1. Ñããt eo emaroñ pen ñan ad karejar ñan Jeova?

KWÕL̦AK lale, ñããt eo kwõj l̦õmn̦ak bwe emaroñ pentata ñan am̦ karejar ñan Jeova​—ilo iien eo kwõj kijenmej ium̦win wãween ko reppen ke ak ilo iien eo ebwe an aenõm̦m̦an mour eo am̦? Ñe jej iioon wãween ko reppen, em̦õkaj ad atartar ioon Jeova. Bõtab ta eo jej kõm̦m̦ane ñe eaenõm̦m̦an mour ko ad? Jemaroñ ke oktak im m̦ad jãn ad karejar ñan Anij? Jeova ear kakkõl ri-Israel ro kõn ejja men in wõt.​—Dut. 6:10-12.

2. Joñak ta eo Kiiñ Esa ear likũti ñan kõj?

² Kiiñ Esa ej juon joñak elukkuun em̦m̦an kõn an juon eo me ear jerbal ilo mãlõtlõt ikijjeen an kar atartar wõt ioon Jeova. Ear jab karejar ñan Jeova ilo iien ko renana wõt ak ear bar karejar ñane ilo iien ko ekar wõr aenõm̦m̦an. Jãn ke Esa ear dik, “ear tiljek im m̦ool wõt ñan Irooj.” (1 Kñ. 15:14, UBS) Juon wãween Esa ear kwal̦o̦k an tiljek wõt ñan Jeova ej ilo an kar julo̦ki aolep kabuñ ko rewaan ilo Juda. Baibõl̦ ej ba bwe ear julo̦k “lokatok ko jet, im jikin ko reutiej, im rupe joor ko, im juoke Ashira ko.” (2 Kro. 14:3, 5) Joñan, ear jol̦o̦k lel̦l̦ap eo jibwin etan Meaka jãn taitõl̦ eo an eutiej ilo aelõñ eo. Etke? Kõnke lel̦l̦ap in jibwin ear rõjañ armej ro ñan kabuñ ñan ekjab ko.​—1 Kñ. 15:11-13, UBS.

3. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

³ Esa ear jab baj julo̦k wõt kabuñ ko rewaan, ak ear bareinwõt rõjañ armej ro bwe ren ro̦o̦l ñan kabuñ eo em̦ool, ilo wãween in ear jipañ aelõñin Juda bwe ren jepl̦aak ñan Jeova. Im Jeova ear kõjeraam̦m̦ane Esa im ri-Israel ro ilo an kar lel̦o̦k  juon iien aenõm̦m̦an ñan er. * Iaan joñoul iiõ ko Esa ear tõl, “ãneo ear aenõm̦m̦an.” (2 Kro. 14:1, 4, 6) Ilo katak in, jenaaj kõnono kõn wãween an kar Esa kõjerbal tõre in ear wõr aenõm̦m̦an. Innem jenaaj etale waanjoñak eo an Kũrjin ro ilo kar jinoin, me ãinwõt Esa, rar kortokjãn iien eo ear wõr aenõm̦m̦an. Innem tokãlik, jenaaj uwaake kajjitõk in: Ñe kwõj jokwe ilo juon aelõñ me ej kõtl̦o̦k am̦ anemkwõj ilo am̦ kabuñ, ewi wãween am̦ maroñ kõjerbale iien in me ewõr aenõm̦m̦an ilo mãlõtlõt?

4. Ekkar ñan 2 Kronikel 14:2, 6, 7, ewi wãween an kar Esa kõjerbale juon iien ear wõr aenõm̦m̦an?

⁴ Riit 2 Kronikel 14:2, 6, 7. Esa ear ba ñan armej ro bwe Jeova eo ear ‘lel̦o̦k ñan er kakkije ijoko otemjej.’ Esa ear jab l̦õmn̦ak bwe iien in me ear wõr aenõm̦m̦an, ekar juon iien ñan kakkije. Ijello̦kun an kar ãindein, ear jino kalõk jikin kweilo̦k ko, wõrwõr ko, im̦õn waj ko reutiej, im kõjãm ko. Ear ba ñan armej ro ilo Juda: “Ãneo ej im̦aad.” Ta mel̦el̦ein an kar Esa ba naan kein? Ear mel̦el̦ein bwe armej ro remaroñ anemkwõj im m̦akũtkũt ilo ãneo Anij ear lel̦o̦k ñan er im bwe remaroñ ekkal im jab iioon jum̦ae jãn ri-kõjdat ro aer. Ear lukkuun rõjañ armej ro ñan kortokjãn iien in ear wõr aenõm̦m̦an.

5. Etke Esa ear kõkajoore jarin tarin̦ae eo an?

⁵ Esa ear bar kõjerbale iien in me ear wõr aenõm̦m̦an ñan kõkajoore jarin tarin̦ae eo an. (2 Kro. 14:8) Men in ej ke mel̦el̦ein bwe ear jab lõke Jeova? Jaab. Ijoke, Esa ear jel̦ã bwe kar eddo eo an in ãinwõt juon kiiñ, bwe en kõpooj armej ro an ñan apañ ko remaroñ iiooni ilo raan ko repãd im̦aan. Esa ear jel̦ã bwe iien in ear wõr aenõm̦m̦an ilo Juda emaroñ jab to an pãd, im ekar m̦ool men in.

6. Ewi wãween an kar Kũrjin ro jinoin kõjerbali iien ko ear wõr aenõm̦m̦an?

⁶ Meñe elõñ iien kar matõrtõr im kaeñtaan Kũrjin ro jinoin, bõtab ewõr iien ko ear wõr aenõm̦m̦an. Ewi wãween an kar ri-kal̦oor ro kõjerbale iien kein? Em̦m̦aan im kõrã rein retiljek rar kijejeto wõt ilo aer kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an. Itok wõt jãn men in, ear lõñl̦o̦k uwaaer. Men in ej kaalikkar bwe Jeova ear kõjeraam̦m̦ane aer kar kate er kwal̦o̦k naan ilo iien kein ear wõr aenõm̦m̦an.​—Jrb. 9:26-31.

7-8. Ta eo Paul im ro jet rar kõm̦m̦ane ke ear pel̦l̦o̦k juon iien em̦m̦an ñan aer kwal̦o̦k naan? Jouj im kõmel̦el̦e.

⁷ Kũrjin ro jinoin rar kortokjãn jabdewõt iien ko ekar pel̦l̦o̦k ñan aer maroñ kajeeded ennaan eo em̦m̦an. Ñan waanjoñak, ke rijjilõk Paul ear kile bwe ear pel̦l̦o̦k juon iien em̦m̦an ñane ilo Epesõs, ear kortokjãn iien eo ñan kwal̦o̦k naan im kõm̦m̦an ri-kal̦oor ilo kar jikin in.​—1 Kor. 16:8, 9.

⁸ Ear bar pel̦l̦o̦k juon iien em̦m̦an ñan Paul im Kũrjin ro jet ñan kwal̦o̦k naan ke em̦õj kõm̦adm̦õde apañ eo ikijjeen m̦wijm̦wij ilo kar 49 C.E. eo. (Jrb. 15:23-29) Ãlikin an kar pepe eo etal ñan eklejia ko, ri-kal̦oor ro rar lukkuun kate er ñan “kwal̦o̦k kõn naan eo an Jeova.” (Jrb. 15:30-35) Ta tokjãn ko rar loi? Baibõl̦ eo ej ba bwe “ear penl̦o̦k wõt tõmak ko an ro ilo eklejia ko, im kajjojo raan ear lõñl̦o̦k wõt uwaaer.”​—Jrb. 16:4, 5.

9. Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ilo elõñ aelõñ ko rainin, im ta eo jemaroñ kajjitõk ippãd make kake?

⁹ Ilo elõñ aelõñ ko rainin, jemaroñ anemkwõj in kwal̦o̦k naan. Kwõj ke jokwe ilo juon aelõñ me ej kõtl̦o̦k am̦ anemkwõj ilo am̦ kabuñ? El̦aññe aet, kajjitõk ippam̦ make, ‘Ewi wãween aõ kõjerbale iien in ewõr aenõm̦m̦an?’ Ilo raan kein ãliktata me rekãitoktoklimo, em̦õj an doulul eo an Jeova tõl juon campaign in jerbalin kwal̦o̦k naan im katakin me ejjañin kar wal̦o̦k ilo lal̦ in. (Mark 13:10) Elukkuun lõñ wãween ko repel̦l̦o̦k ñan armej ro an Jeova ilo doulul in.

10. Ta eo 2 Timote 4:2 ej rõjañ kõj ñan kõm̦m̦ane?

¹⁰ Ewi wãween am̦ maroñ kortokjãn iien in ewõr aenõm̦m̦an? (Riit 2 Timote 4:2.) Em̦õj ke am̦ etale el̦aññe kwe ak juon iaan ro ilo baam̦le eo am̦ emaroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, bõlen ñan erom juon rekũl̦ar bainier? Ejjab iien kiiõ ñan ad koorl̦o̦k jããn im m̦weiuk—men kein reban el̦l̦ã ippãd ilo naaj eñtaan eo el̦ap.​—JK. 11:4; Matu 6:31-33; 1 Jon 2:15-17.

11. Ta eo em̦õj an jet kõm̦m̦ane ñan tõpar elõñ armej ro kõn ennaan eo em̦m̦an?

¹¹ Elõñ ri-kwal̦o̦k naan ro em̦õj aer katak bar juon kajin bwe ren maroñ kõjerbale ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im ñan katakin. Doulul eo an Jeova ej jipañ rein ilo an kõm̦m̦ani bok ko me rej pedped ioon Baibõl̦ eo ilo elõñl̦o̦k kajin ko. Ñan waanjoñak, ilo 2010 eo, ekar wõr bok ko ad ilo enañin 500 kajin ko. Rainin, em̦õj an kiiõ l̦apl̦o̦k oran in ñan elõñl̦o̦k jãn 1,000 kajin ko!

12. Ewi wãween an armej ro bõk tokjãn ñe rej roñ ennaan eo kõn Aelõñ eo ilo kajin eo aer? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹² Ewi wãween an armej ro bõk tokjãn ñe rej roñ kõn m̦ool eo jãn Naanin Anij ilo kajin eo aer? L̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo an juon jeid im jatid kõrã me ear bõk tokjãn jãn juon kweilo̦k el̦ap ilo Memphis, Tennessee, ilo Amedka. Kar kõm̦m̦ane kweilo̦k el̦ap eo ilo kajin Kinyarwanda, kajin eo me ekkã aer kõjerbale ilo Rwanda, Congo (Kinshasa), im Uganda. Ãlikin kweilo̦k el̦ap eo, in jeid im jatid me ej kõnono  ilo kajin Kinyarwanda, ear ba: “Ej kab tõn kein kajuon in aõ lukkuun mel̦el̦e katak ko ilo juon kweilo̦k el̦ap jãn tõre eo ikar em̦m̦akũttok ñan Amedka 17 iiõ ko remootl̦o̦k.” Alikkar bwe ear lukkuun tõpar bũruon kõrã in jeid im jatid ke ear roñ katak ko ilo kajin eo an. El̦aññe ewõr am̦ maroñ, kwõmaroñ ke katak bar juon kajin ñan jipañ jet ilo teretore eo am̦? Men in emaroñ ke juon men ewõr am̦ itoklimo in kõm̦m̦ane kõnke ewõr jet ilo teretore eo an eklejia eo am̦ me em̦m̦anl̦o̦k ippãer ñan kõjerbal bar juon kajin? Ilo am̦ kate eok, men in enaaj bõktok el̦ap lañlõñ ñan kwe.

13. Ewi wãween an kar ro jeid im jatid ilo Russia kõjerbal juon iien ear wõr aenõm̦m̦an?

¹³ Ejjab aolep ro jeid im jatid remaroñ anemkwõj ilo aer kwal̦o̦k naan. Ewõr iien, kien ko rej kam̦o elõñ iaan m̦akũtkũt ko ad jãn ad kajejjete jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn ro jeid im jatid ilo Russia. Ãlikin aer kar iioon matõrtõr im eñtaan ium̦win elõñ iiõ ko, kien ear kõtl̦o̦k aer kabuñ ilo anemkwõj ilo M̦aaj 1991 eo. Ilo kar tõre eo, ekar wõr 16,000 ri-kwal̦o̦k naan ro kõn Aelõñ eo an Anij ilo Russia. Roñoul iiõ ko tokãlik, ear l̦apl̦o̦k oran in ñan elõñl̦o̦k jãn 160,000 ri-kwal̦o̦k naan ro! Alikkar bwe ro jeid im jatid rar jerbal ilo mãlõtlõt ke ear pel̦l̦o̦k juon iien ñan aer anemkwõj in kwal̦o̦k naan. Iien in me ear wõr aenõm̦m̦an ear jab to an pãd. Bõtab, meñe em̦õj an oktak wãween ko ilo aelõñ in, ak ejjañin bõjrak aer kijejeto ñan Jeova. Rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõjerbal jabdewõt wãween ko rar pel̦l̦o̦k ñan er bwe ren maroñ karejar ñan Jeova.

14-15. Ewi wãween an kar Jeova kõjerbale kajoor eo an ñan jipañ Esa?

¹⁴ Ilo raan ko an Esa, ear tokãlik jem̦l̦o̦k an wõr iien aenõm̦m̦an. Juon jarin tarin̦ae el̦ap  me juon milien uwaaer rar itok jãn Itiopia. Ri-tõlin jarin tarin̦ae eo aer me etan in Zira, ear lukkuun tõmak bwe e im jarin tarin̦ae eo an remaroñ anjo̦ ioon Juda. Ijoke, Kiiñ Esa ear jab lõke joñan oran rũttarin̦ae ro ippãn ak ear lõke Jeova, Anij eo an. Esa ear jar im ba: “Kwõn jipañ kõm, O Jeova amwõj Anij, bwe kõmij lõke eok, im ilo Etam̦ kõm ar itõn jum̦ae jar in el̦ap.”​—2 Kro. 14:11.

¹⁵ Meñe enañin ruo alen an l̦apl̦o̦k oran rũttarin̦ae ro an ri-Itiopia ro jãn jarin tarin̦ae eo an Esa, ak Esa ear jel̦ã bwe Jeova el̦ap an kajoor im emaroñ jipañ armej ro An. Im Jeova ear kam̦oole men in, kõnke rar bõk anjo̦ ioon jarin tarin̦ae eo an ri-Itiopia ro, juon men me ear lukkuun kajjookok ñan ri-Itiopia ro.​—2 Kro. 14:8-13.

16. Etke jejel̦ã bwe aenõm̦m̦an eo ewõr ippãd kiiõ, eban to an pãd?

¹⁶ Meñe jejjab lukkuun jel̦ã tipdikin ta ko renaaj wal̦o̦k ñan kõj kajjojo ilo ilju im jekl̦aj, ak jejel̦ã bwe aenõm̦m̦an eo ewõr ippãn armej ro an Anij kiiõ, eban to an pãd. Ilo m̦ool, Jesus ear kanaan bwe ilo raan ko ãliktata, “armej otemjej renaaj dike” ri-kal̦oor ro an. (Matu 24:9) Paul ear bareinwõt ba bwe “aolep ro rekõn̦aan mour ilo aer tiljek ñan Anij im aer juon wõt ippãn Christ Jesus, naaj bareinwõt kaeñtaan er.” (2 Tim. 3:12) Setan “el̦ap an illu,” im jej m̦on̦e kõj make ñe jej l̦õmn̦ak bwe jemaroñ el̦l̦ã jãn illu eo an.​—Rev. 12:12.

17. Wãween rot ko me remaroñ mãlejjoñe tõmak eo ad?

¹⁷ Ejjabto jãn kiiõ, kõj aolep jenaaj iiooni wãween ko me renaaj mãlejjoñe ad tiljek. M̦õttan jidik lal̦ in enaaj iioon “juon iien eñtaan el̦ap. Joñan an l̦ap, ejjañin kar wal̦o̦k jãn jinoin kõm̦anm̦an lal̦ tok ñan kiiõ.” (Matu 24:21) Ilo naaj iien in, ro uwaan baam̦le ko ad remaroñ oktak im jum̦ae kõj im kien emaroñ kamo jerbal eo ad. (Matu 10:35, 36) Ñan baj kõj make, jenaaj ke ãinwõt Esa im lõke Jeova ñan jipañ im kõjparok kõj?

18. Ekkar ñan Hibru 10:38, 39, ta eo enaaj jipañ ñan kõpooj kõj ñan iien eo enaaj jem̦l̦o̦k an wõr aenõm̦m̦an?

¹⁸ Jeova ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõpooj kõj kiiõ bwe en kajoor tõmak eo ad ñan ilju im jekl̦aj. Ej tõl “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt” ñan letok ekkan ko ilo kõkkar “ilo iien eo ejejjet” ñan jipañ kõj jutak pen ilo ad kabuñ ñane. (Matu 24:45) Bõtab, jej aikuj kõm̦m̦ane ijo  kun̦aad im kõm̦m̦an bwe en pen tõmak eo ad ilo Jeova.​—Riit Hibru 10:38, 39.

19-20. Ikijjeen naan ko ilo 1 Kronikel 28:9, kajjitõk ta ko jemaroñ kajjitõk ippãd make kaki, im etke eaorõk kajjitõk kein?

¹⁹ Ãinwõt Kiiñ Esa, jej aikuj in bar ‘pukot Jeova.’ (2 Kro. 14:4; 15:1, 2) Jej jino pukot Jeova ikijjeen ad katak kõn E bwe jen jel̦ã kajjien, innem peptaij. Jej kortokjãn aolep wãween ko repel̦l̦o̦k ñan kõj ñan kõkajoore yokwe eo ad ñan Jeova. Ñan etale kõj ilo wãween in, jemaroñ kajjitõk ippãd make im ba, ‘Ij ke niknik in pãd ilo kweilo̦k ko?’ Ñe jej pãd ilo kweilo̦k ko me em̦õj an doulul eo an Jeova kõpooji, jej bõk jipañ ñan kõkajoore kõtaan eo ad ippãn Jeova im bõk kõketak jãn ro jeid im jatid. (Matu 11:28) Jemaroñ bar kajjitõk ippãd make, ‘Em̦m̦an ke wãween aõ katak ippa make im ij ke niknik ilo aõ kõm̦m̦ane?’ Ñe kwõj jokwe ippãn baam̦le eo am̦, kwõj ke kõm̦m̦an iien kajjojo wiik ñan kõm̦m̦ane iien kabuñ an baam̦le? Ak el̦aññe kwõj jokwe make iaam̦, kwõj ke kõm̦m̦an wõt iien ñan katak ãinwõt ñe kwaar uwaan juon baam̦le? Bareinwõt, kwõj ke kate eok joñan wõt am̦ maroñ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im kõm̦m̦an ri-kal̦oor?

²⁰ Etke jej aikuj in kajjitõk ippãd make kajjitõk kein? Baibõl̦ eo ej ba bwe Jeova ej etale l̦õmn̦ak ko ad im men ko rej pãd ilo bũruod, kõn men in jej aikuj in bar ãindein. (Riit 1 Kronikel 28:9.) Ñe jej lo bwe jej aikuj in kõm̦m̦an jet oktak ko ilo mejãnkajjik ko ad ak wãween ad l̦õmn̦ak, jej aikuj kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ kõj kõm̦m̦ani oktak kein. Ej iien kiiõ ñan ad kõpooj kõj make ñan mãlejjoñ ko rej pãd im̦aad. Jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt men en kabõjrak eok jãn am̦ kõjerbale iien in me ewõr aenõm̦m̦an, ilo mãlõtlõt!