tokjãn eo ear wal̦o̦k jãn Baibõl̦ eo Wycliffe ear kõm̦m̦ane?

¹¹ Ilo kar 1382 eo, John Wycliffe im ro jet rar ukote Baibõl̦ eo ñan kajin Pãlle. Baibõl̦ in me Wycliffe ear kõm̦m̦ane ear jino buñbuñ ippãn kumi eo etan Lollards. Armej rein rar lukkuun yokwe im kaorõk Baibõl̦. Joñan, rar etetal jãn bukwõn ñan bukwõn ilo aolepen Iñlen im riitil̦o̦k Baibõl̦ eo ñan armej ro, im lel̦o̦k aer kaape in Baibõl̦ in me rar je kõn peier. Jerbal in aer ear kõm̦m̦an bwe Baibõl̦ eo en bar jino buñbuñ.

12. Ta l̦õmn̦ak eo an kar rũtõl ro an kabuñ ko kõn Wycliffe im jerbal ko an?

¹² Rũtõl ro an kabuñ ko me rej ba er Kũrjin rar lukkuun dike Wycliffe, Baibõl̦ eo an, im ro rar l̦oore. Joñan, rar kaeñtaane kumi eo etan Lollards im kajjioñ pukoti Baibõl̦ ko Wycliffe ear kõm̦m̦ani bwe ren ko̦kkuri aolepeer. Im meñe em̦õj an kar Wycliffe mej, ak rar ba bwe ej juon rijum̦ae im rũkõjdat an Kabuñ eo. Rar kũbwiji lõb eo libõn, bũki di ko diin, im tũli im julo̦ki melkwaarar ko ilo reba eo etan Swift. Bõtab elõñ armej rar kõn̦aan riit im mel̦el̦e Naanin Anij, im rũtõl ro an kabuñ ko rar jab maroñ kabõjrak er. Im elõñ bukwi iiõ ko tokãlik, armejin Europe im jikin ko jet ilo lal̦ in rar jino ukote Baibõl̦ im bũriini ilo kajin ko me armej ro remaroñ mel̦el̦e kaki.

13. Ta eo jemaroñ lukkuun lõke? Ewi wãween an men in kõkajoorl̦o̦k tõmak eo ad?

¹³ Baibõl̦ eo ej kakũrm̦ool an Anij. Ak ejjab mel̦el̦ein bwe ukok ko an ro jet ãinwõt  Septuagint, Baibõl̦ eo an Wycliffe, Baibõl̦ eo King James Version, im ko jet rej aolep kakũrm̦ool in Anij. Ijoke, ñe jej etale wãween aer kar kõm̦m̦ani ukokin Baibõl̦ kein, elukkuun alikkar bwe Naan eo an Jeova enaaj pãdwõt ãinwõt An kar kallim̦ur. Men in ej lukkuun kal̦apl̦o̦k ad tõmak bwe aolep kallim̦ur ko an Jeova renaaj jejjet kũtieer.​—Jos. 23:14, UBS.

14. Ewi wãween an Naanin Anij kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k ad yokwe Jeova?

¹⁴ Tõmak eo ad ñan Jeova enaaj kajoorl̦o̦k im yokwe eo ad ñane enaaj m̦wilal̦l̦o̦k ñe jej katak kõn wãween an kar kõjparok Naan eo an. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ak etke Jeova ear letok Baibõl̦ eo ñan kõj innem kallim̦ur bwe enaaj kõjparoke? Unin an kar kõm̦m̦ane men in ej kõnke ej yokwe kõj im ekõn̦aan katakin kõj men ko rem̦m̦an. (Riit Aiseia 48:17, 18, UBS) Wãween in ej kõm̦akũt kõj bwe jen yokwe Jeova im pokake e.​—1 Jon 4:19; 5:3, UBS.

15. Ta eo jenaaj etale ilo katak eo tok juon?

¹⁵ Elukkuun l̦ap ad yokwe im kaorõke Naanin Anij, innem ewi wãween jemaroñ bõk tokjãn jãn ad riiti Baibõl̦ eo? Ewi wãween jemaroñ jipañ armej ro jej iioone er ilo kwal̦o̦k naan bwe ren kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol kõn Baibõl̦? Im ewi wãween an ro rej kõm̦m̦ani katak ko aer ilo eklejia eo maroñ kõm̦m̦an bwe katak ko rej kwal̦o̦ki ren pedped ioon Naanin Anij? Jenaaj etale uwaakin kajjitõk kein ilo katak eo tok juon.