1. Ta mel̦el̦e eo em̦ool Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn Jeova me el̦ap an kaenõm̦m̦ane kõj?

KWÕN kar ke kõn̦aan bwe armej ro ren bõk jet kain l̦õmn̦ak kõn kwe ak ekajete eok kõn kil rot eo kilim, jekjekin mejam̦, ak kõn jekjekin ãnbwinnũm̦? Ealikkar, kwoban kar kõn̦aan bwe ren ãindein ñan eok. Ej juon menin kaenõm̦m̦an bwe Jeova ejjab ekajete kõj ikijjeen men ko armej remaroñ loi! Ñan waanjoñak, ke Samuel ear lale l̦õm̦aro nejin Jesse, ear jab loe men eo Jeova ear loe. Jeova ear ba ñan Samuel bwe juon iaan l̦õm̦aro nejin Jesse enaaj erom kiiñ in Israel. Bõtab en kar wõn iaaer? Ke Samuel ear loe l̦eo erũttotata nejin Jesse, etan Ilaiab, ear ba: “Ij tõmak bwe l̦ein ej jutak ijin im̦aan mejãn [Jeova] ej l̦eo [Jeova] ear kããlõte.” Ilaiab ear ãinwõt juon eo emaroñ kiiñ. “Ak Irooj ear ba ñane, ‘Kwõn jab l̦õmn̦ak kõn an aetok im wũlio. Iar jab kããlõte.’” Ta eo jej katak? Jeova ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Armej ej kallimjek tulik, ak ña ij kallimjek bũruon armej.”​—1 Sa. 16:1, 6, 7, UBS.

2. Ãinwõt an Jon 7:24 kwal̦o̦k, etke jejjab aikuj ekajete juon armej jãn wõt men ko jej loe itulik? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

² Kõnke jejjab armej weeppãn, kõj aolep eitok wõt bwe jen ekajete armej ro jet ikijjeen men ko jej loi itulik. (Riit Jon 7:24.) Bõtab jemaroñ jel̦ã jidik wõt kõn armej eo jãn wõt ad kalimjeke. Ñan waanjoñak, meñe emaroñ lukkuun mãlõtlõt juon taktõ ak l̦ap an imminene ilo jerbal eo an, bõtab ewõr joñan an maroñ jel̦ã kõn juon ri-nañinmej jãn wõt an kalimjeke. Ej aikuj in lukkuun roñjake ri-nañinmej eo bwe en jel̦ã kõn jekjekin ãjmour eo an m̦oktal̦o̦k, wãween an eñjake kõn nañinmej eo an, ak jabdewõt wãween ko jet rej wal̦o̦k ilo ãnbwinnin jãn nañinmej  eo an. Taktõ eo emaroñ bar kõm̦m̦an karõk bwe ri-nañinmej eo en X-ray ak pijaiki bwe en loe ilowaan ãnbwinnin ri-nañinmej eo. El̦aññe ejab, emaroñ bõd an jipañe ri-nañinmej eo kõn nañinmej eo an. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt jejjab maroñ lukkuun mel̦el̦e kõn ro jeid im jatid jãn wõt ad kalimjeki men ko itulik. Jej aikuj kate kõj ñan kajjioñ lale men ko itulowa ak jel̦ã kõn lukkuun kain armej rot er. Aet jejjab maroñ jel̦ã kobban bũruon armej, im kõn men in jeban maroñ mel̦el̦e kõn ro jet ãinwõt Jeova. Bõtab, jemaroñ kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan anõke Jeova. Ewi wãween?

3. Ewi wãween an bwebwenato ko ilo Baibõl̦ me rej pãd ilo katak in naaj jipañ kõj ñan anõke Jeova?

³ Ewi wãween an Jeova kõm̦m̦an ñan ri-karejar ro an? Ej roñjake er. Ej l̦õmn̦ak kõn wãween aer kar dik im rũttol̦o̦k im wãween ko rej iiooni. Im ej kwal̦o̦k tũriam̦o ñan er. Ilo ad naaj etale wãween an kar Jeova kõm̦m̦ani men kein ñan Jona, Ilaija, Hegar, im Lot, jen lale ewi wãween ad maroñ anõke Jeova ilo wãween ad kõm̦m̦an ñan ro jeid im jatid.

4. Etke emaroñ nana ad l̦õmn̦ak kõn Jona?

⁴ Kõnke jejjab lukkuun jel̦ã kõn aolep men ko rar wal̦o̦k ippãn Jona, jemaroñ ekajete im ba bwe ej juon eo jejjab maroñ lõke, im ejjab tiljek. Jeova ear jiroñe bwe en kwal̦o̦k kõn an naaj bõktok ekajet ioon Nineva. Bõtab ijello̦kun an kar pokake, Jona ear uwe ilo juon waan ejjerakrõk me ear etal ñan bar juon jikin “ettol̦o̦k jãn [Jeova].” (Jona 1:1-3, UBS) Kwõn kar ke m̦õn̦õn̦õ in bar lel̦o̦k jerbal in ñan Jona? Bõlen kwõn kar jab. Bõtab, Jeova ear loi un ko unin an maroñ bar lel̦o̦k jerbal in ñan Jona.​—Jona 3:1, 2.

5. Ta eo kwõj katak kõn Jona ikijjeen naan ko an ilo Jona 2:1, 2, 9?

⁵ Jona ear kwal̦o̦k lukkuun kain armej rot e ilo jar eo an. (Riit Jona 2:1, 2, 9.) Ejjel̦o̦k pere bwe jar in ear juon iaan jar ko an rellõñ. Im ej jipañ kõj ñan jab baj loe bwe ej juon eo me ear ko jãn jerbal eo an. Ijoke, naan kein an rej kaalikkar bwe ettã bũruon, ear jel̦ã kwal̦o̦k kam̦m̦oolol, im ear jek ippãn make ñan pokake Jeova. Innem jemel̦el̦e unin an kar Jeova jab kalimjek wõt bõd eo an Jona. Ijello̦kun an kar ãindein, ear uwaake jar eo an, im ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt in kõjerbale ãinwõt juon ri-kanaan!

6. Etke ewõr tokjãn ad kate kõj ñan lukkuun roñjake?

⁶ Bwe jen lukkuun roñjake ro jet, jej aikuj in juon eo ettã bũruon im ejel̦ã meanwõd. Ewõr jilu un ko unin an wõr tokjãn ad kate kõj  kõm̦m̦ane men in. Kein kajuon, enaaj dikl̦o̦k ad kajju bõk l̦õmn̦ak ko rejjab jim̦we kõn armej ro. Kein karuo, jemaroñ mel̦el̦e kõn eñjake eo an ro jeid im jatid im unin aer kõm̦m̦ani jet men, im men in enaaj jipañ kõj bwe jen jel̦ãl̦o̦k l̦õmn̦ak kõn eñjake ko aer. Im kein kajilu, jemaroñ jipañ armej eo katak juon men kõn emake. Jet iien jejjab lukkuun mel̦el̦e kõn eñjake ko ad make m̦ae iien jej kõnnaan kake. (JK. 20:5) Juon em̦m̦aan ej lale eklejia ilo Eijia ej kwal̦o̦k m̦ool im ba: “Ij keememej aõ kar likjab in kõnono m̦okta jãn aõ roñjake. Iar ba ñan juon jeid im jatid kõrã bwe ej aikuj kakõm̦anm̦anl̦o̦k uwaak ko an ilo kweilo̦k ko. Tokãlik, ij kab jel̦ã bwe epen ñan an riit im ñe ej uwaak, ej juon men ej aikuj lukkuun kate e ilo an kõm̦m̦ane.” Elukkuun aorõk bwe kajjojo iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia ren “roñjake” ak bõk mel̦el̦e m̦okta jãn aer lel̦o̦k naanin kauwe!​—JK. 18:13.

7. Ta eo kwõj katak jãn wãween an kar Jeova kõm̦m̦an ñan Ilaija?

⁷ Jet iaan ro jeid im jatid rej loe bwe epen aer kwal̦o̦k eñjake ko aer kõn wõt wãween aer kar dik im rũttol̦o̦k, m̦anit eo aer, ak kõn kain armej rot er. Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe en pidodo aer kõpel̦l̦o̦k bũrueer ñan kõj? Keememej kõn wãween an kar Jeova kõm̦m̦an ñan Ilaija ke ear ko jãn Jezebel. Ear bõk elõñ raan m̦okta jãn an Ilaija maroñ lukkuun kwal̦o̦k bũruon ñan Jemãn ilañ. Im Jeova ear lukkuun roñjake. Innem ear rõjañe Ilaija im lel̦o̦k jerbal ko raorõk bwe en kõm̦m̦ani. (1 Ki. 19:1-18) Meñe emaroñ bõk iien bwe en jako an ro jeid im jatid ãliklik in kõnnaan ippãd, ak iien eo rej kõpel̦l̦o̦k bũrueer, kiiõ jenaaj maroñ lukkuun jel̦ã kõn eñjake ko aer. Kõn men in, ñe jej anõke Jeova ilo ad meanwõd, rein remaroñ naaj lõke kõj. Innem ilo iien eo rej pojakin kwal̦o̦k bũrueer, jej aikuj lukkuun roñjake.

8. Ekkar ñan Jenesis 16:7-13, ewi wãween an kar Jeova jipañ Hegar?

⁸ Hegar, lio ri-karejeran Serai, ear jab em̦m̦an kõm̦m̦an ko an ãlikin an kar erom pãleen Ebram. Hegar ear bõro̦ro im ear jino reilal̦l̦o̦k ñan Serai, eo ear ejjel̦o̦k nejin. Joñan an kar nanal̦o̦k apañ in, Hegar ear ko kõn wãween an kar Serai kõm̦m̦an ñan e. (Jen. 16:4-6) Kõnke jejjab weeppãn, jemaroñ l̦õmn̦ak bwe elukkuun kar jãjjãj Hegar im ekkar bwe ren kajooke. Bõtab Jeova ear jab bõk l̦õmn̦ak rot in kõn Hegar. Ear jilkinl̦o̦k enjel̦ eo an ñan ippãn. Im ke enjel̦ eo ear loe, ear jipañe kajim̦we l̦õmn̦ak eo an im ear kõjeraam̦m̦ane. Hegar ear kile bwe Jeova ear lale e im ear lukkuun mel̦el̦e kõn wãween eo ej pãd ie. Men in ear kõm̦m̦akũt e ñan ba bwe ej “juon Anij [ej] lo, . . . Eo ej lo eõ.”​—Riit Jenesis 16:7-13.

9. Ta eo Jeova ear l̦õmn̦ak kake ilo wãween an kar kõm̦m̦an ñan Hegar?

⁹ Ta eo Jeova ear lo ippãn Hegar? Ear lukkuun jel̦ã kõn mour eo an Hegar im aolep men ko ear iiooni. (JK. 15:3) Hegar ear juon ri-Ijipt me ear mour ippãn juon baam̦le in ri-Hibru. Ewõr ke iien ear l̦õmn̦ak bwe ej ãinwõt ñe ej juon ruwamãejet? Ear ke oñkake baam̦le eo an im ijo jikin? Ejjab kar e wõt eo pãleen Ebram. Ear wõr juon iien me ear lõñl̦o̦k jãn juon pãleen jet iaan em̦m̦aan ro retiljek. Bõtab, ekar jab karõk eo an Jeova in. (Matu 19:4-6) Eñin unin jejjab bwilõñ bwe karõk rot in ear kõm̦m̦an bwe en wõr ebbanban im dike doon. Ealikkar Jeova ear jab errã kõn an Hegar kar jab kwal̦o̦k kautiej ñan Serai, bõtab jemaroñ lõke bwe ear l̦õmn̦ak kõn eñjake ko an Hegar im wãween ko ear iiooni.

10. Ewi wãween ad maroñ kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kajjien ro jeid im jatid?

¹⁰ Jemaroñ anõke Jeova ilo ad kajjioñ mel̦el̦e  kõn ro jeid im jatid. Kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kajjien ro jeim̦ im jatũm̦. Bwebwenato ippãer m̦okta jãn kweilo̦k ko im ãlikin, jerbal ippãer ilo kwal̦o̦k naan, im ñe kwõmaroñ, kũrwaj er bwe ren m̦õñã ippam̦. Ilo am̦ naaj ãindein, kwõmaroñ kab jel̦ã bwe kõrã eo jeid im jatid me kwaar l̦õmn̦ak bwe ejjab lukkuun jouj ej ilo m̦ool, juon eo ejjookok, ak em̦m̦aan eo jeid im jatid me kwaar l̦õmn̦ak elukkuun lõñ an jããn, ejjab juon eo ej arõk m̦weiuk ak ej juon eo em̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k, ak juon baam̦le me ekkã aer rum̦wij waj ñan kweilo̦k ko rej kijenmej ium̦win jum̦ae. (Job 6:29) Alikkar, jejjab kõn̦aan ‘bõk kun̦aad ilo men ko ejjel̦o̦k ad l̦o̦k ie.’ (1 Tim. 5:13) Bõtab, em̦m̦an ñe jejel̦ã jet men ko kõn ro jeid im jatid im wãween ko rar iiooni ilo mour ko aer. Im men in emaroñ jipañ kõj bwe en l̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn er.

11. Etke eaorõk bwe em̦m̦aan ro rej lale eklejia ren lukkuun jel̦ã kajjien jiip ko?

¹¹ Eaorõk bwe em̦m̦aan ro rej lale eklejia ren lukkuun jel̦ã kajjien ro jeier im jatier me rej lale er. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Artur me ear jerbalin lol̦o̦k eklejia ko. In jeid im jatid im bar juon em̦m̦aan ej lale eklejia rar lol̦o̦k juon jeid im jatid kõrã me rel̦ak lale ear juon eo ejjookok im ejej an naan. Artur ej ba: “Jej kab jel̦ã bwe l̦eo pãleen ear jako ejjabto jãn iien eo erro ar m̦are. Meñe ewõr wãween ko reppen ear iiooni ak ear katakin im kaajjiririik ledik ro ruo nejin bwe ren rũttol̦o̦k im pen ilo tõmak. Bõtab, kiiõ ear jino tõn pilo, im ear wõr an nañinmej in bũrom̦õj. Meñe ãindein, ak yokwe eo an ñan Jeova im tõmak eo an ilo e ear kajoor wõt. Jaar kile bwe elõñ men ko jemaroñ katak jãn joñak in em̦m̦an an kõrã in jeid im jatid.” (Pil. 2:3) Em̦m̦aan in ej lol̦o̦k eklejia ear anõke joñak eo an Jeova. Jeova ejel̦ã kajjien jiip ro an im kõn joñan aer eñtaan. (Ex. 3:7) Em̦m̦aan ro rej lale eklejia renaaj maroñ jipañe jiip ko ñe relukkuun jel̦ã kajjier.

12. Ewi wãween an kar Yip Yee bõk tokjãn jãn an kar kal̦apl̦o̦k an jel̦ã kajjien juon jeid im jatid kõrã ilo eklejia eo an?

¹² Ñe kwõj kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kõn wãween an kar Kũrjin eo m̦õttam̦ me kwõj matõrtõre kar dik im rũttol̦o̦k, emaroñ l̦apl̦o̦k am̦ mel̦el̦e kõn e. L̦õmn̦ak kõn juon waanjoñak. Yip Yee juon jeid im jatid kõrã jãn Eijia ej ba: “Juon jeid im jatid kõrã ilo eklejia eo aõ ear lukkuun l̦ap ainikien ñe ej kõnnaan. Iar l̦õmn̦ak bwe ejjab lukkuun jel̦ã m̦anit. Bõtab ke iar jerbal ippãn ilo kwal̦o̦k naan, ij kab jel̦ã bwe ekõn jipañ rũtto ro jemãn im jinen ilo juon jikin wia ek. Im ear aikuj kõl̦l̦aaj ainikien ilo an kõnono  bwe en maroñ kareele ri-wia ro.” Yip Yee ej bar ba: “Iar katak bwe wãween eo bwe in mel̦el̦e kõn ro jeiũ im jatũ, ej ilo aõ kal̦apl̦o̦k aõ jel̦ã kajjier.” Jej aikuj kate kõj bwe jen maroñ jel̦ã kajjier. Meñe ãindein, ak ñe jej l̦oore naanin kakapilõk eo jãn Baibõl̦ ñan kõpel̦l̦o̦k bũruod, jej anõke Jeova eo im ej yokwe “jabdewõt armej.”​—1 Tim. 2:3, 4; 2 Kor. 6:11-13.

13. Ãinwõt an kwal̦o̦k ilo Jenesis 19:15, 16, ta eo enjel̦ ro rar kõm̦m̦ane ke Lot ear aepedped, im etke?

¹³ Ilo juon iien ekauwõtata ilo kar mour eo an, Lot ear rum̦wij in pokake naanin tõl ko an Jeova. Ear wõr ruo enjel̦ rar etal im lol̦o̦k Lot im ba ñane bwe en kadiwõjl̦o̦k baam̦le eo an jãn Sodom. Etke? Rar ba: “Kõm naaj ko̦kkure jikin kweilo̦k in.” (Jen. 19:12, 13) Jibboñõn raan eo tok juon, Lot im baam̦le eo an rekabde pãd m̦weo im̦weer. Innem enjel̦ ro rar bar kakkõl Lot. Bõtab “ear aepedped.” Jemaroñ l̦õmn̦ak bwe Lot ear jab kea, im juon eo ear jab pokake. Bõtab Jeova ear jab ebbweer in jipañe. Kõnke “[Jeova] ear tũriam̦okake e,” enjel̦ ro rar kabwijere peier im ãñinl̦o̦k baam̦le eo jãn jikin kweilo̦k eo.​—Riit Jenesis 19:15, 16, UBS.

14. Etke Jeova emaroñ kar tũriam̦okake Lot?

¹⁴ Elõñ un ko unin Jeova emaroñ kar tũriam̦okake Lot. Lot emaroñ kar m̦akoko in etal jãn ijo jikin kõnke ear mijake armej ro inabõjin jikin kweilo̦k eo. Ekar bar wõr menin kauwõtata ko. Lot emaroñ kar jel̦ã kõn kiiñ ro ruo me rar wõtlo̦k ilowaan ro̦ñ in pij ko, ilo juon kom̦lal̦ epaak. (Jen. 14:8-12) Kõnke ear wõr pãleen im nejin, Lot emaroñ kar lukkuun inepata kõn baam̦le eo an. Kobal̦o̦k ippãn men in, ear m̦weiie im emaroñ kar lukkuun em̦m̦an m̦weo im̦õn ilo Sodom. (Jen. 13:5, 6) Ealikkar bwe ejjel̦o̦k juon iaan men kein rar lel̦o̦k juon un ñan an Lot rum̦wij in pokake Jeova. Ijoke, Jeova ear jab kalimjeke bõd eo an Lot im ear watõke ãinwõt juon “ri-wãnõk.”​—2 Pit. 2:7, 8.

15. Ijello̦kun ad ekajete kõm̦m̦an ko an juon armej, ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane?

¹⁵ Ijello̦kun am̦ ekajete kõm̦m̦an ko an juon armej, kate eok joñan wõt am̦ maroñ ñan mel̦el̦e kõn eñjake ko an. Juon jeid im jatid kõrã  ilo Europe etan Veronica, ear kajjioñ kõm̦m̦ane men in. Ej ba: “Ear ãinwõt ñe ear nana tam̦m̦win juon jeid im jatid kõrã aolep iien. Aolep iien ej kamakel̦o̦k iaan jãn ro jet. Jet iien imijak in kepaake e. Bõtab iar l̦õmn̦ak ippa make, ‘Ñe en kar ña eo, in kar aikuj juon m̦õtta.’ Innem iar pepe in kajjitõk ippãn ejet an mour. Im ear jino kõpel̦l̦o̦k bũruon! Kiiõ el̦apl̦o̦k aõ mel̦el̦e kõn e.”

16. Etke jej aikuj jar im kajjitõk jipañ ñan kal̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k tũriam̦o?

¹⁶ Eo wõt im elukkuun mel̦el̦e kõn kõj ej Jeova. (JK. 15:11) Innem kwõn kajjitõk ippãn bwe en jipañ eok kalimjek ro jet ãinwõt an kalimjek er im ñan jel̦ã kilen kwal̦o̦k tũriam̦o ñan er. Jar ear jipañ juon jeid im jatid kõrã etan Anzhela bwe en jel̦ãl̦o̦k kwal̦o̦k tũriam̦o. Juon jeid im jatid kõrã ilo eklejia eo an Anzhela ekar jino oktak im juon eo me epen an karõk an ippãn. Ej kwal̦o̦k bũruon im ba: “En kar lukkuun pidodo ñan kõrraate in jeid im jatid im jab el̦l̦o̦k ñane. Bõtab iar kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ eõ bwe in mel̦el̦e kõn eñjake ko an kõrã in jeid im jatid.” Jeova ear ke uwaake jar eo an Anzhela? Ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Kom̦ro ad jerbal ippãn doon ilo kwal̦o̦k naan im ãlikin, kom̦ro ar bwebwenato ium̦win elõñ awa ko. Iar roñjake e im kwal̦o̦k tũriam̦o. Kiiõ el̦apl̦o̦k aõ yokwe e, im em̦õj aõ peek ippa make ñan jipañe.”

17. Ta eo jej aikuj peek ippãd make ñan kõm̦m̦ane?

¹⁷ Kwõjjab maroñ kããlõt wõn iaan ro jeim̦ im jatũm̦ ej tõllo̦kier ñan am̦ kwal̦o̦k tũriam̦o ñan er. Aolepeer rej iioon apañ ko ãinwõt kar Jona, Ilaija, Hegar, im Lot. Im ekkã an apañ kein rej iiooni wal̦o̦k jãn aer kar make bõktok ioer. Ilo m̦ool, kõj aolep ewõr iien ko jaar bar kõm̦m̦ane men in. Kõn men in, ekkar bwe Jeova en kajjitõk ippãd bwe jen kwal̦o̦k ad mel̦el̦e im l̦õmn̦ak kõn eñjake ko an doon. (1 Pit. 3:8) Ñe jej pokake Jeova, jej bõk kun̦aad im kõm̦m̦an bwe baam̦le in ad ejejuwaan me er aolep im oktak jãn doon, ren bõrokuk. Innem jen peek ippãd make ñan roñjake, mel̦el̦e, im kwal̦o̦k tũriam̦o ñan ro jeid im jatid.