1, 2. Ewi wãween an kar Devid kwal̦o̦k an tiljek ñan Anij? (Lale pija eo itulõñ.)

 SAUL im rũttarin̦ae ro an 3,000 rej pukot Devid ilo ãne jem̦aden in Judia bwe ren m̦ane. Bõtab juon boñ, Devid im l̦õm̦aro doon rar loe jikin eo Saul im rũttarin̦ae ro an rar pãd ie. Kõnke aolepeer rar kiki im ettoñ, Devid im Ebishai rar ajjãdikdikl̦o̦k ikõtaaer im loe Saul. Kõn men in, Ebishai ear wũnojidikdikl̦o̦k ñan Devid im ba: “Kwõn kõtl̦o̦k aõ wãkare n̦a ilal̦ kõn m̦ade eo an. Enaaj juon wõt alen aõ wãkare, im ejãmin ruo alen!” Bõtab, Devid ear jab kõtl̦o̦k bwe Ebishai en m̦an Saul. Ear ba ñane: “Kwõn jab m̦ane! Em̦ool Irooj enaaj kaje jabdewõt eo enaaj m̦an kiiñ eo ear kããlõte.” Innem Devid ear ba: “Irooj en bõbrae eõ jãn aõ kajjioñ m̦an armej eo ear kapiti bwe en kiiñ!”​—1 Samuel 26:8-12, UBS.

² Devid ear jel̦ã ta eo ej aikuj kõm̦m̦ane ñan kaalikkar an tiljek ñan Jeova. Ear jel̦ã bwe ej aikuj kautiej Saul, im ear jab kõn̦aan m̦ane. Etke? Kõnke ear jel̦ã bwe Anij ear kããlõt Saul bwe en kiiñ eo an aelõñin Israel. Ãinwõt ilo iien ko etto, Jeova ekõn̦aan bwe aolep rũkarejar ro an ilo raan kein ren tiljek wõt ñane im kautiej ro me ear lel̦o̦k maroñ ñan er.​—Riit Sam 18:25, UBS.

3. Ewi wãween an kar Ebishai kwal̦o̦k an tiljek ñan Devid?

 ³ Ebishai ear kautiej Devid kõnke ear jel̦ã bwe Anij ear kããlõte bwe en kiiñ. Bõtab, ãlikin an kar Devid erom kiiñ, ear kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap. Ear l̦õñ ippãn lio pãleen Uraia im ear jiroñl̦o̦k Joab bwe en lale bwe Uraia en mej ilo tarin̦ae. (2 Samuel 11:2-4, 14, 15; 1 Kronikel 2:16) Kõnke Joab im Ebishai rar jemjein jemjati, Ebishai emaroñ kar roñ im jel̦ã kõn ta ko Devid ear kõm̦m̦ani. Meñe emaroñ kar roñ kõn men kein, ak ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kautiej Devid. Bareinwõt, Ebishai ear jeban rũttarin̦ae ro an Devid im emaroñ kar kõjerbal maroñ in an ñan kõm̦m̦an bwe en kiiñ, ak ear jab. Ear jerbal wõt ñan Devid im kõjparoke jãn rũkõjdat ro an.​—2 Samuel 10:10; 20:6; 21:15-17.

4. (1) Ewi wãween ad jel̦ã bwe Devid ear tiljek ñan Anij? (2) Wõn ro jenaaj etale joñak ko aer ilo katak in?

⁴ Devid ear tiljek wõt ñan Jeova ilo aolepen mour eo an. Ke ear likao, ear jojomare Jeova im aelõñin Israel ilo an kar m̦an riineea eo etan Golaiat. (1 Samuel 17:23, 26, 48-51) Ãlikin an kar Devid erom kiiñ im tokãlik jerawiwi, rũkanaan Netan ear kajim̦we. Kõn men in, Devid ear kile ippãn make ke ear jerawiwi im ear ukel̦o̦k jãn jerawiwi ko an. (2 Samuel 12:1-5, 13) Tokãlik, ke Devid ear l̦al̦l̦ap, ear lel̦o̦k elõñ men ko raorõk ñan jipañ kalõk tampel̦ eo an Jeova. (1 Kronikel 29:1-5) Elukkuun alikkar bwe meñe Devid ear kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap ilo mour eo an, ak ear jab bõjrak jãn an tiljek wõt ñan Anij. (Sam 51:4, 10; 86:2, UBS) Ilo katak in, jenaaj etale joñak eo an Devid im ro jet ilo tõre ko an im katak kõn wãween ad maroñ tiljek ñan Jeova el̦apl̦o̦k jãn jabdewõt armej. Bareinwõt, jenaaj etale wãween ko rem̦m̦an me renaaj jipañ kõj ñan tiljek wõt ñan Anij.

5. Ta eo jej katak jãn bõd eo an Ebishai?

⁵ Ebishai ear kõn̦aan m̦an Saul kõnke ear kajjioñ kwal̦o̦k an tiljek ñan Devid. Bõtab, kõnke Devid ear jel̦ã bwe ebõd ñan m̦an “kiiñ eo [Anij] ear kããlõte,” ear jab kõtl̦o̦k bwe Ebishai en m̦an Saul. (1 Samuel 26:8-11, UBS) Ta eo jej katak jãn men in? Jej katak bwe ñe jej aikuj in pepe kõn wõn eo jen tiljek ñane m̦oktata, jej aikuj in l̦õmn̦ak kõn naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ me remaroñ jipañ kõj.

6. Meñe ekkã ad kõn̦aan kwal̦o̦k ad tiljek ñan baam̦le ko ad im ro m̦õttad, etke jej aikuj in lukkuun kõjparok?

⁶ Ekkã ad kõn̦aan kwal̦o̦k ad tiljek ñan ro jej yokwe er, ãinwõt ro m̦õttad ak ro ilo baam̦le eo ad. Bõtab kõnke jejjab weeppãn, bũruod emaroñ m̦õn̦e kõj. (Jeremaia 17:9) Kõn men in, el̦aññe juon eo jej yokwe ej kõm̦m̦ane juon men ebõd im ej ilo̦k jãn m̦ool eo, jej aikuj in keememej bwe el̦apl̦o̦k an aorõk bwe jen tiljek ñan Jeova jãn jabdewõt armej.​—Riit Matu 22:37.

7. Ewi wãween an kar juon jeid im jatid kwal̦o̦k an tiljek ñan Anij ke ear iioon juon men epen?

⁷ Kwõmaroñ kwal̦o̦k wõt am̦ tiljek ñan Jeova el̦aññe juon ilo baam̦le eo am̦ ebukwel̦o̦k. Ñan waanjoñak, juon raan kar ko̦o̦l̦el̦o̦k Anne. Armej in ear ko̦o̦le ej jinen, eo im ebukwel̦o̦k. Ear ko̦o̦l̦e im ba bwe ekõn̦aan lol̦o̦ke. ^[1] (Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.) Ear ba ñan Anne bwe elukkuun bũrom̦õj kõn an baam̦le eo jab kõnnaanl̦o̦k ñane. Anne ear bũrom̦õj kõn men in, im ear ba ñan jinen bwe enaaj je l̦o̦k juon lõta ñan kaalikkar uwaak eo an. Bõtab, m̦okta jãn an kar jejel̦o̦k ñane, ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn jet iaan naanin kakapilõk ko jãn Baibõl̦. (1 Korint 5:11; 2 Jon 9-11) Innem ilo lõta eo an, ear kõmel̦el̦eiki jinen ilo jouj bwe e eo ear make kããlõt ñan ilo̦k jãn baam̦le eo ke ear kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap im m̦akoko in ukel̦o̦k. Anne ear ba ñan jinen bwe wãween eo wõt emaroñ bar lo m̦õn̦õn̦õ ej ilo an bar jepl̦aak ñan Jeova.​—Jemes 4:8.

8. Ta men ko rem̦m̦an remaroñ jipañ kõj bwe jen tiljek ñan Anij?

⁸ Rũkarejar ro retiljek an Anij ilo tõre ko an Devid rar bar jouj, peran, im ettã bũrueer. Jen lale wãween an men kein maroñ jipañ kõj bwe jen tiljek ñan Jeova.

9. Etke Abner ear kajjioñ m̦an Devid?

⁹ Abner, eo im ear kapen jarin tarin̦ae eo an Israel kab likao eo nejin Saul etan Jonetan, rar jim̦or loe an Devid bõkl̦o̦k bõran Golaiat ñan Kiiñ Saul. Jonetan ear jino jerãik Devid im ear tiljek ñane. (1 Samuel 17:57–18:3) Bõtab, Abner ear jab. Joñan, ear rejetak Saul ke ear kõn̦aan m̦an Devid. (1 Samuel 26:1-5; Sam 54:3, UBS) Jonetan im Abner rar jim̦or jel̦ã bwe Anij ear kõn̦aan bwe Devid en kiiñ ñan aelõñin Israel ãlikin Saul. Bõtab ãlikin an kar Saul mej, Abner ear jab rejetake Devid. Ijello̦kun an rejetake, ear kajjioñ kõm̦m̦an bwe l̦eo nejin Saul etan Ishboshet en kiiñ. Tokãlik, Abner make emaroñ kar kõn̦aan bwe en kiiñ, im bõlen eñin unin ear pãd ippãn juon iaan kõrã ro pãleen Kiiñ Saul. (2 Samuel 2:8-10; 3:6-11, UBS) Etke ear oktak l̦õmn̦ak ko an Jonetan im Abner jãn doon kõn Devid? Kõnke Jonetan ear tiljek ñan Jeova im ear ettã bũruon, ak Abner ear jab.

10. Etke Absalom ear jab tiljek ñan Anij?

¹⁰ Absalom, l̦eo nejin Kiiñ Devid, ear jab tiljek ñan Anij kõnke ear jab ettã bũruon. Ear kõn̦aan bwe en kiiñ. Kõn men in, ear kõpooje ‘jariot im kidia ko, im lemñoul armej bwe ren ettõr im̦aaninl̦o̦k.’ (2 Samuel 15:1) Ear bar kareel elõñ iaan RiIsrael ro bwe ren rejetake im tiljek ñane. Joñan, ear kajjioñ m̦an Devid, meñe ear jel̦ã bwe Jeova ear kããlõt Devid bwe en kiiñ eo an aelõñin Israel.​—2 Samuel 15:13, 14; 17:1-4.

11. Ta eo jej katak jãn bwebwenatoun Abner, Absalom, im Baruk?

¹¹ Ñe juon armej ejjab ettã bũruon im ekõn̦aan bwe en l̦ap an maroñ jãn ro jet, enaaj pen ñan an tiljek wõt ñan Anij. Ejjel̦o̦k pere bwe kõnke el̦ap ad yokwe Jeova, jejjab kõn̦aan l̦õmn̦ak wõt kõn kõj make im kõm̦m̦ani men ko renana ãinwõt kar Abner im Absalom. Bõtab, jej aikuj kõjparok bwe en jab jino wõr kõn̦aan eo ippãd ñan koorl̦o̦k jããn ak bõk juon jerbal me enaaj kõm̦m̦an ad lukkuun utiej. Men in enaaj ko̦kkure jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. Juon iien Baruk, rijeje eo an kar Jeremaia, ear kõn̦aan bwe en wõr an men ko me ejjel̦o̦k ippãn. Kõn men in, ear jako an m̦õn̦õn̦õ ilo an kar jerbal ñan Anij. Innem, Jeova ear ba ñan Baruk: “Lo, men eo Iar kalõke, Inaaj jolal̦l̦o̦ke, im men eo Iar ekkat, Inaaj tũm̦wi, aet, aolepen ãne in. Im kwe, kwõj pukot men ko rel̦l̦ap ñan kwe ke? Kwõn jab pukoti!” (Jeremaia 45:4, 5) Baruk ear roñjake Jeova. Kõj bareinwõt jej aikuj in roñjake Jeova kõnke m̦õttan jidik enaaj ko̦kkure jukjukun pãd in enana.

12. Jouj im kõmel̦el̦e etke jejjab maroñ tiljek ñan Anij ñe jej l̦õmn̦ak wõt kõn kõj make.

 ¹² Daniel, juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo aelõñin Mexico ear aikuj in pepe kõn wõn eo enaaj tiljek ñane. Daniel ear kõn̦aan m̦areik juon jiroñ me ear jab karejar ñan Jeova. Daniel ej ba: “Iar wõnm̦aanl̦o̦k im jejel̦o̦k ñane meñe em̦õj aõ jino bainier.” Bõtab tokãlik, Daniel ear kile bwe ear l̦õmn̦ak wõt kõn kõn̦aan ko an make. Ear jel̦ã bwe ear jab tiljek ñan Jeova im bwe ear aikuj in kõttãik bũruon. Kõn men in, ear kepaake juon em̦m̦aan me ej lale eklejia im el̦ap imminene ippãn, im ear ba ñane kõn jiroñ eo. Daniel ej kõmel̦el̦e im ba: “Em̦m̦aan in ear jipañ eõ ñan kile bwe ñe ikõn̦aan tiljek ñan Anij, ij aikuj in bõjrak jãn aõ jejel̦o̦k ñan jiroñ eo. Elõñ alen iar jar im jañ, im iar bõjrak jãn aõ jejel̦o̦k ñane. Ejjabto tokãlik, ear bar l̦apl̦o̦k aõ lo m̦õn̦õn̦õ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan.” Kiiõ ewõr juon pãleen Daniel me ej yokwe Jeova, im ej kiiõ juon iaan em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko.

13. Ke Devid ear kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap, ewi wãween an kar Netan kwal̦o̦k an tiljek ñan Anij im Devid?

¹³ Ñe jej tiljek ñan Jeova, jenaaj bar tiljek ñan ro jet im jipañ er ilo wãween eo em̦m̦antata. Rũkanaan Netan ear tiljek wõt ñan Jeova im ear bar tiljek ñan Devid. Ãlikin an kar Devid l̦õñ ippãn juon kõrã im kõm̦m̦an bwe l̦eo pãleen en mej, Jeova ear jilkinl̦o̦k Netan bwe en kajim̦we. Netan ear peran im pokake Jeova. Bõtab, ear bar kwal̦o̦k mãlõtlõt ilo wãween an kar kajim̦weiki Devid im ear kõnnaan ñane ilo jouj. Ear kõn̦aan jipañ Devid ñan mel̦el̦e bwe bõd ko ear kõm̦m̦ani rekanooj in nana. Kõn men in, ear kwal̦o̦kl̦o̦k ñan Devid kõn juon bwebwenatoun rũm̦weiie me ear bõke koon in jiip eo ej make wõt nejin juon rijjeram̦õl. Ke Devid ear roñ kõn men in, ear lukkuun illu kõn men eo rũm̦weiie eo ear kõm̦m̦ane. Innem, Netan ear ba ñane: “Kwe, armej eo”! Devid ear kile kiiõ ke ear jerawiwi n̦ae Jeova.​—2 Samuel 12:1-7, 13.

14. Ewi wãween am̦ maroñ kwal̦o̦k am̦ tiljek ñan Jeova im ro kwõj yokwe er?

¹⁴ Kwe bareinwõt kwõmaroñ kwal̦o̦k am̦ tiljek ñan Jeova m̦oktata im ro jet tokãlik el̦aññe kwõj kwal̦o̦k jouj ñan er. Ñan waanjoñak, bõlen kwaar loe an juon iaan rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦ kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap. Bõlen kwõmaroñ kõn̦aan kwal̦o̦k am̦ tiljek ñane, el̦aptata ñe ej m̦õttam̦ ak juon iaan ro ilo baam̦le eo am̦. Bõtab, kwõbar jel̦ã bwe el̦apl̦o̦k an aorõk ñan  am̦ tiljek ñan Jeova. Ãinwõt Netan, kwõn pokake Jeova bõtab kwõn bar kwal̦o̦k jouj ñan rũttõmak eo jeim̦ ak jatũm̦. Kwõn ba ñane bwe en kajjitõk jipañ ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia im en m̦õkaj in kepaak er. El̦aññe ejjab, eokwe kwõn kepaak em̦m̦aan ro rej lale eklejia im ba l̦o̦k ñan er. Ilo am̦ kõm̦m̦ane men in, kwõj kwal̦o̦k am̦ tiljek wõt ñan Jeova. Im ilo ejja iien eo wõt, kwõj bar kwal̦o̦k am̦ jouj ñan eo ear kõm̦m̦an bõd kõnke em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo remaroñ jipañe bwe en bar em̦m̦an jem̦jerã eo an ippãn Jeova. Rein renaaj kajim̦we ilo ineem̦m̦an im ilo jouj.​—Riit Livitikõs 5:1; Galetia 6:1.

15, 16. Bwe Hushai en tiljek wõt ñan Anij, etke ear aikuj peran?

¹⁵ Hushai ear juon iaan ro m̦õttan Kiiñ Devid me ear tiljek ñane. Ke armej ro rar kõn̦aan bwe Absalom en kiiñ, Hushai ear aikuj in peran ñan an tiljek wõt ñan Devid im Anij. Ear jel̦ã bwe Absalom im rũttarin̦ae ro an rar itok ñan Jerusalem im bwe Devid ear ko. (2 Samuel 15:13; 16:15) Ak ta eo Hushai ear kõm̦m̦ane? Ear ke kõjekdo̦o̦ne Devid im rejetake Absalom? Ear jab. Meñe Devid ear l̦al̦l̦ap im elõñ rar kõn̦aan m̦ane, ak Hushai ear tiljek wõt ñane kõnke Jeova ear kããlõt Devid bwe en kiiñ. Kõn men in, Hushai ear etal ñan Tol̦ Olive bwe en iioone Devid ie.​—2 Samuel 15:30, 32.

¹⁶ Devid ear kajjitõk ippãn Hushai bwe en jepl̦aak ñan Jerusalem im kõm̦m̦an ãinwõt ñe ej m̦õttan Absalom. Ear ba bwe en kõm̦m̦ane men in bwe en maroñ kareel Absalom ñan roñjake naanin kakapilõk ko an ijello̦kun naanin kakapilõk ko an Ehitopel. Hushai ear likũt mour eo an ilo kauwõtata bwe en pokake Devid im kwal̦o̦k an tiljek wõt ñan Jeova. Devid ear jar bwe Jeova en jipañ Hushai, im Jeova ear jipañe. Etke jejel̦ã? Kõnke Absalom ear oktak im roñjake Hushai ijello̦kun an roñjake Ehitopel.​—2 Samuel 15:31; 17:14, UBS.

17. Bwe jen maroñ tiljek ñan Jeova, etke jej aikuj peran?

¹⁷ Jej aikuj peran bwe jen maroñ tiljek ñan Jeova. Elõñ iaad jaar peran im jutak pen ke ro ilo baam̦le ko ad, ro jej jerbal ippãer, ak ro ilo kien rar jiroñ kõj ñan kõm̦m̦ane jet men ko me remaroñ kar kõm̦m̦an ad jab tiljek ñan Anij. Ñan waanjoñak, Taro, juon em̦m̦aan ilo aelõñin Jepaan ej keememej bwe jãn ke ear dik, ekõn kõm̦m̦ane jabdewõt men ñan kabuñbũruon jinen im jemãn. Ear pokake er im kõm̦m̦ani aolep men ko rekõn̦aan, ejjab kõnke ej juon men me ear baj aikuj in kõm̦m̦ane, ak kõnke ear yokwe er. Bõtab, ke ear jino katak Baibõl̦ ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova, jinen im jemãn rar kõn̦aan bwe en bõjrak. Men in ear kõm̦m̦an bwe en inepata im ear lukkuun pen ñan an ba l̦o̦k ñan jinen im jemãn bwe em̦õj an peek ippãn make ñan kobal̦o̦k ilo kweilo̦k ko. Taro ej ba: “Joñan aer kar illu ippa, rar kamoik aõ lol̦o̦k er ium̦win elõñ iiõ. Iar jar im kajjitõk ippãn Jeova bwe in peran im l̦oore wõt ta eo em̦õj aõ peek ñan kõm̦m̦ane. Kiiõ, eoktakl̦o̦k wãween aer kõm̦m̦an ñan ña, im imaroñ lol̦o̦k er.”​—Riit Jabõn Kõnnaan 29:25.

18. Ta ko kwaar katak kaki ilo katak in me rar jipañ eok?

¹⁸ Ãinwõt Devid, Jonetan, Netan, im Hushai, enaaj bar l̦ap an jubũruod ñe jej tiljek wõt ñan Jeova. Jejjab kõn̦aan ãinwõt Abner im Absalom, ro im rar jab kwal̦o̦k aer tiljek ñan Jeova. Em̦ool bwe jejjab weeppãn im jej kõm̦m̦an bõd. Bõtab, jen kaalikkar ñan Jeova bwe ad tiljek ñane ej men eo el̦aptata an aorõk ilo mour eo ad.