1. Ilo wãween et ko jej lo bwe edik yokwe ippãn armej ro ilo raan kein?

BAIBÕL̦ ear kanaan bwe armej ro ilo raan ko ãliktata enaaj dik “yokwe ippãer.” (2 Tim. 3:1, 3) Jej lo an jejjet kũtien kanaan in ilo raan kein. Ñan waanjoñak, elukkuun lõñ jemãn im jinen baam̦le ko rej kõm̦m̦an aer peba in jepel, kõn men in rej illu ippãn doon im ajri ro nejier rej l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k en̦ ej yokwe er. Joñan, baam̦le ko me rej jokwe ilo juon wõt em̦ remaroñ jab epaake doon. Juon rijjipañ ak counselor ñan baam̦le, ej ba, “Jinen, jemãn, ekoba ajri ro, rejjab epaake doon im el̦ap wõt aer jol̦o̦k iien ko aer ilo men ko nejier ãinwõt computer, tablet, talboon ko, ak kein iukkure mijjin. Meñe baam̦le kein rej jokwe ilo juon wõt em̦, ak rejjab lukkuun jel̦ã kajjien doon.”

2-3. (1) Ekkar ñan Rom 12:10, wõn ro eaorõk ñan ad kanooj in yokwe? (2) Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

² Jejjab kõn̦aan bwe jitũbõn lal̦ in me ejjel̦o̦k yokwe ie, en ãeik kõj. (Rom 12:2) Ijoke, jej aikuj kal̦apl̦o̦k ad kanooj in yokwe, ejjab ñan ro uwaan baam̦le eo ad wõt, ak ñan bar ro nukũd ilo tõmak. (Riit Rom 12:10.) Ta mel̦el̦ein kanooj in yokwe? Naan in ej mel̦el̦ein juon jem̦jerã em̦m̦an ikõtaan ro uwaan juon baam̦le me repaake doon. Eñin ej kain yokwe eo eaorõk bwe jen kal̦apl̦o̦k ñan ro nukũd ilo tõmak, ak Kũrjin ro jeid im jatid. Ñe jej kwal̦o̦k ad kanooj in yokwe, jej jipañ bwe en wõr wõt bõrokuk, juon men eaorõk ilo ad kabuñ ñan Anij.​—Mai. 2:12.

³ Ñan jipañ kõj kal̦apl̦o̦k im kwal̦o̦k ad yokwe, jen lale ta ko jemaroñ katak jãn joñak ko ilo Baibõl̦.

4. Ewi wãween an Jemes 5:11 jipañ kõj ñan kaorõk joñan m̦wilal̦in yokwe eo an Jeova ñan kõj?

⁴ Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn kadkad ko raiboojoj kadkadin Jeova. Ñan waanjoñak, ej ba bwe “Anij yokwe.” (1 Jon 4:8) Mel̦el̦e in ej kõm̦m̦an ad kõn̦aan epaakel̦o̦k e. Bõtab Baibõl̦ ej bareinwõt ba bwe Jeova “elukkuun l̦ap an yokwe.” (Riit Jemes 5:11.) Ej juon kõmel̦el̦e elukkuun em̦m̦an me ej kwal̦o̦k kõn joñan an Jeova yokwe kõj!

5. Ewi wãween an Jeova kwal̦o̦k tũriam̦o, im ewi wãween ad maroñ anõke joñak eo an?

⁵ L̦õmn̦ak m̦õk kõn Jemes 5:11, ej kwal̦o̦k bwe yokwe eo an Jeova ekanooj in l̦ap ej ekkejell̦o̦k ñan bar juon kadkad me ej kõm̦m̦an ad kõn̦aan epaakel̦o̦k e​—an tũriam̦okake. (Ex. 34:6) Juon wãween Jeova ej kwal̦o̦k an tũriam̦okake kõj, ej ikijjeen an jeorl̦o̦k ad bõd kõn likjab ko jej kõm̦m̦ani. (Sam 51:1) Ilo Baibõl̦, tũriam̦okake ejjab mel̦el̦ein ñan baj jeorl̦o̦k wõt bõd. Tũriam̦okake ej juon eñjake ekajoor me epãd itulowa ippãn juon armej ñe ej loe an juon eñtaan im ej em̦m̦akũt im kajjioñ jipañ armej eo. Jeova ej kõmel̦el̦e bwe kõn̦aan eo an el̦ap ñan jipañ kõj, el̦apl̦o̦k an kajoor jãn eñjake eo ippãn juon jinen ñan ajri eo nejin. (Ais. 49:15, UBS) Ñe jej eñtaan, tũriam̦okake eo an Jeova ej kõm̦akũt e ñan jipañ kõj. (Sam 37:39; 1 Kor. 10:13) Jemaroñ kwal̦o̦k tũriam̦okake ñan ro jeid im jatid ikijjeen ad jeorl̦o̦k aer bõd im jab dãpij wõt ad illu ñe rej kainepataik kõj. (Eps. 4:32) Bõtab, juon wãween el̦ap an aorõk me jemaroñ kwal̦o̦k ad tũriam̦o ej ikijjeen ad jipañ ro jeid im jatid ilo wãween ko reppen rej iiooni. Ñe yokwe ej kõm̦akũt kõj ñan kwal̦o̦k tũriam̦o ñan ro jet, jej anõke Jeova, eo em̦m̦antata joñak eo an kõn kwal̦o̦k yokwe.​—Eps. 5:1.

6. Ewi wãween an kar Jonetan im Devid kwal̦o̦k aerro kanooj in yokwe doon?

⁶ Ewõr bwebwenato ko ilo Baibõl̦ rej kwal̦o̦k kõn armej ro rejjab weeppãn me rar kwal̦o̦k aer kanooj in yokwe doon. L̦õmn̦ak kõn  joñak eo an Jonetan im Devid. Baibõl̦ ej ba: “Bũruon Jonetan ear juon wõt ippãn Devid, innem Jonetan ear yokwe e ãinwõt an,” ak ãinwõt an yokwe e make. (1 Sa. 18:1) Kar kapit Devid bwe tokãlik en bõk jikin Saul ãinwõt juon kiiñ. Tokãlik, Saul ear oktak im lukkuun matõrtõre Devid im ear kajjioñ m̦ane. Bõtab, Jonetan, l̦eo nejin Saul, ear jab rejetake jemãn ilo an kajjioñ in m̦an Devid. Jonetan im Devid rar kallim̦uri doon ñan dãpij wõt jem̦jerã eo aerro ñan doon im ñan rejetake wõt doon aolep iien.​—1 Sa. 20:42.

7. Ta juon iaan men ko me emaroñ kar bõbraik an Jonetan im Devid jem̦jerãik doon?

⁷ Yokwe eo ekanooj in l̦ap ikõtaan Jonetan im Devid el̦ap an kabwilõñlõñ ñe jej l̦õmn̦ak kõn jet iaan men ko me remaroñ kar bõbraik aerro jem̦jerãik doon. Ñan waanjoñak, Jonetan ear 30 jim̦a iiõ rũttol̦o̦k jãn Devid. Jonetan emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe ejjab maroñ epaake juon eo el̦ap an dik jãne im ejjab lukkuun l̦ap imminene ko ippãn kõn mour. Ijoke, Jonetan ear jab watõk ak kõm̦m̦an ñan Devid ãinwõt juon eo ettã.

8. Ilo am̦ l̦õmn̦ak, etke Jonetan ear juon jeran em̦ool ñan Devid?

⁸ Jonetan emaroñ nãj kar ebbanbane Devid. Ãinwõt eo nejin Kiiñ Saul, Jonetan emaroñ kar ba bwe e eo ekkar im ej tõllo̦kũn ñan bõk tũroon eo ãlikin jemãn. (1 Sa. 20:31) Bõtab, ear ettã bũruon Jonetan, im ear tiljek ñan Jeova. Kõn men in, ear lukkuun rejetake pepe eo an Jeova ke Ear kããlõt Devid bwe en kiiñ tokãlik. Ear bar tiljek ñan Devid, meñe men in ear kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k an Saul illu.​—1 Sa. 20:32-34.

9. Jonetan ear ke watõk Devid ãinwõt juon eo ej jiãiiki? Jouj im kõmel̦el̦e.

⁹ Jonetan ear kanooj in yokwe Devid, kõn men in, ear jab watõk Devid ãinwõt juon eo ej jiãiiki. Jonetan ear juon eo el̦ap an jel̦ã lippo̦n̦ im ear juon rũttarin̦ae el̦ap an peran. Armej ro rar ba bwe erro jemãn, Saul, rar “m̦õkaj jãn igõl ko” im “kajoor jãn l̦aiõn ko.” (2 Sa. 1:22, 23) Kõn men in, Jonetan emaroñ kar kõmjãje kõn aolep men ko rel̦l̦ap ear kõm̦m̦ani. Ijoke, Jonetan ear jab kajjioñ in jiãiik Devid im ear jab ebbanbane men ko rem̦m̦an Devid ear kõm̦m̦ani. Ijello̦kun an kar ãindein, Jonetan ear kautiej Devid kõn an peran im atartar wõt ioon Jeova. Ilo m̦ool, ãlikin an kar Devid m̦an Golaiat, Jonetan ekar jino yokwe Devid ãinwõt e make. Ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k ad kanooj in yokwe ro jeid im jatid?

10. Ta mel̦el̦ein ñan ‘kanooj yokwe doon jãn bũruod’?

¹⁰ Baibõl̦ eo ej jiroñ kõj ñan ‘kanooj yokwe doon jãn bũruod.’ (1 Pit. 1:22) Jeova ej likũt juon joñak em̦m̦an ñan kõj. Joñan an l̦ap yokwe eo an, el̦aññe jej tiljek ñane, ejjel̦o̦k men en̦ emaroñ ko̦kkure kõtaan eo ad ippãn. (Rom 8:38, 39) Naan in “kanooj” ej letok mel̦el̦e eo kõn juon eo ej lukkuun kate ñan kwal̦o̦k yokwe. Jet iien, ejjab pidodo ñan kwal̦o̦k yokwe ñan rũttõmak ro m̦õttad. Ñe ro jet rej kalluuk kõj, jej aikuj in wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ‘kijenmej ippãn doon ilo yokwe, bwe jen maroñ kate kõj ñan dãpij wõt bõrokuk eo jej bõke ikijjeen jetõb kwõjarjar kõn aenõm̦m̦an eo ej lukwõj kõj ippãn doon.’ (Eps. 4:1-3) Ñe jej kate kõj ñan dãpij wõt “aenõm̦m̦an eo ej lukwõj [kõj] ippãn doon,” jeban kalimjek bõd ko an ro jeid im jatid. Jenaaj kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan watõk ro jeid im jatid ãinwõt an Jeova watõk er.​—1 Sa. 16:7; Sam 130:3.

11. Etke jet iien emaroñ pen ñan kal̦apl̦o̦k ad kanooj yokwe doon?

 ¹¹ Ejjab aolep iien epidodo ñan kwal̦o̦k ad kanooj yokwe ro jeid im jatid, el̦aptata ñe jej lo likjab ko aer. Alikkar bwe men in emaroñ kar juon men epen ñan jet iaan Kũrjin ro ilo tõre ko an rijjilõk ro. Ñan waanjoñak, ejjel̦o̦k pere bwe ear em̦m̦an an Euodia im Sintike jerbal ippãn Paul “kõn ennaan eo em̦m̦an.” Bõtab ñan erro, ear pen an wõr aenõm̦m̦an ikõtaerro. Kõn men in, Paul ear akwel̦ap ñan erro bwe ren “bõrokuk ilo juon wõt l̦õmn̦ak ilo Irooj.”​—Pil. 4:2, 3.

12. Ewi wãween ad maroñ kal̦apl̦o̦k ad kanooj yokwe ro jeid im jatid?

¹² Ewi wãween ad maroñ kal̦apl̦o̦k ad kanooj yokwe ro jeid im jatid ilo raan kein? Ñe jej kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kajjien rũttõmak ro m̦õttad, jemaroñ lo bwe epidodol̦o̦k ñan ad mel̦el̦e kõn er im ñan kal̦apl̦o̦k ad kanooj in yokwe er. Jen jab kõtl̦o̦k bwe iiõ ko ad im wãween ad kar dik im rũttol̦o̦k ren kõm̦m̦an bwe en pen ad epaake doon. Keememej bwe Jonetan ear 30 jim̦a iiõ rũttol̦o̦k jãn Devid; meñe ãindein ak ear ejaake juon jem̦jerã epaak ippãn. Kwõmaroñ ke kajjioñ kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kajjien juon eo erũtto​—ak edikl̦o̦k—​jãn kwe? Ilo am̦ ãindein, kwõmaroñ kwal̦o̦k bwe ewõr am̦ “yokwe [ñan] aolep ro jeid im jatid ilo tõmak.”​—1 Pit. 2:17.

13. Etke emaroñ jab joñan wõt juon ad epaake aolep ro ilo eklejia eo?

¹³ Ad kanooj in yokwe rũttõmak ro m̦õttad ej ke mel̦el̦ein bwe enaaj joñan wõt juon ad epaake aolep ro ilo eklejia eo? Ejjab, ilo m̦ool eban ãindein. Ejjab lukkuun juon men ebõd, ñe jej epaakel̦o̦k jet jãn ro jet kõn an wõr men ko jej jim̦or itoklimo kaki. Jesus ear ãñinñini rijjilõk ro an “ro jera,” bõtab Jesus ear lukkuun epaake Jon. (Jon 13:23; 15:15; 20:2) Mekarta, ak Jesus ear jab kaorõkl̦o̦k Jon jãn ro jet. Ñan waanjoñak, ke Jon im l̦eo jein etan Jemes, rar kajjitõk ippãn Jesus bwe en lel̦o̦k ñan erro jikin ko reutiej ilo Aelõñin Anij, Jesus ear ba ñan erro: “Ejjel̦o̦k aõ maroñ ñan kããlõt wõn ro renaaj jijet ituanbwijmaroñin peiũ ak ituanmiiñũ.” (Mark 10:35-40) Ilo ad anõke  Jesus, eaorõk bwe jen jab kaorõkl̦o̦k ro m̦õttad me jepaake er. (Jem. 2:3, 4) Kõnke ñe jenaaj ãindein, men in enaaj kõm̦m̦an bwe en wõr bõro jepel​—juon men me ejjab aikuj in wõr ilowaan eklejia eo an Kũrjin ro.​—Jud 17-19.

14. Ekkar ñan Pilippai 2:3, ta eo enaaj jipañ kõj kõjparok ñan jab kwal̦o̦k jitũbõn jiãe?

¹⁴ Ñe jej kwal̦o̦k ad kanooj yokwe doon, jej kõjparok eklejia eo jãn an wõr jitũbõn jiãe ie. Keememej bwe Jonetan ear jab ebbanbane Devid, im ear jab kajjioñ kõm̦m̦an bwe en kiiñ ijello̦kun Devid. Kõj aolep jemaroñ anõke joñak in an Jonetan. Jab watõk rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦ ãinwõt ro kwõj jiãiiki er kõn wõt kapeel ko aer, ‘bõtab kwõn kwal̦o̦k ettã bõro im watõk bwe ro jet reutiejl̦o̦k jãn kwe.’ (Riit Pilippai 2:3.) Keememej bwe ewõr ijo kun̦aan kajjojo iaan ro ilowaan eklejia eo. Ñe jenaaj kõttãik wõt kõj make, jenaaj maroñ loe kadkad ko rem̦m̦an kadkadin ro jeid im jatid im bõk tokjãn jãn joñak eo aer im aer tiljek.​—1 Kor. 12:21-25.

15. Ta eo kwõj katak jãn bwebwenato eo an Tanya im baam̦le eo an?

¹⁵ Ñe jej iioon wãween ko reppen me ejjel̦o̦k ad kar kõtmãne bwe renaaj kar wal̦o̦k, Jeova ej kaenõm̦m̦an kõj ikijjeen yokwe eo ekanooj in l̦ap jãn ro jeid im jatid im jãn jipañ ko aer. L̦õmn̦ak m̦õk kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan juon baam̦le ãlikin aer kar kweilo̦k ilo raanin Jãdede, ilo kweilo̦k el̦ap eo (International Convention) an 2019 etan “Yokwe Ejjãmin Likjab!” ilo Amedka. Tanya, eo me ewõr jilu nejin ajri, ej ba: “Ke kõm ar kattõr im ro̦o̦l ñan hotel eo kõmij pãd ie, ear wõr juon wa elukkuun iim̦, joñan, ear ejjeoreor im kãtok im itaak ippãn wa eo waammim. Ejjel̦o̦k en̦ ekar  jorrããn, ak kõm ar diwõj jãn wa eo im jutak ilo freeway ak ial̦ eo im l̦o̦kjenaad im jaje kõmin ta. Ear wõr juon armej ilo tõrerein ial̦ eo ej jaal̦e l̦o̦k kõm bwe kõmin etal ñan wa eo waan. Armej in ear juon iaan em̦m̦aan ro jeid im jatid me ej kab bar ettõrtok jãn jikin kweilo̦k el̦ap eo. Im ejjab e wõt ear bõjrak. L̦alem delegate ak ro jeid im jatid jãn Sweden rar bar bõjraktok. Kõrã ro jeid im jatid rar atbo̦kwõj ña im ledik eo nejũ, juon men el̦ap am̦ro kar aikuji! Iar ba ñan er bwe enaaj em̦m̦an am̦ro pãd, bõtab rar jab etal jãn kõm̦ro. Rar pãdwõt ippemro meñe ãlikin an kar waan aujpitõl̦ eo itok, im rar lale ñe ewõr aolep men ko kõm̦ro ej aikuji. Jãn jinoin jorrããn eo ñan jem̦l̦o̦kin, kõm̦ro ear eñjake yokwe eo an Jeova. Wãween in kõm ar iioone, ear kõkajoorl̦o̦k yokwe eo am ñan ro jeid im jatid, im ear kam̦wilal̦l̦o̦k yokwe eo am ñan Jeova im kal̦apl̦o̦k ad kam̦m̦oolole.” Ewõr ke juon iien kwõj keememej am̦ kar pãd ilo aikuj im juon iaan rũttõmak ro m̦õttad ear kwal̦o̦k an kanooj in yokwe ñan kwe?

16. Ta un ko unin ad kwal̦o̦k ad kanooj in yokwe doon?

¹⁶ L̦õmn̦ak kõn tokjãn ko rej wal̦o̦k ñe jej kwal̦o̦k ad kanooj yokwe doon. Jej kaenõm̦m̦an ro jeid im jatid ilo iien ko rej iioon apañ. Jej kõkajoorl̦o̦k bõrokuk eo ibwiljin armej ro an Anij. Jej kam̦ool bwe jej ri-kal̦oor ro an Jesus, im men in ej kareel ro em̦ool bũrueer ñan kabuñ eo em̦ool. El̦aptata, jej kaiboojoj Jeova, “Jemãn eo el̦ap an tũriam̦o, im ej Anij in kaenõm̦m̦an otemjej.” (2 Kor. 1:3) Jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k im kal̦apl̦o̦k ad kanooj in yokwe doon!