1. Ewi wãween jemaroñ jol̦o̦k iien ko ad ippãn Jeova?

ELUKKUUN em̦m̦an ippãd ñe jej jol̦o̦k iien ippãn armej ro me el̦ap ad kaorõk er. Rippãlele ro me repaake doon rem̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k iien ko aerro ippãn doon ilo iien ko erro ej make iaerro. Jo̦dikdik ro, em̦m̦an ippãer ñe rej pãd ippãn ro m̦õttaer. Im kõj aolep jej kaorõk iien ko ad ippãn rũttõmak ro mõttad. Bõtab, el̦aptata ad kaorõk iien ko ad ippãn Anij eo ad. Jemaroñ kõm̦m̦ane men in ikijjeen ad riiti Naan eo an, im ilo ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake karõk ko an im kadkad ko kadkadin raiboojoj. Iien ko ad ippãn Jeova el̦ap aer aorõk!​—Sam 139:17.

2. Ta apañ eo jej iioone?

² Meñe elukkuun em̦m̦an ippãd jol̦o̦k iien ippãn Jeova, ak ewõr juon apañ jej iioone. El̦ap ad poub ilo mour in, im men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en pen ñan ad kõm̦m̦an iien ñan men ko an Jeova. Jerbal ko ad, eddo ko ad ilo baam̦le eo ad, im m̦akũtkũt ko jet me rej menin aikuj emaroñ l̦ap aer bõk iien ko ad im kõm̦m̦an bwe jen l̦õmn̦ak bwe el̦ap ad poub ñan ad jar, katak, ak kõl̦mãnl̦o̦kjen̦.

3. Ta men eo juon me emaroñ l̦ap an kañ iien ko ad?

³ Ebar wõr juon men me emaroñ l̦ap an bõk iien ko ad. Ñe jejjab kõjparok, jemaroñ jujen kõtl̦o̦k bwe m̦akũtkũt ko me rejjab nana ren ko̦o̦te iien ko ad me jen kar kõjerbali ñan ad ruwaakl̦o̦k ñan Jeova. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn menin kam̦õn̦õn̦õ ko. Ñan kõj aolep, ejipañ ñe jej kõm̦m̦an iien ñan ad kakkije ak kõm̦m̦ani menin kam̦õn̦õn̦õ ko. Bõtab meñe  emaroñ em̦m̦an menin kamõn̦õn̦õ ko jej kõm̦m̦ani, ak remaroñ oktak im kõm̦m̦an bwe en dik ad iien ñan kõm̦m̦ani m̦akũtkũt ko l̦oor jetõb. Jej aikuj in kõjparok im jab kõm̦m̦an bwe menin kam̦õn̦õn̦õ ko ren men ko raorõktata ippãd.​—JK. 25:27; 1 Tim. 4:8.

4. Ta ko jenaaj kiiõ etali?

⁴ Ilo katak in, jenaaj etale unin ad aikuj in lale ta ko raorõktata ilo mour ko ad. Jenaaj bareinwõt kõnono kõn wãween ad maroñ kõjerbal iien ko ad ilo mãlõtlõt ippãn Jeova im wãween jemaroñ bõk tokjãn jãn ad kõjerbali iien kein ilo mãlõtlõt.

5. Ñe juon jo̦dikdik enaaj l̦õmn̦ak kõn naanin kakapilõk ko ilo Epesõs 5:15-17, ewi wãween an men in maroñ jipañe ñan kããlõt wãween mour eo me em̦m̦antata?

⁵Kããlõt wãween mour eo me em̦m̦antata. Ekkã an l̦ap an jo̦dikdik ro l̦õmn̦ak kõn wãween eo em̦m̦antata remaroñ kõjerbale mour ko aer. Ñe ej itok ñan counselor ro ilo jikuul̦ im baam̦le ko aer me rejjab pãd ilo m̦ool eo, rein remaroñ rojañ er bwe ren pukot jel̦al̦o̦kjen̦ ko rel̦l̦ap bwe ren maroñ bõk juon aer jerbal eutiej. Aer bõk ial̦ in emaroñ kañ el̦ap iien ko aer. Ijoke, rũtto ro jemãer im jineer ekoba ro jeid im jatid ilo eklejia eo remaroñ rõjañ jo̦dikdik ro ñan kõjerbal mour ko aer ñan Jeova. Ta ko remaroñ jipañ juon jo̦dikdik me ej yokwe Jeova ñan kããlõt pepe eo em̦m̦antata? Enaaj bõk tokjãn jãn an riiti Epesõs 5:15-17 im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake. (Riit.) Ãlikin an riiti, emaroñ kajitũkini e make: ‘Ta “ankilaan Jeova”? Pepe ta eo enaaj kabuñbũruon? Ial̦ ta eo me enaaj tõll̦o̦k eõ ñan aõ kõjerbal iien ko aõ ilo mãlõtlõt?’ Keememej, “raan ko renana kein,” im bwe ejjabto jãn kiiõ jukjukun pãd in me Setan ej irooj ioon enaaj jem̦l̦o̦k. Enãj juon menin mãlõtlõt ñan ad kõjerbale mour ko ad ilo juon wãween me enaaj kam̦õn̦õn̦õik Jeova.

6. Jokãlõt ta eo Meri ear kõm̦m̦ane, im etke ear juon jokãlõt em̦m̦an?

⁶Lale ta ko raorõktata m̦oktata. Jet iien ñe jekõn̦aan kõjerbal iien ko ad ilo mãlotlõt, jemaroñ aikuj kããlõt ikõtaan ruo men ko me rejjab nana ak ejjel̦o̦k jorrããn ñan ad kõm̦m̦ani. Bwebwenato eo me elõñ rejelã kake kõn an kar Jesus etal im lol̦o̦k Meri im Marta ej kaalikare boin in. Ejjel̦o̦k pere bwe Marta ear lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke Jesus ear lol̦o̦k er, innem ear kõn̦aan kwal̦o̦k el̦ap jouj ilo an kar kõpooj juon m̦õñã el̦ap. Ijoke, lio jatin etan Meri ear kortokjãn iien in Jesus ear lol̦o̦k er ilo an kar jijet iturin irooj eo an im roñjake an katakin. Meñe ejjab nana men ko Marta ear kõn̦aan kõm̦m̦ani, ak Meri ear “kããlõte men eo em̦m̦antata.” (Luk 10:38-42, ftn.) Meri emaroñ kar tokãlik mel̦o̦kl̦o̦k m̦õn̦ã ta ko kar kõm̦m̦ani ilo kar iien in, bõtab jemaroñ lõke bwe ear jab mel̦o̦kl̦o̦k men ko ear katak jãn Jesus. Ãinwõt an kar Meri kaorõk iien eo an kar ippãn Jesus, kõj bareinwõt jej kaorõk iien ko ad ippãn Jeova. Ewi wãween ad maroñ kõjerbal iien kein ad ippãn Jeova ilo mãlõtlõt?

7. Etke eaorõk bwe jen jar, katak, im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦?

⁷Kile bwe jar, katak, im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ rej m̦õttan ad kabuñ. Ñe jej jar, jej kõnono ippãn Jemãdwaj ilañ, eo el̦ap an yokwe kõj. (Sam 5:7, UBS) Ñe jej katak Baibõl̦, jej bõk “jel̦ãl̦o̦kjen̦ kõn Anij,” eo ej Wũnjãn mãlõtlõt otemjej. (JK. 2:1-5) Ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦, jej l̦õmn̦ak kõn kadkad ko an Jeova me raiboojoj ekoba karõk ko an kõn menin kõm̦anm̦an ko  an otemjej im wãween ad m̦õttan karõk in. Kwõmaroñ ke l̦õmn̦ak kõn juon wãween em̦m̦anl̦o̦k ñan am̦ kõjerbal iien ko am̦? Bõtab, ewi wãween ad maroñ lukkuun bõk tokjãn jãn ad ãindein meñe ejjab lukkuun l̦ap iien ko ippãd?

8. Ta eo jemaroñ katak jãn wãween an kar Jesus kõjerbal iien ko an ke ear pãd ilo ãne jemaden?

⁸El̦aññe kwõmaroñ, em̦m̦an ñan kããlõt juon jikin ejjel̦o̦k ekkeroro ie. L̦õmn̦ak kõn joñak eo an Jesus. M̦okta jãn an kar jinoe jerbalin kwal̦o̦k naan eo an ioon lal̦ in, Jesus ear jol̦o̦k 40 raan ilo ãne jemaden. (Luk 4:1, 2) Ilo kar ijin me ejjel̦o̦k ekkeroro ie, Jesus ear maroñ jar ñan Jeova im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ankilaan Jemãn ñane. Ejjel̦o̦k pere bwe Jesus ear kõpooj e make ñan mãlejjoñ ko me ear pojak in iiooni. Ewi wãween am̦ maroñ bõk tokjãn jãn joñak in an Jesus? El̦aññe elõñ ro uwaan baam̦le eo am̦, emaroñ jab lukkuun pidodo ñan am̦ pukot juon jikin me ejjel̦o̦k ekkeroro ie ilo m̦weo im̦õm̦. El̦aññe eñin wãween eo kwõj iioone, kwõmaroñ pukot juon jikin em̦m̦an ilo ijoko inabõj. Eñin men eo Julie ej kõm̦m̦ane ñe ekõn̦aan jol̦o̦k iien ippãn Jeova ilo an jar. Erro l̦eo ippãn rej jokwe ilo juon apartment jidikdik ilo France, innem eluukkun pen ñan an pukot juon jikin me emaroñ make iaan im ejjel̦o̦k kein kõm̦ade. Julie ej kõmel̦el̦e im ba: “Kõn men in, ij diwõj im etetal ilo baak eo aolep raan. Ilo ijin, imaroñ make iaõ, ejjel̦o̦k kein kõm̦ad eõ, im imaroñ lukkuun kõnono ñan Jeova.”

9. Meñe Jesus elukkuun kar poub, ewi wãween an kar kaalikkar an kaorõk jem̦jerã eo an ippãn Jeova?

⁹ Jesus ear juon eo me el̦ap an poub. Ke ear kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo an, ekar lõñ jarlepju in armej ro me rar l̦oore ilo elõñ jikin ko, im rein rar kõn̦aan bwe en lel̦o̦k iien ko an ñan er. Ilo kar juon iien, “aolep armejin jikin eo rar maattok ñan nabõjin m̦weo” bwe ren loe e. Meñe ãindein, ak Jesus ear kõm̦m̦an bwe en wõr iien ñan an kõkajoore jem̦jerã eo an ippãn Jeova. M̦okta jãn an kar tak al̦, ear lo “juon jikin bwe en make iaan” bwe en maroñ jol̦o̦k iien ippãn Jemãn.​—Mark 1:32-35.

10-11. Ekkar ñan Matu 26:40, 41, ta naanin kakapilõk eo me ear menin aikuj me Jesus ear lel̦o̦k ñan ri-kal̦oor ro ilo jikin kallibin Getsemane, bõtab ta eo ear wal̦o̦k?

¹⁰ Ilo kar boñõn eo ãliktata in an mour ioon lal̦ in, Jesus ear bar pukot juon jikin me ejjel̦o̦k ekkeroro ie bwe en maroñ jar im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. Ear lo juon jikin ilo jikin kallibin Getsemane. (Matu 26:36) Ilo kar iien in, Jesus ear lel̦o̦k jet naanin kakapilõklõk ko me rar menin aikuj kõn jar.

¹¹ L̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k. Ke rar tõpar jikin kallibin Getsemane, ear lukkuun boñ, emaroñ kar mootl̦o̦k jãn lukwõn boñ. Jesus  ear kajjitõk ippãn rijjilõk ro bwe ren “ekkõl wõt,” innem ear etal jãn ijo bwe en jar. (Matu 26:37-39) Bõtab ke ej jar, rar kiki. Ke ear lo aer kiki, Jesus ear lukkuun rõjañ er bwe ren “ekkõl wõt im jab bõjrak jãn [aer] jar.” (Riit Matu 26:40, 41.) Ear kile bwe el̦ap aer kar inepata im rar lukkuun m̦õk. Jesus ear kwal̦o̦k an kile bwe “kanniõk em̦õjn̦o̦.” Ijoke, ruo alen an kar Jesus bar etal im jar, im ke ear jepl̦aak ear bar lo an ri-kal̦oor ro an kiki ijello̦kun aer jar.​—Matu 26:42-45.

12. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñe el̦ap ad inepata ak m̦õk ñan ad jar?

¹²Kããlõt iien eo em̦m̦an ak ejejjet. Jet iien emaroñ l̦ap ad inepata im lukkuun m̦õk ñan ad jar. El̦aññe em̦õj an men in wal̦o̦k ñan kwe, kwõjjab make iaam̦. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane? Jet me rar imminene in jar ñan Jeova ilo jem̦l̦o̦kin juon raan rar lo bwe em̦m̦anl̦o̦k ñe rej jar ñe ejjab lukkuun boñ kõnke edikl̦o̦k aer m̦õk. Jet rej lo bwe em̦m̦anl̦o̦k aer kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ ñan jar ekkar ñan jekjek eo rej kõm̦m̦ane, emaroñ ilo aer jijet ak bukwelõlõ. Ak ta el̦aññe el̦ap am̦ inepata ak ebbweer ñan am̦ jar? Kwal̦o̦k eñjake ko am̦ ñan Jeova. Kwõmaroñ tõmak im lõke bwe Jemãdwõj ilañ me el̦ap an tũriam̦o enaaj mel̦el̦e.​—Sam 139:4.

13. Ewi wãween an talboon im men ko jet nejid maroñ kõm̦ade kõj jãn ad jol̦o̦k iien ippãn Jeova?

¹³Jab m̦ad kõn kein kõm̦ad ko ñe kwõj katak. Jar ejjab men eo wõt me jemaroñ kõm̦m̦ane ñan kõkajoore jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. Ad katak kõn Naanin Anij im pãd ilo iien kweilo̦k ko remaroñ bareinwõt jipañ kõj ñan ruwaakl̦o̦k ñan Anij. Ewõr ke men ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan kõjerbal iien ko am̦ ilo mãlõtlõt ñe kwõj katak im ñe kwõj pãd ilo iien kweilo̦k ko? Kajitũkin eok make, ‘Ta ko ekkã aer kõm̦ad eõ ilo iien kweilo̦k ko ak ñe ij kajjioñ kõm̦m̦an aõ katak?’ Ej ke ñe juon ej call waj, e-mail, ak jejewaj ilo talboon eo nejũm̦ ak ilo men ko jet nejũm̦? Rainin, elõñ pilien armej ro ewõr nejier kein jerbal kein me el̦ap aer jipañ. Jet ri-etale ro rej ba bwe ñe jej kajjioñ jab m̦ad ilo ad kõm̦m̦ane juon men, el̦ak wõr juon talboon iturid, eokwe emaroñ kõm̦ade kõj. Juon eo me ej katak kõn wãween l̦õmn̦ak im eñjake ko an armej ej ba, “Ekõm̦m̦an bwe kwõn jab l̦õmn̦ak wõt kõn men eo kwõj kajjioñ kõm̦m̦ane. L̦õmn̦ak eo am̦ ebar pãd juon jikin.” M̦okta jãn  iien kweilo̦k ko rel̦l̦ap, ekkã aer ba bwe jen kõm̦m̦ane ainikien men ko nejid bwe ren jab kõm̦ade ro jet. Jemaroñ ke kõm̦m̦ane ejja men in wõt ñan men ko nejid ñe jej make iaad bwe ren jab kõm̦ade kõj im ko̦kkure iien ko ad jãn Jeova?

14. Ekkar ñan Pilippai 4:6, 7, ewi wãween an nãj Jeova jipañ kõj ñan jab m̦ad?

¹⁴Kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ eok bwe kwõn jab m̦ad. Ñe kwõj kile bwe kwõj jino tõn m̦ad ak l̦õmn̦ak kõn men ko jet ñe kwõj katak ak pãd ilo iien kweilo̦k, kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ eok. El̦aññe kwõj inepata, emaroñ jab pidodo ñan jab l̦õmn̦ak kõn inepata ko am̦ bwe kwõn maroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ ak l̦õmn̦ak wõt kõn Naanin Anij, ak elukkuun aorõk bwe kwõn kõm̦m̦ane men in. Jar kõn aenõm̦m̦an eo jãn Anij me eban baj kõjparok bũruom̦ wõt ak enaaj bareinwõt kõjparok “l̦õmn̦ak ko” am̦.​—Riit Pilippai 4:6, 7.

15. Ta juon iaan tokjãn ko jemaroñ bũki jãn ad jol̦o̦k iien ippãn Jeova?

¹⁵ Ñe kwõj kõm̦m̦an iien ñan am̦ kõnono ippãn Jeova, roñjake, im l̦õmn̦ak kõn e, enaaj l̦ap am̦ bõk tokjãn. Ilo wãween et? M̦oktata, enãj em̦m̦anl̦o̦k jokãlõt ko am̦. Baibõl̦ eo ej kaalikkar bwe eo ej ‘etetal ippãn ro rimmãlõtlõt innem enaaj mãlõtlõt.’ (JK. 13:20) Innem ilo am̦ jol̦o̦k iien ippãn eo ej Wũnjãn mãlõtlõt, Jeova, kwõnaaj mãlõtlõt l̦o̦k. Enaaj em̦m̦anl̦o̦k am̦ jel̦ã kilen kabuñbũruon im jel̦ã kilen kõjparok jãn jokãlõt ko me remaroñ kõmetake.

16. Ilo ad jol̦o̦k iien ippãn Jeova, ewi wãween an men in maroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween ad katakin?

¹⁶ Kein karuo, enaaj jipañ bwe en em̦m̦anl̦o̦k wãween am̦ katakin. Ñe jej katak Baibõl̦ ippãn juon, juon iaan mejãnkajjik ko ad raorõktata ej ñan jipañ rũkkatak eo ad ñan ruwaakl̦o̦k ñan Jeova. Ñe el̦apl̦o̦k ad kõnono ippãn Jemãdwõj ilañ, enaaj l̦apl̦o̦k yokwe eo ad ñane im enaaj l̦apl̦o̦k ad pojakin katakin rũkkatak eo ad ñan yokwe e. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an Jesus. Joñan an kar em̦m̦an an kõmel̦el̦e kõn Jemãn ilo juon wãween eokmããn̦ãn̦ im yokwe, men in ear kõm̦akũt ri-kal̦oor ro an ñan bar yokwe Jeova.​—Jon 17:25, 26.

17. Etke jar im katak rej jipañ kõj ñan kõkajoore tõmak eo ad?

¹⁷ Kein kajilu, tõmak eo am̦ enaaj kajoorl̦o̦k. Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ta ko rej wal̦o̦k ñe kwõj kajjitõk ippãn Anij kõn naanin tõl, kaenõm̦m̦an, ak jipañ. Kajjojo iien Jeova ej uwaaki jar kein, tõmak eo am̦ ej eddekl̦o̦k. (1 Jon 5:15) Ta ko jet remaroñ jipañ kõkajoore tõmak eo am̦? Am̦ katak ippam̦ make. Kõnke ilo m̦ool, “tõmak ej wal̦o̦k ãlikin an juon roñ kõn ennaan eo.” (Rom 10:17) Bõtab, bwe jen kalõk  tõmak eo ad, elõñl̦o̦k men ko jej aikuj in kõm̦m̦ani ijello̦kun ad baj bõk wõt jel̦ãl̦o̦kjen̦. Ta ko jet jej aikuj in kõm̦m̦ani?

18. Kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn aorõkin ad aikuj in kõl̦mãnl̦o̦kjen̦.

¹⁸ Jej aikuj in kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko jej katak kaki. L̦õmn̦ak kõn wãween eo ri-jeje eo an Sam 77 ear iioone. Ear lukkuun inepata im eddodo kõnke ear l̦õmn̦ak bwe ejako an Jeova buñbũruon ippãn im ri-Israel ro jet m̦õttan. Inepata ko an rar kõm̦m̦an an ñak kiki ilo boñ. (Eoon 2-8) Ta eo ear kõm̦m̦ane? Ear ba ñan Jeova: “Inaaj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn aolepen Am̦ jerbal im l̦õmn̦ak kõn kõm̦m̦an ko Am̦.” (Eoon 12) Ejjel̦o̦k pere ri-jeje sam eo ear jel̦ã kõn men ko Jeova ear kõm̦m̦ani ñan armej ro An ilo kar m̦okta, bõtab em̦m̦aan in me el̦ap an inepata im eddodo ear l̦õmn̦ak im ba: “Anij ear mel̦o̦kl̦o̦k kõn jouj ke? Ilo An illu Ear kiili An tũriam̦okake ke?” (Eoon 9) Ri-jeje sam in ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn jerbal ko an Jeova im kõn an Anij kar kwal̦o̦k tũriam̦o ilo kar m̦okta. (Eoon 11) Ta jem̦l̦o̦k eo? Ri-jeje sam eo ear lukkuun tõmak im lõke bwe Jeova eban kõjoole armej ro An. (Eoon 15) Ilo ejja wãween in wõt, tõmak eo am̦ enaaj eddekl̦o̦k el̦aññe kwõnaaj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko Jeova em̦õj an kõm̦m̦ani ñan armej ro an im kõn men ko ear kõm̦m̦ani ñan kwe.

19. Ta tokjãn eo juon jemaroñ bõke jãn ad jol̦o̦k iien ippãn Jeova?

¹⁹ Kein keemãn, im men eo el̦aptata, yokwe eo am̦ ñan Jeova enaaj m̦wilal̦l̦o̦k. Iaan aolep kadkad ko jet, kadkadin yokwe enaaj jipañ eok ñan pokake Jeova, ñan kaarmejjeteik men ko bwe kwõn maroñ kabuñbũruon, im ñan kijenmej ium̦win jabdewõt wãween ko reppen. (Matu 22:37-39; 1 Kor. 13:4, 7; 1 Jon 5:3) Ejjel̦o̦k jabdewõt men em̦m̦anl̦o̦k jãn ad maroñ ejaak juon jem̦jerã epaak ippãn Jeova!​—Sam 63:1-8.

20. Ta eo kwõj l̦õmnak in kõm̦m̦ane ñan kõjparok iien ko am̦ ippãn Jeova?

²⁰ Keememej bwe jar, katak, im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ rej m̦õttan ad kabuñ. Ãinwõt Jesus, pukot jikin ak iien ko ejjel̦o̦k ekkeroro bwe kwõn maroñ jol̦o̦k iien ippãn Jeova. Kõjparok jãn kein kõm̦ad ko rejjab menin aikuj. Kajjitõk ippãn Jeova ñan jipañ eok ñan jab m̦ad jãn am̦ kõm̦m̦ani m̦akũtkũt ko an. El̦aññe kwõnaaj kõjerbal iien ko am̦ ilo mãlõtlõt kiiõ, enaaj l̦ap an Jeova kõjeraam̦m̦an eok kõn mour indeeo ilo lal̦ eo ekããl an Anij.​—Mark 4:24.