1. Etke ear wõr an ri-Babil̦on ro itoklimo kõn ri-kanaan Daniel?

 RI-KANAAN Daniel ear juon likao ke ri-Babil̦on ro rar bõke jãn ijo kapijukunen im bõkl̦o̦ke ñan juon jikin ettol̦o̦k etan Babil̦on bwe en juon ri-kalbuuj. Meñe ãindein, ak ear wõr an ri-utiej ro an Babil̦on itoklimo kõn Daniel. Rein rar ‘kalimjek itulik’—rar lo bwe Daniel ‘ejjel̦o̦k jorrããn ilo ãnbwinnin, im ewũlio’ im ear itok jãn juon baam̦le eutiej. (1 Sa. 16:7, UBS) Kõn men in, ri-Babil̦on ro rar katakin im kammineneik Daniel bwe en jerbal ilo im̦õn kiiñ eo.​—Dan. 1:3, 4, 6.

2. Ewi wãween an kar Jeova watõk Daniel? (Ezekiel 14:14)

² Jeova ear yokwe Daniel, ejjab kõn an kar wũlio ak aorõk jerbal eo an ilo im̦õn kiiñ eo, ak Ear yokwe Daniel kõn jokãlõt ko an im kain armej rot eo ear erom. Ilo m̦ool, ke Jeova ear ba bwe Daniel ej ãinwõt Noa im Job, emaroñ kar 20 wõt an Daniel iiõ. Alikkar bwe meñe Daniel ear juon jo̦dikdik, ak Jeova ear watõke bwe ewãnõk ãinwõt Noa im Job, em̦m̦aan rein me rar karejar ñan E ium̦win elõñ iiõ ko. (Jen. 5:32; 6:9, 10; Job 42:16, 17; riit Ezekiel 14:14.) Im Jeova ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im yokwe Daniel toon wõt an mour.​—Dan. 10:11, 19.

3. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

³ Ilo katak in, jenaaj etale ruo iaan kadkad ko an Daniel me rar kõm̦m̦an bwe Jeova en yokwe e. M̦okta, jenaaj kõnono kõn kajjojo iaan kadkad kein im etale iien ko Daniel ear kwal̦o̦ki. Innem, jenaaj lale ta ko rar jipañ Daniel ñan ejaake kadkad kein. Im ãliktata, jenaaj kõnono kõn wãween ad maroñ anõke e. Meñe kar je katak in ñan jo̦dikdik ro, ak kõj aolep jemaroñ katak jãn joñak eo an Daniel.

4. Ewi wãween an kar Daniel kwal̦o̦k peran? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

⁴ Armej ro reperan remaroñ bareinwõt wõr aer mijak, ijoke rejjab kõtl̦o̦k bwe aer mijak en kabõjrak er jen aer kõm̦m̦ane men eo ejim̦we. Daniel ear juon likao me elukkuun peran. L̦õmn̦ak kõn ruo iaan iien ko me ear kwal̦o̦k kadkad in. Iien eo kein kajuon emaroñ kar wal̦o̦k ruo iiõ ãlikin an kar ri-Babil̦on ro ko̦kkure Jerusalem. Kiiñ eo an Babil̦on, Kiiñ Nebukadnezar, ear wõr juon an ettõn̦ak ekaamijak kõn juon ekjab kileplep. Ear jiroñ aolep rimmãlõtlõt ro an, ekitibuj Daniel, bwe ren ba ñane ta eo ear ettõn̦ak kake im ta mel̦el̦ein. El̦aññe rejab, enaaj kar m̦an er aolep. (Dan. 2:3-5) Daniel ear aikuj em̦m̦akũt ilo m̦õkaj kõnke ñe ejab, elõñ armej renaaj kar mej. Ear “del̦o̦ñ im kajjitõk ippãn kiiñ eo bwe en lel̦o̦k jidik iien ñane bwe en kwal̦o̦k mel̦el̦ein [ettõn̦ak eo] ñan kiiñ eo.” (Dan. 2:16) Men in ej kwal̦o̦k bwe Daniel ear peran im kajoor tõmak eo an. Etke? Kõnke Baibõl̦ eo ejjañin kar kwal̦o̦k kõn an Daniel kõmel̦el̦e ettõn̦ak ko. Ear kajjitõk ippãn l̦õm̦aro m̦õttan—ro me ãt ko etaer ilo Babil̦on rej Shadrak, Meshak, im Abednego—ñan “kajjitõk tũriam̦o jãn Anij in lañ kõn menin ettino in.” (Dan. 2:18) Jeova ear uwaaki jar kein aer. Kõn jipañ eo an Anij, Daniel ear kõmel̦el̦eik ettõn̦ak eo an Nebukadnezar. Kõn men in, Daniel im l̦õm̦aro m̦õttan rar jab mej.

5. Ta iien eo juon Daniel ear aikuj kwal̦o̦k peran?

⁵ Jejjo iien ãlikin an kar Daniel kõmel̦el̦eik ettõn̦ak eo kõn ekjab kileplep eo, ear bar wõr juon iien me Daniel ear aikuj kwal̦o̦k an lukkuun peran. Ear bar wõr an Nebukadnezar ettõn̦ak ekaamijak. Ilo ettõn̦ak in, ear wõr juon wõjke kileplep. Ilo peran, Daniel ear kõmel̦el̦eik ettõn̦ak eo ñan kiiñ eo, im ear ba ñane bwe enaaj oktak im bwebwe im enaaj luuji tũroon eo an ium̦win jejjo iien. (Dan. 4:25) Kiiñ eo emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe Daniel ej kwal̦o̦k an jum̦aiki im emaroñ kar m̦ane ñan mej. Meñe ãindein, ak Daniel ear kwal̦o̦k peran im wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõmel̦el̦eik ettõn̦ak eo.

6. Ta ko remaroñ kar jipañ Daniel bwe en peran?

⁶ Ta ko remaroñ kar jipañ Daniel bwe en peran ilo aolepen mour eo an? Ke Daniel ear dik, ekar lukkuun katak jãn joñak eo an jemãn im jinen. Ejjel̦o̦k pere rar pokake naanin tõl ko an Jeova ñan jemãn im jinen baam̦le ko ilo Israel, im rar katakin Daniel kõn Kien eo an  Anij. (Dut. 6:6-9) Daniel ear jab baj jel̦ã wõt kõn kien ko aolep rejel̦ã kaki, ãinwõt Kien ko Joñoul, ak ear bareinwõt jel̦ã kõn tipdikin Kien eo. Ñan waanjoñak, ear jel̦ã ta ko ri-Israel ro remaroñ m̦õñã im jab m̦õñã. b (Liv. 11:4-8, UBS; Dan. 1:8, 11-13) Daniel ear bareinwõt katak kõn bwebwenatoun armej ro an Anij im ear jel̦ã ta ko rar wal̦o̦k ñan er ke rar jab pokake Jeova. (Dan. 9:10, 11) Men ko Daniel ear iiooni ilo mour eo an rar kõm̦m̦an an lõke bwe Jeova im enjel̦ ro An rekajoor rej lale im jipañe.​—Dan. 2:19-24; 10:12, 18, 19.

7. Ta eo juon ear jipañ Daniel bwe en peran? (Bar lale pija eo.)

⁷ Daniel ear katak kõn jeje ko an ri-kanaan ro an Anij, ekitibuj kanaan ko an Jeremaia. Tokjãn an kar katak, Daniel ear maroñ tokãlik kile bwe m̦õttan jidik enaaj jem̦l̦o̦k an ri-Ju ro jipo̦kwe ilo Babil̦on. (Dan. 9:2) Ke Daniel ear lo an jejjet kũtien kanaan ko ilo Baibõl̦, ejjel̦o̦k pere bwe men in ear kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k an lõke Jeova, im jejel̦ã bwe ro me el̦ap aer lõke Anij remaroñ lukkuun peran. (Keidi Rom 8:31, 32, 37-39.) Men eo eaorõktata, Daniel ear ekkeini an jar ñan eo Jemãn ilañ. (Dan. 6:10) Ear kwal̦o̦k bõd ko an ñan Jeova, im ear ba ñane eñjake im l̦õmn̦ak ko an. Bareinwõt, Daniel ear kajjitõk jipañ. (Dan. 9:4, 5, 19) Ãinwõt kõj aolep, Daniel ear jab l̦otaktok im kajju peran. Ijoke, ear ejaake kadkad in ikijjeen an katak im jar, im ikijjeen an lõke Jeova.

8. Ewi wãween jemaroñ ejaake kadkadin peran?

⁸ Ta ko jej aikuj in kõm̦m̦ani bwe jen maroñ ejaake kadkadin peran? Ro jemãd im jined remaroñ rõjañ kõj bwe jen peran, ijoke peran ejjab juon men jemaroñ jolõte jãn er. Ad ejaake kadkadin peran ej ãinl̦o̦kwõt ad katak juon kapeel ekããl. Juon wãween jemaroñ tijem̦l̦o̦k ilo juon kapeel ej ikijjeen ad lukkuun lale wãween an juon eo etijem̦l̦o̦k ilo kapeel in jerbal, innem anõke joñak eo an. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, jemaroñ katak kilen kwal̦o̦k peran ikijjeen ad lukkuun lale wãween an ro jet kwal̦o̦k kadkad in, innem anõke joñak kein aer. Kõn men in, ta eo jej katak jãn Daniel? Ãinwõt Daniel, jej aikuj lukkuun jel̦ã kobban Naanin Anij. Jej aikuj ejaake juon kõtaan epaak ippãn Jeova ilo ad keini ad kõnono ippãn im lukkuun kwal̦o̦k ñane wãween ad eñjake. Im jej aikuj lõke Jeova ikijjeen ad lukkuun tõmak bwe aolep iien enaaj jipañ kõj. Innem, ñe jej iioon juon wãween me ej mãlejjoñe tõmak eo ad, jenaaj peran.

9. Ta tokjãn ko jej loi ñe jej kwal̦o̦k peran?

⁹ Elukkuun lõñ tokjãn ko jej loi ñe jej kwal̦o̦k peran. L̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo an Ben. Ear pãd ilo juon jikuul̦ ilo Germany me aolep rar tõmak ilo katak eo bwe aolep men rar jide im wal̦o̦k, ak evolution, im bwe bwebwenato eo ilo Baibõl̦ kõn an Anij kõm̦anm̦an men otemjej ej juon ino̦ñ bajjek. Juon raan, ear pel̦l̦o̦k juon iien ñan an Ben jutak im̦aan kilaaj eo an im kõmel̦el̦e etke ej tõmak bwe ewõr juon ri-Kõm̦anm̦an. Ear peran ilo an kõmel̦el̦eik men ko ej tõmak kaki. Ta tokjãn ko rar wal̦o̦k? Ben ej ba, “Ri-kaki eo aõ ear lukkuun roñjake, im ear kõm̦m̦an kaape in kõmel̦el̦e ko iar kõpooji im lel̦o̦k ñan kajjojo iaan ri-jikuul̦ ro ilo kilaaj eo.” Ak ta kõn ri-jikuul̦ ro m̦õttan Ben? Ej ba, “Elõñ iaaer rar roñjake men ko iar ba, im rar ba bwe el̦ap aer kautiej eõ.” Ãinwõt ad lo ilo bwebwenato in an Ben, ekkã an ro jet kautiej ro me reperan. Bareinwõt, ñe jej peran, jemaroñ jipañ ro em̦ool bũrueer bwe ren kõn̦aan jel̦ã kajjien Jeova. Alikkar bwe elõñ un ko rem̦m̦an unin ad kõn̦aan ejaake kadkadin peran.

10. Ta mel̦el̦ein tiljek?

¹⁰ Ilo Baibõl̦, naanin Hibru eo ñan “tiljek” ej mel̦el̦ein ñe juon ej lukkuun yokwe im eddãp wõt ñan juon armej. Ekkã an Baibõl̦ kõjerbal naan in ñe ej kõnono kõn yokwe eo an Anij ñan ri-karejar ro an. Baibõl̦ ej bar kõjerbale naan in ñe ej kõnono kõn yokwe eo me ri-karejar ro an Anij rej kwal̦o̦k ñan doon. (2 Sa. 22:26) Ãlikin jet iien, emaroñ l̦apl̦o̦k ad tiljek. Jen etale ewi wãween an kar men in wal̦o̦k ñan Daniel.

11. Ta wãween eo Daniel ear iioone ke ear rũtto me ear mãlejjoñe an tiljek ñan Jeova? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

¹¹ Ilo aolepen mour eo an, elõñ wãween ko Daniel ear iiooni me rar mãlejjoñe an tiljek ñan Jeova. Bõtab ke ear 90 jim̦a an iiõ, ear iioone juon iaan mãlejjoñ ko an repentata. Ilo kar tõre in, em̦õj an kar ri-Mede im ri-Põrsia ro anjo̦ ioon Babil̦on, im Kiiñ Dariõs ear irooj ioon aelõñ in. Ri-utiej ro me rar jerbal ilo im̦õn kiiñ in rar dike Daniel im ear ejjel̦o̦k aer kautiej ñan Anij eo an. Kõn men in, rar pepe in kõm̦m̦an bwe Daniel en mej. Rar kõm̦m̦an bwe kiiñ eo en jaini juon kakien me enaaj mãlejjoñe el̦aññe Daniel enaaj tiljek ñan Anij eo an ke ak kiiñ eo. Men eo wõt Daniel ear aikuj in kõm̦m̦ane ñan kam̦ool bwe ej tiljek ñan kiiñ eo im bwe en jab bõk kaje, ej ñan bõjrak jãn an jar ñan Jeova ium̦win 30 raan. Daniel ear m̦akoko in jol̦o̦k an tiljek ñan Jeova. Kõn men in, kar jol̦o̦ke ñan ro̦ñin l̦aiõn eo. Bõtab Jeova ear kõjeraam̦m̦ane Daniel kõn an kar dãpij wõt an tiljek ikijjeen An lo̦mo̦o̦rene jãn l̦aiõn ko. (Dan. 6:12-15, 20-22) Ewi wãween jemaroñ dãpij wõt ad tiljek ñan Jeova ãinwõt Daniel?

12. Etke Daniel ear maroñ dãpij wõt an tiljek ñan Jeova?

¹² Ãinwõt ad kar kõnono kake m̦oktal̦o̦k, ñe el̦ap yokwe ippãn juon, men in enaaj kõm̦akũti ñan dãpij wõt an tiljek. Daniel ear dãpij wõt an tiljek ñan Jeova kõnke ear lukkuun yokwe eo Jemãn ilañ. Ejjel̦o̦k pere bwe ear lukkuun kajoor yokwe in an Daniel ñan Jeova kõnke ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kadkad ko kadkadin Jeova im wãween An kwal̦o̦ki. (Dan. 9:4, UBS) Daniel ear bareinwõt kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn aolep men ko rem̦m̦an Jeova ear kõm̦m̦ani ñan e im armej ro An. Tokjãn men in, el̦ap an kar Daniel kam̦m̦oolol Jeova.​—Dan. 2:20-23; 9:15, 16.

13. (1) Ta wãween ko jo̦dikdik ro ilo eklejia eo ad rej iiooni me rej mãlejjoñe aer tiljek ñan Jeova? Kwal̦o̦k juon waanjoñak. (Bar lale pija eo.) (2) Ãinwõt an wal̦o̦k ilo pijain alwõj eo, ewi wãween kwõmaroñ uwaake ro me rej kajjitõk el̦aññe Ri-Kõnnaan ro an Jeova rej rejetake em̦m̦aan ro rej pãlele em̦m̦aan im kõrã ro rej pãlele kõrã?

¹³ Ãinwõt Daniel, jo̦dikdik ro ilo eklejia eo  ad rej pãd ibwiljin armej ro me ejjel̦o̦k aer kautiej ñan Jeova im l̦õmn̦ak ko An ikijjeen ta ko rem̦m̦an im renana. Armej rein remaroñ dike jabdewõt armej me ej ba bwe ej yokwe Anij. Joñan, rej kajjioñ iuuni jo̦dikdik ro ilo eklejia eo ad ñan jol̦o̦k aer tiljek ñan Jeova. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan juon likao etan Graeme, eo me ej jokwe ilo Australia. Ear iioon juon mãlejjoñ epen ke ear pãd ilo high school. Ri-kaki eo an ear kajjitõk ippãn kilaaj eo kõn ewi wãween aer nãj kar em̦m̦akũt ñe juon iaan ro m̦õttaer me ej juon l̦addik, ej ba bwe em̦m̦an ippãn l̦addik, ak ñe juon iaan ro m̦õttaer me ej juon leddik, ej ba bwe em̦m̦an ippãn leddik. Ri-kaki eo ear ba bwe aolep ro ilo kilaaj eo me renaaj rejetake in m̦õttaer ren jutak ilo juon jait ilo ruum̦ eo, im ro me reban ren jutak ilo jait eo juon. Graeme ej ba, “Aolep ri-jikuul̦ ro ilo kilaaj eo rar jutak ilo jait eo me renaaj kwal̦o̦k aer rejetake eo m̦õttaer, ijello̦kun wõt ña im bar juon l̦addik me ej juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova.” Men eo ear wal̦o̦k tokãlik ear lukkuun mãlejjoñe an Graeme tiljek ñan Jeova. Ej ba, “Jãn iien eo l̦o̦k ñan jem̦l̦o̦kin kilaaj eo, ri-jikuul̦ ro jet ekoba ri-kaki eo aõ rar kajjirere im kõnanaik kõm̦ro. Iar kate eõ joñan wõt aõ maroñ ñan jojomare tõmak e aõ ilo juon wãween eineem̦m̦an im emel̦ak, bõtab rar jab roñjake men ko iar ba ñan jidik.” Ewi wãween an kar men in jelõt Graeme? Ej ba, “Ear jab em̦m̦an ippa wãween aer kar kajjirere im kõnanaik eõ, ak iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe iar dãpij wõt aõ tiljek ñan Jeova im jojomare tõmak e aõ.” c  

14. Ta juon iaan men ko jej aikuj kõm̦m̦ane ñan dãpij wõt ad tiljek ñan Jeova?

¹⁴ Ãinwõt Daniel, jenaaj maroñ dãpij wõt ad tiljek ñan Jeova el̦aññe jej ejaak juon yokwe ekajoor ñan E. Jej ejaake yokwe rot in ikijjeen ad katak kõn kadkad ko an Jeova. Ñan waanjoñak, jemaroñ katak kõn menin kõm̦anm̦an ko an. (Rom 1:20) El̦aññe kokõn̦aan kal̦apl̦o̦k am̦ yokwe im kautiej Jeova, kwõmaroñ riiti katak eo elõñ m̦õttan etan “Was It Designed?” ak alwõje pijain alwõj ko me rej m̦õttan katak in. Kwõmaroñ bareinwõt etali mel̦el̦e ko ilo brochure ko etan Was Life Created? im The Origin of Life—Five Questions Worth Asking. L̦õmn̦ak kõn ta eo juon jeid im jatid jiroñ jãn Denmark etan Esther ej ba kõn brochure kein: “Elukkuun em̦m̦an kõmel̦el̦e ko ie. Brochure kein rejjab ba ta eo kwõn tõmake, ak rej kwal̦o̦k waj mel̦el̦e ko rem̦ool im kõtl̦o̦k am̦ make pepe ta eo kwõnaaj tõmake.” Ben, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej ba: “Kein katak kein rar lukkuun kõkajoore tõmak e aõ. Rar kam̦ool ñan eõ bwe Anij ear kõm̦anm̦an men otemjej.” Ãlikin am̦ etali kein katak kein, kwõnaaj maroñ errã ippãn naan kein ilo Baibõl̦: “Jeova amwõj Anij, ej tõllo̦kũn am̦ bõk nõbar im aiboojoj im kajoor, kõnke kwaar kõm̦anm̦an men otemjej.”—Rev. 4:11. d

15. Ta eo juon jemaroñ kõm̦m̦ane ñan ejaak juon kõtaan epaak ippãn Jeova?

¹⁵ Bar juon wãween jemaroñ ejaake juon yokwe ekajoor ñan Jeova ej ikijjeen ad etale im katak kõn mour eo an eo Nejin, Jesus Christ. Juon jeid im jatid jiroñ jãn Germany etan Samira, ear kõm̦m̦ane men in. Ej ba: “Ikijjeen Jesus, iar maroñ kal̦apl̦o̦k aõ jel̦ã kajjien Jeova.” Ke Samira ear dik, ear pen an mel̦el̦e bwe Jeova emaroñ erom jeran im bwe ej yokwe e. Bõtab ear pidodo an mel̦el̦e kõn Jesus im wãween an eñjake. Ej ba, “Ear em̦m̦an ippa Jesus kõnke ear jouj im ear yokwe  ajri ro.” Ke ear l̦apl̦o̦k an Samira katak kõn Jesus, men in ear kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k an jel̦ã kajjien im yokwe Jeova. Etke? Ej ba: “Jidik kõn jidik, iar jino mel̦el̦e bwe ear jejjet im weeppãn wãween an Jesus anõke Jemãn. El̦ap aerro ãinl̦o̦kwõt juon. Iar kile bwe eñin ej juon iaan un ko unin an kar Jeova jilkintok Jesus ñan lal̦ in, bwe armej ro ren maroñ kal̦apl̦o̦k aer jel̦ã kajjien Jeova.” (Jon 14:9) El̦aññe kokõn̦aan kõkajoore kõtaan eo am̦ ippãn Jeova, kwõmaroñ ke kõm̦m̦an iien ñan katak joñan wõt am̦ maroñ kõn Jesus? El̦aññe kwõj ãindein, enaaj l̦apl̦o̦k am̦ yokwe im tiljek ñan Jeova.

16. Ewi wãween ad bõk tokjãn ñe jej juon eo etiljek? (Sam 18:25; Maika 6:8)

¹⁶ Ñe jej tiljek ñan ro jet, ekkã an wõr ro m̦õttad me jepaake er me rej bar tiljek ñan kõj. (Rut 1:14-17) Ejjab men in wõt, ak ro me rej tiljek ñan Jeova rej ineem̦m̦an im jokwane wõt. Etke? Kõnke Jeova ej kallim̦ur bwe enaaj tiljek ñan ro rej tiljek ñane. (Riit Sam 18:25; Maika 6:8.) Baj l̦õmn̦ak m̦õk—ri-Kõm̦anm̦an eo ad me eutiej bõtata ej kallim̦ur bwe enaaj aolep iien yokwe kõj! Im ñe em̦õj ad ejaak juon kõtaan epaak ippãn Jeova, ejjel̦o̦k juon mãlejjoñ ak ri-jum̦ae emaroñ kõjepel kõj jãne. Joñan, mej ejjab maroñ kõjepel kõj jãn Jeova. (Dan. 12:13; Luk 20:37, 38; Rom 8:38, 39) Eñin unin el̦ap an aorõk bwe jen anõke Daniel im dãpij wõt ad tiljek ñan Jeova!

17-18. Ta eo juon jemaroñ katak jãn Daniel?

¹⁷ Ilo katak in, jaar etale ruo wõt iaan kadkad ko an Daniel. Bõtab elõñl̦o̦k men ko jemaroñ katak jãne. Ñan waanjoñak, Jeova ear lel̦o̦k ñan Daniel pijen ko im ettõn̦ak ko, im Ear lel̦o̦k ñane maroñ eo ñan kõmel̦el̦eik kanaan ko. Em̦õj an jejjet kũtien elõñ iaan kanaan kein. Im kanaan ko jet rej kwal̦o̦k kõn men ko renaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj me renaaj jelõt aolep armej ioon lal̦ in.

¹⁸ Ilo katak eo tok juon, jenaaj etale ruo iaan kanaan ko Daniel ear jei. Ñe jenaaj mel̦el̦e kõn kanaan kein, men in enaaj jipañ kõj aolep—jãn dik ñan rũtto—ñan kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an kiiõ. Kanaan kein remaroñ bareinwõt kal̦apl̦o̦k ad peran im tiljek bwe jen maroñ pojak in jelm̦aiki apañ ko rej pãd im̦aan.