1. Ekkar ñan Hibru 12:1, ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane ñan ad maroñ kam̦õje iãekwõj eo ad ñan mour?

 BAIBÕL̦ eo ej keidi mour ko ad ãinwõt Kũrjin ro ñan juon iãekwõj. Jinõkjeej eo an rũttõr ro me rej kam̦õje iãekwõj in ej mour indeeo. (2 Tim. 4:7, 8) Jej aikuj lukkuun kate kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k im ettõr wõt ilo iãekwõj in, el̦aptata kõnke epaakel̦o̦k wõt jem̦l̦o̦kin jãn kar m̦okta. Rijjilõk Paul, juon eo ear lo tõprak im kam̦õje iãekwõj eo ñan mour, ear kaalikkar ta ko renaaj jipañ kõj ñan wiini iãekwõj eo. Ear rõjañ kõj ñan “jol̦o̦k aolep men ko reddo . . . im jen kijenmej ke jej ettõr ilo iãekwõj in jepãd ie.”—Riit Hibru 12:1.

2. Ta mel̦el̦ein ad “jol̦o̦k aolep men ko reddo”?

² Ke Paul ear je im ba bwe jej aikuj “jol̦o̦k aolep men ko reddo,” mel̦el̦ein ke bwe ejjel̦o̦k juon men ak eddo juon Kũrjin ej aikuj ineeke? Jaab, ejjab mel̦el̦e eo an Paul in. Ijoke, mel̦el̦e eo an ej bwe jen julo̦k aolep eddo ko rejjab menin aikuj im ejjel̦o̦k tokjãer. Kain eddo rot kein remaroñ bõbraik kõj im kõm̦m̦an bwe jen m̦õjn̦o̦l̦o̦k. Jej aikuj m̦õkaj im kile im julo̦k jabdewõt men ko rejjab menin aikuj me rej kaddouk kõj jen ad maroñ kijenmej ilo iãekwõj in. Bõtab ilo ejja iien eo wõt, jejjab kõn̦aan julo̦k eddo ko jej aikuj ineeki. Kõnke el̦aññe jejjab ineeki eddo kein, innem jeban maroñ pãdwõt ilo iãekwõj in. (2 Tim. 2:5) Kõn men in, ta eddo ko jej aikuj ineeki?

3. (1) Ekkar ñan Galetia 6:5, ta eo jej aikuj ineeke? (2) Ta eo jenaaj etale ilo katak in, im etke?

³ Riit Galetia 6:5. Paul ear kwal̦o̦k juon men me jej aikuj ineeke. Ear je im ba bwe “kajjojo armej enaaj make ineek eddo ko an.” Ilo eoon in Paul ej jitõñl̦o̦k ñan eddo ko ad make im̦aan mejãn Anij, eddo ko me ejjel̦o̦k bar juon emaroñ ineeke ñan kõj make. Ilo katak in, jenaaj lale ta ‘eddo ko ad make’ im ewi wãween ad maroñ ineeki. Bareinwõt, jenaaj lale kain eddo rot ko  rejjab menin aikuj im ejjel̦o̦k tokjãer me jej ineeki im wãween ad maroñ julo̦ki eddo kein. Ñe jej ineeki eddo ko ad make im julo̦k eddo ko me ejjel̦o̦k tokjãer, men in enaaj jipañ kõj ñan lo tõprak ilo ad ettõr wõt ilo iãekwõj eo ñan mour.

4. Etke kallim̦ur eo ad ñan wũjlepl̦o̦k mour eo ad ñan Jeova ejjab juon men epen im ej kaddodoik kõj? (Bar lale pija eo.)

⁴ Kallim̦ur eo jaar kõm̦m̦ane ke jaar wũjlepl̦o̦k mour eo ad ñan Jeova. Ke jaar ajel̦o̦k mour ko ad ñan Jeova, jaar kallim̦ur ñan kabuñ im karejar ñan E im kõm̦anm̦an ankilaan. Jej aikuj kajejjete kallim̦ur in. Ad mour ekkar ñan kallim̦ur eo ad ej juon eddo el̦ap, bõtab ejjab juon men epen im ej kaddodoik kõj. Im ãindein kõnke Jeova ear kõm̦anm̦an kõj ñan kõm̦anm̦an ankilaan. (Rev. 4:11) Ear likũt ippãd juon kõn̦aan ñan ad jel̦ã kajjien im karejar ñan E im ear kõm̦anm̦an kõj ilo nemãmeen wõt e. Tokjãn men in, ewõr ad maroñ ñan ruwaakl̦o̦k ñan E im lo m̦õn̦õn̦õ ilo ad kõm̦anm̦an ankilaan. (Sam 40:8) Ñe jej kõm̦anm̦an ankilaan Anij im l̦oore Nejin, jenaaj  bareinwõt lo “aenõm̦m̦an” ippãd make.​—Matu 11:28-30. 

5. Ta ko remaroñ jipañ eok ñan kajejjet kallim̦ur eo am̦ ñan karejar ñan Jeova? (1 Jon 5:3)

⁵ Ewi wãween am̦ maroñ ineeke eddo in? Ewõr ruo men ko remaroñ jipañ eok. M̦oktata, wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõkajoor yokwe eo am̦ ñan Jeova. Kwõmaroñ kõm̦m̦ane men in ilo am̦ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn aolep men ko rem̦m̦an ear kõm̦m̦ani ñan kwe im jeraam̦m̦an ko enaaj liwaj ñan eok ilju im jekl̦aj. Ilo an naaj eddekl̦o̦k yokwe eo am̦ ñan Anij, enaaj pidodol̦o̦k am̦ pokake e. (Riit 1 Jon 5:3.) Men eo kein karuo kwõmaroñ kõm̦m̦ane ej anõke Jesus. Ear lo tõprak ilo an kõm̦anm̦an ankilaan Anij kõnke ear jar ñan Jeova bwe en jipañ e im ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kalimjek jinõkjeej eo an. (Hib. 5:7; 12:2) Ãinwõt Jesus, jar ñan Jeova bwe en kõkajoor wõt eok im reilo̦k wõt ñan kõjatdikdik eo am̦ ñan mour ñan indeeo. Ilo an yokwe eo am̦ ñan Anij eddekl̦o̦k wõt im ilo am̦ anõke Nejin, kwõnaaj maroñ kajejjet kallim̦ur eo am̦ ñan Jeova.

6. Etke jej aikuj loloodjake im kajejjet eddo ko ad ilo baam̦le? (Bar lale pija eo.)

⁶ Eddo ko ad ilo baam̦le. Ilo iãekwõj eo ad ñan mour, jej aikuj yokwe Jeova im Jesus el̦apl̦o̦k jãn ad yokwe armej ro nukũd. (Matu 10:37) Bõtab men in ejjab mel̦el̦ein bwe jemaroñ kõjekdo̦o̦n eddo ko ad ilo baam̦le im ba bwe men kein rej kapañ ad kabuñbũruon Anij im Christ. Ijoke, ilo m̦ool bwe jen maroñ kabuñbũruon Anij im Christ, jej aikuj kajejjet eddo ko ad ilo baam̦le. (1 Tim. 5:4, 8) El̦aññe jej kõm̦m̦ane men in, enaaj l̦apl̦o̦k ad m̦õn̦õn̦õ. Alikkar men in kõnke Jeova ejel̦ã bwe baam̦le ko renaaj lo m̦õn̦õn̦õ ñe l̦eo im lio rej kõm̦m̦an ñan doon ilo yokwe im kautiej, ñe jemãn im jinen ajri ro rej yokwe im katakin ajri ro nejier, im ñe ajri ro rej pokake rũtto ro jemãer im jineer.​—Eps. 5:33; 6:1, 4.

7. Ewi wãween am̦ maroñ kajejjet eddo ko am̦ ilo baam̦le?

⁷ Ewi wãween am̦ maroñ ineeke eddo in? Meñe kwõj juon l̦eo ak lio rippãlele, ak ajri ilo baam̦le eo, kwõn lõke naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ eo. Jab atartar ioon eñjake ko am̦, m̦anit eo ilo aelõñ eo kwõj pãd ie, ak ta ko ri-mãlõtlõt ro rej ba. (JK. 24:3, 4) Lukkuun kortokjãn bok ko ad rej pedped ioon Baibõl̦. Ewõr naanin jipañ ko ilo bok kein me remaroñ jipañ eok kõn wãween am̦ maroñ jerbale naanin kakapilõk ko rem̦m̦an jãn Baibõl̦ eo. Ñan waanjoñak, ilo brochure eo etan, “Baam̦le n̦e Am̦ Emaroñ M̦õn̦õn̦õ,” ewõr mel̦el̦e ko relukkuun em̦m̦an me emaroñ jipañ rippãlele ro, jemãn im jinen ajri ro, im jo̦dikdik ro kõn apañ ko rej iiooni rainin. b Lukkuun kate eok ñan jerbale ta eo Baibõl̦ eo ej ba meñe ro jet ilo baam̦le eo am̦ rejjab. Ñe kwõj kõm̦m̦ane men in, baam̦le eo am̦ enaaj bõk tokjãn jãne, im kwõnaaj m̦õn̦õn̦õ kõn jeraam̦m̦an ko jãn Jeova.​—1 Pit. 3:1, 2.

8. Ewi wãween an pepe ko ad jelõt kõj?

⁸ Eddo ko jej ineeki kõn wõt pepe ko jej kõm̦m̦ani. Em̦õj an Jeova letok ñan kõj anemkwõj in kããlõt, im ekõn̦aan bwe jen lo m̦õn̦õn̦õ kõn tokjãn ko rej itok jãn ad kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an. Bõtab el̦aññe jej kõm̦m̦ane pepe ko renana, Jeova ej kõtl̦o̦k bwe jen iioone tokjãn ko renana rej wal̦o̦k jãn pepe kein. (Gal. 6:7, 8) Kõn men in, jej ineek jabdewõt wãween ko reppen rej wal̦o̦k jãn pepe ko ad renana, jãn naan ko ad rekõmmetak, im jãn men ko jaar m̦õkaj im kõm̦m̦ani ak jaar jab l̦õmn̦ak kaki. Pedped ioon ta eo jaar kõm̦m̦ane, emaroñ nana bõklõkõt eo ad kake. Ijoke, ilo ad jel̦ã bwe jej ineeki eddo ko rej wal̦o̦k jãn wõt pepe ko ad, men  in emaroñ kõm̦m̦akũt kõj ñan kwal̦o̦k jerawiwi ko ad, kajim̦we likjab ko ad, im jipañ kõj ñan jab bar ãliji bõd ko ad. Ad kõm̦m̦ane men kein remaroñ jipañ kõj ñan pãdwõt ilo iãekwõj eo ñan mour.

9. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane el̦aññe kwaar kõm̦m̦ane juon pepe enana? (Bar lale pija eo.)

⁹ Ewi wãween am̦ maroñ ineeke eddo in? El̦aññe kwaar kõm̦m̦ane juon pepe enana, ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane? Kwõn kile bwe kwõjjab maroñ ukote men eo ear wal̦o̦k. Jab kõjerbale iien im maroñ ko am̦ ñan kajjioñ kam̦ool bwe ejjab nana men eo kwaar kõm̦m̦ane ak kajjioñ n̦aruon ro jet kõn pepe eo enana kwaar kõm̦m̦ane. Ijello̦kun am̦ kõm̦m̦ane men in, kile bõd ko am̦ im kate eok joñan wõt am̦ maroñ ilo wãween eo kwõj pãd ie kiiõ. El̦aññe enana bõklõkõt eo am̦ kõn bõd eo kwaar kõm̦m̦ane, kwõn kõttãik eok ñan Jeova im jar ñane, kwal̦o̦k bõd eo am̦, im kajjitõk ippãn bwe en jol̦o̦k am̦ bõd. (Sam 25:11; 51:3, 4) Jol̦o̦k am̦ bõd ippãn ro kwaar bõd n̦ae er, im el̦aññe ekkar, kwõn bõk jipañ jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia. (Jem. 5:14, 15) Katak jãn bõd ko am̦, im kajjioñ kate eok ñan kõjparok bwe kwõn jab bar ãliji ejja likjab kein wõt. Ilo am̦ kõm̦m̦ane men in, kwõmaroñ lukkuun tõmak bwe Jeova enaaj kwal̦o̦k tũriam̦o ñan kwe im enaaj lewaj jipañ eo kwõj aikuji.​—Sam 103:8-13.

10. Ñe el̦e jãn joñan men ko jej kõtmãne kaki kõn kõj make, etke men in ej juon men eddo ñan kõj? (Galetia 6:4)

¹⁰ Ñe el̦e jãn joñan men ko jej kõtmãne kaki kõn kõj make. Jemaroñ kaddouk kõj make ñe jenãj keidi kõj ñan ro jet. (Riit Galetia 6:4.) El̦aññe aolep iien jej keidi kõj ñan ro jet, jemaroñ oktak im jino ebbanbane doon im jiãiik doon. (Gal. 5:26) El̦aññe jej kajjioñ kõm̦m̦ani men ko ro jet rej kõm̦m̦ani ak ilo m̦ool el̦e jãn joñan maroñ eo ad, eokwe jemaroñ ko̦kkure kõj make. Im el̦aññe ‘erum̦wij an tõprak juon men,’ men in ‘ekõm̦m̦an bwe bũruon armej en nañinmej,’ im el̦apl̦o̦k an kabbweerer ñe jej kõtmãni men ko jejjab maroñ kõm̦m̦ani ak katõpraki! (JK. 13:12) Ñe jej kõm̦m̦ane men in, emaroñ kõm̦m̦an bwe jen m̦õk im m̦õjn̦o̦l̦o̦k ilo iãekwõj eo ad ñan mour.​—JK. 24:10.  

11. Ta eo emaroñ jipañ eok ñan kõjparok bwe kwõn jab kõtmãne men ko rel̦l̦apl̦o̦k jãn joñan maroñ ko am̦?

¹¹ Ewi wãween am̦ maroñ jol̦o̦ke eddo in? Kwõn jab kõtmãne bwe el̦apl̦o̦k men ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani jãn joñan eo Jeova ekõn̦aan bwe kwõn lel̦o̦k ñane. Jeova eban kõtmãne bwe kwõn lel̦o̦k ñane el̦apl̦o̦k jãn joñan eo kwõj maroñe ak joñan eo ewõr ippam̦. (2 Kor. 8:12) Keememej bwe Jeova ejjab keidi men ko kwõj kõm̦m̦ani ippãn men ko ro jet rej kõm̦m̦ani. (Matu 25:20-23) Ej lukkuun kaorõk am̦ jerbal ñane kõn aolepen bũruom̦, am̦ tiljek ñane, im am̦ kijenmej. Kõttãik eok make im kile bwe emaroñ jab wõr am̦ maroñ ñan kõm̦m̦ani aolep men ko kokõn̦aan kõm̦m̦ani kiiõ kõn wõt iiõ eo dettam̦, ãjmour eo am̦, ak kõn wõt wãween eo kwõj pãd ie. Ãinwõt Barzillai, kwõn m̦õn̦õn̦õ in ba jaab ñe ãjmour eo am̦ ak iiõ eo dettam̦ enaaj kõm̦m̦an bwe en pen am̦ maroñ kõm̦m̦ane juon jerbal. (2 Sa. 19:35, 36) Ãinwõt Moses, kwõn m̦õn̦õn̦õ in bõk jipañ im lel̦o̦k eddo ko ñan ro jet el̦aññe ekkar. (Ex. 18:21, 22) El̦aññe kwõnãj kõttãik wõt eok, kwoban kõtmãne men ko rel̦l̦apl̦o̦k jãn maroñ ko am̦ me emaroñ kaddouk eok ilo iãekwõj eo am̦ ñan mour.

12. Jej aikuj ke eddoiki pepe ko renana me ro jet rej kõm̦m̦ani? Jouj im kõmel̦el̦e.

¹² Ad eddoiki pepe ko renana ro jet rej kõm̦m̦ani. Jejjab maroñ kõm̦m̦an pepe ñan ro jet; im jejjab bar maroñ julo̦k men ko renana me rej wal̦o̦k jãn pepe ko rar kõm̦m̦ani.  Ñan waanjoñak, juon armej emaroñ pepe ñan bõjrak jãn an karejar ñan Jeova. Pepe in ej kõm̦m̦ane emaroñ kõm̦m̦an bwe jinen im jemãn ren lukkuun bũrom̦õj. Ijoke, ro jemãn im jinen ajri ro me rej n̦arueer make kõn pepe eo enana ajri eo nejier ear kõm̦m̦ane rej kaddouki er make. Im ejjab juon eddo me Jeova ekõn̦aan bwe ren ineeke.​—Rom 14:12.

13. Ewi wãween an rũtto ro maroñ kijenmej ñe ajri eo nejier ej kõm̦m̦ane juon pepe enana?

¹³ Ewi wãween am̦ maroñ jol̦o̦ke eddo in? Jej aikuj kile bwe em̦õj an Jeova letok ñan kõj aolep anemkwõj in kããlõt. Ej kõtl̦o̦k bwe kajjojo armej en make kõm̦m̦an jokãlõt ñan e make. Im men in ej kitibuj an kõm̦m̦an pepe el̦aññe ekõn̦aan karejar ñane ke ak jaab. Jeova ejel̦ã bwe kwõj juon jemãn ak jinen eo ejjab weeppãn; men eo wõt ekõn̦aan ej bwe kwõn kate eok joñan wõt am̦ maroñ. Jokãlõt eo ajri eo nejũm̦ ear kõm̦m̦ane ej an make eddo, ejjab am̦. (JK. 20:11) Meñe ãindein, ak kwõmaroñ inepata wõt kõn bõd ko kwaar kõm̦m̦ani ãinwõt juon jemãn ak jinen. El̦aññe kwõj bõk kain l̦õmn̦ak rot in, kwal̦o̦k eñjake ko am̦ ñan Jeova ilo jar im kajjitõk ippãn bwe en jol̦o̦k am̦ bõd. Ejel̦ã bwe kwõjjab maroñ bar ro̦o̦l likl̦o̦k im ukote men ko rar wal̦o̦k kadede. Im ejjab kõtmãne bwe kwõn kõjparok ajri eo nejũm̦ jãn tokjãn ko renana rej itok jãn pepe ko an. Bõtab keememej bwe el̦aññe ajri eo nejũm̦ ej kate e ñan bar jepl̦aak ñan Jeova, Jeova enaaj m̦õn̦õn̦õ in bar karwaineneik tok e ñan doulul eo an.​—Luk 15:18-20.

14. Ñe etarjen joñan ad bũrom̦õj im nana ad mour kõn bõd ko jaar kõm̦m̦ani m̦okta, etke men in ej juon eddo jej aikuj in jol̦o̦ke?

¹⁴ Ñe etarjen joñan ad bũrom̦õj im nana ad mour kõn bõd ko jaar kõm̦m̦ani m̦okta. Ñe jej jerawiwi, jemel̦el̦e bwe enaaj nana ad mour kake. Ijoke, ñe etarjen joñan an nana ad mour, men in ej juon eddo Jeova ejjab kõn̦aan bwe jen ineeke. Eñin ej juon iaan eddo ko jej aikuj julo̦ki. Ewi wãween ad jel̦ã el̦aññe el̦e jãn joñan ad bũrom̦õj im nana ad mour kõn bõd ko jaar kõm̦m̦ani m̦okta? El̦aññe em̦õj ad kwal̦o̦k jerawiwi eo jaar kõm̦m̦ane ñan Jeova ilo jar, ukel̦o̦k,  im bõk buñtõn ne ko ñan jab bar kõm̦m̦ane jerawiwi in, innem jemaroñ lõke bwe em̦õj an Jeova jol̦o̦k ad bõd. (Jrb. 3:19) Ãlikin ad kõm̦m̦ane buñtõn ne kein, Jeova ejjab kõn̦aan bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im nana ad mour kake. Ejel̦ã bwe kain eñjake rot kein remaroñ lukkuun kauwõtata ñan kõj. (Sam 31:10) El̦aññe el̦e jãn joñan ad bũrom̦õj im nana ad mour, jemaroñ ebbweer im bõjrak ilo iãekwõj eo ñan mour.​—2 Kor. 2:7.

15. Ta eo emaroñ jipañ eok el̦aññe etarjen joñan am̦ bũrom̦õj im nana am̦ mour kõn bõd ko am̦ kar m̦okta? (1 Jon 3:19, 20) (Bar lale pija eo.)

¹⁵ Ewi wãween am̦ maroñ jol̦o̦ke eddo in? Ñe etarjen joñan am bũrom̦õj im nana am̦ mour kõn juon bõd kwaar kõm̦m̦ane, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn an Jeova lukkuun ‘jol̦o̦k bõd.’ (Sam 130:4, UBS) Ñe ej jol̦o̦k bõd ko an ro rej m̦ool in ukel̦o̦k ej kallim̦ur im ba: “Iban bar keememej jerawiwi ko aer.” (Jrm. 31:34) Mel̦el̦ein bwe Jeova eban bar bõkm̦aantak jerawiwi ko am̦ jãn kar m̦okta im ekajete eok kake. Innem, jab l̦õmn̦ak bwe wãween ko reppen kwõj iiooni me rej wal̦o̦k jãn bõd ko am̦ rej mel̦el̦ein bwe Jeova ear jab jol̦o̦k am̦ bõd. Im el̦aññe bõd ko kwaar kõm̦m̦ane m̦okta rej kõm̦m̦an bwe en pen am̦ kõm̦m̦ane jet men ko ilo am̦ karejar ñan Jeova, eokwe, jab kaje eok make kake. Jeova ejjab wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦õmn̦ak kõn jerawiwi ko am̦, im kwõjjab aikuj bareinwõt kõm̦m̦ane men in.​—Riit 1 Jon 3:19, 20.   

16. Ãinwõt rũttõr ro ilo iãekwõj eo ñan mour, ta eo jej aikuj in kile?

¹⁶ Ilo ad ettõr ilo iãekwõj eo ñan mour, jej aikuj “ettõr ilo wãween eo enaaj kõm̦m̦an bwe [jen] maroñ bõk tũb eo” ak bwe jen maroñ wiin. (1 Kor. 9:24) Jemaroñ kõm̦m̦ane men in el̦aññe jej kile oktak eo ikõtaan eddo ko jej aikuj ineeki im eddo ko jej aikuj julo̦ki. Ilo katak in, jaar etale jejjo wõt waanjoñak ko kõn ta ko jej aikuj ineeki im ta ko jej aikuj julo̦ki, bõtab ebar lõñ men jet. Jesus ear ba bwe jemaroñ eddodo “kõn tõr, kadek, im inepata ko an mour in.” (Luk 21:34) Eoon in im eoon ko jet ilo Baibõl̦ remaroñ jipañ eok ñan lale el̦aññe ewõr oktak ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani ilo am̦ ettõr wõt ilo iãekwõj eo ñan mour.

17. Etke jemaroñ lõke bwe jemaroñ bõk tũb eo ilo iãekwõj eo ñan mour?

¹⁷ Jemaroñ lõke bwe jemaroñ bõk tũb eo ilo iãekwõj eo ñan mour kõnke Jeova enaaj letok kajoor eo jej aikuji. (Ais. 40:29-31) Kõn men in, jab ebbweer! Anõke joñak eo an rijjilõk Paul, juon eo ear kate joñan wõt an maroñ bwe en bõk jinõkjeej eo. (Pil. 3:13, 14) Ejjel̦o̦k bar juon emaroñ ettõr ilo iãekwõj in ñan kwe, ak kõn wõt jipañ eo jãn Jeova kwõmaroñ lo tõprak. Jeova emaroñ jipañ eok ineeki eddo ko am̦ im jipañ eok ñan julo̦ki eddo ko me ejjel̦o̦k tokjãer. (Sam 68:19, UBS) Ilo an Jeova jiban eok, kwõnaaj maroñ kijenmej im ettõr wõt ilo iãekwõj eo am̦ ñan mour im bõk tũb eo im wiin!