1. Ta eo jemaroñ ba kõn jerbal ko an Anij jãn kar jinoin?

 JEOVA im Jijej rar jerbal ippãn doon ilo bõrokuk jãn kar jinoin, m̦okta jãn an wal̦o̦k menin kõm̦anm̦an otemjej. Jeova ear kõm̦anm̦an Jijej m̦okta jãn menin kõm̦anm̦an ko jet. Innem, Jijej ear jerbal ippãn Jeova im “pãd iturin ãinwõt juon eo ekapeel ilo jerbal.” (Jabõn Kõnnaan 8:30) Rũkarejar ro an Jeova rar bar bõrokuk ippãn doon ilo jerbal ko Anij ear jiroñ er bwe ren kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, Noa im baam̦le eo an rar jerbal ippãn doon ñan kõm̦m̦ane wa eo. Tokãlik, RiIsrael ro rar jerbal ippãn doon ñan kõm̦m̦ane im̦õn kõppãd eo, im rekõn bar mejal̦e im bõke ippãer jãn jikin ñan jikin. Bareinwõt, ilo kar tampel̦ eo, rekõn al im kõjañjañ ippãn doon ñan nõbar Jeova kõn al ko remmejaja. Armej ro an Jeova rar maroñ katõprak aolep jerbal kein itok wõt jãn aer kar jerbal ippãn doon ilo bõrokuk.​—Jenesis 6:14-16, 22; Bõnbõn 4:4-32; 1 Kronikel 25:1-8, UBS.

2. (1) Ta eo el̦ap an em̦m̦an kõn Kũrjin ro ilo tõre ko an rijjilõk ro? (2) Ta kajjitõk eo jenaaj etale?

² Ilo tõre ko an rijjilõk ro, Kũrjin ro rar bar jerbal ippãn doon  ilo bõrokuk. Rijjilõk Paul ear ba bwe meñe ear oktak kapeel im jerbal ko aer jãn doon, ak rar bõrokuk. Rar aolep l̦oore Rũtõl eo aer, Jijej Kũraij. Paul ear keidi er ñan m̦õttan ko ilo ãnbwinnin juon armej. Meñe m̦õttan ko ilo ãnbwin eo reoktak jãn doon ak aolepeer rej jerbal ippãn doon. (Riit 1 Korint 12:4-6, 12, UBS.) Ak ta kõn kõj ilo raan kein? Ewi wãween ad maroñ jerbal ippãn doon ilo bõrokuk ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, ilo eklejia eo, im ilowaan baam̦le eo ad?

3. Ta pijen eo rijjilõk Jon ear loe?

³ Ilo tõre ko an rijjilõk ro, rijjilõk Jon ear loe juon pijen kõn 7 enjel̦ ro me rej kõjañ kein jilel ko aer. Ke enjel̦ eo kein kal̦alem ear kõjañ jilel eo an, Jon ear loe “juon iju me em̦õj an wõtlo̦k jãn lañ.” Iju eo ear kõjerbal juon ki ñan kõpel̦l̦o̦k juon ro̦ñ me em̦wilal̦ im marok ilowaan. M̦oktata, ear diwõj nabõjtak baat jãn lowaan ro̦ñ eo. Innem, ear wal̦o̦k elõñ lokõs ko jãn baat eo. Lokõs ko rar jab ko̦kkuri wõjke im menin eddek ko, ak rar jibadekl̦o̦k “ro otemjej jiil̦ an Anij ejjab ilo dem̦aer.” (Revelesõn 9:1-4) Jon ear jel̦ã bwe el̦ap jorrããn ko rej wal̦o̦k ñe elukkuun lõñ lokõs ko rej kãlo̦k ippãn doon. Ilo tõre ko an Moses, el̦ap jorrããn ko rar wal̦o̦k ilo Ijipt ke ear lukkuun lõñ lokõs ilo ãneo. (Exodus 10:12-15) Lokõs ko me Jon ear loi rej kõkkar kõn rũkkapit ro. Rein rej kwal̦o̦k kõn ta eo enaaj pojak in wal̦o̦k ñan kabuñ ko reriab. Elõñ milien ro me kõjatdikdik eo aer ej ñan mour indeeo ilo lal̦ in rej kobal̦o̦k ippãn rũkkapit rein im rej jim̦or bõrokuk ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Jerbal in ear jipañ elõñ armej bwe ren diwõj jãn kabuñ ko reriab im bwe ren rõl̦o̦k jãn aer pãd ium̦win tõl eo an Setan.

4. (1) Ta jerbal eo armej ro an Anij rej aikuj kõm̦m̦ane? (2) Ta eo rej aikuj kõm̦m̦ane bwe ren maroñ lo tõprak ilo jerbal in?

⁴ Armej ro an Jeova rej aikuj kwal̦o̦k kõn ‘ennaan eo em̦m̦an’ ñan armej ro ipel̦aakin lal̦ in m̦okta jãn an itok jem̦l̦o̦kin. Jerbal in ej juon jerbal ekanooj l̦ap! (Matu 24:14, UBS; 28:19, 20) Jej aikuj kũr aolep ro rej “maro” bwe ren idaak “dãnnin mour.” Mel̦el̦ein bwe jej aikuj katakin aolep ro rekõn̦aan mel̦el̦e kõn katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦. (Revelesõn 22:17) Bõtab, wãween eo wõt bwe jen maroñ lo tõprak ilo jerbal in ej ñe jej jerbal “ippãn doon” ilo bõrokuk ilo eklejia eo.​—Epesõs 4:16, UBS.

5, 6. Ewi wãween ad bõrokuk ñe jej kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an?

⁵ Bwe jen maroñ tõpar elõñ armej, ej aikuj laajrak wãween ad kwal̦o̦k naan. Naanin tõl ko jej bũki jãn eklejia eo ad rej jipañ kõj ilo wãween in. Ãlikin ad pãd ilo kweilo̦k in kwal̦o̦k naan, jej ilo̦k im kõnnaan ippãn armej ro kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo. Jej bareinwõt lel̦o̦k ñan er bok ko me rej pedped ilo Baibõl̦. Ilo m̦ool, elõñ milien bok ko em̦õj ad lito litak ipel̦aakin lal̦ in. Jet iien jej bõk kun̦aad ilo ad leto letak peba ko ejejuwaer ñan kũrtok armej ro ñan iien ko raorõk ak ñan karoñ er kõn juon ennaan eaorõk. Ñe kwõj bõk kun̦aam̦ ilo men in, kwõj jerbal ilo bõrokuk ippãn elõñ milien ro jet ipel̦aakin lal̦ in me rej bar kwal̦o̦k kõn ejja ennaan in wõt! Kwõj bareinwõt jerbal ippãn enjel̦ ro, ro im rej jipañ armej ro an Anij ñan kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an.​—Revelesõn 14:6.

⁶ El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ ñe jej riiti yearbook ko ad kõn tõprak ko rej wal̦o̦k ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ipel̦aakin lal̦ in! Bar l̦õmn̦ak m̦õk kõn wãween ad bõrokuk ñe jej kũrtok armej ro ñan kweilo̦k ko ad rel̦l̦ap. Ñe jej kweilo̦k el̦ap, jej roñjake ejja mel̦el̦e ko wõt  me ro jet ipel̦aakin lal̦ in rej roñjaki. Katak ko, tieta ko, im waanjoñak ko rej kõm̦m̦ani rej rõjañ kõj bwe jen lel̦o̦k aolepen ad ñan Jeova. Jej bareinwõt bõrokuk ippãn ro jeid im jatid ipel̦aakin lal̦ in ñe jej kobal̦o̦k ilo iien Kwõjkwõj ko kajjojo iiõ. (1 Korint 11:23-26) Jej kweilo̦k ippãn doon ãlikin an tulo̦k al̦ ilo Nisan 14 ñan kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol Jeova kõn men eo ear kõm̦m̦ane ñan kõj im ñan ad pokake naanin jiroñ eo an Jijej. Im ilo wiik ko m̦okta jãn iien Kwõjkwõj eo, jej jerbal ippãn doon ñan kajjioñ kũrtok aolep bwe ren kobatok ilo iien in eaorõk.

7. Ta tõprak ko rej wal̦o̦k ilo ad jerbal ippãn doon?

⁷ Eban l̦ap tõprak ko renaaj wal̦o̦k ñe juon lokõs ej make iaan. Ilo ejja wãween in wõt, jeban maroñ make iaad im tõpar aolep armej. Bõtab ilo ad jerbal ippãn doon, jemaroñ tõpar elõñ milien armej ro ñan ad kwal̦o̦k kõn Jeova ñan er im jipañ er ñan kaiboojoj im nõbare.

8, 9. (1) Ta waanjoñak eo Paul ear kõjerbale ñan jipañ Kũrjin ro bwe ren bõrokuk? (2) Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe jen maroñ bõrokuk ilo eklejia eo?

⁸ Ke Paul ear jejel̦o̦k ñan Kũrjin ro ilo Epesõs, ear kõmel̦el̦eik er kõn wãween an laajrak eklejia eo, im ear jiroñ er bwe rej aikuj “rũtto ilo wãween otemjej.” (Riit Epesõs 4:15, 16, UBS.) Paul ear kõmel̦el̦e ilo an waanjoñak kõn ãnbwinnin juon armej im ba bwe kajjojo iaaer remaroñ jipañ eklejia eo bwe aolep ro ilowaan ren bõrokuk ilo aer l̦oore Jijej Kũraij, eo ej Rũtõl ñan eklejia eo. Ear ba bwe “aolep mo̦kwõj ko em̦õj karõki rej dãpij aolepen ãnbwin eo ippãn doon.” Meñe jedik ak jerũtto, jekajoor ak nañinmej, ewi wãween ad aolep maroñ kõm̦m̦an bwe en wõr bõrokuk ilo eklejia eo im bwe en kajoorl̦o̦k tõmak ko an ro jeid im jatid?

⁹ Jijej ear jitõñ em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo, im ekõn̦aan bwe jen kautiej rein im l̦oore naanin tõl ko rej litoki. (Hibru 13:7, 17) Ejjab aolep iien epidodo ñan kõm̦m̦ane men in. Bõtab, jemaroñ kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ kõj. Kajoor eo an emaroñ jipañ kõj bwe jen pokake jabdewõt naanin tõl ko me em̦m̦aan ro rej litok ñan kõj. Jemaroñ bareinwõt l̦õmn̦ak kõn tokjãn ko renaaj wal̦o̦k ñan eklejia eo ñe jej kwal̦o̦k ettã bõro im karejar ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Eklejia eo enaaj bõrokuk, im yokwe eo ad ñan doon enaaj l̦apl̦o̦k wõt.

10. Ewi wãween an rijjipañ ro ilo eklejia jipañ kõm̦m̦an bwe en bõrokuk wõt eklejia eo? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

¹⁰ Rijjipañ ro rej bareinwõt jipañ kõm̦m̦an bwe en bõrokuk wõt eklejia eo. Rej kate er ñan jipañ em̦m̦aan ro rej lale eklejia, im el̦ap ad kam̦m̦oolol kõn aolep men ko rej kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, rijjipañ rein rej kate er ñan lale bwe en lõñ wõt bok ñan ad kwal̦o̦k naan, im rej yokyokwe ro rej itok ñan kweilo̦k ko ad. Rej bareinwõt kate er ñan kõkããli jorrããn ko ilo Im̦õn Kweilo̦k eo im kõm̦m̦an bwe en erreo wõt. Ñe jej jerbal im karejar ippãn rijjipañ rein, jej jipañ kõm̦m̦an bwe en bõrokuk wõt eklejia eo.​—Bar lale Jerbal 6:3-6.

11. Ewi wãween an ro em̦m̦an dettaer maroñ jipañ kõm̦m̦an bwe en bõrokuk eklejia eo aer?

¹¹ Jet iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia rar kõm̦m̦ani elõñ eddo ko ilo eklejia ium̦win elõñ iiõ. Bõlen kõn aer rũtto kiiõ, ejjab lukkuun lõñ men ko remaroñ kõm̦m̦ani. Bõtab, ro reddikl̦o̦k im likao ro remaroñ jipañ. El̦aññe rein rej katak im kamminene, remaroñ bõk elõñl̦o̦k eddo ko ilo eklejia eo. Im ñe rijjipañ ro rej kate er ilo jerbal ko aer, juon iien remaroñ erom juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia. (1 Timote 3:1, 10, UBS) Jet iaan likao ro me rej lale eklejia rar  kõm̦m̦an el̦ap wõnm̦aanl̦o̦k ko. Kiiõ rein rej jerbalin lol̦o̦k eklejia ko im jipañ ro jeid im jatid ilo elõñ eklejia ko. El̦ap ad kam̦m̦oolol ñe ro em̦m̦an dettaer rej m̦õn̦õn̦õ in jipañ ro jeid im jatid.​—Riit Sam 110:3; Ekklisiastis 12:1.

12, 13. Ta ko remaroñ jipañ ro uwaan juon baam̦le bwe ren bõrokuk?

¹² Ewi wãween ad maroñ jipañ ro uwaan baam̦le eo ad bwe ren bõrokuk? Iien kabuñ an baam̦le kajjojo wiik emaroñ jipañ kõj. Ñe rũtto ro im ajri ro nejier rej bõk aer iien ippãn doon im katak kõn Jeova, yokwe eo aer ñan doon enaaj l̦apl̦o̦k wõt. Ñe rej kõm̦m̦ane iien kabuñ an baam̦le ippãn doon, remaroñ kõmmãlmeli naanin ijjino ko aer ilo kwal̦o̦k naan. Wãween in enaaj jipañ er aolep bwe ren pojak ñan kwal̦o̦k naan. Bareinwõt, ilo aer roñjake an doon kõnnaan kõn katak ko rem̦ool im loe an aolep ilo baam̦le eo yokwe Jeova im kõn̦aan kabuñbũruon, men in ej kõm̦m̦an bwe ren epaakel̦o̦k wõt doon.

¹³ Ñe lio im l̦eo rej jim̦or yokwe Jeova im jerbal ñane, renaaj m̦õn̦õn̦õ im enaaj aenõm̦m̦an pãd eo aer. Rej aikuj bareinwõt kwal̦o̦k yokwe ñan doon ãinwõt kar Ebream im Sera, Aisak im Rebeka, im Elkena im Hanna. (Jenesis 26:8; 1 Samuel 1:5, 8; 1 Piter 3:5, 6) El̦aññe rippãlele ro rej kõm̦m̦ane men in, renaaj epaakel̦o̦k Jeova im bõrokuk ippãn doon.​—Riit Ekklisiastis 4:12.

14. Ñe eo pãleem̦ ejjab karejar ñan Jeova, ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane bwe en em̦m̦an wõt pãd eo amiro?

¹⁴ Elukkuun alikkar an Baibõl̦ ba bwe jen jab m̦areik ro me rejjab karejar ñan Jeova. (2 Korint 6:14) Bõtab, ewõr jet iaan ro jeid im jatid me eo pãleer ejjab juon iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova. Jet iaan rein rar katak kõn m̦ool eo ãlikin aer m̦are, im eo pãleer ear jab erom Ri Kõnnaan ro an Jeova. Ro jet remaroñ kar m̦areik juon eo ear karejar ñan Jeova, bõtab tokãlik eo pãleer ear bõjrak jãn an kobal̦o̦k ippãn eklejia eo. Ñe Kũrjin ro rej iiooni wãween kein, rej kate er joñan wõt aer maroñ ñan kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an wõt pãd eo aer ippãn eo pãleer ilo aer l̦oore naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦. Men in emaroñ jab pidodo. Ñan waanjoñak, Mary im l̦eo ippãn etan David, rar jim̦or karejar ñan Jeova. Bõtab tokãlik, David ear bõjrak an etal ñan kweilo̦k ko. Meñe ãindein, ak Mary ear kate wõt e bwe en em̦m̦an an kõm̦m̦an ñan l̦eo ippãn im ear kwal̦o̦k wãween ko juon Kũrjin ej aikuj kwal̦o̦ki. Ear bareinwõt katakin ajri ro 6 nejierro kõn Jeova im wõnm̦aanl̦o̦k im etal ñan kweilo̦k ko ekoba kweilo̦k ko rel̦l̦ap. Elõñ iiõ tokãlik, ke ajri ro rar rũtto im em̦m̦akũt jãn m̦weo, Mary ear wõnm̦aanl̦o̦k im karejar ñan Jeova meñe kiiõ el̦apl̦o̦k an pen ñane. Bõtab tokãlik, David ear jino riiti Naan in Keeañ im Awake! ko Mary ekõn likũti bwe en riiti. Tokãlik, ear bar jino etal ñan jet iaan kweilo̦k ko. Aolep iien, l̦adik eo jibwin me 6 an iiõ ej kõm̦m̦an jikin an jijet. Bõtab, ñe David ejjab etal im kweilo̦k, l̦adik in ekõn ba, “Jim̦m̦a, iar jab loe eok ilo kweilo̦k rainin.” Kiiõ em̦õj an David jepl̦aak im karejar ñan Jeova ãlikin an kar bõjrak ium̦win 25 iiõ ko. Erro Mary ej bar m̦õn̦õn̦õ ilo aerro jim̦or karejar ñan Jeova.

15. Ewi wãween an rippãlele ro me rerũtto maroñ jipañ rippãlele ro reddikl̦o̦k?

¹⁵ Setan ej kajjioñ rupe baam̦le ko rainin. Eñin ej juon iaan un ko unin an rippãlele ro me rej karejar ñan Jeova aikuj jerbal ippãn doon ilo bõrokuk im jel̦ã karejar ippãn doon. Jekdo̦o̦n ewi toon am̦ m̦are, l̦õmn̦ak kõn ta ko kwõmaroñ ba ak kõm̦m̦ani ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k wõt pãd eo amiro. El̦aññe  komiro eo pãleem̦ rũtto, komiro maroñ likũt juon joñak em̦m̦an ñan rippãlele ro reddikl̦o̦k. Bõlen komiro maroñ kũrwaj rippãlele ro me reddikl̦o̦k bwe ren kobawaj ilo iien kabuñ an baam̦le eo amiro. Renaaj kile bwe jekdo̦o̦n ewi toon an ruo rippãlele m̦are, ak rej aikuj kwal̦o̦k aer yokwe doon im jerbal ippãn doon ilo bõrokuk.​—Taitõs 2:3-7.

16, 17. El̦aññe jej bõrokuk ippãn doon kiiõ, ta eo jemaroñ reim̦aanl̦o̦k ñane?

¹⁶ Ke RiIsrael ro rar etal ñan iien kwõjkwõj ko ilo Jerusalem, rar jerbal ippãn doon ilo bõrokuk. Rekõn kõpooj aolep men ko rar aikuji ñan ial̦ eo aer. Innem, rekõn koba ippãn doon im jipañ doon ilo aer jim̦or etal ilo ial̦ eo aer. Ilo tampel̦ eo, aolepeer rej ippãn doon ilo aer nõbar Jeova im kabuñ ñane. (Luk 2:41-44, UBS) Rainin, ilo ad kõppojak ñan mour ilo jukjukun pãd eo ekããl, jej aikuj kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan jerbal ippãn doon ilo bõrokuk. Ebar ke wõr wãween ko jet kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ kal̦apl̦o̦k ad bõrokuk?

¹⁷ Armej ro ilo jukjukun pãd in rainin rejjab bõrokuk im el̦ap aer dike doon kõn elõñ men ko. Bõtab, el̦ap ad kam̦m̦oolol bwe Jeova ear jipañ kõj bwe jen aenõm̦m̦an im mel̦el̦e kõn katak ko rem̦ool! Armej ro an Jeova ipel̦aakin lal̦ in rej kabuñ ñane ilo wãween eo ej buñbũruon kake. Im ilo raan kein ãliktata, el̦apl̦o̦k wõt an armej ro an Jeova bõrokuk. Ãinwõt an kar Aiseia im Maika kanaan kake, jej ippãn doon ilo ad “wanlõñl̦o̦k ñan tol̦ an Jeova.” (Aiseia 2:2-4; riit Maika 4:2-4.) El̦ap ad naaj m̦õn̦õn̦õ ilju im jekl̦aj ñe aolep armej ro ilo lal̦ in renaaj “ippãn doon” im bõrokuk ilo aer kabuñ ñan Jeova!