1, 2. (1) Ta naanin kakkõl eo me ear kõjparok elõñ armej bwe ren jab jorrããn? (Lale pija eo itulõñ.) (2) Ewi wãween an armej ro an Anij bõk jipañ ñan kõjparok mour ko aer?

 “BÕJRAK, LALE, ROÑJAKE.” Naan kein rar wal̦o̦k ilo jain ko rekkillep me rar pãd ilo ial̦ ko train ko rar ettõr ie ilo Amedka elõñl̦o̦k jãn 100 iiõ ko remootl̦o̦k. Etke rar kõm̦m̦ani jain kein? Rar kõm̦m̦ani ñan jipañ wa ko bwe train ko ren jab dibõji ñe rej deblo̦ke ial̦in train ko. Jain kein rar kõjparok elõñ armej jãn aer jorrããn ke rar roñjake im pokake naan ko ie.

² Ewõr juon men Jeova ej kõm̦m̦ane me em̦m̦anl̦o̦k jãn jain ko ilo ial̦ ko me rej kõjparok armej ro. Jeova ej tõl armej ro an bwe ren maroñ bõk mour indeeo im bwe ren maroñ kõjparok er jãn men ko rekauwõtata. Ej ãinwõt juon jabõt ejouj me ej tõl im kõjparok jiip ko nejin bwe ren jab etal ilo ial̦ ko rekauwõtata.​—Riit Aiseia 30:21.

3. Ta eo ear kõm̦m̦an bwe aolep armej ren pãd ilo juon ial̦ ilo kõkkar me ej tõll̦o̦k ñan mej?

³ Jãn tõre ko an armej ro ruo m̦oktata tok ñan kiiõ, aolep iien  Jeova ej lel̦o̦k naanin tõl ko ñan armej ro. Ñan waanjoñak, ilo jikin kallib in Iden, Jeova ear lel̦o̦k naanin tõl ko ralikkar ñan Adam im Iv bwe ren maroñ mour ñan indeeo im lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour ko aer. (Jenesis 2:15-17) Bõtab, Adam im Iv rar jab roñjake naanin tõl ko an Jeova, eo ej Jemãer im el̦ap an yokwe er. Iv ear roñjake naan ko an juon jedpãnit, innem tokãlik Adam ear roñjake kõrã in pãleen. Innem, ta eo ear wal̦o̦k? Erro jim̦or rar iioon eñtaan im tokãlik mej, im ejjel̦o̦k kar aerro kõjatdikdik ñan bar mour. Bareinwõt, kõn wõt aerro kar jab pokake, aolep armej rej etal ilo juon ial̦ ilo kõkkar me ej tõll̦o̦k er ñan mej.

4. (1) Etke kar lel̦o̦k naanin tõl ko rekããl ñan armej ro ãlikin Ibwijleplep eo? (2) Oktak eo ekããl ej kaalikkar ta kõn l̦õmn̦ak eo an Anij?

⁴ Anij ear lel̦o̦k ñan Noa naanin tõl ko ñan kõjparok mour ko an armej ro. Ãlikin kar Ibwijleplep eo, Jeova ear kakien armej ro bwe ren jab m̦õñã ak idaak bõtõktõk. Etke? Kõnke ilo iien eo, Jeova ear jino kõtl̦o̦k bwe armej ro ren m̦õñã kanniõk. Im kõn wõt oktak in ekããl, kar aikuj lel̦o̦k ñan armej ro naanin tõl kein rekããl me rej ba: “A kom̦win jab m̦õñã kanniõk ñe mour eo an, bõtõktõkin, ej pãdwõt lowaan.” (Jenesis 9:1-4) Kakien in ej katakin kõj kõn ta l̦õmn̦ak eo an Anij kõn mour. Ej katakin kõj bwe mour ko an aolep ej an Anij. E eo ej Rũkõm̦anm̦an eo ad im ear letok mour ñan kõj. Kõn men in, ewõr an jim̦we im maroñ ñan kõm̦m̦an kakien ko kõn mour. Ñan waanjoñak, ear kakien armej ro bwe ren jab m̦an juon armej ñan mej. Anij ej lukkuun kaorõk mour im bõtõktõk, im enaaj kaje jabdewõt eo ejjab l̦oore naanin tõl ko an kõn men kein.​—Jenesis 9:5, 6, UBS.

5. Ta eo jenaaj etale kiiõ, im etke?

⁵ Ãlikin raan ko an Noa, Anij ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im tõl armej ro an. Ilo katak in, jenaaj etale jet waanjoñak ko im rej kaalikkar kõn wãween an kar Anij tõl armej ro an. Ad etale men in enaaj kal̦apl̦o̦k ad kõn̦aan kate kõj ñan l̦oore naanin tõl ko an Jeova me renaaj tõll̦o̦k kõj ñan jukjukun pãd eo ekããl.

6. Etke Anij ear aikuj lel̦o̦k naanin tõl ko ñan armej ro an, im en kar ta l̦õmn̦ak eo an RiIsrael ro kõn men in?

⁶ Ilo raan ko an Moses, Jeova ear lel̦o̦k ñan armej ro an naanin tõl ko ralikkar kõn wãween kõm̦m̦an ko aer im wãween aer kabuñ ñane. Etke ear kõm̦m̦ane men in? Kõnke ilo iien eo, ear wal̦o̦k oktak ko ak wãween ko rekããl. Ium̦win elõñl̦o̦k jãn rũbukwi iiõ ko, RiIsrael ro rar kõm̦akoko ilo Ijipt, ijo me ear obrak kõn armej ro me rar kabuñ ñan ro remej, kabuñ ñan ekjab ko, im kõm̦m̦ani elõñ men ko jet me rar kaalikkar aer jab kautiej Anij. Ke armej ro an Anij rar anemkwõj jãn Ijipt, rar aikuj naanin tõl ko rekããl. Rein renaaj kar erom juon aelõñ me enaaj l̦oore wõt kien ko an Jeova. Jet bok ko rej kõmel̦el̦e im ba bwe naan in “kien” ilo kajin Hibru ej ekkejell̦o̦k ñan bar juon naan me ej mel̦el̦ein “tõl ak katakin.” Kien ko Anij ear lil̦o̦k ikijjeen Moses rar kõjparok RiIsrael ro jãn m̦anit ko rettoon im kabuñ ko rewaan an aelõñ ko jet me rar pãd ipel̦aakier. Ke RiIsrael ro rar roñjake Anij, rar lo jeraam̦m̦an. Bõtab ke rar jab pokake, rar iioon jorrããn.​—Riit Duteronomi 28:1, 2, 15, UBS.

7. (1) Ta un eo juon unin an kar Jeova lel̦o̦k naanin tõl ko ñan armej ro an? (2) Ewi wãween an Kien Moses kar ãinwõt juon “rũlale” eo ej tõl RiIsrael ro?

⁷ Ebar wõr juon un unin an kar RiIsrael ro aikuj naanin tõl ko rekããl. Kien Moses ear kõpooj RiIsrael ro ñan juon men eaorõk me enaaj kar wal̦o̦k ekkar ñan karõk eo an Jeova. Men in eaorõk ej iien eo Messaia eo, ak Jijej Kũraij, enaaj itok. Kien Moses ear kakeememej RiIsrael ro bwe rar jab  weeppãn. Ear bar jipañ er ñan kile bwe rar aikuji juon menin katok eweeppãn me emaroñ lukkuun jeorl̦o̦k jerawiwi ko aer. (Galetia 3:19, UBS; Hibru 10:1-10, UBS) Bareinwõt, Kien Moses ear kõjparok ro me Messaia eo enaaj kar wal̦o̦ktok jãn er im ear jipañ RiIsrael ro ñan kile wõn Messaia eo ñe enaaj itok. Ealikkar bwe Kien Moses ear ãinwõt juon “rũlale” me ear tõl RiIsrael ro ñan Kũraij. Kien in eban kar to kũtien an pãd.​—Galetia 3:23, 24.

8. Etke jej aikuj katak jãn kien ko ilo Kien Moses?

⁸ Kõj Kũrjin ro jemaroñ bar bõk tokjãn jãn naanin tõl ko Jeova ear lel̦o̦k ñan RiIsrael ro ikijjeen Kien Moses. Ewi wãween? Eokwe, jemaroñ bõjrak im lale men ko jemaroñ katak jãn kien ko ilo Kien Moses. Meñe ejako ad mour ium̦win kien kein, ak ewõr men ko jemaroñ katak jãni me remaroñ tõl kõj ilo mour ko ad kajjojo raan im jipañ kõj ilo wãween ad kabuñ ñan Jeova. Jeova ear likũt kien kein ilo Baibõl̦ bwe jen maroñ katak jãni im kõtl̦o̦k bwe men ko jej katak jãn kien kein ren tõl mour ko ad. Rej bar jipañ kõj bwe jen kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn an kar Jijej katakin kõj men ko rem̦m̦anl̦o̦k jãn Kien Moses. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak m̦õk kõn naan kein an Jijej. Jijej ear ba: “Kom̦ar roñ bwe ar ba, ‘Kwõn jab l̦õñ.’ A Ij ba ñan kom̦, jabdewõt eo ej kalimjek kõrã im mejkaiie em̦õj an l̦õñ ippãn ilo bũruon.” Ñe jenaaj roñjake naan kein an Jijej, jeban baj kõjparok wõt kõj jãn l̦õñ, ak jenaaj bareinwõt kõjparok kõj jãn jabdewõt l̦õmn̦ak im kõn̦aan ko rettoon.​—Matu 5:27, 28.

9. Ta oktak eo ear wal̦o̦k me ear kõm̦m̦an an Anij aikuj lel̦o̦k naanin tõl ko rekããl ñan armej ro an?

⁹ Ãlikin an kar Jijej itok ãinwõt Messaia eo, Jeova ear lel̦o̦k ñan armej ro an naanin tõl ko rekããl im kaalikkarl̦o̦k wõt mel̦el̦e ko kõn karõk eo an. Etke? Kõnke ear bar wal̦o̦k juon oktak ñan armej ro an Anij ilo iien eo. Ilo iiõ eo 33, ear jako an Jeova bõk RiIsrael ro bwe ren armej ro an, ak ear kããlõt eklejia eo an Kũrjin ro bwe ren kiiõ armej ro doon.

10. (1) Etke kar aikuj lel̦o̦k naanin tõl ko rekããl ñan eklejia eo an Kũrjin ro? (2) Ewi wãween an naanin tõl kein oktak jãn naanin tõl ko kar lil̦o̦k ñan RiIsrael ro?

¹⁰ Jeova ear lel̦o̦k Kien Moses ñan RiIsrael ro ñan katakin er wãween aer aikuj mour im kabuñ ñane. Ak ilo raan ko an rijjilõk ro, armej ro an Anij rar jab itok jãn juon wõt aelõñ. Rar kiiõ itok jãn elõñ aelõñ ko im eokkõtaktak kar wãween mour im m̦anit ko aer. Kar n̦aetan rein Israel eo ekããl. Rein rar ejaake eklejia eo an Kũrjin ro im rar pãd ium̦win bujen eo ekããl. Jeova ear lel̦o̦k ñan er naanin tõl im katak ko rekããl kõn wãween aer aikuj mour im kabuñ ñane. Ealikkar bwe “Anij ejjab l̦õmn̦ak kõn okõtan armej, a ilo aelõñ otemjej eo ej mijak E, im jerbale kwõjarjar, ej kabuñbũruon.” (Jerbal 10:34, 35) Rein rar pokake “kien Kũraij,” eo ej pedped ioon katak ko me rej pãd ilo bũrueer im jab iioon dekã ãinwõt kar Kien Moses. Kien Kũraij enaaj kar tõl im jipañ Kũrjin ro ilo jabdewõt jikin repãd ie.​—Galetia 6:2, UBS.

11. Naanin jiroñ ko ruo me rej m̦õttan “kien Kũraij” im Kũrjin ro rej aikuj l̦oori ilo mour ko aer, rej kõn ta?

¹¹ Naanin tõl ko Jeova ear lil̦o̦k ñan Israel eo ekããl ikijjeen Jijej ear l̦ap aer jipañ er. M̦okta jãn an kar Jijej kwal̦o̦k kõn bujen eo ekããl, ear kwal̦o̦k ruo naanin jiroñ ko me raorõk. Naanin jiroñ eo kein kajuon ej kõn jerbalin kwal̦o̦k naan. Naanin jiroñ eo kein karuo ej kõn wãween kõm̦m̦an ko an Kũrjin ro im wãween aer aikuj kõm̦m̦an ñan doon. Naanin jiroñ kein rej ñan aolep Kũrjin ro. Kõn men in, rej bar jerbal ñan kõj aolep rainin, jekdo̦o̦n ñe kõjatdikdik eo ad ej ñan mour indeeo ilañ ak ijin ioon lal̦.

12. Ta oktak eo ekããl ear wal̦o̦k ikijjeen jerbalin kwal̦o̦k naan?

 ¹² Ilo iien ko etto, armej ro jãn aelõñ ko jet rar aikuj etal ñan Israel bwe ren maroñ karejar ñan Jeova. (1 Kiiñ 8:41-43) Bõtab tokãlik, Jijej ear kwal̦o̦k juon naanin jiroñ me jej loe ilo Matu 28:19, 20. (Riit.) Jijej ear jiroñ rũkal̦oor ro an bwe ren “ilo̦k” ak jibadek aolep armej. Ilo iiõ eo 33 ilo raanin Pentekost eo, Jeova ear kaalikkar an kõn̦aan bwe armej ro an ren kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ipel̦aakin lal̦ in. Ilo kar raan eo, tarrin 120 rũkal̦oor ro ilo eklejia eo ekããl rar obrak kõn kajoor eo an Anij im rar jino kõnono ilo elõñ kain kajin ko ñan RiJu ro im ro jãn aelõñ ko jet me rar oktak ñan kabuñ eo an RiJu. (Jerbal 2:4-11, UBS) Tokãlik, rar jab baj aikuj kwal̦o̦k naan ñan RiJu ro wõt ak kiiõ rar aikuj kwal̦o̦k naan ñan RiSameria ro. Innem ilo iiõ eo 36, rar aikuj bar kwal̦o̦k naan ñan riaelõñ ko. Mel̦el̦ein bwe Kũrjin ro rar aikuj ilo̦k im kwal̦o̦k naan ñan aolep armej ipel̦aakin lal̦ in!

13, 14. (1) Naanin jiroñ eo me Jijej ear ba bwe ej “kien ekããl,” ekitibuj ad ta? (2) Ta eo jej katak jãn joñak eo em̦m̦an an Jijej?

¹³ Jijej ear bar letok juon “kien ekããl” ak naanin jiroñ kõn wãween ad aikuj kõm̦m̦an ñan ro jeid im jatid ilo tõmak. (Riit Jon 13:34, 35.) Jej aikuj kwal̦o̦k ad yokwe er aolep raan. Ejjab men in wõt, ak ebar kitibuj ad m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k mour ko ad kõn er. Ear ejjel̦o̦k kien ilo Kien Moses me ear ba bwe armej ro rej aikuj kõm̦m̦ane men in.​—Matu 22:39; 1 Jon 3:16.

¹⁴ Em̦m̦antata joñak eo an Jijej kõn wãween an kar kwal̦o̦k yokwe ñan ro jet im jab l̦õmn̦ak wõt kõn e make. Joñan an kar yokwe rũkal̦oor ro an, ear m̦õn̦õn̦õ in mej kõn er. Im ekõn̦aan bwe aolep rũkal̦oor ro an ren bar kõm̦m̦ane men in. Kõn men in, jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in eñtaan im mej kõn ro jeid im jatid ilo tõmak.​—1 Tessalonika 2:8.

15, 16. Ta oktak ko jej iiooni ilo raan kein, im ewi wãween an Anij tõl kõj?

¹⁵ Jijej ear jitõñ “rũkarejar eo etiljek im mãlõtlõt” ñan lel̦o̦k m̦õñã ko ilo kõkkar ñan rũkal̦oor ro an ilo iien eo ejejjet. (Matu 24:45-47, UBS) M̦õñã kein ilo kõkkar rej kitibuj naanin tõl ko raorõk Anij ej lil̦o̦k ñan armej ro an ñe ej wal̦o̦k oktak ko ak wãween ko rekããl. Ta oktak kein rej wal̦o̦k?

¹⁶ Jej mour ilo “raan ko ãliktata,” im m̦õttan wõt jidik jenaaj iioon juon iien eñtaan me ejjañin kar wal̦o̦k m̦okta. (2 Timote 3:1; Mark 13:19) Bareinwõt, kar jolal̦tak Setan im enjel̦ ro an renana ñan lal̦ in im eñin unin armej ro rej iioon eñtaan im jorrããn. (Revelesõn 12:9, 12) Jej bar pokake naanin jiroñ eo an Jijej ilo ad kwal̦o̦k naan ipel̦aakin lal̦ in ilo elõñl̦o̦k kajin ko im elõñl̦o̦k armej ro jej tõpar er jãn kar m̦okta!

17, 18. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane kõn naanin tõl ko jej bũki?

¹⁷ Doulul in an Anij ej letok elõñ men ko ñan jipañ kõj ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Kwõj ke kõjerbali men kein? Ilo iien kweilo̦k ko ad, elõñ naanin tõl ko jej bũki kõn kilen ad kõjerbali men kein ilo wãween eo em̦m̦antata. Kwõj ke watõk naanin tõl kein bwe rej itok jãn Jeova?

¹⁸ Bwe Anij en maroñ kajeraam̦m̦an kõj, jej aikuj lukkuun roñjake aolep naanin tõl ko ej litok ñan kõj ikijjeen doulul in an. El̦aññe jej pokake kiiõ, enaaj pidodol̦o̦k ñan ad pokake naanin tõl ko ej litok ilo iien ‘eñtaan eo el̦ap’ ñe naaj ko̦kkure aolepen jukjukun pãd in enana an Setan. (Matu 24:21) Ãlikin iien in, jenaaj aikuji naanin tõl ko rekããl ñan mour ilo juon lal̦ ekããl me Setan enaaj jako ñan an kapo kõj.

19, 20. Bok lemlem ta ko naaj kõpel̦l̦o̦ki, im ta ko renaaj wal̦o̦k itok jãn men in?

¹⁹ Ilo raan ko an Moses, RiIsrael ro rar  aikuj naanin tõl ko rekããl. Kõn men in, Anij ear lel̦o̦k Kien Moses ñan er. Tokãlik, Kũrjin ro rar aikuj pokake “kien Kũraij.” Ilo ejja wãween in wõt, Baibõl̦ ej kaalikkar ñan kõj bwe ilo jukjukun pãd eo ekããl, enaaj wõr bok lemlem ko me renaaj kwal̦o̦k naanin tõl ko rekããl. (Riit Revelesõn 20:12.) Bok kein remaroñ naaj kõmel̦el̦e kõn ta ko Jeova ekõn̦aan bwe armej ro ren kõm̦m̦ani ilo naaj iien en̦. Ilo ad naaj katak im etali bok lemlem kein, aolep armej ekoba ro renaaj jerkak jãn mej renaaj maroñ jel̦ã kõn ta ankilaan Anij ñan er. Bok kein renaaj bar jipañ kõj kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõn l̦õmn̦ak ko an Jeova. Kõnke jenaaj jel̦ã kõn naanin tõl ko rekããl ilo bok lemlem ko im enaaj l̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn kobban Baibõl̦, aolep ilo naaj Pedetaij renaaj kwal̦o̦k yokwe im kautiej ñan doon. (Aiseia 26:9) Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn iien en̦ jenaaj mour ium̦win tõl eo an Kiiñ eo ad, Jijej Kũraij. Elukkuun naaj lõñ men ko jenaaj katak im jenaaj bar katakin ro jet kaki!

²⁰ Ñe jej pokake naanin tõl ko em̦õj jei ilo bok lemlem ko im jej tiljek wõt ñan Jeova ilo mãlejjoñ eo ãliktata, Jeova enaaj je etad ilo “bokin mour.” Mel̦el̦ein bwe jemaroñ bõk mour indeeo! Kõn men in, jen BÕJRAK im riiti ta eo Baibõl̦ ej ba, LALE ta mel̦el̦ein eoon ko, im ROÑJAKE ilo ad pokake naanin tõl ko an Anij kiiõ. El̦aññe jej kõm̦m̦ani men kein, jenaaj maroñ el̦l̦ã im mour jãn eñtaan eo el̦ap. Im jenaaj maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ad katak kõn Jeova, Anij eo ad emãlõtlõt im el̦ap yokwe ippãn. Jenaaj kõm̦m̦ane men in ñan indeeo.​—Ekklisiastis 3:11; Rom 11:33, UBS.