1, 2. Etke ekabwilõñlõñ an kar Jonetan epaake Devid im tiljek wõt ñane?

 JONETAN emaroñ kar bwilõñ kõn joñan an likao eo Devid peran. Devid ear m̦an riineea eo etan Golaiat jãn Pilistia im bõkl̦o̦k “bõran” ñan jemãn Jonetan, Kiiñ Saul, kiiñ eo an aelõñin Israel. (1 Samuel 17:57) Ejjel̦o̦k pere bwe Jonetan ear jel̦ã bwe Anij ear pãd ippãn Devid. Jãn kar iien in m̦aanl̦o̦k, Jonetan im Devid rar lukkuun epaake doon. Rar kallim̦uri doon bwe renaaj tiljek wõt ñan doon. (1 Samuel 18:1-3, UBS) Jonetan ear tiljek wõt ñan Devid ilo aolepen mour eo an.

² Jeova ear jab kããlõt Jonetan ak ear kããlõt Devid bwe en kiiñ ioon Israel. Meñe ãindein ak Jonetan ear tiljek wõt ñan Devid. Ke Saul ear kajjioñ in m̦an Devid, Jonetan ear inepata kake Devid. Ke Jonetan ear jel̦ã bwe Devid ear tilekek ilo ãne jem̦aden eo ilo Horesh, ear jibadekl̦o̦k bwe en kakajoore im rõjañe bwe en atartar wõt ioon Jeova. Jonetan ear ba ñan Devid: “Kwõn jab mijak. Jema  Saul ejãmin likũt pein ioom̦. Ekanooj in jel̦ã bwe kwe eo kwõnaaj kiiñ in Israel im bwe inaaj kein karuo jãn eok.”​—1 Samuel 23:16, 17, UBS.

3. Meñe Jonetan ear tiljek ñan Devid, ta eo ear l̦apl̦o̦k an aorõk ippãn, im etke jejel̦ã men in? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

³ El̦ap an em̦m̦an ippãd armej ro rej m̦ool im tiljek ñan ro m̦õttaer. Ak unin an em̦m̦an Jonetan ippãd ej ke kõn wõt an kar tiljek ñan Devid? Ejjab. Men eo el̦aptata an kar aorõk ippãn Jonetan ej an tiljek ñan Anij. Eñin unin Jonetan ear maroñ tiljek wõt ñan Devid im jab ebbanbane meñe Devid enaaj kar kiiñ eo an Israel ijello̦kun e. Joñan, Jonetan ear jipañ Devid bwe en atartar ioon Jeova. Erro jim̦or ear tiljek wõt ñan Jeova im ñan doon. Erro ear dãpij wõt kallim̦ur eo rar kõm̦m̦ane. Rar kallim̦ur ñan doon im ba: “Irooj [Jeova] enaaj kõm̦m̦an bwe kõjro, kab ro ineerro, jen kõjparok wõt kallim̦ur eo eokkwõjarjar kõjro ar kõm̦m̦ane ñan doon.”​—1 Samuel 20:42, UBS.

4. (1) Ta eo enaaj kõm̦m̦an bwe jen lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour ko ad im jubũruod? (2) Ta eo jenaaj etale ilo katak in?

⁴ Kõj bareinwõt jej aikuj in kwal̦o̦k ad tiljek ñan baam̦le eo ad, ro m̦õttad, im rũttõmak ro jeid im jatid ilo eklejia eo. (1 Tessalonika 2:10, 11, NW) Bõtab men eo el̦aptata an aorõk ej bwe jen tiljek ñan Jeova. E eo ear letok mour ñan kõj! (Revelesõn 4:11) El̦aññe jej tiljek ñane, jenaaj lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour ko ad im jubũruod. Ak jejel̦ã bwe jej aikuj in tiljek wõt ñan Anij meñe ilo iien ko reppen. Ilo katak in, jenaaj lale wãween an joñak eo an Jonetan maroñ jipañ kõj bwe jen tiljek wõt ñan Jeova ilo wãween kein emãn: (1) ñe jej l̦õmn̦ak bwe ejjab ekkar ñan kwal̦o̦k kautiej ñan ro ewõr aer maroñ iood, (2) ñe epen ad kããlõt wõn eo jen tiljek ñane, (3) ñe juon eo ewõr an eddo ilo eklejia ebõd wãween an l̦õmn̦ak kõn kõj ak ejjab jim̦we wãween an kõm̦m̦an ñan kõj, im (4) ñe epen ad kajejjet kallim̦ur ko ad.

5. Etke ear pen ñan an RiIsrael ro tiljek wõt ñan Anij ilo iien eo Saul ear kiiñ?

⁵ Ear wal̦o̦k juon apañ ñan RiIsrael ro ekoba Jonetan. Jemãn Jonetan, Kiiñ Saul, ear jako an pokake Jeova. Kõn men in, Jeova ear ilo̦k jãne. (1 Samuel 15:17-23) Meñe ãindein, ak Anij ear kõtl̦o̦k bwe Saul en wõnm̦aanl̦o̦k im kiiñ ium̦win elõñ iiõ. Kõn men in, ear lukkuun pen ñan an armej ro tiljek wõt ñan Anij kõnke kiiñ eo me kar kããlõte bwe en jijet ioon “tũroon an Jeova” ear kõm̦m̦ani men ko relukkuun nana.​—1 Kronikel 29:23.

6. Etke jejel̦ã bwe Jonetan ear tiljek wõt ñan Jeova?

⁶ Jonetan ear tiljek wõt ñan Jeova. L̦õmn̦ak m̦õk kõn ta eo Jonetan ear kõm̦m̦ane ãlikin wõt an kar Saul jino jab pokake Anij. (1 Samuel 13:13, 14) Ilo kar tõre eo, juon jarin tarin̦ae an RiPilistia ro rar itok kõn 30,000 jariot ko ñan tarin̦aeik RiIsrael ro. Bõtab, ear wõr wõt 600 rũttarin̦ae ippãn Saul, im e wõt im Jonetan ear wõr aerro kein tarin̦ae. Meñe ear wal̦o̦k men in ak Jonetan ear jab mijak. Ear keememej naan ko an rũkanaan Samuel me rej ba: “Jeova ejãmin ilo̦k jãn armej ro doon, kõn Etan el̦ap.” (1 Samuel 12:22) Jonetan ear jiroñl̦o̦k juon iaan rũttarin̦ae ro im ba: “[Jeova] enaaj kõm̦m̦an bwe jen anjo̦, jekdo̦o̦n ñe jelõñ ak jekdo̦o̦n ñe jeiiet, bwe ejjel̦o̦k men en̦ epen ippãn Irooj.” Kõn men in, e im rũttarin̦ae eo m̦õttan rar tarin̦aeik juon iaan kumi in RiPilistia ro im m̦an enañin 20 rũttarin̦ae. Jonetan ear kwal̦o̦k an tõmak ilo Jeova im Jeova ear jipañe. Jeova ear kõm̦m̦an bwe lal̦ en m̦akũtkũt, im RiPilistia ro rar mijak im kor innem rar oktak im m̦an doon. Kõn men in, RiIsrael ro rar bõk anjo̦ ilo tarin̦ae eo.​—1 Samuel 13:5, 15, 22; 14:1, 2, 6, 14, 15, 20, UBS.

7. Ewi wãween an kar Jonetan kõm̦m̦an ñan jemãn?

 ⁷ Meñe Saul ear wõnm̦aanl̦o̦k im jab pokake Jeova, ak Jonetan ear pokake wõt jemãn el̦aññe men ko ear kajjitõk rar jab n̦ae l̦õmn̦ak ko an Jeova. Ñan waanjoñak, erro ear jipañ doon ilo tarin̦ae ñan kõjparok armej ro an Jeova.​—1 Samuel 31:1, 2.

8, 9. Etke jej aikuj in kwal̦o̦k kautiej ñan ro ewõr aer maroñ?

⁸ Ãinwõt Jonetan, jemaroñ tiljek wõt ñan Jeova ilo ad pokake kien eo an aelõñ eo jej pãd ie el̦aññe kakien ko rejjab n̦ae l̦õmn̦ak ko an Jeova. Jeova ear kõtl̦o̦k bwe en wõr an kien maroñ iood im ekõn̦aan bwe jen kwal̦o̦k kautiej ñan karõk in. (Riit Rom 13:1, 2, UBS.) Eñin unin jej aikuj in kwal̦o̦k kautiej ñan ro ilo kien meñe emaroñ jab jim̦we wãween aer jerbal im jej l̦õmn̦ak bwe ejjab ekkar ñan kwal̦o̦k kautiej ñan er. Jej aikuj in bar kwal̦o̦k kautiej ñan aolep ro me Jeova ear lel̦o̦k maroñ ñan er.​—1 Korint 11:3; Hibru 13:17.

⁹ Olga, juon jeid im jatid kõrã jãn South Amedka, ear kwal̦o̦k wõt an tiljek ñan Jeova ilo an kautiej l̦eo pãleen meñe ear jab em̦m̦an an l̦eo kõm̦m̦an ñane. ^[1] (Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.) Jet iien l̦eo ejjab kõn̦aan kõnnaanl̦o̦k ñane im ej ba naan ko renana ñane kõn wõt an juon iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova. Joñan ear ba ñane bwe emaroñ bõk ajri ro nejierro im ilo̦k jãne. Meñe ear nana an kõm̦m̦an ñan Olga, ak Olga ear jab ukot “nana kõn nana.” Ear kate bwe en em̦m̦an an kõm̦m̦an ñane. Ear kõmat kijen m̦õñã, kwal̦kol̦ an nuknuk, im jipañ ro jet ilo baam̦le eo an l̦eo. (Rom 12:17) Im ñe emaroñ, ekõn etal ippãn l̦eo pãleen im lol̦o̦k baam̦le eo an im ro m̦õttan. Ñan waanjoñak, ke l̦eo pãleen ear kõn̦aan etal ñan iien mej eo an jemãn ilo bar juon jikin, Olga ear kõpooj aolep men ko rar aikuji. Innem, ke rar pãd ilo iien in, Olga ear kõttare ilo nabõjin m̦õn jar eo. Ãlikin elõñ iiõ, l̦eo pãleen Olga ear jino em̦m̦an an kõm̦m̦an ñane kõnke Olga ear kijenmej wõt ippãn im aolep iien ej kwal̦o̦k kautiej ñane. Kiiõ, ej rõjañ Olga bwe en etal ñan kweilo̦k ko. Ej bõkl̦o̦k Olga ñan kweilo̦k ko, im jet iien ej kweilo̦k ippãn.​—1 Piter 3:1.

10. Etke Jonetan ear jel̦ã wõn eo ej aikuj tiljek wõt ñane?

¹⁰ Ke Saul ear ba bwe enaaj m̦an Devid, ear  lukkuun pen men in ñan Jonetan. Etke? Kõnke ear aikuj peek wõn eo enaaj tiljek ñane. Ear kõn̦aan tiljek ñan jemãn bõtab ear bar kõn̦aan tiljek ñan Devid. Jonetan ear jel̦ã bwe Anij ear pãd ippãn Devid im jab Saul, innem ear kããlõt bwe en tiljek ñan Devid. Ear kakkõl Devid bwe en tilekek im ear kwal̦o̦k ñan Saul etke ejjab aikuj m̦an Devid.​—Riit 1 Samuel 19:1-6.

11, 12. Ewi wãween an yokwe eo ad ñan Anij jipañ kõj bwe jen tiljek wõt ñane?

¹¹ Alice, juon jeid im jatid kõrã jãn Aujtõrõlia, ear aikuj kããlõt wõn eo ej aikuj tiljek wõt ñane. Ke ear katak Baibõl̦, ear jiroñl̦o̦k baam̦le eo an kõn men ko ear katak kaki. Ear bar ba ñan er bwe eban kobal̦o̦k ippãer ilo iien Kũrijm̦õj im ear kõmel̦el̦eik er etke. Ilo kar jinoin, baam̦le eo an ear inepata jidik ippãn, bõtab tokãlik rar lukkuun illu ippãn. Rar l̦õmn̦ak bwe Alice ejako an kea kake er. Kõn men in, jinen Alice ear jiroñl̦o̦ke bwe ejjab bar kõn̦aan lo e. Alice ej ba: “Iar lukkuun bwilõñ im ear l̦ap an metak bũruõ kõnke el̦ap aõ yokwe baam̦le eo aõ. Bõtab, iar peek ilo bũruõ bwe inaaj likũt Jeova im Nejin m̦oktata ilo mour e aõ. Kõn men in, iar ajel̦o̦k mour eo aõ im peptaij ilo kweilo̦k el̦ap eo tok juon.”​—Matu 10:37, UBS.

¹² El̦aññe jejjab kõjparok, jemaroñ kõtl̦o̦k bwe jikuul̦ eo ad, tiim in iukkure ko, ak aelõñ eo ad ren l̦apl̦o̦k aer aorõk jãn Jeova. Ñan waanjoñak, ear em̦m̦an ippãn Henry juon kain iukkure me ej ãinwõt jekab. Kõn men in, ear kobal̦o̦k ippãn tiim eo ilo jikuul̦ eo an me rej iukkure kõn iukkure in. Henry ear lukkuun kate kõnke ear kõn̦aan bwe jikuul̦ eo an en wiin. Bõtab, kõnke aolep wiikããn ekõn l̦ap an iukkure, ear dikl̦o̦k an kwal̦o̦k naan im pãd ilo kweilo̦k ko. Henry ear ba bwe ear jino l̦apl̦o̦k an kaorõk jikuul̦ eo an jãn Anij. Kõn men in, ear pepe in bõjrak jãn an iukkure ñan jikuul̦ eo an.​—Matu 6:33.

13. Ta eo enaaj jipañ kõj ñan jel̦ã ta eo jen kõm̦m̦ane ñe ewõr apañ ikõtaan ro ilo baam̦le eo ad?

¹³ Jet iien emaroñ pen ñan jel̦ã wõn iaan ro ilo baam̦le eo ad jen tiljek ñane. Ñan waanjoñak, Ken ej ba: “Iar kõn̦aan ekkeini aõ lol̦o̦k lel̦l̦ap eo jinõ im bwe jet iien en itok im pãd ippemro. Bõtab, ear jab em̦m̦an kõtaan jinõ im kõrã eo pãleõ. Ñe ij kabuñbũruon juon iaaerro, eo juon einepata.” Ken ear l̦õmn̦ak kõn naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ im ear kile bwe ilo wãween in ewal̦o̦k ñane, lio ippãn ej armej eo m̦oktata ej aikuj tiljek ñane im kabuñbũruon. Kõn men in, ear lo juon wãween ñan kõm̦adm̦õde apañ eo, im lio pãleen ear errã ippãn. Innem, ear kõmel̦el̦eik lio etke ej aikuj jouj ñan jinen. Ear bareinwõt kõmel̦el̦eik jinen etke ej aikuj kautiej lio pãleen.​—Riit Jenesis 2:24; 1 Korint 13:4, 5.

14. Ewi wãween an kar Saul kõm̦m̦an ñan Jonetan?

¹⁴ Jemaroñ bar kwal̦o̦k ad tiljek wõt ñan Jeova el̦aññe juon iaan em̦m̦aan ro rej kõm̦m̦ani eddo ko ilo eklejia ejjab jim̦we wãween an kõm̦m̦an ñan kõj. Anij ear kããlõt Saul bwe en kiiñ, bõtab ear nana an Saul kõm̦m̦an ñan Jonetan, l̦adik eo nejin. Saul ear jab mel̦el̦e etke Jonetan ear yokwe Devid. Kõn men in, ke Jonetan ear kajjioñ jipañ Devid, Saul ear lukkuun illu ippãn im ear kajooke im̦aan mejãn elõñ armej. Meñe ear kõm̦m̦ane men in, ak Jonetan ear kwal̦o̦k wõt an kautiej jemãn. Ear bar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k an tiljek ñan Jeova im Devid, eo me Jeova ear kããlõte bwe en kiiñ ñan aelõñin Israel ãlikin Saul.​—1 Samuel 20:30-41, UBS.

15. El̦aññe juon eo ej kõm̦m̦ani eddo ko ilo eklejia ejjab jim̦we wãween an kõm̦m̦an ñan kõj, ta eo jen kõm̦m̦ane?

¹⁵ Ilo raan kein, em̦m̦aan ro rej kõm̦m̦ani eddo ko ilo eklejia ko ad rej bar kate er bwe en jim̦we wãween aer kõm̦m̦an ñan aolep. Bõtab,  rein rejjab weeppãn. Eñin unin, emaroñ wõr iien ebõd l̦õmn̦ak eo aer kõn jet iaan men ko jej kõm̦m̦ani. (1 Samuel 1:13-17) Kõn men in, ñe ejjab em̦m̦an aer kõm̦m̦an ñan kõj ak ebõd aer l̦õmn̦ak kõn kõj, jen tiljek wõt ñan Jeova.

16. Iien ta ko jej aikuj kwal̦o̦k ad tiljek wõt ñan Anij im jab l̦õmn̦ak wõt kõn kõj make?

¹⁶ Saul ear kõn̦aan bwe Jonetan eo en kiiñ ãlikin e, im jab Devid. (1 Samuel 20:31, UBS) Bõtab, Jonetan ear yokwe Jeova im ear tiljek wõt ñane. Kõn men in, ijello̦kun an Jonetan l̦õmn̦ak wõt kõn e make, ear kõm̦m̦ane juon bujen jem̦jerã ippãn Devid im ear kajejjet kallim̦ur eo an ñane. Ilo m̦ool, jabdewõt eo ej yokwe Jeova im ej tiljek wõt ñane enaaj “kam̦ool kallim̦ur ko an jekdo̦o̦n ñe repen ñane.” (Sam 15:4, UBS) Kõnke jej tiljek ñan Anij, jenaaj kajejjet kallim̦ur ko ad. Ñan waanjoñak, el̦aññe ewõr ad peejnej im jaar kõm̦m̦ane juon kon̦ ippãn bar juon, jenaaj kõm̦m̦ane men eo jaar errã ippãn doon kake, meñe emaroñ pen. Im el̦aññe ewõr apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaad im eo pãleed, jenaaj kwal̦o̦k bwe jej yokwe Jeova ilo ad tiljek wõt ñan eo pãleed.​—Riit Malakai 2:13-16, UBS.

17. Ewi wãween an kar katak in jipañ eok?

¹⁷ Jen anõke joñak eo an Jonetan ilo ad tiljek wõt ñan Anij im jab l̦õmn̦ak kõn kõj make. Kõn men in, jen tiljek wõt ñan rũttõmak ro jeid im jatid, meñe jet iien remaroñ kainepataik kõj. Im jen tiljek wõt ñan Jeova meñe ilo iien ko reppen. El̦aññe jej kõm̦m̦ane men in, jenaaj kam̦õn̦õn̦õik bũruon Jeova im men in enaaj kõm̦m̦an bwe jen lukkuun m̦õn̦õn̦õ. (Jabõn Kõnnaan 27:11) Jemaroñ lõke bwe aolep iien Jeova enaaj kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an ñan kõj im kõjparok kõj. Ilo katak in tok juon, jenaaj lale ta ko jemaroñ katak jãn jet iaan armej ro ilo tõre ko an Devid me rar tiljek im ro jet me rar jab tiljek.