Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

KATAK 14

AL 56 Kwõn Kããlõt M̦ool Eo

“Rũttol̦o̦k ilo Tõmak”

“Rũttol̦o̦k ilo Tõmak”

“Jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate kõj ñan ad rũttol̦o̦k ilo tõmak.”HIB. 6:1.

UNIN KATAK IN

Lale wãween an juon Kũrjin me erũtto ilo tõmak aikuj l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ilo juon wãween ekkar ñan ankilaan Anij im kõm̦m̦ani jokãlõt ko remãlõtlõt.

1. Ta eo Jeova ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane?

 JUON iaan iien ko me el̦ap an bõktok lem̦õn̦õn̦õ ñan ruo rippãlele ej ñe ej l̦otak juon nejierro ajri im em̦m̦an ãjmour eo an. Meñe el̦ap an rũtto ro jemãn im jinen yokwe ajri eo nejierro ej kab l̦otak, ak rejjab kõn̦aan bwe en juon niñniñ ñan indeeo. Ilo m̦ool, ren kar lukkuun inepata el̦aññe ear jab rũttol̦o̦k. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, meñe Jeova em̦õn̦õn̦õ ñe jej bõk buñtõn ne eo m̦oktata im katak kõn e, bõtab ejjab kõn̦aan bwe jen dik wõt ilo tõmak. (1 Kor. 3:1) Ijello̦kun men in, ekõn̦aan bwe jen Kũrjin ro rej “rũtto” ilo tõmak.—1 Kor. 14:20.

2. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

2 Ta mel̦el̦ein ñe juon Kũrjin ej rũtto ilo tõmak? Ewi wãween an juon maroñ rũttol̦o̦k ilo tõmak? Ewi wãween an ekkan ko reppen ilo kõkkar maroñ jipañ juon bwe en rũttol̦o̦k ilo tõmak? Im etke jej aikuj kõjparok bwe en jab tarjen joñan ad lõke kõj make? Ilo katak in, jenaaj etali uwaak ko ñan kajjitõk kein.

TA MEL̦EL̦EIN ÑE JUON KŨRJIN EJ RŨTTO ILO TÕMAK?

3. Ta mel̦el̦ein ñe juon Kũrjin ej rũtto ilo tõmak?

3 Ilo Baibõl̦ eo, naanin Grik eo me kar ukote ñan ‘rũtto’ emaroñ bar mel̦el̦ein “rũtto ilo kõl̦mãnl̦o̦kjen̦,” “weeppãn,” im “likiio.” a (1 Kor. 2:6) Ãinwõt an juon niñniñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rũttol̦o̦k m̦ae iien erũtto, kõj bareinwõt jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rũttol̦o̦k ilo tõmak. Bõtab meñe em̦õj ad kõttõpare mejãnkajjik in, jejjab aikuj bõjrak jãn ad wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rũttol̦o̦k ilo tõmak. (1 Tim. 4:15) Kõj aolep ekoba ro reddik remaroñ erom ro rerũtto ilo tõmak. Bõtab ta eo ej kaalikkar bwe juon ej rũtto ilo tõmak?

4. Ta eo ej kaalikkar bwe juon ej rũtto ilo tõmak?

4 Juon Kũrjin me erũtto ilo tõmak ej juon eo ej mour ekkar ñan aolep kien ko an Anij, im ejjab ekkããlel kien ta ko ekõn̦aan l̦oori. Alikkar bwe kõnke ejjab weeppãn enaaj kõm̦m̦an wõt bõd. Meñe ãindein, ak ej kwal̦o̦k ilo wãween an mour kajjojo raan bwe wãween an l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ej ekkar ñan ankilaan Anij. Ej kõn̦ak mour eo ekããl im ej kate aolep iien ñan kõm̦m̦an bwe wãween an l̦õmn̦ak en bõrokuk ippãn wãween an Anij l̦õmn̦ak. (Eps. 4:​22-24) Em̦õj an kammineneik e make ñan kõm̦m̦ani pepe ko remãlõtlõt me rej pedped ioon kien im naanin kakapilõk ko an Jeova. Kõn men in, ejjab aikuji juon laajrak eaetok me eobrak kõn kakien ko ñan ba ñane ta eo en kõm̦m̦ane im jab kõm̦m̦ane. Ñe ej kõm̦m̦ane juon jokãlõt, ejel̦ã irooj ioon e make bwe en maroñ kajejjete jokãlõt eo an.—1 Kor. 9:​26, 27.

5. Ta menin kauwõtata ko juon Kũrjin me ejjab rũttol̦o̦k ilo tõmak emaroñ iiooni? (Epesõs 4:​14, 15)

5 Ijo turãjet, emaroñ pidodo an juon Kũrjin me ejjab rũttol̦o̦k ilo tõmak po jãn an ro jet “m̦on̦e” im kwal̦o̦k “riab im etao.” Emaroñ bar po kõn mel̦el̦e ko me ejjel̦o̦k pedpedier im jãn ro rar kabuñ ñan Jeova m̦okta bõtab kiiõ rej jum̦ae. b (Riit Epesõs 4:​14, 15.) Emaroñ pidodo an ebbanban, kõm̦m̦an akwããl, l̦õkatip, ak po ilo menin kapo ko.—1 Kor. 3:3.

6. Etke jemaroñ keidi ad rũttol̦o̦k ilo tõmak ippãn an juon ajri rũttol̦o̦k? (Bar lale pija eo.)

6 Ãinwõt kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, Baibõl̦ eo ej keidi an juon Kũrjin rũttol̦o̦k ilo tõmak ippãn an juon ajri rũttol̦o̦k im erom juon rũtto. Juon ajri ejjab lukkuun l̦ap an lol̦o̦kjen̦, kõn men in ej aikuji an juon rũtto kõjparoke im lale. Ñan waanjoñak, juon jinen emaroñ kajjitõk ippãn ledik eo nejin bwe en jibwe pein ilo aerro etetal ilo ial̦ eo l̦o̦k ñan jait eo juon. Ilo an ledik eo rũttol̦o̦k, jinen emaroñ kõtl̦o̦k an etetal ilo ial̦ eo make iaan, bõtab enaaj kakeememeje wõt bwe en lale wa. Bõtab ñe ledik eo erũtto, emake jel̦ã kõjparok e make ilo ial̦ eo. Ãinwõt an ajri ro aikuj jipañ jãn rũtto ro bwe ren kõjparok er jãn menin kauwõtata ko, Kũrjin ro rejjañin rũtto ilo tõmak rej aikuj jipañ jãn ro rerũtto ilo tõmak ñan kõjparok er jãn men ko remaroñ ko̦kkure tõmak eo aer im ñan jipañ er kõm̦m̦ani pepe ko remãlõtlõt. Ijoke, ñe Kũrjin ro me rerũtto ilo tõmak rej aikuj kõm̦m̦ane juon pepe, rej lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ bwe ren bõk l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn wãween eo rej iioone. Innem tokãlik, rej jerbale men eo rar katak kake.

Kũrjin ro me rejjañin rũtto ilo tõmak rej aikuj katak kilen kõm̦m̦ani pepe ko remãlõtlõt ikijjeen aer jerbali naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦ (Lale pãrokõrããp 6)


7. Kũrjin ro me rerũtto ilo tõmak rej ke aikuj jipañ jãn ro jet?

7 Men in ej ke mel̦el̦ein bwe juon Kũrjin erũtto ilo tõmak ejjab aikuj jipañ jãn jabdewõt armej? Jaab. Jet iien ro rerũtto ilo tõmak rej bar aikuj kajjitõk jipañ jãn ro jet. Bõtab juon eo me ejjañin rũttol̦o̦k ilo tõmak emaroñ kõtmãne bwe ro jet ren ba ñane ta eo en kõm̦m̦ane ak bwe ren kõm̦m̦ane juon pepe me e make ej aikuj kõm̦m̦ane. Ijoke, juon Kũrjin me erũtto ilo tõmak enaaj kajjitõk jipañ jãn ro el̦ap mãlõtlõt im imminene ko ippãer, ak ilo ejja iien eo wõt ej kile bwe Jeova ej kõtmãne bwe en “make ineek eddo ko an.”—Gal. 6:5.

8. Ewi wãween an Kũrjin ro rerũtto ilo tõmak oktak jãn doon?

8 Ãinwõt an rũtto ro oktak paotokier jãn doon, emaroñ oktak kadkad ko kadkadin Kũrjin ro rerũtto ilo tõmak jãn doon. Ñan waanjoñak jet remaroñ lukkuun mãlõtlõt, jet remaroñ lukkuun peran, ak ro jet remaroñ lukkuun jouj ak tũriam̦o. Innem, ñe ruo Kũrjin rerũtto ilo tõmak rej iioone wãween ko me rej ãinl̦o̦kwõt juon, erro maroñ kõm̦m̦ane juon pepe me ej ekkar ñan Baibõl̦ bõtab reoktak jãn doon. Ekkã an wal̦o̦k men in ñe Kũrjin ro rej aikuj kõm̦m̦ani jokãlõt ko me rej ekkar ñan bõklõkõt ko aer. Ilo an Kũrjin ro kile men in, rej kõjparok er jãn aer ekajete doon ñe pepe ko aer rej oktak jãn doon. Ijello̦kun aer ãindein, rej l̦õmn̦ak wõt kõn aer bõrokuk ippãn doon.—Rom 14:10; 1 Kor. 1:10.

EWI WÃWEEN AN JUON MAROÑ RŨTTOL̦O̦K ILO TÕMAK?

9. Jej ke make kajju rũttol̦o̦k ilo tõmak? Jouj im kõmel̦el̦e.

9 Ilo an mootl̦o̦k iien, juon ajri enaaj rũttol̦o̦k, ak eoktak jidik ippãn juon Kũrjin. Eban make kajju rũttol̦o̦k ilo tõmak. Ñan waanjoñak, Kũrjin ro ilo Korint rar m̦õn̦õn̦õ in roñjake ennaan eo em̦m̦an, rar peptaij, rar bõk jetõb kwõjarjar, im rar bõk tokjãn jãn naanin kakapilõk ko an rijjilõk Paul. (Jrb. 18:​8-11) Meñe ãindein, ak jet iiõ ko ãlikin aer kar peptaij, elõñ iaaer rejjañin kar rũttol̦o̦k ilo tõmak. (1 Kor. 3:2) Ewi wãween ad maroñ kõjparok bwe en jab wal̦o̦k men in ñan kõj?

10. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe jen erom juon eo erũtto ilo tõmak? (Jud 20)

10 Bwe jen maroñ rũtto ilo tõmak, jej aikuj m̦okta ejaake juon kõn̦aan ñan erom juon eo erũtto ilo tõmak. Ro me rej “yokwe [jãmminene, NW]” im rejjab kõn̦aan rũttol̦o̦k, reban kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko im erom juon eo erũtto ilo tõmak. (JK. 1:22) Jejjab kõn̦aan ãinwõt ro rerũtto ak rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im atartar ioon jemãer im jineer bwe ren kõm̦m̦an pepe ko ñan er. Ijello̦kun ad kõm̦m̦ane men in, jekõn̦aan make bõk eddo eo ñan rũttol̦o̦k ilo tõmak. (Riit Jud 20.) El̦aññe kwõj kate wõt eok ñan rũttol̦o̦k ilo tõmak, jar ñan Jeova bwe en lewaj ñan eok “kõn̦aan im kajoor eo ñan em̦m̦akũt.”—Pil. 2:13.

11. Ta ko Jeova ej litok ñan kõj me rej jipañ kõj erom juon eo erũtto ilo tõmak? (Epesõs 4:​11-13)

11 Jeova ejjab kõtmãne bwe jen make rũttol̦o̦k ilo tõmak. Ej letok jabõt ro im ro rej katakin ilo eklejia eo bwe ren jipañ kõj ñan erom juon eo ‘erũtto’ ilo tõmak, ak “bwe jen maroñ erom juon eo erũtto im lukkuun tõpar joñan eo an Christ.” (Riit Epesõs 4:​11-13.) Jeova ej bareinwõt letok jetõb kwõjarjar eo an ñan jipañ kõj bõk “l̦õmn̦ak ko an Christ.” (1 Kor. 2:​14-16) Ejjab men in wõt, ak Anij ear letok ñan kõj Gospel ko emãn ñan kwal̦o̦k ñan kõj wãween an kar Jesus l̦õmn̦ak, kõnnaan, im kõm̦m̦an ke ear kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo an ijin ioon lal̦. Ilo am̦ anõke wãween an Jesus l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an, kwõmaroñ tõpar mejãnkajjik eo am̦ ñan erom juon Kũrjin erũtto ilo tõmak.

WÃWEEN AN EKKAN KO REPPEN ILO KÕKKAR MAROÑ JIPAÑ KÕJ RŨTTOL̦O̦K ILO TÕMAK

12. Ta “katak ko jinoin kõn Christ”?

12 Bwe jen maroñ rũttol̦o̦k ilo tõmak, jej aikuj bar el̦l̦ã “jãn katak ko jinoin kõn Christ,” ak katak ko raorõk me ekkã ad katak kaki ilo jinoin. Jet waanjoñak ko kõn katak ko jinoin rej kitibuj ukel̦o̦k, tõmak, peptaij, im jerkakpeje. (Hib. 6:​1, 2) Erkein jet iaan katak ko jinoin me aolep Kũrjin ro rej aikuj tõmaki. Eñin unin rijjilõk Piter ear kõnono kaki katak kein ke ear kwal̦o̦k naan ñan armej ro ilo Pentekost eo. (Jrb. 2:​32-35, 38) Jej aikuj tõmaki katak kein bwe jen maroñ erom ri-kal̦ooran Christ. Ñan waanjoñak, Paul ear kwal̦o̦k bwe jabdewõt eo ejjab tõmak ilo katak eo kõn jerkakpeje, ejjab juon Kũrjin em̦ool. (1 Kor. 15:​12-14) Meñe ãindein, ak jejjab aikuj jubũruod wõt kõn katak ko jinoin kõn m̦ool eo.

13. Ta ko jej aikuj in kõm̦m̦ani bwe jen bõk tokjãn jãn ekkan ko reppen ilo kõkkar me Hibru 5:14 ej kõnono kake? (Bar lale pija eo.)

13 Oktan katak ko jinoin, ekkan ko reppen ilo kõkkar rejjab baj kitibuj wõt kien ko an Jeova ak rej bar kitibuj naanin kakapilõk ko an me rej jipañ kõj ñan mel̦el̦e kõn l̦õmn̦ak ko an. Bwe jen maroñ bõk tokjãn jãn ekkan kein, jej aikuj katak, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦, im lukkuun jerbale Naanin Anij. Ilo ad kõm̦m̦ani men kein, jej kammineneik kõj make ñan kõm̦m̦ani pepe ko rej kabuñbũruon Jeova. cRiit Hibru 5:14.

Ekkan ko reppen ilo kõkkar rej katakin kõj ñan kõm̦m̦ani pepe ko rej kabuñbũruon Jeova (Lale pãrokõrããp 13) d


14. Ewi wãween an kar Paul jipañ ri-Korint ro ñan rũttol̦o̦k ilo tõmak?

14 Epen an Kũrjin ro me rejjab rũtto ilo tõmak kõm̦m̦ane juon pepe em̦m̦an ñe ejjel̦o̦k kakien ko ilo Baibõl̦ ñan jipañ kõn wãween eo rej iioone. Jet remaroñ l̦õmn̦ak bwe el̦aññe ejjel̦o̦k kien ilo Baibõl̦ kõn wãween eo rej iioone, innem remaroñ kõm̦m̦ane jabdewõt men rekõn̦aan. Ro jet remaroñ kõn̦aan bwe en wõr juon kakien meñe ejjab menin aikuj ñan kõm̦m̦an kakien. Ñan waanjoñak, Kũrjin ro ilo Korint rar kajjitõk bwe Paul en kõm̦m̦ane juon kakien kõn el̦aññe remaroñ kañi m̦õñã ko kar ajel̦o̦k ñan ekjab ko. Ijello̦kun an Paul ba ñan er ta eo ren kõm̦m̦ane, ear kwal̦o̦k bwe ekkar ñan bõklõkõt eo aer ewõr aer ‘jim̦we im maroñ ñan kããlõt.’ Ear kwal̦o̦k jet naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ ñan jipañ kajjojo iaaer bwe ren kõm̦m̦ane juon pepe me enaaj kõm̦m̦an bwe en erreo wõt bõklõkõt eo aer im ilo ejja iien eo wõt jab kal̦õkatip ro jet. (1 Kor. 8:​4, 7-9) Ilo an kar Paul kõm̦m̦ane men in, ear jipañ ri-Korint ro ñan rũttol̦o̦k ilo tõmak. Ear jipañ er ñan kõjerbale maroñ eo aer ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ ijello̦kun aer atartar ioon juon armej ak kappok kakien ñan kwal̦o̦k ta eo ren kõm̦m̦ane.

15. Ewi wãween an kar Paul jipañ Kũrjin ro me er ri-Hibru ñan wõnm̦aanl̦o̦k im rũttol̦o̦k ilo tõmak?

15 Ewõr juon men eaorõk jej katak jãn men eo Paul ear je ñan Kũrjin ro me er ri-Hibru. Jet rar jab wõnm̦aanl̦o̦k im rũttol̦o̦k ilo tõmak; ilo m̦ool rar “ro̦o̦llikl̦o̦k im jet ro rej aikuj milik im jab ekkan ko reppen.” (Hib. 5:12) Rar jab katak im tõmak men ko rekããl me Jeova ear katakin er kaki ikijjeen eklejia eo. (JK. 4:18) Ñan waanjoñak, elõñ iaan ri-Ju ro me rar rũttõmak rar kowõnm̦aanl̦o̦k wõt Kien Moses meñe 30 iiõ ko m̦oktal̦o̦k, katok in mour eo an Jesus ear kõjem̦l̦o̦k aer aikuj l̦oore Kien Moses. (Rom 10:4; Tai. 1:10) Ium̦win 30 iiõ kein, ear l̦ap iien ñan an Kũrjin rein kile im mel̦el̦e bwe ejako aer aikuj l̦oore Kien Moses! Kõn men in, Paul ear kajjioñ jipañ rein ñan tõmak im l̦oori katak kein rem̦wilal̦ me ear katakin er kaki. Eñin men eo Kũrjin ro rar aikuji ñan kõkajoorl̦o̦k tõmak eo aer ilo wãween eo em̦m̦anl̦o̦k ñan aer kabuñ im ñan kaperan er ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan meñe ri-Ju ro rar jum̦ae er.—Hib. 10:​19-23.

KÕJPAROK BWE EN JAB TARJEN JOÑAN AD LÕKE KÕJ MAKE

16. Kobal̦o̦k ippãn ad rũttol̦o̦k ilo tõmak, ta eo jej aikuj bar kõm̦m̦ane?

16 Jej aikuj kate kõj ñan jab rũtto wõt ilo tõmak ak jekõn̦aan bar pãdwõt im rũtto ilo tõmak. Bwe jen ãindein, jej aikuj in jab lõke kõj make. (1 Kor. 10:12) Jej aikuj “wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lale” ak etale kõj make ñan lale el̦aññe jej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rũtto ilo tõmak.—2 Kor. 13:5.

17. Ewi wãween an lõta eo an Paul ñan ri-Kolosse ro kwal̦o̦k aikuj eo ñan rũtto wõt ilo tõmak?

17 Ilo lõta eo an ñan Kũrjin ro ilo Kolosse, Paul ear bar kaalikkar aikuj eo ñan rũtto wõt ilo tõmak. Meñe em̦õj an Kũrjin rein erom ro rerũtto ilo tõmak, ak Paul ear kakkõl er bwe ren kõjparok er bwe ren jab po ilo l̦õmn̦ak ko an lal̦ in. (Kol. 2:​6-10) Im Epapras, juon eo ear lukkuun jel̦ã kajjien ro ilo eklejia eo, aolep iien ear jar bwe ren “kanooj rũtto ilo tõmak.” (Kol. 4:12) Ta boin eo? Paul im Epapras rar jim̦or mel̦el̦e bwe an juon wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rũtto ilo tõmak ej aikuj lukkuun kate e im bõk jipañ jãn Anij. Rar kõn̦aan bwe ri-Kolosse ro ren rũtto wõt ilo tõmak jekdo̦o̦n ta apañ ko rar iiooni.

18. Ta eo emaroñ wal̦o̦k ñan juon Kũrjin erũtto ilo tõmak? (Bar lale pija eo.)

18 Paul ear kakkõl ri-Hibru ro bwe juon Kũrjin me erũtto ilo tõmak im ejjab kõjparok, emaroñ jako an Anij buñbũruon ippãn ñan indeeo. Juon Kũrjin emaroñ lukkuun pen bũruon ñan joñan eo me ejjab maroñ ukel̦o̦k im kõm̦m̦an bwe Anij en jeorl̦o̦k an bõd. Kam̦m̦oolol bwe ri-Hibru ro rar jab pel̦o̦k ñan joñan in. (Hib. 6:​4-9) Bõtab ta kõn ro rainin me ejako aer kweilo̦k im kwal̦o̦k naan ak rebukwel̦o̦k ak tokãlik rej ukel̦o̦k? Aer kõttãik bũrueer im ukel̦o̦k ej kwal̦o̦k bwe reoktak jãn ro Paul ear jeje kake er. Ijoke, ñe rebar jepl̦aak ñan Jeova, rej aikuji jipañ eo Jeova ej lel̦o̦k ñan er. (Ezk. 34:​15, 16) Em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ karõk bwe juon jeid im jatid erũtto ilo tõmak en jipañ er ñan bar kõkajoore jem̦jerã eo aer ippãn Jeova.

Jeova ej lel̦o̦k jipañ ñan ro rej aikuj bar kõkajoor jem̦jerã eo aer ippãn (Lale pãrokõrããp 18)


19. Ta mejãnkajjik eo ej aikuj wõr ippãd?

19 El̦aññe kwõj kate wõt eok ñan rũttol̦o̦k ilo tõmak, kwõmaroñ tõpar mejãnkajjik in! Wõnm̦aanl̦o̦k wõt im bõk ekkan ko reppen ilo kõkkar im kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k an l̦õmn̦ak ko am̦ bõrokuk ippãn l̦õmn̦ak ko an Jeova. Im ñe em̦õj am̦ erom juon eo erũtto ilo tõmak, innem kate eok ñan rũtto wõt ilo tõmak.

ENAAJ KAR TA UWAAK EO AM̦?

  • Ta mel̦el̦ein ñe juon Kũrjin ej rũtto ilo tõmak?

  • Ewi wãween an juon Kũrjin maroñ rũttol̦o̦k ilo tõmak?

  • Etke jej aikuj kõjparok bwe en jab tarjen joñan ad lõke kõj make?

AL 65 Jen Wõnm̦aanl̦o̦k!

a Meñe Jeje ko jãn Kajin Hibru rejjab kõjerbale naan ko “rũtto ilo kõl̦mãnl̦o̦kjen̦” im “dik ilo kõl̦mãnl̦o̦kjen̦,” ak rej kõjerbale mel̦el̦ein naan kein. Ñan waanjoñak, bokin Jabõn Kõnnaan ej kwal̦o̦k oktak eo ikõtaan juon eo edik im ejjab l̦ap an imminene, ippãn juon eo emãlõtlõt im elol̦o̦kjen̦.—JK. 1:​4, 5.

b Lale katak eo etan “Protect Yourself From Misinformation” ium̦win ijo ej ba “More Topics” ilo jw.org im ilo JW Library.® Im bar lale katak eo etan “Kwaar Ke Etale Aolep Mel̦el̦e ko ñe Rem̦ool?” ilo Naan in Keeañ eo an O̦kwõj 2018.

c Lale ijo ej ba “Juon Men Kwõmaroñ Katak Kake” ilo magazine in.

d KÕMEL̦EL̦E KO KÕN PIJA EO: Juon jeid im jatid em̦m̦aan ej jerbali naanin kakapilõk ko ear katak kaki jãn Naanin Anij ilo an kããlõt menin kam̦õn̦õn̦õ ko.