1-3. (1) Etke jejel̦ã bwe jemaroñ epaake Anij? (2) Wõn ro jenaaj katak kake er ilo katak in?

 JILU alen an Baibõl̦ ba bwe Ebream ear jeran Anij. (2 Kronikel 20:7; Aiseia 41:8; Jemes 2:23) Ebream ej armej eo wõt me Baibõl̦ ej ba bwe ear jeran Anij. Mel̦el̦ein ke men in bwe e wõt iaan aolep armej ear jeran Jeova? Ejjab. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe kõj aolep jemaroñ epaake Anij.

² Elõñ bwebwenato ko ilo Baibõl̦ kõn em̦m̦aan im kõrã ro retiljek ilo iien ko etto me rar pokake Jeova, kwal̦o̦k aer tõmak ilo e, im rar epaake. (Riit Sam 25:14, UBS.) Rein rej uwaan “rũkõnnaan” ro me Paul ear ba bwe rej “ãinwõt kõdo̦ el̦ap.” Aolep armej rein kajjojo rar jeran Anij meñe rar oktak jãn doon.​—Hibru 12:1.

³ Jen lale 3 iaan armej rein me rar jeran Jeova im Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kake er: (1) Rut, kõrã eo etiljek me ej jãn Moab im ear mej l̦eo pãleen, (2) Hezekaia, juon iaan kiiñ ro ilo Juda me ear tiljek, im (3) Meri, jinen Jijej, eo im ear juon kõrã ettã bũruon. Ta ko jemaroñ katak jãn rein kajjojo me rar jeran Anij?

4, 5. Ta pepe eo epen Rut ear aikuj kõm̦m̦ane, im etke ear kanooj pen pepe in? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁴ Neomi ej etal ilo ial̦ eo an eaetok jãn Moab ñan Israel. Rut im Orpa, lim̦aro pãleen kar l̦õm̦aro nejin, rej etal ippãnl̦o̦k. Ilo aer etal ilo ial̦ eo aer, Orpa ear pepe in ro̦o̦l ñan Moab. Bõtab, Neomi ear pepe in etal wõt ñan ijo kapijukunen ilo Israel. Ak Rut, ta eo ear pepe in kõm̦m̦ane? Ear aikuj in pepe kõn juon men elukkuun aorõk. Ear aikuj in lale el̦aññe enaaj ro̦o̦l ñan Moab ippãn baam̦le eo an ak etal ñan Betleem ippãn Neomi, lel̦l̦ap in jinen l̦eo kar ippãn.​—Rut 1:1-8, 14, UBS.

⁵ Baam̦le eo an Rut ear pãd ilo Moab. Emaroñ kar jepl̦aak ñan ippãer bwe ren lale im kabwe aikuj ko an. Ear jel̦ã kajjien armej ro ilo Moab, im ejel̦ã kajin im m̦anit ko aer. Neomi ear jab maroñ kallim̦ur ñan Rut bwe enaaj bar ãindein ilo Betleem. Im Neomi ear ekkõl ñe eban maroñ lo juon pãleen Rut im jikin an jokwe. Kõn men in, Neomi ear jiroñ Rut bwe en ro̦o̦l ñan Moab. Jejel̦ã bwe Orpa ear “jepl̦aak ñan ippãn armej ro an im anij eo an.” (Rut 1:9-15, UBS) Bõtab, Rut ear pepe in jab jepl̦aak ñan aelõñ eo an im anij ko aer rewaan.

6. (1) Ta pepe eo ejim̦we Rut ear kõm̦m̦ane? (2) Etke Boaz ear ba bwe Rut ear itok ñan ippãn Jeova bwe en kõjparoke?

⁶ Rut emaroñ kar katak kõn Jeova jãn kar l̦eo ippãn ak jãn Neomi. Ear katak bwe Jeova ejjab ãinwõt anij ko an RiMoab ro. Rut ear kile bwe ej aikuj yokwe Jeova im kabuñ ñane. Kõn men in, ear kõm̦m̦ane juon pepe ejim̦we. Ear ba ñan Neomi: “Riaelõñ ro am̦, renaaj aõ riaelõñ, im am̦ Anij aõ Anij.” (Rut 1:16) El̦ap an kõm̦akũt bũruod ñe jej l̦õmn̦ak kõn joñan yokwe eo an Rut ñan Neomi. Ak men eo el̦aptata ad bwilõñ kake ej joñan yokwe eo an Rut ñan Jeova. Men in ear bar kabwilõñ Boaz, eo me tokãlik ear nõbare Rut kõn an kar itok ñan ippãn Jeova bwe en kõjparoke. (Riit Rut 2:12, UBS.) Unin an kar Boaz kwal̦o̦k naan kein ej kõnke Rut ear kwal̦o̦k an yokwe Jeova, im Jeova ear kõjparoke im kajeraam̦m̦ane kõn an kwal̦o̦k an tõmak. Naan kein an Boaz remaroñ kakeememej kõj kõn wãween an juon tokkwi ettõr ñan ium̦win pein jinen bwe en kõjparoke. (Sam 36:7, UBS; 91:1-4) Rut ear jab ajl̦o̦k kõn pepe eo aer kõm̦m̦ane.

7. Ta eo emaroñ jipañ ro rej jenliklik in ajel̦o̦k mour ko aer ñan Jeova?

⁷ Elõñ armej rej katak kõn Jeova bõtab rej pepe in jab bõk kõjparok jãne. Rej jenliklik jãn aer ajel̦o̦k mour ko aer im peptaij. Ñe ãindein bar l̦õmn̦ak eo am̦, em̦m̦an ñe kwõj l̦õmn̦ak ippam̦ make kõn etke kwõj jenliklik. Aolep armej ewõr aer anij me rej kabuñ ñane. (Joshua 24:15) Pepe eo ejim̦we ej ñan karejar ñan Anij eo em̦ool. Ñe kwõj ajel̦o̦k mour eo am̦ make ñan Jeova, kwõj kwal̦o̦k bwe el̦ap am̦ tõmak bwe enaaj jipañ im kõjparok eok. Im Jeova enaaj jipañ eok bwe kwõn wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñane meñe elõñ apañ ko kwõj iiooni. Eñin men eo Anij ear kõm̦m̦ane ñan Rut.

8. Ewi wãween kar mour eo an Hezekaia ke ear dik im rũttol̦o̦k?

⁸ Ear oktak wãween mour eo an Hezekaia jãn Rut. Hezekaia ear juon RiIsrael. Im RiIsrael ro rar armej ro an Anij, bõtab ejjab aolepeer rar tiljek ñan Jeova. Kiiñ Ehaz, eo im ear jemãn Hezekaia, ear juon armej elukkuun nana. Ear kwal̦o̦k an jab kautiej tampel̦ eo an Anij im ear kareel armej ro bwe ren kabuñ ñan anij ko jet. Ehaz ear bareinwõt tile jet iaan l̦adik ro nejin kõnke  en katok kake er ñan juon iaan anij ko rewaan. Ear lukkuun nana wãween an kar Hezekaia dik im rũttol̦o̦k!​—2 Kiiñ 16:2-4, 10-17; 2 Kronikel 28:1-3.

9, 10. (1) Etke emaroñ kar pidodo ñan an Hezekaia illu ippãn Jeova? (2) Etke jejjab aikuj illu ippãn Anij? (3) Etke jejjab aikuj l̦õmn̦ak bwe wãween ad dik im rũttol̦o̦k enaaj jelõt kain armej rot kõj?

⁹ Kõnke ear nana joñak eo an Ehaz, emaroñ kar pidodo ñan an Hezekaia illu ippãn Jeova im anõke joñak eo an jemãn. Rainin, jet ro im rej iioon apañ ko ilo mour ko aer rej l̦õmn̦ak bwe ejim̦we ñan aer “illu ippãn Jeova” ak doulul in an, meñe apañ ko rej iiooni reddik jãn apañ ko Hezekaia ear iiooni. (Jabõn Kõnnaan 19:3) Ro jet rej l̦õmn̦ak bwe kõn an nana wãween aer dik im rũttol̦o̦k, men in emaroñ jelõt er bwe ren kõm̦m̦ani men ko renana im kõm̦m̦ani ejja bõd ko an jemãer im jineer. (Ezekiel 18:2, 3, UBS) Ak ejim̦we ke l̦õmn̦ak kein aer?

¹⁰ Mour eo an Hezekaia ej kaalikkar bwe uwaak eo ñan kajjitõk in ej jaab! Ejjel̦o̦k jabdewõt men en̦ jemaroñ illu ippãn Jeova kake. Etke? Kõnke Jeova ejjab kõm̦m̦an bwe men ko renana ren wal̦o̦k ñan armej. (Job 34:10) M̦ool bwe rũtto ro remaroñ katakin ajri ro ñan kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an ak men ko renana. (Jabõn Kõnnaan 22:6; Kolosse 3:21) Bõtab, ejjab mel̦el̦ein men in bwe wãween ad dik im rũttol̦o̦k ej kõm̦m̦an bwe jen jet armej ro rem̦m̦an ak jet armej ro renana. Etke? Kõnke Jeova ear letok juon menin letok ñan kõj kajjojo. Menin letok in ej maroñ eo ñan kõm̦m̦an jokãlõt ñan kõm̦m̦ani men ko rejim̦we ak men ko rebõd. (Duteronomi 30:19, UBS) Ewi wãween an kar Hezekaia kõjerbal menin letok in eaorõk?

11. Etke Hezekaia ear juon iaan kiiñ ro rem̦m̦antata ilo Juda?

¹¹ Meñe jemãn Hezekaia ear juon iaan kiiñ ro renanatata ilo Juda, ak Hezekaia ear juon iaan kiiñ ro rem̦m̦antata. (Riit 2 Kiiñ 18:5, 6.) Ear jab kããlõt ñan l̦oor joñak eo enana an jemãn. Bõtab, ear kããlõt ñan lukkuun roñjake rũkanaan ro an Jeova, ãinwõt Aiseia, Maika, im Hoseia. Ear lukkuun roñjake naanin kakapilõk ko aer im naanin kajjim̦we ko aer. Men in  ear kõm̦akũti ñan kõm̦adm̦õdi elõñ iaan men ko renana jemãn ear kõm̦m̦ani. Ear karreoik tampel̦ eo, kajjitõk ippãn Anij bwe en jeorl̦o̦k an armej ro jerawiwi, im ear jol̦o̦k ekjab ko jãn ãneo. (2 Kronikel 29:1-11, 18-24; 31:1) Tokãlik ke kiiñ eo an Assiria etan Senakerib ear kaamijak er im ba bwe renaaj tarin̦aeik Jerusalem, Hezekaia ear kwal̦o̦k an peran im tõmak. Ear lõke bwe Jeova enaaj kõjparok er im ear kakajoor armej ro an. (2 Kronikel 32:7, 8, UBS) Juon iien Hezekaia ear jino utiej bũruon. Bõtab, ke Jeova ear kajim̦we, ear kõttãik e make. (2 Kronikel 32:24-26, UBS) Ealikkar bwe em̦m̦an joñak eo an Hezekaia ñan ad anõke. Ear jab kõtl̦o̦k bwe wãween an kar dik im rũttol̦o̦k en jelõte bwe en kõm̦m̦ani men ko renana ilo mour eo an. Ak ear kwal̦o̦k bwe ej jeran Jeova.

12. Ãinwõt Hezekaia, ewi wãween an elõñ ilo raan kein kam̦ool bwe rej jeran Jeova?

¹² Rainin, jej mour ibwiljin armej ro relãj im rejjab kwal̦o̦k yokwe. Eñin unin elõñ ajri rej dik im rũttol̦o̦k ilo an jineer im jemãer jab yokwe er im kõjparok er. (2 Timote 3:1-5) Elõñ Kũrjin ro raan kein rar dik im rũttol̦o̦k ilo kain baam̦le rot kein. Bõtab, rar kããlõt ñan jem̦jerãik Jeova. Ãinwõt Hezekaia, rej kaalikkar bwe ñe juon ej dik im rũttol̦o̦k ilo kain baam̦le rot kein, ejjab mel̦el̦ein bwe men in enaaj jelõt kain armej rot e ilju im jekl̦aj. Etke? Kõnke Anij ear letok ñan kõj kajjojo maroñ ñan kõm̦m̦an jokãlõt ilo mour ko ad. Kõn men in, jemaroñ kããlõt ñan karejar ñane im nõbare, ãinwõt Hezekaia.

13, 14. (1) Etke jerbal eo kar lel̦o̦k ñan Meri emaroñ kar lukkuun pen ñane? (2) Kar ta uwaak eo an Meri ñan Gebriel?

¹³ Elõñ iiõ ãlikin Hezekaia, juon kõrã ettã bũruon etan Meri, ear epaake Jeova im kar kajjitõk ippãn bwe en kõm̦m̦ane juon jerbal ekanooj aorõk. Enaaj kar bõro̦ro im keotak im lale ajri eo Nejin Anij! Ejjel̦o̦k pere bwe Jeova ear yokwe im lõke Meri. Eñin unin ear lel̦o̦k jeraam̦m̦an in ejejuwaan ñane. Ak kar ta l̦õmn̦ak eo an Meri ke ear roñ kõn men in?

¹⁴ Epidodo ad l̦õmn̦ak wõt kõn jeraam̦m̦an in el̦ap kar lel̦o̦k ñan Meri. Ak jenañin ke l̦õmn̦ak kõn jet iaan men ko Meri emaroñ kar inepata kaki? Ñan waanjoñak, enjel̦ Gebriel ear ba bwe enaaj bõro̦ro meñe eban pãd ippãn juon em̦m̦aan. Bõtab, Gebriel ear jab kõmel̦el̦eik baam̦le eo an Meri im ro rũturin kõn wãween an naaj Meri bõro̦ro. Kõn men in, enaaj ta l̦õmn̦ak eo an armej rein kõn Meri? Enaaj ewi wãween an Meri kam̦ool ñan Josep bwe ear tiljek im m̦ool wõt ñane? Ejjab men in wõt ak kiiõ ewõr ippãn juon eddo el̦ap ñan lale  im kõkkaajiririik l̦adik eo Nejin Anij! Jejjab jel̦ã kõn aolep men ko Meri ear inepata kaki, bõtab jejel̦ã ta eo ear ba ãlikin an Gebriel kõnnaan ippãn. Meri ear ba: “Ña rũkarejeran Irooj. En wal̦o̦k men in ñan eõ ãinwõt am̦ ba.”​—Luk 1:26-38, UBS.

15. Etke ear lukkuun kabwilõñlõñ wãween an kar Meri kwal̦o̦k an tõmak?

¹⁵ Ear lukkuun kabwilõñlõñ wãween an kar Meri kwal̦o̦k an tõmak! Ãinwõt juon rũkarejar, ear pojak in kõm̦m̦ane jabdewõt men Anij ej kajjitõk bwe en kõm̦m̦ane. Ear lõke Jeova bwe enaaj lale im kõjparoke. Etke ear lukkuun l̦ap tõmak eo an Meri? Jejel̦ã bwe jejjab l̦otaktok im kajju wõr tõmak ippãd. Tõmak ej wal̦o̦k jãn ad kate kõj im kajjitõk ippãn Anij bwe en jipañ kõj ñan kwal̦o̦ke. (Galetia 5:22, NW; Epesõs 2:8) Meri ear kate ñan kakajoorl̦o̦k tõmak eo an. Etke jejel̦ã men in? Jen lale wãween an kar roñjake im kõn ta ko ear kõnnaan kaki.

16. Ta eo ej kwal̦o̦k bwe Meri ear juon eo ejel̦ã roñjake?

¹⁶ Wãween an kar Meri roñjake. Baibõl̦ ej ba bwe ‘en m̦õkaj ad roñjake, im en rum̦wij ad kõnono.’ (Jemes 1:19) Meri ear juon eo ejel̦ã roñjake. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ear lukkuun roñjaki men ko ro jet rar ba, el̦aptata men ko ear katak kaki kõn Jeova. Ear bõk an iien ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men kein raorõk. Ñan waanjoñak, ilo iien eo ke Jijej ear l̦otak, jabõt ro rar ba ñan Meri ennaan eo jãn juon enjel̦. Tokãlik, ke Jijej ear 12 an iiõ, ear ba juon men me ear lukkuun kabwilõñ Meri. Ilo aolep iien kein ruo, Meri ear roñjake, keememeji men ko ear roñ, im lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki.​—Riit Luk 2:16-19, 49, 51, UBS.

17. Men ko Meri ear kõnnaan kaki rej kaalikkar ta ñan kõj?

¹⁷ Men ko Meri ear kõnnaan kaki. Baibõl̦ ejjab l̦ap an kwal̦o̦k kõn men ko Meri ear ba. Naan ko an raetoktata repãd ilo bokin Luk 1:46-55 (UBS). Naan kein an Meri ilo eoon kein rej kwal̦o̦k bwe ear jel̦ã kobban Jeje ko. Etke jej ba men in? Kõnke naan ko an rej ãinl̦o̦kwõt naan ko ilo jar eo an Hanna, jinen Samuel. (1 Samuel 2:1-10, UBS) Men ko Meri ear ba remaroñ kar itok jãn enañin 20 eoon ko ilo Baibõl̦. Elukkuun alikkar bwe ear em̦m̦an ippãn kõnnaan kõn katak ko rem̦ool me ear katak jãn Jeje ko im jãn Jeova, eo im ej Jeran im el̦aptata an epaake.

18. Ewi wãween ad maroñ anõke joñak eo an Meri kõn wãween an kar kwal̦o̦k tõmak?

¹⁸ Ãinwõt Meri, emaroñ wõr iien Jeova enaaj kajjitõk bwe jen kõm̦m̦ane juon jerbal me jej l̦õmn̦ak bwe elukkuun pen. Ñe ej wal̦o̦k men in, jej aikuj anõke joñak eo an Meri ilo ad kõttãik kõj im m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane jerbal eo im lõke bwe Jeova enaaj jipañ kõj. Emaroñ bar kajoor tõmak eo ad ãinwõt Meri ñe jej lukkuun roñjake Jeova im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko jej katak kaki kõn E im karõk ko an. Ad kõm̦m̦ane men in enaaj kõm̦akũt kõj bwe jen m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k ñan ro jet kõn men ko jej katak kaki.​—Sam 77:11, 12; Luk 8:18; Rom 10:15.

19. Ta eo jemaroñ reim̦aanl̦o̦k ñane el̦aññe jej anõke joñak ko rem̦m̦an an ro rar kwal̦o̦k tõmak?

¹⁹ Ealikkar bwe Rut, Hezekaia, im Meri rar jeran Jeova, ãinwõt kar Ebream. Ebar wõr ro jet me rar bõk jeraam̦m̦an eo ñan erom jeran Anij, im rein rej juon “kõdo̦ el̦ap” in rũkõnnaan ro. Jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im anõke joñak ko rem̦m̦an an rein kõn wãween aer kar kwal̦o̦k tõmak. (Hibru 6:11, 12) El̦aññe jej kõm̦m̦ane men in, jemaroñ reim̦aanl̦o̦k ñan bõk jeraam̦m̦an eo ñan jeran Jeova ñan indeeo!