1. Ñe ej bukwel̦o̦k juon eo ejitõnbõro ippãd, ewi wãween an men in maroñ jelõt jet?

EWÕR ke juon eo ejitõnbõro ippam̦ em̦õj an bukwel̦o̦k jãn eklejia eo? Men in emaroñ kõm̦m̦an an lukkuun rup bũruod! Juon jeid im jatid kõrã etan Hilda, ej ba: “Ke l̦eo ippa ear mej ãlikin 41 iiõ tokãlik jãn ke kõm̦ro ar m̦are, iar l̦õmn̦ak bwe wãween eo in me epentata me iar iioone. * Bõtab, ke l̦adik eo nejũ ear el̦l̦o̦k jãn eklejia eo, im jãn lio ippãn, kab ajri ro nejin, el̦apl̦o̦k an kar men in lukkuun pen ñan ña.”

2-3. Ekkar ñan Sam 78:40, 41, ewi wãween an Jeova eñjake ñe ri-karejar ro an rej el̦l̦o̦k jãne?

² L̦õmn̦ak kõn joñan an kar maroñ lukkuun rup bũruon Jeova ke jet iaan enjel̦ ro me rej m̦õttan baam̦le eo an rar kõjekdo̦o̦ne ak el̦l̦o̦k jãne! (Jud 6) Im l̦õmn̦ak kõn joñan an kar lukkuun metak ke ej lo an ri-Israel ro me rejitõnbõro ippãn, kar jum̦aiki elõñ alen. (Riit Sam 78:40, 41.) Kwõmaroñ bar tõmak im lõke bwe eo Jemãd ilañ me el̦ap yokwe ippãn, el̦ap an bar metak ñe juon eo kwõj yokwe ej el̦l̦o̦k jãne. Emel̦el̦e kõn eñjake in bũrom̦õj eo me epãd ippam̦. Ilo an tũriam̦o im kea, enaaj lewaj jipañ im kõketak eo me kwõj aikuji.

³ Ilo katak in, jenaaj kõnono kõn ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñan bõk jipañ jãn Jeova, ilo ad kijenmej ñe juon eo ejitõnbõro ippãd ej bõjrak jãn an karejar ñane. Jenãj bar lale ewi wãween ad maroñ jipañ ro jet ilo eklejia eo me rej jelm̦aik ejja wãween in wõt. Ak m̦okta, jen kõnono kõn jet iaan l̦õmn̦ak ko me jej aikuj kõjparok kõj jãni.

4. Ewi wãween an elõñ rũtto ro eñjake ñe juon nejier ej el̦l̦o̦k jãn Jeova?

⁴ Ñe juon nejid eo ejitõnbõro ippãd ej el̦l̦o̦k jãn Jeova, ekkã an rũtto ro jemãn im jinen l̦õmn̦ak kõn ta ko me remaroñ kar bar kõm̦m̦ani ñan aer maroñ jipañe eo nejier bwe en pãdwõt ilo m̦ool  eo. Juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Luke, ear ba men in ãlikin an kar l̦adik eo nejin bukwel̦o̦k: “Iar n̦aruõ make, joñan jet iien, ewõr ettõn̦ak ko renana ij ettõn̦ak kaki kõn men in. Jet iien ij jañ im elukkuun metak tok ubõ.” Juon jeid im jatid kõrã etan Elizabeth me ear bar iioone ejja wãween in wõt, ekkã an l̦õmn̦ak ippãn make im ba: “Ta eo ebõd me iar kõm̦m̦ane ãinwõt juon jinen? Il̦ak lale ãinwõt ñe ilikjab in kar lukkuun katakini l̦adik eo nejũ ñan yokwe m̦ool eo.”

5. An wõn bõd eo ñe juon ej el̦l̦o̦k jãn Jeova?

⁵ Jej aikuj keememej bwe em̦õj an Jeova letok ñan kõj kajjojo menin letok eo kõn maroñ eo ñan kããlõt. Mel̦el̦ein bwe jemaroñ kããlõt el̦aññe jenaaj pokake e ke ak jaab. Ewõr jet ro reddik me ejjab em̦m̦an aer kar rũtto lõñtak rar kããlõt ñan karejar ñan Jeova, im rej lo tõprak ilo aer wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦ane men in. Im ewõr ro jet me jemãer im jineer rar lukkuun kate er joñan wõt aer maroñ ñan katakini er kõn naanin kakapilõklõk ko jãn Baibõl̦ ilo aer rũttol̦o̦k, bõtab ke rar rũttol̦o̦k rar oktak im kõjekdo̦o̦n ak el̦l̦o̦k jãn m̦ool eo. Ilo jem̦l̦o̦kin, kõj kajjojo jenãj aikuj kããlõt el̦aññe jenaaj karejar ñan Jeova. (Jos. 24:15) Kõn men in, kom̦ ro jemãn in jinen me kom̦ij bũrom̦õj ñe juon eo nejũmi ej bõjrak jãn an karejar ñan Jeova, jab l̦õmn̦ak bwe ej ami bõd ñe ej wal̦o̦k men in!

6. Ñe juon jemãn ak jinen ej el̦l̦o̦k jãn Anij, ewi wãween an men in maroñ jelõt juon jo̦dikdik ak juon eo edik?

⁶ Ewõr iien, juon jemãn ak jinen emaroñ el̦l̦o̦k jãn m̦ool eo, im emaroñ bar etal jãn baam̦le eo an make. (Sam 27:10) Men in emaroñ lukkuun kõmetak ak kabũrom̦õj ajri ro me el̦ap aer reilõñl̦o̦k ñan jemãer ak jineer ãinwõt juon joñak ñan er. Esther, juon eo me jemãn ear bukwel̦o̦k, ej ba: “Ekkã aõ kar jañ kõnke iar kile bwe ear jab baj jebwãbwe jãn m̦ool eo ak ear kããlõt ñan el̦l̦o̦k jãn Jeova. Ilukkuun yokwe jema im ke ear bukwel̦o̦k, ekkã aõ inepata kõn ãjmour eo an. Joñan, ewõr iien ij bõk juon eñjake ekajoor in ikkũm̦l̦o̦k me ejelõt aolepen ãnbwinnũ.”

7. Ewi wãween an Jeova eñjake kõn jo̦dikdik ro ak ro reddik me em̦õj an jineer ak jemãer bukwel̦o̦k?

⁷ Jo̦dikdik ro ak kom̦ ro reddik, el̦aññe juon iaan rũtto ro jem̦am̦ ak jinõm̦ em̦õj an bukwel̦o̦k, el̦ap ammim lukkuun bũrom̦õj kõn men in ej wal̦o̦k ñan eok. Kwõmaroñ lukkuun tõmak im lõke bwe el̦ap an bar Jeova jel̦ã kõn joñan an men in kõmetak eok. El̦ap an yokwe eok im m̦õn̦õn̦õ kõn am̦ tiljek ñane, im bar kõm​—ro jeim̦ im jatũm̦. Eaorõk bwe kwõn bar keememej bwe ejjab am̦ bõd kõn kããlõt eo an eo jem̦am̦ ak jinõm̦. Ãinwõt kar ba m̦oktal̦o̦k, em̦õj an Jeova letok kããlõt ñan kajjojo armej. Im kajjojo iaan aolep ro em̦õj aer ajel̦o̦k mour ko aer im peptaij enãj aikuj “make ineek eddo ko an.”​—Gal. 6:5.

8. Ta eo ro uwaan baam̦le eo me retiljek remaroñ kõm̦m̦ane ilo aer kõttar an ro me rejitõnbõro ippãer jepl̦aaktok ñan Jeova? (Bar lale bo̦o̦k eo etan “ Jepl̦aak ñan Jeova.”)

⁸ Ñe juon eo kwõj yokwe ej el̦l̦o̦k jãn Jeova, ejjel̦o̦k pere bwe kwõj kõjatdikdik im reim̦aanl̦o̦k ñan juon iien me enaaj bar jepl̦aaktok ñan Jeova. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane ilo tõre eo me kwõj kõttar an bar jepl̦aaktok ñan Jeova? Kwõmaroñ kate eok ñan lale ãjmour eo am̦ ilo tõmak. Ilo am̦ kõm̦m̦ane men in, kwõnãj likũt juon joñak em̦m̦an ñan ro jet uwaan baam̦le eo im bõlen ñan bar eo me ebukwel̦o̦k. Emaroñ bareinwõt kõm̦m̦an bwe en wõr ippam̦ kajoor eo me kwõj aikuji ñan am̦ maroñ kijenmej kõn eñjake ko me rekõmmetak. Jen kõnono kõn jet iaan buñtõn ne ko me kwõmaroñ kõm̦m̦ani.

9. Ilo wãween et jemaroñ bõk kõkajoor jãn Jeova? (Bar lale bo̦o̦k eo etan “ Eoon ko Rekaenõm̦m̦an Ñe Juon eo Ejitõnbõro Ippam̦ Em̦õj An El̦l̦o̦k Jãn Jeova.”)

⁹ Eddãp wõt ñan men ko kwõj kõm̦m̦ani me rej ñan kõkajoor wõt tõmak eo am̦. Elukkuun aorõk bwe kwõn wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõkajoor eok make im bar ro jet uwaan baam̦le eo am̦. Ewi wãween am̦ maroñ kõm̦m̦ane men in? Bõk kõkajoor jãn Jeova ilo am̦ ekkeini am̦ riiti Naanin Anij im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake, im bareinwõt am̦ kobal̦o̦k ilo kweilo̦k ko. Joanna, eo me jemãn im ledik eo jein rar etal jãn m̦ool eo, ej ba: “Ij eñjake aõ ineem̦m̦an ñe ij riiti bwebwenatoun ro ilo Baibõl̦ ãinwõt, Abigeil, Ester, Job, Josep, im Jesus. Waanjoñak ko aer rej koobrak bũruõ im l̦õmn̦ak eo aõ kõn l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an me rej kõmeraikl̦o̦k aõ metak. Ij bar lo bwe al in roñjake ko ad ilo doulul in el̦ap aer kõkajoor eõ.”

10. Ta eo Sam 32:6-8 ej kwal̦o̦k ikijjeen ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñan ad maroñ kijenmej ñe jej bũrom̦õj ak ñe eddodo bũruod?

¹⁰ Kwal̦o̦k aolep inepata ko am̦ ñan Jeova. Ñe kwõj bũrom̦õj ak eddodo bũruom̦, jab bõjrak jãn am̦ jar ñane. Akwel̦ap ñan Anij eo ad me el̦ap yokwe ippãn ñan jipañ eok ñan bõk l̦õmn̦ak ko an kõn wãween eo ej wal̦o̦k im ñan “kõjjel̦ãik eok im katakin eok ilo ial̦ eo kwõnaaj etal ie.” (Riit Sam 32:6-8.) Ejjel̦o̦k pere bwe emaroñ lukkuun kõmmetak im pen ñan am̦ kwal̦o̦k ñan Jeova kõn wãween am̦ lukkuun eñjake. Bõtab, el̦ap an Jeova mel̦el̦e kõn metak ko kwõj eñjaki ilo bũruom̦. El̦ap an yokwe eok im ej lukkuun rõjañ eok ñan lutõkl̦o̦k bũruom̦ ñane.​—Ex. 34:6; Sam 62:7, 8.

11. Ekkar ñan Hibru 12:11, etke jej aikuj in lõke wãween an Jeova kauwe ak kajim̦weik kõj? (Bar lale bo̦o̦k eo etan “ Karõk in Bukwel̦o̦k Ej Kaalikkar Yokwe eo An Jeova ñan Kõj.”)

¹¹ Rejetake pepe eo. Bukwel̦o̦k ej m̦õttan karõk ko an Jeova. An kauweik ak kajim̦weik kõj ej ñan tokjãn eo an aolep, ekoba eo ear kõm̦m̦an bõd. (Riit Hibru 12:11.) Jet ilo eklejia eo remaroñ  ba bwe ejjab jim̦we pepe eo an em̦m̦aan ro rej lale eklejia ñan bukwel̦o̦ke juon armej, bõtab keememej bwe ekkã an armej rot in jab kõn̦aan kwal̦o̦k kõn men ko renana kõn armej eo me ear kõm̦m̦an bõd. Ilo m̦ool, ejjel̦o̦k ad jel̦ã kõn aolep wãween ko rar wal̦o̦k. Kõn men in, ej juon menin mãlõtlõt ñan lõke bwe em̦m̦aan ro me rej pãd ilo kumi in ekajet eo rar kate er joñan wõt aer maroñ ñan l̦oore naanin kakapilõklõk ko jãn Baibõl̦ im ñan ekajet “ñan Jeova.”​—2 Kro. 19:6.

12. Ta tokjãn ko rem̦m̦an me jet rar loi jãn aer kar rejetake karõk eo an Jeova ikijjeen kauwe?

¹² Ilo am̦ rejetake pepe eo em̦m̦aan ro rej lale eklejia rar kõm̦m̦ane ñan bukwel̦o̦ke eo ejitõnbõro ippam̦, kwõmaroñ oktak im jipañe armej in ñan jepl̦aaktok ñan Jeova. Elizabeth, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k ej ba: “Am kar jol̦o̦k am kõnono ak kobal̦o̦k ippãn l̦adik eo nejũm̦ro me erũtto, ear juon men me ear kanooj in pen. Bõtab ãlikin an kar jepl̦aaktok ñan Jeova, ear kwal̦o̦k bũruon im ba bwe ekkar bwe en kar bukwel̦o̦k. Tokãlik, ear bareinwõt kwal̦o̦k kõn an kam̦m̦oolol kõn men ko rem̦m̦an ear katak jãn men in. Iar katak bwe wãween an Jeova kauwe ej wãween eo em̦m̦antata.” L̦eo pãleen etan Mark, ej bareinwõt ba: “Tokãlik, l̦adik eo nejũm̦ro ear ba bwe juon iaan un ko unin an kar kõn̦aan ro̦o̦ltok, ej kõnke kõm̦ro ar kõm̦m̦ane men eo ekkar bwe kõm̦ro en kõm̦m̦ane. El̦ap aõ m̦õn̦õn̦õ bwe Jeova ear jipañ kõm̦ro ñan pokake E.”

13. Ta ko remaroñ jipañ eok ñan kijenmej wõt meñe kwõj bũrom̦õj ak eddodo kõn eñjake ko rekõmmetak?

¹³ Kepaake ro m̦õttam̦ me remel̦el̦e kõn eñjake ko kwõj bũki. Kobal̦o̦k ippãn Kũrjin ro me rerũtto ilo tõmak me remaroñ jipañ eok ñan dãpij wõt l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an. (JK. 12:25; 17:17) Joanna, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k ej ba: “Ilo bũruõ, iar eñjake aõ make iaõ. Bõtab ilo aõ kar kwal̦o̦k bũruõ ñan ro m̦õtta me imaroñ lõke er, men in ear jipañ eõ ñan kijenmej wõt.” Ak ta el̦aññe ewõr jet ilo eklejia eo me rej ba men ko ñan eok me rekõm̦m̦an an nanal̦o̦k am̦ mour?

14. Etke jej aikuj “kijenmej wõt ippãn doon im m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an doon bõd”?

¹⁴ Kwõn kijenmej ippãn ro jeim̦ im jatũm̦. Ilo m̦ool, jejjab maroñ kõtmãne bwe aolep iien ro jet renãj ba men ko rem̦m̦an ak rejim̦we. (Jem. 3:2) Kõj aolep jejjab weeppãn, kõn men in kwõn jab bwilõñ ñe jet epen aer l̦õmn̦ak kõn ta eo remaroñ ba, ak rej ba men ko me rej kõmetak eok ilo aer jab jel̦ã kake. Keememej naanin kakapilõk eo an rijjilõk Paul me ej ba: “Kom̦win kijenmej wõt ippãn doon im m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an doon bõd jekdo̦o̦n ñe ewõr unin an juon inepata n̦ae bar juon.” (Kol. 3:13) Juon jeid im jatid kõrã me ear bukwel̦o̦k juon nukũn ej kõmel̦el̦e im ba: “Jeova ear jipañ eõ ñan jol̦o̦k an ro jeid im jatid bõd me rar kajjioñ in rõjañ eõ bõtab ijello̦kun aer ãindein, rar kõmetak eõ.” Ta eo ro ilo eklejia eo remaroñ kõm̦m̦ane ñan jipañ ro uwaan baam̦le eo me retiljek?

15. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ ro uwaan baam̦le ko me ej kab m̦õjl̦o̦k an juon eo im ejitõnbõro ippãer bukwel̦o̦k?

¹⁵ Kwal̦o̦k jouj im karwainene ñan ro uwaan baam̦le eo me retiljek. Juon jeid im jatid kõrã  etan Miriam, ej make kwal̦o̦k im ba bwe ear lukkuun mijak im ikkũm̦kũm̦ in etal ñan iien kweilo̦k ko ãlikin an kar l̦adik eo jatin bukwel̦o̦k. Ej ba: “Iar mijak kõn ta ko me ro jet remaroñ ba. Bõtab ear lõñ ro jeiũ im jatũ me rar bar bũrom̦õj kõn men eo me ear wal̦o̦k, rar jab illu ak kwal̦o̦k aer matõrtõr ippãn l̦adik eo jatũ me ebukwel̦o̦k. El̦ap aõ kam̦m̦oolol kõn rein bwe rar kõm̦m̦an bwe in jab bõk eñjake eo bwe ij make iaõ ilo aõ bũrom̦õj.” Bar juon jeid im jatid kõrã ej ba: “Ãlikin an kar l̦adik eo nejũm̦ro bukwel̦o̦k, elõñ ro jeram me rejitõnbõro ippem rar itok im kaenõm̦m̦an kõm. Jet iaaer rar kwal̦o̦k ñan kõm bwe rejaje ta eo ren ba. Jet iaaer rar jañ ippa, im ro jet rar jejetok lõta. Men kein rar kõm̦m̦ani ear lukkuun l̦ap aer jipañ eõ!”

16. Ewi wãween an ro ilo eklejia eo maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jipañ im rejetake ro uwaan baam̦le eo an juon eo me ebukwel̦o̦k?

¹⁶ Wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jipañ im rejetake ro uwaan baam̦le eo me retiljek. Ilo tõre in ej iien eo me ej make wõt l̦aptata aer aikuji yokwe eo am̦ im am̦ rõjañ er. (Hib. 10:24, 25) Ewõr iien, ro uwaan baam̦le eo an juon eo me ebukwel̦o̦k, rej bõk eñjake eo bwe jet iaan ro ilo eklejia eo, ejako aer el̦l̦o̦k ñan er. Jab kõtl̦o̦k bwe men in en wal̦o̦k! Jo̦dikdik ro ak ro reddik me jemãer ak jineer em̦õj aer etal jãn m̦ool eo, el̦aptata aer aikuji ad lel̦o̦k naanin rõjañ ak nõbar ñan er. Maria, eo me l̦eo pãleen ear bukwel̦o̦k im ear etal jãn baam̦le eo, ej ba: “Jet iaan ro m̦õtta rar itok ñan m̦weo im̦õ im kõmat m̦õñã im jipañ kõm ilo iien kabuñ an baam̦le. Rar eñjake joñan aõ metak, im rar jañ ippa. Rar jojomare eõ ke kar ba men ko rejjab m̦ool kõn ña. Ear lukkuun l̦ap aer kõketak eõ!”​—Rom 12:13, 15.

17. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ kaenõm̦m̦an ak jipañ ro me rebũrom̦õj?

¹⁷ Kom̦ em̦m̦aan ro me rej lale eklejia, kom̦win kortokjãn iien ko repel̦l̦o̦k ñan kõkajoor ro uwaan baam̦le eo me retiljek. Ewõr ippemi juon eddo ejejuwaan ñan kaenõm̦m̦an ri-karejar ro m̦õttad me eo ejitõnbõro ippãer ear el̦l̦o̦k jãn Jeova. (1 Tes. 5:14) Bõk buñtõn ne eo ñan em̦m̦akũt im rõjañ er m̦okta jãn kweilo̦k kab ãlikin kweilo̦k. Lol̦o̦k er im jar kõn er. Jerbal ippãer ilo kwal̦o̦k naan, ak jet iien kũrwaj er ñan kobawaj ilo iien kabuñ an baam̦le. Ro me rej jabõte eklejia eo rej aikuj kwal̦o̦k ñan jiip ro an Jeova me rebũrom̦õj, tũriam̦o im yokwe eo me rej aikuji.​—1 Tes. 2:7, 8.

18. Ekkar ñan 2 Piter 3:9, ta eo Anij ekõn̦aan bwe ro me rar kõm̦m̦an bõd ren kõm̦m̦ane?

¹⁸ Jeova “ejjab kõn̦aan bwe jabdewõt en jako, ak ekõn̦aan bwe aolep ren ukel̦o̦k.” (Riit 2 Piter 3:9.) Meñe juon emaroñ kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap, bõtab mour eo an ej aorõk wõt ippãn Anij. L̦õmn̦ak kõn joñan l̦apin on̦ããn eo me Jeova ear kõl̦l̦ãiki kõn wõt mour eo an ro rijjerawiwi, ear kõl̦l̦ã kõn mour eo an eo Nejin me ejitõnbõro ippãn. Jeova ej kwal̦o̦k tũriam̦o ilo an kajjioñ jipañ rein bwe ren jepl̦aak ñane. Ej kõjatdikdik bwe rein renaaj kããlõt ñan jepl̦aak ñane, ãinwõt ad loe ilo waanjoñak eo me Jesus ear kwal̦o̦k kõn nejin eo ejerwaan. (Luk 15:11-32) Elõñ ro me rar el̦l̦o̦k jãn m̦ool eo rar tokãlik jepl̦aaktok ñan ippãn eo Jemãer ilañ me el̦ap yokwe ippãn. Im ro ilo eklejia eo rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ in karwaineneiktok er. Elizabeth, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ear lo lañlõñ ke l̦adik eo nejin ear bar jepl̦aaktok ñan Jeova. Ilo an l̦õmn̦ak likl̦o̦k, ej ba, “El̦ap aõ kam̦m̦oolol kõn ro me rar rõjañ kõm ñan jab ebbweer ak luuji am kõjatdikdik.”

19. Etke jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lõke Jeova?

¹⁹ Jemaroñ aolep iien lõke Jeova. Ejjañin kar im ejjãmin letok naanin tõl ko me renaaj ko̦kkure kõj. Ej juon Jemãn eo el̦ap an jouj im tũriam̦o, im el̦ap an yokwe aolep ro rej yokwe E im kabuñ ñane. Kwõn tõmak im lõke bwe Jeova ejjãmin ilo̦k jãn eok ilo iien am̦ bũrom̦õj im eñtaan. (Hib. 13:5, 6) Mark, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k ej ba, “Jeova ejjañin kar ilo̦k jãn kõm. Ejjab ettol̦o̦k jãn kõj ñe jej iioon wãween ko reppen.” Jeova enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lewaj “kajoor eo . . . el̦ap jãn joñan.” (2 Kor. 4:7) Aet, kwõmaroñ dãpij wõt am̦ tiljek im kõjatdikdik meñe juon eo ejitõnbõro ippam̦ em̦õj an el̦l̦o̦k jãn Jeova.