Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Kwõj Ke Kõm̦m̦an ñan Kõrã ro Ãinwõt an Jeova Kõm̦m̦an ñan Er?

Kwõj Ke Kõm̦m̦an ñan Kõrã ro Ãinwõt an Jeova Kõm̦m̦an ñan Er?

JEJ jeraam̦m̦an kõnke jej jerbal ippãn elõñ iaan kõrã ro retiljek. Im el̦ap ad kaorõk kajjojo iaan kõrã rein jeid im jatid retiljek me el̦ap aer kate er ilo jerbal ko aer! a Kõn men in, likao im em̦m̦aan ro jeid im jatid, kom̦win kwal̦o̦k jouj im kautiej ñan er. Bõtab kõnke jejjab weeppãn, jet iien emaroñ pen ad kõm̦m̦ane men in. Ewõr bar juon apañ me jet likao im em̦m̦aan ro jeid im jatid rej iioone.

Jet rar dik im rũttol̦o̦k ilo juon aelõñ me elõñ iaan em̦m̦aan ro rej reilal̦l̦o̦k ñan kõrã ro. Ñan waanjoñak, Hans, juon eo me ej lol̦o̦k eklejia ko ilo Bolivia, ej ba: “Jet em̦m̦aan kõn aer kar dik im rũttol̦o̦k ilo juon m̦anit me el̦ap an em̦m̦aan ro kõm̦m̦aanaane er, men in ekõm̦m̦an aer tõmak bwe em̦m̦aan ro reutiejl̦o̦k jãn kõrã ro.” Juon em̦m̦aan ej lale eklejia etan Shengxian me ej jokwe ilo Taiwan ej ba: “Ilo jikin eo ij jokwe ie, elõñ em̦m̦aan ro rej l̦õmn̦ak bwe kõrã ro rejjab aikuj kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer ñan er. Ñe juon em̦m̦aan ej kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko an juon kõrã, em̦m̦aan ro jet remaroñ kõnanaiki.” Ewõr em̦m̦aan ro jet me rej kwal̦o̦k aer reilal̦l̦o̦k ñan kõrã ro ilo wãween ko jet. Ñan waanjoñak, remaroñ kõm̦m̦an kõjak kõn kõrã ro im kõnanaiki er.

Kam̦m̦oolol bwe ewõr an em̦m̦aan ro maroñ ñan kõm̦m̦an oktak jekdo̦o̦n m̦anit ta eo rar dik im rũttol̦o̦k ie. Remaroñ katak ñan jab watõk kõrã ro ãinwõt ro rettãl̦o̦k jãn em̦m̦aan ro. (Eps. 4:​22-24) Em̦m̦aan ro remaroñ kõm̦m̦ane men in ikijjeen aer anõke joñak eo an Jeova. Ilo katak in, jenaaj kõnono kõn wãween an Jeova kõm̦m̦an ñan kõrã ro, wãween an likao im em̦m̦aan ro maroñ katak ñan kõm̦m̦an ñan jiroñ im kõrã ro ãinwõt an Jeova kõm̦m̦an ñan er, im wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ likũt juon joñak em̦m̦an ilo aer kwal̦o̦k kautiej ñan kõrã ro.

EWI WÃWEEN AN JEOVA KÕM̦M̦AN ÑAN KÕRÃ RO?

Jeova ej likũt joñak eo em̦m̦antata kõn wãween kõm̦m̦an ñan kõrã ro. Ãinwõt juon Jemãn me el̦ap an tũriam̦o, el̦ap an yokwe baam̦le eo an ilo lal̦ in. (Jon 3:16) Im jiroñ im kõrã ro retiljek rej ãinwõt ro nejin. L̦õmn̦ak kõn jet iaan wãween ko me Jeova ej kautiej kõrã ro.

Ejjab kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k ñan er. Jeova ear kõm̦anm̦an em̦m̦aan im kõrã ro ilo nemãmeen wõt e. (Jen. 1:27) Ear jab kõm̦anm̦ane em̦m̦aan ro bwe ren mãlõtlõt l̦o̦k ak kapeell̦o̦k jãn kõrã ro; im ejjab kaorõk em̦m̦aan ro jãn kõrã ro. (2 Kro. 19:7) Ear kõm̦anm̦an em̦m̦aan im kõrã ro bwe ren maroñ mel̦el̦e katak ko ilo Baibõl̦ im bwe ren maroñ jim̦or kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kadkad ko an raiboojoj. Jeova ej jim̦or kaorõk em̦m̦aan im kõrã ro me rej tõmak ilo e—jekdo̦o̦n ñe kõjatdikdik eo aer ej ñan mour indeeo ilo Pedetaij ijin ioon lal̦ ak ñe renaaj jerbal ãinwõt bũrij ro ilañ. (2 Pit. 1:​1, ftn.) Alikkar bwe Jeova ejjab kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k ñan kõrã ro.

Ej roñjake er. Ewõr an Jeova itoklimo kõn eñjake im l̦õmn̦ak ko an kõrã ro. Ñan waanjoñak, ear roñjake im uwaake jar ko an Rejel im Hanna. (Jen. 30:22; 1 Sa. 1:​10, 11, 19, 20) Jeova ear bar kõm̦akũt ri-jeje Baibõl̦ ro bwe ren kitibuj bwebwenato ko kõn em̦m̦aan ro me rar roñjake kõrã ro. Ñan waanjoñak, Ebream ear pokake naanin tõl ko an Jeova ñan roñjake lio pãleen, Sera. (Jen. 21:​12-14) Im Kiiñ Devid ear roñjake Abigeil. Ilo m̦ool, ear kile bwe Jeova ear jilkinl̦o̦ke Abigeil ñan kõnono ñane. (1 Sa. 25:​32-35) Jesus, eo me ejejjet im tiljek an anõke kadkad ko an Jemãn, ear roñjake jinen, Meri. (Jon 2:​3-10) Waanjoñak kein rej kaalikkar bwe juon iaan wãween ko Jeova ej kautiej kõrã ro, ej ikijjeen an roñjake er.

Ej lõke er. Ñan waanjoñak, Jeova ear lõke Iv ñan jipañ lale im kõjparok aolepen lal̦ in. (Jen. 1:28) Ilo an ãindein, ear kaalikkar ñan Iv bwe ear jab watõke ãinwõt juon eo ettãl̦o̦k jãn l̦eo pãleen, Adam. Ijello̦kun an ãindein, ear watõke Iv ãinwõt juon rejetan me enaaj jipañ. Jeova ear bar lõke ri-kanaan eo Debora im Hulda bwe ren lel̦o̦k naanin jipañ ñan armej ro An, ekoba juon ri-ekajet im juon kiiñ. (Eka. 4:​4-9; 2 Ki. 22:​14-20) Rainin, Jeova ej bareinwõt lõke jiroñ im kõrã ro rej Kũrjin bwe ren kõm̦m̦ane jerbal eo an. Jiroñ im kõrã rein retiljek rej jerbal ãinwõt ri-kwal̦o̦k naan ro, bainier ro, im mijinede ro. Rej jipañ design, kalõk, im kakõm̦anm̦ane Im̦õn Kweilo̦k ko im ra ko. Jet iaaer rej jerbal ilo Betel̦; im ewõr ro jet rej jerbal ilo m̦õn ukok ko. Jiroñ im kõrã rein retiljek rej ãinwõt juon jar el̦ap me Jeova ej kõjerbale ñan kõm̦anm̦an ankilaan. (Sam 68:11) Alikkar bwe Jeova ejjab watõk kõrã ro ãinwõt ro rem̦õjn̦o̦ ak ro rejaje kõm̦m̦an jabdewõt.

EWI WÃWEEN AN LIKAO IM EM̦M̦AAN RO JEID IM JATID MAROÑ KATAK ÑAN KÕM̦M̦AN ÑAN JIROÑ IM KÕRÃ RO ÃINWÕT AN JEOVA KÕM̦M̦AN ÑAN ER?

Kom̦ likao im em̦m̦aan ro jeid im jatid, ñan jel̦ã el̦aññe jej kõm̦m̦an ñan kõrã ro ãinwõt Jeova, jej aikuj lukkuun etale l̦õmn̦ak ko ad im kõm̦m̦an ko ad. Ñan kõm̦m̦ane men in, jej aikuj jipañ. Ãinwõt an juon X-ray ak kein pija lowaan ãnbwinnid maroñ lale ñe ewõr jorrããn ilo menono eo an juon armej, juon jeran em̦m̦an im Naanin Anij emaroñ jipañ kõj ñan kile el̦aññe enana wãween ad l̦õmn̦ak kõn jiroñ im kõrã ro. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan bõk jipañ rot in?

Kajjitõk ippãn juon jeram̦. (JK. 18:17) Jemaroñ kajjitõk ippãn juon m̦õttad me jej lõke im ej juon eo ejouj im epel̦an ilo an kõl̦mãnl̦o̦kjen̦: “Kwõl̦ak lale, ewi wãween aõ kõm̦m̦an ñan jiroñ im kõrã ro jeid im jatid? Remaroñ ke kile el̦aññe ij kautiej er? Imaroñ ke kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween aõ kõm̦m̦an ñan er?” Ñe eo m̦õttam̦ ej kwal̦o̦k wãween ko kwõmaroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k, kate eok ñan jab illu ak jojomare eok make. Ijello̦kun am̦ ãindein, kwõn m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an oktak.

Katak Naanin Anij. Wãween eo em̦m̦antata ñan jel̦ã el̦aññe em̦m̦an ad kõm̦m̦an ñan kõrã ro jeid im jatid ej ikijjeen ad kõjerbale Naanin Anij ñan etale wãween ad l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko ad. (Hib. 4:12) Ilo ad katak kõn Baibõl̦ eo, jej katak kõn em̦m̦aan ro em̦m̦an aer kar kõm̦m̦an ñan kõrã ro im kõn ro ear jab em̦m̦an aer kõm̦m̦an ñan er. Jemaroñ keidi kõm̦m̦an ko aer ñan kõm̦m̦an ko ad. Bareinwõt, ñe jej keidi eoon ko ilo Baibõl̦, men in emaroñ jipañ kõj bwe en jab bõd ad mel̦el̦e kõn juon eoon me jej l̦õmn̦ak bwe ej rejetake l̦õmn̦ak ko ad rebõd kõn kõrã ro. Ñan waanjoñak, ekkar ñan 1 Piter 3:​7, juon em̦m̦aan ej aikuj watõk kõrã eo pãleen ãinwõt juon ‘jãpe em̦õjn̦o̦.’ b Ej ke mel̦el̦ein bwe ettãl̦o̦k—ak edikl̦o̦k an mãlõtlõt ak kapeel—jãn juon em̦m̦aan? Ejjab ñan jidik! Keidi naan ko an Piter ippãn ta ko Galetia 3:​26-29 ej ba kõn an Jeova kar kããlõt kõrã ro ekoba em̦m̦aan ro bwe ren tõl ippãn Jesus ilañ. Ñe jej katak Naanin Anij im kajjitõk ippãn juon m̦õttad me jepaake kõn l̦õmn̦ak ko an kõn wãween ad kõm̦m̦an ñan kõrã ro, men in emaroñ jipañ kõj ñan jel̦ã kwal̦o̦k kautiej ñan kõrã ro jeid im jatid.

EWI WÃWEEN AN EM̦M̦AAN RO REJ LALE EKLEJIA KWAL̦O̦K KAUTIEJ ÑAN JIROÑ IM KÕRÃ RO JEID IM JATID?

Likao im em̦m̦aan ro jeid im jatid ilo eklejia eo remaroñ bar katak kilen kwal̦o̦k kautiej ñan jiroñ im kõrã ro jeid im jatid ikijjeen aer l̦oore joñak eo an em̦m̦aan ro rej lale eklejia me el̦ap yokwe ippãer. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia likũt juon joñak em̦m̦an ikijjeen men in? L̦õmn̦ak kõn jet iaan wãween ko rej kwal̦o̦k kautiej ñan jiroñ im kõrã ro jeid im jatid.

Rej nõbar jiroñ im kõrã ro jeid im jatid. Rijjilõk Paul ear likũt juon joñak elukkuun em̦m̦an ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Ilo lõta eo an ñan eklejia eo ilo Rom, ear nõbar jet iaan kõrã ro ilo eklejia in. (Rom 16:12) Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn ewi joñan an kõrã rein kar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke rar riiti lõta eo an Paul ñan eklejia eo. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej keini aer nõbar jiroñ im kõrã ro jeid im jatid kõn kadkad ko aer rem̦m̦an im jerbal ko rej kõm̦m̦ani ñan Jeova. Men in ej jipañ jiroñ im kõrã ro jeid im jatid ñan jel̦ã ewi joñan an eklejia eo lukkuun kaorõk im kautiej er. Ilo m̦ool, naanin kõketak ko an em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ men eo kõrã rein jeid im jatid rej aikuji ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova ilo tiljek.—JK. 15:23.

Nõbar

Ñe rej nõbar jiroñ im kõrã ro jeid im jatid, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kate er ñan kaalikkar unin aer nõbar er im bwe naan ko aer ren itok jãn bũrueer. Etke? Juon jeid im jatid kõrã etan Jessica ej ba: “Ejjel̦o̦k jorrããn ñe em̦m̦aan ro jeid im jatid rej ba ñan juon jeid im jatid kõrã ‘kwõlukkuun em̦m̦ool.’ Bõtab el̦apl̦o̦k ad kam̦m̦oolol er ñe rej kaalikkartok unin aer kam̦m̦oolol kõm, ãinwõt kõn ammim katakin ajri ro nejim ñan jijet wõt ilo iien kweilo̦k ko ak kõn ammim kate kõm ñan bõktok juon am rũkkatak ñan kweilo̦k ko ad.” Ñe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kaalikkar ñan jiroñ im kõrã ro jeid im jatid unin aer nõbar im kam̦m̦oolol er, rej jipañ kõrã rein ñan eñjake bwe eklejia eo ej aikuji er im kaorõk er.

Rej roñjake jiroñ im kõrã ro jeid im jatid. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia me ettã bũrueer rej kile bwe ejjab er wõt ewõr ippãer l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an kõn kilen kõm̦m̦ane jet jerbal ko. Em̦m̦aan rein rej kajjitõk ippãn jiroñ im kõrã ro jeid im jatid ñan kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer, im rej lukkuun roñjake ñe kõrã rein rej kõnono. Ñe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kõm̦m̦ane men in, rej kõkajoore jiroñ im kõrã ro jeid im jatid im bareinwõt bõktok tokjãn ñan er make. Ewi wãween? Juon em̦m̦aan ej lale eklejia me ej jerbal ilo Betel̦ etan Gerardo, ej ba: “Iar lo bwe il̦ak kajjitõk an jiroñ im kõrã ro jeid im jatid kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer, men in ej jipañ bwe en em̦m̦anl̦o̦k aõ kõm̦m̦ane jerbal eo aõ. Unin kõnke ekkã an to an kõrã rein kõm̦m̦ani jerbal eo jãn elõñ iaan em̦m̦aan ro jeid im jatid.” Ilo eklejia eo, elõñ iaan jiroñ im kõrã ro jeid im jatid rej bainier, kõn men in relukkuun jel̦ã kõn armej ro ilo teretore eo. Juon em̦m̦aan ej lale eklejia etan Bryan ej ba: “Elukkuun l̦ap kun̦aan jiroñ im kõrã ro jeid im jatid ilo doulul in ad. Kõn men in, kate eok ñan katak jãn er. Kwõnaaj lukkuun bõk tokjãn jãn men in!”

Roñjake

Em̦m̦aan ro rej lale eklejia me remãlõtlõt rejjab kõjekdo̦o̦n l̦õmn̦ak ko an jiroñ im kõrã ro jeid im jatid. Etke? Juon em̦m̦aan ej lale eklejia etan Edward ej ba, “Ñe juon jeid im jatid kõrã ej kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko im jel̦ã ko an, men in emaroñ jipañ juon jeid im jatid em̦m̦aan ñan kal̦apl̦o̦k an mel̦el̦e kõn juon men, im emaroñ bar jipañe ñan mel̦el̦e kõn eñjake ko an ro jet.” (JK. 1:5) Meñe juon em̦m̦aan ej lale eklejia ejjab kõjerbale naanin jipañ eo an juon jeid im jatid kõrã, ak emaroñ kam̦m̦oolol e kõn an kar kwal̦o̦k l̦õmn̦ak eo an im kõn an juon eo elol̦o̦kjen̦.

Rej katakin im kammineneik jiroñ im kõrã ro jeid im jatid. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia me relol̦o̦kjen̦ rej pukot iien ko repel̦l̦o̦k ñan katakin im kammineneik jiroñ im kõrã ro jeid im jatid. Ñan waanjoñak, remaroñ katakin jiroñ im kõrã ro jeid im jatid kilen tõle kweilo̦k in kwal̦o̦k naan eo bwe ren pojak ñe ejjel̦o̦k juon jeid im jatid likao ak em̦m̦aan ijo. Remaroñ katakin jiroñ im kõrã ro jeid im jatid ñan jel̦ã kilen kõjerbale kein jerbal ko ak mijjin ko rel̦l̦ap bwe ren maroñ jipañ ilo jerbalin kõkããl ak ekkal im̦õn kabuñ ko ad. Ilo Betel̦, em̦m̦aan ro rej tõl em̦õj aer katakin jiroñ im kõrã ro jeid im jatid kilen kõm̦m̦ane elõñ kain jerbal ko, ãinwõt jerbalin kõjparok im̦õn kabuñ ko ad, jerbalin lale jããn ko an doulul in, jerbalin computer, im jerbal ko jet. Ñe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej katakin im kammineneik jiroñ im kõrã ro jeid im jatid, rej kwal̦o̦k bwe rej watõk kõrã rein ãinwõt ro rekapeel im remaroñ lõke er.

Katakin im kammineneik

Elõñ iaan jiroñ im kõrã ro jeid im jatid rej kõjerbal men ko rar katak jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia ñan jipañ ro jet. Ñan waanjoñak, jet iaan kõrã rein rej kõjerbal men ko rar katak ilo jerbalin ekkal ko an doulul in ñan jipañ kalõk m̦õko im̦õn ro jeid im jatid ãlikin juon l̦añ ak jorrããn el̦ap. Kõrã ro jet jeid im jatid rej kõjerbal men ko rar katak kõn kwal̦o̦k naan ilo̦bwilej ñan jipañ katakin kõrã ro jet jeid im jatid bwe ren maroñ bar bõk kun̦aaer ilo jerbal in. Ewi wãween an jiroñ im kõrã ro jeid im jatid l̦õmn̦ak kõn em̦m̦aan ro jeid im jatid me rar katakin im kammineneik er? Juon jeid im jatid kõrã etan Jennifer ej ba: “Ke iar bõk kun̦aõ ilo juon jerbalin ekkal ilo juon Im̦õn Kweilo̦k, juon jeid im jatid em̦m̦aan ear jol̦o̦k iien ñan katakin eõ. Ear lo jerbal ko iar kõm̦m̦ani, im ear nõbar eõ kõn jerbal ko aõ. Ekar lukkuun em̦m̦an ippa jerbal ippãn kõnke iar eñjake an lõke eõ im kaorõk jerbal ko aõ.”

TOKJÃN AD WATÕK JIROÑ IM KÕRÃ RO JEID IM JATID ÃINWÕT BAAM̦LE

El̦ap ad yokwe jiroñ im kõrã ro jeid im jatid retiljek ãinwõt Jeova! Kõn men in, jej watõk er ãinwõt baam̦le eo ad. (1 Tim. 5:​1, 2) El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ im utiej bũruod kõn rein. Im jelukkuun m̦õn̦õn̦õ ñe rej lo bwe jej yokwe er im rejetake er. Juon jeid im jatid kõrã etan Vanessa ej ba: “El̦ap aõ kam̦m̦oolol Jeova bwe ij m̦õttan doulul eo an me eobrak kõn likao im em̦m̦aan ro jeid im jatid me el̦ap aer kõketake eõ.” Juon jeid im jatid kõrã jãn Taiwan ej ba: “El̦ap aõ kam̦m̦oolol bwe Jeova im doulul eo an rej lukkuun kaorõk kõrã ro im eñjake ko ad. Men in ej kõkajoore tõmak eo aõ im ej kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k aõ kaorõke jeraam̦m̦an eo ewõr ippa ilo aõ m̦õttan doulul eo an Jeova.”

Ejjel̦o̦k pere bwe el̦ap an Jeova buñbũruon ñe ej lo an em̦m̦aan ro rej Kũrjin me retiljek watõk im kõm̦m̦an ñan kõrã ro ãinwõt e! (JK. 27:11) Juon em̦m̦aan me ej lale eklejia etan Benjamin jãn Scotland ej ba: “Elõñ em̦m̦aan ro ilo lal̦ in rejjab kautiej kõrã ro ñan jidik. Kõn men in, ñe kõrã ro rej del̦o̦ñtok ñan ilowaan Im̦õn Kweilo̦k eo, jekõn̦aan bwe ren jab bõk eñjake in.” Jen aolep kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan anõke Jeova im kwal̦o̦k yokwe im kautiej ñan jiroñ im kõrã ro jeid im jatid—juon men me ej tõll̦o̦kũn aer bõke.—Rom 12:10.

a Ilo katak in, naan kein “kõrã ro jeid im jatid” rej jitõñl̦o̦k ñan kõrã ro jeid im jatid me rej Kũrjin, ejjab juon jein ak jatin juon armej ilo kanniõk.

b Ñan bõk mel̦el̦e ko jet kõn naan kein “jãpe ko rem̦õjn̦o̦,” lale katak eo etan “Aorõkin ‘Jãbi Remõjino’” ilo Imõniaroñroñ eo an Oktoba 1, 2006, im katak eo juon etan “Nan In Tel Ko Remeletlet Ñan Ri Belele Ro” ilo Imõniaroñroñ eo an Juun 1, 2005.