ILO jinoin 1930 jim̦a ko, ear jab lukkuun l̦ap wõnm̦aanl̦o̦k ko ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ilo Brazil. Bõtab ilo 1935 eo, ruo bainier etaer in Nathaniel im Maud Yuille, rar jejel̦o̦k ñan Joseph F. Rutherford, eo ear tõl jerbalin kwal̦o̦k naan ilo tõre eo. Erro kar kõn̦aan kal̦apl̦o̦k kun̦aaerro ilo jerbal ko ilo doulul in im rar jeje im ba bwe “rem̦õn̦õn̦õ in etal ñan jabdewõt jikin.”

Nathaniel ear 62 an iiõ ilo tõre eo im ekar juon injinia me em̦õj an riittaer. Ekar em̦m̦aan eo ej loloorjake juon iaan eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo San Francisco, California, ilo Amedka. Ear loloorjake jerbalin kwal̦o̦k naan im ekõn kõjerbal kein jerbal ko ewõr ainikieer bwe en kajeededl̦o̦k ennaan eo em̦m̦an. Jerbal kein ekõn kõm̦m̦ani im an m̦õn̦õn̦õ in kal̦apl̦o̦k kun̦aan rar lukkuun jipañe ilo jerbal eo an ekããl ke kar jitõñe bwe en em̦m̦aan eo ej loloorjake ra eo ilo Brazil, juon jikin el̦ap im elõñ kain kajin ko armej ro ie rej kõjerbali.

Ilo 1936 eo, Nathaniel im Maud rar tõprakl̦o̦k ilo Brazil, erro im juon m̦õttaerro bainier im rukok etan Antonio P. Andrade. Rar bõkl̦o̦k ippãerl̦o̦k juon wa me ewõr an jipikõr im 35 phonograph ak juon kain kein kõjañjañ me rej kõjerbale ñan kõjo̦ katak ko rar rekooti. Brazil ej aelõñ eo kein kal̦alem me ekileptata, bõtab ilo kar tõre eo ear wõr wõt enañin 60 rukwal̦o̦k naan ro ijin! Meñe ãindein, ak kein jerbal ko aer rar lukkuun jipañ er bwe ren tõpar elõñ milien armej ro ium̦win jejjo wõt iiõ.

Juon allõñ tokãlik, ra eo ear karõk bwe en wõr juon kweilo̦k el̦ap. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Eñin kar kweilo̦k el̦ap eo m̦oktata ilo Brazil im kar kõm̦m̦ane ilo bukwõn eo etan São Paulo. Bõlen Maud eo ear kattõre wa eo im ñe ej ettõr rej kõjo̦e kõjjel̦ã eo kõn iien  kweilo̦k in me epel̦l̦o̦k ñan aolep. Men in ear kõm̦m̦an bwe 110 armej ren kobal̦o̦k! Iien kweilo̦k el̦ap eo ear kõm̦akũt rukwal̦o̦k naan ro bwe ren kal̦apl̦o̦k kun̦aaer ilo kwal̦o̦k naan. Rar katak kilen kwal̦o̦k naan ilo aer kõjerbal bok ko ad, kaat ko (testimony card), im kein kõjañjañ ko me rej kõjo̦ katak ko rar rekooti ilo kajin Pãlle, Jãmne, Hungary, Poland, Spanish, im tokãlik kajin Portugal.

Ilo 1937 eo, ear bar wõr 3 kweilo̦k ko rel̦l̦ap, im kweilo̦k kein rar kõm̦m̦an ilo São Paulo, Rio de Janeiro, im Curitiba. Kweilo̦k kein rar lukkuun jipañ im kakajoor rukwal̦o̦k naan ro. Wa eo me ewõr an jipikõr ekõn pãd ijoko rukwal̦o̦k naan ro rej kwal̦o̦k naan ie jãn em̦ ñan em̦. José Maglovsky, juon likao ilo kar tõre eo, ear je naan kein tokãlik me rej ba: “Kõm kõn likũt bok ko ammim ioon juon tebõl̦, im wa eo ej kõjo̦ juon katak me kar rekoote. Ilo an armej ro diwõjtok jãn m̦õko im̦weer ñan lale ta eo ej wal̦o̦k, kõmij kwal̦o̦k naan ñan er.”

Armej ro rar peptaij ilo reba ko. Ilo iturin ijo rej peptaij ie, ewõr armej rar tutu im kakkije. Ear juon iien epel̦l̦o̦k ñan aer kõjerbal wa eo im kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an! Kar kõjo̦ ilo jipikõr ko katak in peptaij eo an jeid im jatid Rutherford. Kõn an armej ro kõn̦aan lale ta eo ej wal̦o̦k, rar etal im kaapool̦e wa eo im roñjake katak eo im aer ukote ñan kajin Portugal. Ãlikin men in, ke armej ro rar peptaij, kar kõjo̦ al ko ad me kar rekooti ilo kajin Poland. Ro jeid im jatid rar al ippãn al kein ilo kajin ko reoktak jãn doon. Ekkar ñan yearbook eo an 1938, ej ba: “Iien in ear kakeememej er kõn iien Pentekost eo ke armej ro rar mel̦el̦e ilo kajin eo aer make.”

Ãlikin kar kweilo̦k el̦ap kein, aolep Jabõt, jekdo̦o̦n ñe enana ak em̦m̦an lañ, rekõn kõjo̦ katak ko jãn Baibõl̦ ilo wa eo. Katak kein rar tõpar armej ro ilo baak ko, ilo m̦õko, im jikin jerbal ko (factory) ilo São Paulo im ilo bukwõn ko repaake. Juon alen ilo kajjojo allõñ, rekõn kõjo̦ katak ko ilo wa eo ñan 3,000 armej ro im rej jokwe ilo juon jikin ñan ro relõba me ej pãd 60 m̦ail̦ ituiõñ turilikin São Paulo. Ejjabto tokãlik, ear jino juon eklejia ijo. Meñe rukwal̦o̦k naan ro ijin rar nañinmej, ak rar ebbõk aer mãlim in etal ñan jikin ko jet jikin ro relõba bwe ren kwal̦o̦k ñan er kõn ennaan eo ekaenõm̦m̦an jãn Baibõl̦.

Katak ko rar rekooti ilo kajin Portugal rar tõparl̦o̦k ijin ilo 1938 eo. Aolep iien ñe ejejjet iien an armej ro ilo Brazil keememej raan eo ñan ro remej, rukwal̦o̦k ro rej bõk wa eo ñan wũliej ko im kõjo̦ katak ko etaer, “Ro Remej Repãd Ia?,” “Jeova,” im “M̦weiie.” Elõñl̦o̦k jãn 40,000 armej ro rebũrom̦õj rar roñjaki katak kein!

Rũtõlin kabuñ ro rar illu im dike aer kõjo̦ katak ko ad jãn Baibõl̦ ilo̦bwilej. Ekkã aer iuun ruutiej ro bwe ren kabõjrak er. Maud ej keememej juon iien ke juon bũrij ear kareel juon kumi in armej bwe ren kaapool̦e wa eo im kaamijak er. Bõtab, mayor eo im bwilijmããn̦ ro rar jãdel̦o̦k im roñjake aolep katak ko rar jo̦. Mayor eo ear ro̦o̦l kõn juon an bok. Ejjel̦o̦k poktak ear wal̦o̦k ilo raan eo. Meñe ear l̦ap jum̦ae, ak yearbook eo an 1940 eo me ej kwal̦o̦k kõn Brazil, ear ba bwe iiõ eo 1939 “ear iiõ eo em̦m̦antata ñan karejar ñan Rũtõl eo Eutiejtata im kwal̦o̦k kõn etan.”

Ear l̦ap wõnm̦aanl̦o̦k ko ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ilo Brazil ke “wa eo waan Watch Tower me ewõr an jipikõr” ear pãd ijen̦. Ear l̦ap an jipañ rukwal̦o̦k naan ro ñan tõpar elõñ milien armej kõn ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo. Meñe kar wiakake wa in ebuñbuñ ilo 1941 eo, elõñ Ri Kõnnaan ro an Jeova rar wõnm̦aanl̦o̦k im kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ñan ro em̦ool bũrueer ilo Brazil, meñe ej juon jikin elukkuun kilep.​—Bwebwenato ko an doulul in ad jãn Brazil.