1. Ta eo jej lukkuun tõmak?

 ÃINWÕT armej ro an Jeova, jejel̦ã bwe ej yokwe kõj im ekõn̦aan bwe jen m̦õn̦õn̦õ kõn juon mour eo em̦m̦antata. (Rom 8:35-39) Jej bar lukkuun tõmak bwe aolep iien jej bõk tokjãn jãn naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ ñe jej jerbali. (Ais. 48:17, 18) Bõtab ta el̦aññe jej iioon apañ ko jaar jab kõtmãni?

2. Apañ ta ko jemaroñ iiooni, im ta ko apañ kein remaroñ kõm̦m̦an ad l̦õmn̦ak kaki?

² Aolep ri-karejar ro an Jeova rej iioon apañ ko. Ñan waanjoñak, juon iaan ro ilo baam̦le eo ad emaroñ kõm̦m̦ane juon men me ej kainepataik kõj. Emaroñ wõr ippãd nañinmej ko rel̦l̦ap me remaroñ kõm̦m̦an bwe en jab lõñ men ko jemaroñ kõm̦m̦ani ilo ad jerbal ñan Jeova. Jemaroñ iioon jorrããn ko rekabũrom̦õjm̦õj me rej wal̦o̦k jãn l̦añ ko rel̦l̦ap ak men ko ãierl̦o̦kwõt. Ak ro jet remaroñ jum̦ae ak kaeñtaan kõj kõn tõmak eo ad. Ñe jej jelm̦ae apañ rot kein, jemaroñ l̦õmn̦ak im ba: ‘Etke men in ej wal̦o̦k ñan ña? Ewõr ke men en̦ ebõd iar kõm̦m̦ane? Men in ej ke mel̦el̦ein bwe Jeova ejjab buñbũruon ippa?’ Em̦õj ke am̦ bõk l̦õmn̦ak rot kein? El̦aññe aet, jab ebbweer. Elõñ iaan ri-karejar ro an Jeova retiljek rar bar bõk ejja eñjake kein wõt.​—Sam 22:1, 2; Hab. 1:2, 3.

3. Ta eo jemaroñ katak jãn Sam 34:19?

³ Riit Sam 34:19. Lale ruo boin ko raorõk ilo eoon in: (1) Ro rem̦m̦an ak ro rewãnõk rej iioon apañ ko. (2) Jeova ej lo̦mo̦o̦ren kõj jãn apañ ko ad. Ewi wãween an Jeova lo̦mo̦o̦ren kõj? Juon wãween ej ilo an jipañ kõj ñan bõk juon l̦õmn̦ak epel̦an kõn mour ilo jukjukun pãd in. Meñe Jeova ej kallim̦ur bwe jenaaj lañlõñ ilo ad karejar ñane, ak ejjab kallim̦ur bwe jeban iioon apañ ko ilo mour ko ad kiiõ. (Ais. 66:14) Ej rõjañ kõj bwe  jen l̦õmn̦ak wõt kõn ilju im jekl̦aj eo ad—iien eo me jenaaj bõk mour eo ekõn̦aan bwe jen m̦õn̦õn̦õ kake ñan indeeo. (2 Kor. 4:16-18) Ilo tõre in, ej jipañ kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñane kajjojo raan.​—Lia. 3:22-24.

4. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

⁴ Jen kiiõ etale men ko jemaroñ katak jãn joñak ko an ri-karejar ro retiljek an Jeova ilo tõre ko ilo Baibõl̦ im ilo raan kein ad. Ãinwõt ad naaj katak, jemaroñ iioon apañ ko me jejjab kõtmãni. Bõtab ñe jej atartar ioon Jeova, enaaj aolep iien jipañ kõj. (Sam 55:22) Ilo ad etali waanjoñak kein, kajjitõk ippam̦ make: ‘En kar ewi wãween aõ em̦m̦akũt ñe in kar iioon juon wãween me ej ãinl̦o̦kwõt wãween in? Ewi wãween an joñak kein kal̦apl̦o̦k aõ lõke Jeova? Ta ko ij katak jãn joñak kein me imaroñ jerbale ilo mour e aõ?’

5. Ta wãween ko reppen Jekob ear jelm̦aiki kõn wõt Leban? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

⁵ Ri-karejar ro an Jeova ilo tõre ko ilo Baibõl̦ rar jelm̦ae wãween ko reppen me rar jab kõtmãni. L̦õmn̦ak kõn Jekob. Jemãn ear jiroñe bwe en bõk juon pãleen jãn lim̦aro nejin Leban, juon iaan ro nukwier me ej kabuñ ñan Anij. Im jemãn Jekob ear kallim̦ur ñane bwe Jeova enaaj lukkuun kõjeraam̦m̦ane. (Jen. 28:1-4) Innem Jekob ear pokake im kõm̦m̦ane men eo ejim̦we. Ear em̦m̦akũt jãn ãneen Kenan im etal ñan m̦weo im̦õn Leban, eo me ear wõr ruo nejin kõrã—Lia im Rejel. Jekob ear yokwe Rejel, kõrã eo ediktata nejin Leban, im ear m̦õn̦õn̦õ in jerbal ñan Leban ium̦win jimjuon iiõ m̦okta jãn an m̦areiki Rejel. (Jen. 29:18) Bõtab ejjab eñin men eo ear wal̦o̦k. Leban ear m̦on̦e Jekob im kõm̦m̦an bwe en m̦areiki lio nejin erũttotata, Lia. Leban ear kõtl̦o̦k an Jekob m̦areiki Rejel juon wiik tokãlik, ijoke ear aikuj jerbal ñane bar jimjuon iiõ. (Jen. 29:25-27) Ear bareinwõt jab jim̦we wãween an Leban kõm̦m̦an peejnej ippãn Jekob. Ilo m̦ool, ear nana an Leban kõm̦m̦an ñan Jekob ium̦win 20 iiõ ko!—Jen. 31:41, 42.

6. Ta apañ ko jet Jekob ear aikuj kijenmej kaki?

⁶ Jekob ear bar aikuj kijenmej ium̦win apañ ko jet. Ear lukkuun lõñ ro uwaan baam̦le eo an, bõtab l̦õm̦aro nejin rar jab aolep iien aenõm̦m̦an ippãn doon. Joñan, rar wiakake l̦eo jatier Josep bwe en juon ri-kõm̦akoko. Ruo iaan l̦õm̦aro nejin Jekob, Simeon im Livai, rar ko̦kkure etan baam̦le eo aer im kattoone ãt eo etan Jeova. Ejjab men in wõt, ak lio pãleen Jekob me ejitõnbõro ippãn, Rejel, ear mej ke ear kõl̦otake ajri eo nejierro kein karuo. Im kõnke ear wõr juon ñũta el̦ap, Jekob ekar aikuj em̦m̦akũt ñan ãneen Ijipt ke ear juon l̦al̦l̦ap.​—Jen. 34:30; 35:16-19; 37:28; 45:9-11, 28.

7. Ewi wãween an kar Jeova kaalikkar ñan Jekob bwe Ear buñbũruon ippãn?

⁷ Meñe Jekob ear iiooni aolep wãween kein reppen, ak ear jab jako an lõke Jeova im kallim̦ur ko An. Kõn men in, Jeova ear kaalikkar ñan Jekob bwe Ear buñbũruon ippãn. Ñan waanjoñak, meñe Leban ear m̦on̦e Jekob im ear jab jim̦we wãween an kõm̦m̦an ñane, ak Jeova ear kõjeraam̦m̦ane Jekob ilo an lel̦o̦k ñane elõñ m̦weiuk im menninmour ko. Im baj l̦õmn̦ak kõn joñan an kar Jekob kam̦m̦oolol Jeova ke ear bar iioone Josep—l̦eo nejin me ear l̦õmn̦ak bwe em̦õj an mej elõñ iiõ ko remootl̦o̦k! Kõnke Jekob ear lukkuun epaake Jeova, men in ear jipañe ñan lo tõprak ilo an kijenmej ium̦win apañ kein an. (Jen. 30:43; 32:9, 10; 46:28-30) Ñe jej dãpij juon jem̦jerã epaak ippãn Jeova, kõj bareinwõt jemaroñ lo tõprak ilo ad kijenmej ium̦win apañ ko jaar jab kõtmãni bwe renaaj wal̦o̦k.

8. Ta eo Kiiñ Devid ear kõn̦aan kõm̦m̦ane?

⁸ Kiiñ Devid ear jab maroñ kõm̦m̦ane aolep  men ko ear kõn̦aan kõm̦m̦ani ilo an karejar ñan Jeova. Ñan waanjoñak, Devid ear lukkuun kõn̦aan kalõke juon tampel̦ ñan Anij eo an. Ear kwal̦o̦k kõn̦aan in an ñan ri-kanaan Netan. Netan ear uwaake im ba: “Kwõn kõm̦m̦an aolepen men ko ilo bũruom̦, bwe Anij ej pãd ippam̦.” (1 Kro. 17:1, 2) Ejjel̦o̦k pere bwe naan kein rar lukkuun kõketak Devid. Bõlen ear kajju jino kõm̦m̦an karõk ñan kõm̦m̦ane jerbal in el̦ap.

9. Ewi wãween an kar Devid em̦m̦akũt ke ear roñ juon ennaan me emaroñ kar kabũrom̦õje?

⁹ Bõtab ejjabto tokãlik, ri-kanaan eo an Jeova ear bar jepl̦aak im kwal̦o̦k juon ennaan me emaroñ kar kabũrom̦õj Devid. ‘Ilo boñõn eo’ wõt, Jeova ear ba ñan Netan bwe ejjab Devid eo enaaj kalõke tampel̦ eo, bõtab juon iaan l̦õm̦aro nejin enaaj kõm̦m̦ane men in. (1 Kro. 17:3, 4, 11, 12) Ewi wãween an kar Devid em̦m̦akũt ke ear roñ ennaan in? Ear ukot mejãnkajjik eo an. Ear kate ñan kõpooje jããn ko im men ko kõbwebweien tampel̦ eo me l̦eo nejin, Solomon, enaaj aikuji ñan kadedeikl̦o̦k jerbal in.​—1 Kro. 29:1-5.

10. Ewi wãween an kar Jeova kõjeraam̦m̦an Devid?

¹⁰ Ãlikin wõt an kar Jeova ba ñan Devid bwe ejjab e eo enaaj kalõke tampel̦ eo, Ear kõm̦m̦ane juon bujen ippãn. Jeova ear kallim̦ur ñan Devid bwe juon iaan ro ineen enaaj tõl ñan indeeo. (2 Sa. 7:16) Ilo lal̦ eo ekããl ilo naaj Juon To̦ujin Iiõ Ko, Devid enaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñe ejel̦ã bwe Kiiñ eo, Jesus, ej juon iaan ro ineen! Bwebwenato in ej jipañ kõj ñan kile bwe meñe jejjab maroñ kõm̦m̦ani aolep men ko jekõn̦aan kõm̦m̦ani ilo ad jerbal ñan Jeova, ak Anij eo ad emaroñ kõjeraam̦m̦an kõj kõn men ko jet me jaar jab kõtmãne kaki.

11. Ta jeraam̦m̦an eo Kũrjin ro jinoin rar loe meñe Aelõñ eo an Anij ear jab itok ilo iien eo rar kõtmãne? (Jerbal 6:7) 

¹¹ Kũrjin ro jinoin rar jelm̦ae apañ ko rar jab kõtmãne kaki. Ñan waanjoñak, rar lukkuun kijooror ñan an Aelõñ eo an Anij itok, bõtab rar jab jel̦ã ñããt eo enaaj itok. (Jrb. 1:6, 7) Innem, ta eo rar kõm̦m̦ane? Rar poub ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Ke ear ajeeded ennaan eo em̦m̦an, rar maroñ lo kõn mejãer bwe Jeova ej kõjeraam̦m̦an aer kate er.​—Riit Jerbal 6:7.

12. Ta ko Kũrjin ro jinoin rar kõm̦m̦ani ke ear wal̦o̦k juon ñũta?

¹² Juon iien, “juon ñũta el̦ap [ear wal̦o̦k] ilo aolepen ãneo.” (Jrb. 11:28) Ñũta in ear bareinwõt jelõt Kũrjin ro jinoin. Baj pijaikl̦o̦k m̦õk ewi joñan an kar ñũta in el̦ap jelõt er. Ejjel̦o̦k pere bwe bõran baam̦le ro rar inepata kõn wãween aer naaj kabwe aikuj ko an baam̦le ko aer. Im ta kõn jo̦dikdik ro me rar pepe in kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo aer karejar ñan Jeova? Remaroñ ke kar l̦õmn̦ak bwe rar aikuj lem̦aanl̦o̦k bũl̦ããn kein aer? Jekdo̦o̦n ta wãween ko rar iiooni, ak Kũrjin rein rar kõm̦m̦an ukoktak. Rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan ilo jabdewõt wãween remaroñe, im rar m̦õn̦õn̦õ in jipañ rũttõmak ro m̦õttaer ilo Judia kõn men ko ewõr ippãer.​—Jrb. 11:29, 30.

13. Ta jeraam̦m̦an ko Kũrjin ro rar loi ilo iien eo ear wal̦o̦k ñũta eo?

¹³ Ta jeraam̦m̦an ko Kũrjin ro rar loi ilo iien eo ear wal̦o̦k ñũta eo? Ro me rar bõk kein jipañ ko rar maroñ loe an Jeova jipañ er. (Matu 6:31-33) Ejjel̦o̦k pere bwe remaroñ kar eñjake aer epaakel̦o̦k rũttõmak ro m̦õttaer me rar jipañ er. Im ro rar jabawõt ak jipañ ilo wãween ko jet rar lo m̦õn̦õn̦õ eo ej itok jãn ad lel̦o̦k. (Jrb. 20:35) Jeova ear kõjeraam̦m̦an er aolep ke rar kõm̦m̦an ukoktak ñan wãween ko rekããl rar iiooni.

14. Ta eo ear wal̦o̦k ñan Barnebas im rijjilõk Paul, im ta tõprak ko rar loi? (Jerbal 14:21, 22)

¹⁴ Ekkã an kar ro jet jum̦ae im kaeñtaan Kũrjin ro jinoin, jet iien ilo iien ko rar jab  kõtmãni. L̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan Barnebas im rijjilõk Paul ke rar kwal̦o̦k naan ilo Listra. Ilo jinoin, armej ro rar karwaineneik er im roñjake er. Bõtab tokãlik, ri-jum̦ae ro “rar kareel jarlepju eo,” im jet iaan armej ro me rar karwaineneik er rar oktak im kade Paul im ipere ñan nabõjin bukwõn eo kõnke rar l̦õmn̦ak bwe emej. (Jrb. 14:19) Meñe ãindein, ak Barnebas im Paul rar etal ñan jikin ko jet im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer kwal̦o̦k naan. Ta tõprak ko rar loi? Rar “jipañ elõñ armej ñan erom ri-kal̦oor,” im naan ko aer im joñak ko aer rar kõkajoore rũttõmak ro m̦õttaer. (Riit Jerbal 14:21, 22) Elõñ rar bõk tokjãn jãn joñak eo an Barnebas im Paul kõnke rar jab ebbweer meñe ro jet rar jum̦ae im kaeñtaan er. El̦aññe jejjab ebbweer im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ad kõm̦m̦ane jerbal eo Jeova ej kajjitõk kõj ñan kõm̦m̦ane, jenaaj lo jeraam̦m̦an.

15. Ta eo kwõj katak jãn joñak eo an Jeid im Jatid A. H. Macmillan?

¹⁵ M̦okta jãn 1914 eo, armej ro an Jeova rar lukkuun kõtmãne bwe jet men renaaj wal̦o̦k. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn Jeid im Jatid A. H. Macmillan. Ãinwõt elõñ iaan ro ilo tõre eo, Jeid im Jatid Macmillan ear l̦õmn̦ak bwe m̦õttan jidik enaaj bõk jinõkjeej eo an ñan mour ilañ. Ilo Jeptõm̦ba 1914, ke ear kõm̦m̦ane juon katak ear ba: “Bõlen eñin katak eo ãliktata inaaj kwal̦o̦ke.” Bõtab alikkar bwe katak in ear jab katak eo an ãliktata. Tokãlik Jeid im Jatid Macmillan ear je im ba: “Bõlen em̦õkaj an jet iaad l̦õmn̦ak bwe jenaaj kajju etal ñan lañ.” Ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Men eo jen kar kõm̦m̦ane ej poub wõt ilo jerbal eo an Irooj.” Eñin men eo Jeid im Jatid Macmillan ear kõm̦m̦ane. Ear kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Ear bõk jeraam̦m̦an eo ñan kõketak elõñ iaan ro jeid im jatid me rar kalbuuj kõn aer jab bõk kun̦aaer ilo m̦akũtkũt ko an kien. Im ear keini an pãd ilo kweilo̦k ko an eklejia, im ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane men in meñe ilo tõre ko ear lukkuun rũtto. Ewi wãween an kar Jeid im Jatid Macmillan bõk tokjãn jãn an poub wõt ilo jerbal eo an Jeova ke ear kõttare jinõkjeej eo an? Ejjabto m̦okta jãn an kar mej ilo 1966 eo, ear je im ba: “Rainin, tõmak eo aõ ej kajoor wõt, ejjañin m̦õjn̦o̦l̦o̦k.” Elukkuun em̦m̦an joñak in an ñan ad anõke—el̦aptata ñe eto ad kijenmej jãn joñan eo jaar kõtmãne!—Hib. 13:7.

16. Ta wãween eo epen Herbert Jennings im lio pãleen rar jab kõtmãne bwe renaaj iioone? (Jemes 4:14)

¹⁶ Elõñ iaan armej ro an Jeova rej kijenmej kõn nañinmej ko me rar jab kõtmãni. Ñan waanjoñak, ilo bwebwenato eo an Jeid im Jatid Herbert Jennings, b ear kõnono kõn wãween an kar erro lio pãleen lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke rar jerbal ãinwõt mijinede ro ilo Ghana. Bõtab ãlikin jet iien, kar lo bwe ewõr juon an nañinmej in kõmãlij. Jeid im Jatid Jennings ear ãlijtok naan ko jãn Jemes 4:14 im kõmel̦el̦eik bwe wãween eo ekããl ear iioone, ej juon “ilju” erro ear jab kõtmãne kake. (Riit.) Ear je im ba: “Kõm̦ro ear kile bwe kõm̦ro ejjab maroñ pãdwõt ilo Ghana, innem kõm̦ro ear kõm̦m̦an karõk ñan em̦m̦akũt jãn ijin im jãn elõñ iaan ro m̦õttad im bar jepl̦aak ñan Canada [bwe in taktõ].” Jeova ear jipañ Jeid im Jatid Jennings im lio pãleen ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñane ilo tiljek meñe rar iioone wãween in epen.

17. Ewi wãween an kar joñak eo an Jeid im Jatid Jennings jipañ rũttõmak ro jeid im jatid?

¹⁷ An kar Jeid im Jatid Jennings lukkuun kwal̦o̦k kõn wãween ko ear iioone ilo  bwebwenato eo an ear l̦ap an jipañ ro jet. Juon jeid im jatid kõrã ear je im ba: “Ij kab riiti juon bwebwenato me elukkuun tõpar bũruõ. . . . Ke iar riit kõn wãween an kar Jeid im Jatid Jennings aikuj etal jãn jerbal eo an ãinwõt juon mijinede bwe en taktõ, men in ear jipañ eõ bwe en pel̦an wãween aõ l̦õmn̦ak kõn wãween eo ij iioone.” Bareinwõt, juon jeid im jatid em̦m̦aan ear je im ba: “Ãlikin aõ kar jerbal ãinwõt juon eo ej lale eklejia ium̦win joñoul iiõ, iar aikuj bõjrak jãn jerbal in kõnke iar bõk juon nañinmej ilo kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. Iar lukkuun ebbweer kõnke iar l̦õmn̦ak bwe iar jab kajejjete jerbal eo aõ, kõn men in ekkã an kar pen aõ riiti bwebwenato ko an ro jeid im jatid. . . . Ak iar lukkuun bõk kõketak jãn an kar Jeid im Jatid Jennings kijenmej wõt.” Men in ej kakeememej kõj bwe ñe jej kijenmej wõt ium̦win apañ ko jaar jab kõtmãni, jemaroñ kõketak ro jet. Meñe jemaroñ iioon wãween ko me jaar jab kõtmãne im rej kõm̦m̦an bwe en oktak mour ko ad, ej wõr wõt ad maroñ ñan likũt juon joñak em̦m̦an kõn tõmak im kijenmej ñan ro jet.​—1 Pit. 5:9.

18. Ta eo kwõj katak jãn joñak eo an juon kõrã ilo Nigeria me emej l̦eo pãleen, ãinwõt an wal̦o̦k ilo pija in me ej juon waanjoñak kõn wãween in?

¹⁸ Apañ ko rel̦l̦ap me rej wal̦o̦k ilo lal̦ in, ãinwõt nañinmejin COVID-19, em̦õj aer jelõt elõñ iaan armej ro an Jeova. Ñan waanjoñak, ear lukkuun dik joñan m̦õñã im jããn ko ippãn juon jeid im jatid kõrã ilo Nigeria me emej l̦eo pãleen. Juon jibboñ, leddik eo nejin ear kajjitõk ippãn ta eo erro enaaj m̦õñã ãlikin aer kõmaate rice eo kijeirro. Kõrã eo jeid im jatid ear ba ñan ledik eo nejin bwe ejjel̦o̦k jããn im emaat m̦õñã, innem rej aikuj anõke joñak eo an kõrã eo emej l̦eo pãleen jãn Zarepat—mel̦el̦ein bwe erro ej aikuj kõpooje m̦õñã eo kijeirro ãliktata innem lõke bwe Jeova enaaj kabwe aikuj ko aerro. (1 Kñ. 17:8-16) M̦okta jãn aer maroñ l̦õmn̦ak kõn ta eo renaaj m̦õñã in raelep ilo raan eo, rũttõmak ro jeid im jatid  rar bõkl̦o̦k kijeirro m̦õñã. Joñan m̦õñã eo rar bõkl̦o̦k ear bwe ñan aerro m̦õñã ium̦win elõñl̦o̦k jãn ruo wiik. Kõrã eo jeid im jatid ear ba bwe ear jab kile bwe Jeova ear lukkuun roñjake ta eo ear ba ñan ledik eo nejin. Aet, ñe jej atartar ioon Jeova, apañ ko jej iiooni me jaar jab kõtmãni remaroñ karuwaakl̦o̦k kõj ñan E.​—1 Pit. 5:6, 7.

19. Ta wãween ko reppen Aleksey Yershov ear kijenmej kaki ikijjeen jum̦ae?

¹⁹ Ilo iiõ ko remootl̦o̦k, elõñ iaan ro jeid im jatid rar kijenmej kõn an ro jet jum̦ae im kaeñtaan er, juon men me remaroñ jab kõtmãne. L̦õmn̦ak kõn Jeid im Jatid Aleksey Yershov me ej jokwe ilo Russia. Ke Jeid im Jatid Yershov ear peptaij ilo kar 1994 eo, armej ro an Jeova ilo jikin in rar anemkwõj ilo jet wãween ko. Bõtab elõñ iiõ tokãlik, ear oktak mour ñan armej ro an Jeova ilo Russia. Ilo kar 2020 eo, kar kajju del̦o̦ñl̦o̦k ñan m̦weo im̦õn Jeid im Jatid Yershov im pukot men ko ñan n̦aruon, im kar bõk elõñ iaan men ko m̦weien. Jejjo allõñ tokãlik, kien eo ear liaakel̦o̦ke ñan im̦õn ekajet eo. Ejjab men in wõt, ak unin aer kar liaakel̦o̦ke ej kõnke juon iaan rũkkatak ro an ear rekoote aerro katak, bõtab armej in ear juon eo me ear riabin kwal̦o̦k an itoklimo in katak Baibõl̦ ium̦win juon iiõ. Juon men ekanooj in nana!

20. Ewi wãween an Jeid im Jatid Yershov kõkajoore jem̦jerã eo an ippãn Jeova?

²⁰ Ewõr ke tokjãn ko rem̦m̦an rar wal̦o̦k jãn an Jeid im Jatid Yershov iiooni wãween kein reppen? Aet. Jem̦jerã eo an ippãn Jeova ekajoorl̦o̦k. Ej ba, “Ekutkutl̦o̦k am̦ro lio pãleõ jar ippãn doon. Ij kile bwe iban kar maroñ kijenmej ium̦win wãween in epen ñe ejjab kõn jipañ eo an Jeova.” Ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Katak ippa make ej jipañ eo ñan tarin̦aeik l̦õmn̦ak ko rekabbweerer. Ij kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñak ko an ro retiljek ilo iien ko etto. Elukkuun lõñ bwebwenato ko ilo Baibõl̦ me rej kwal̦o̦k aorõkin ad ineem̦m̦an wõt im lõke Jeova.”

21. Ta eo jaar katak ilo katak in?

²¹ Ta eo jaar katak ilo katak in? Jet iien jej iioon apañ ko jejjab kõtmãni ilo jukjukun pãd in. Meñe ãindein, ak aolep iien Jeova ej jipañ ri-karejar ro an ñe rej atartar ioon. Ãinwõt an wal̦o̦k ilo eoon eo me ej unin tõl eo an katak in, “elõñ eñtaan an ro rem̦m̦an [ak ro rewãnõk, NW], a Jeova ej lo̦mo̦o̦r er jãn er otemjej.” (Sam 34:19) Jen wõnm̦aanl̦o̦k im l̦õmn̦ak wõt, jab kõn apañ ko ad, ak kõn wãween an Jeova jipañ kõj kijenmej. Innem ãinwõt rijjilõk Paul, jenaaj maroñ ba: “Imaroñ in kõm̦m̦an men otemjej ikijjeen eo ej letok kajoor ñan ña.”—Pil. 4:13.