1. Ilo ad rũttol̦o̦k, ta mejãnkajjik eo em̦m̦an ñan kõj?

ILO ad rũttol̦o̦k, jemaroñ inepata im l̦õmn̦ak bwe jeban juon eo me enaaj l̦ap an Jeova maroñ kõjerbale ãinwõt kar m̦okta. Aet em̦m̦ool bwe emaroñ dikl̦o̦k kajoor im maroñ ko ippãd jãn m̦okta, bõtab jemaroñ kõjerbal mãlõtlõt im jel̦ã im imminene ko ippãd ñan jipañ ro reddikl̦o̦k bwe Jeova en kõjerbal er im bwe ren bõk jerbal ko jet. Juon jeid im jatid em̦m̦aan ej lale eklejia me etto an bõk eddo in, ej kõmel̦el̦e im ba: “Ke iar jino kile an dikl̦o̦k maroñ ko ippa itok wõt jãn aõ rũttol̦o̦k, iar m̦õn̦õn̦õ bwe ewõr likao ro jeid im jatid me remaroñ kõm̦m̦ane jerbal kein.”

2. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

² Katak eo l̦o̦k juon ear kõnono kõn wãween an ro em̦m̦an dettaer bõk tokjãn jãn aer ruwaakl̦o̦k ñan ro rerũtto. Ilo katak in, jenaaj lale ewi wãween an kadkad ko ãinwõt ettã bõro, ad jel̦ã joñan maroñ ko ippãd, kam̦m̦oolol, im m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k ak kwal̦o̦k jouj, maroñ jipañ ro rerũtto ñan jerbal ippãn ro reddikl̦o̦k. Tokjãn men in, enaaj bõktok jeraam̦m̦an ñan aolep ro ilo eklejia eo.

3. Ekkar ñan Pilippai 2:3, 4, ta mel̦el̦ein ettã bõro, im ewi wãween an kadkad in maroñ jipañ juon Kũrjin?

³ Ro rerũtto rej aikuj in ettã bũrueer el̦aññe rekõn̦aan jipañ ro reddikl̦o̦k. Juon eo me etta bũruon ej watõk bwe ro jet reutiejl̦o̦k jãne. (Riit Pilippai 2:3, 4.) Rũtto ro me rej kwal̦o̦k kadkad in, rej kile bwe Baibõl̦ eo ej letok elõñl̦o̦k jãn juon naanin kakapilõk ko im wãween ko ñan ad maroñ katõprak juon jerbal ak eddo. Kõn men in, rejjab kõtmãne bwe ro jet rej aikuj in  l̦oore wãween ko ekkã aer kõm̦m̦ani kar m̦okta. (Ekl. 7:10) Meñe emaroñ l̦ap jel̦ã im imminene ko ippãer me remaroñ katakin ro reddikl̦o̦k kaki, ak rej kile bwe “men ko rej wal̦o̦k ilo lal̦ in rej oktakl̦o̦k” im remaroñ aikuj in katak kõl ko rekããl.​—1 Kor. 7:31.

4. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko kwal̦o̦k kain l̦õmn̦ak rot eo me ãinl̦o̦kwõt l̦õmn̦ak eo an ri-Livai ro?

⁴ Ro rerũtto me ettã bũrueer rej kile bwe ilo aer rũttol̦o̦k rejjab maroñ kõm̦m̦ane joñan eo me rekõn kar kõm̦m̦ane m̦okta. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn em̦m̦aan ro me rej lol̦o̦k eklejia ko. Ñe rej tõpar 70 aer iiõ, doulul in ej kũr er bwe ren bõk bar juon eddo. Men in emaroñ jab pidodo ñan er kõnke emaroñ l̦ap aer kaorõk jeraam̦m̦an eo ñan aer jerbal ñan ro jeier im jatier. Ekar juon jerbal me el̦ap aer kaorõke im el̦ap aer kõn̦aan bwe ren wõnm̦aanl̦o̦k wõt kake. Bõtab remel̦el̦e bwe jej aikuji ro reddikl̦o̦k bwe ren kõm̦m̦ane jerbal in. Ilo aer ãindein, rej kwal̦o̦k ejja kain l̦õmn̦ak rot eo an ri-Livai ro ilo kar Israel eo ilo etto, kõnke kar kajjitõk ippãer bwe ren bõjrak jãn aer jerbal ilo im̦õn kõppãd eo ñe retõpar 50 aer iiõ. Ñan ri-Livai rein rerũtto, aer m̦õn̦õn̦õ ear jab pedped wõt ioon jerbal ko rar kõm̦m̦ani. Rar lukkuun kortokjãn jerbal ko me rar pel̦l̦o̦k ñan er ilo aer jipañ ro reddikl̦o̦k ilo jabdewõt wãween. (Bõn. 8:25, 26) Rainin, ñan ro me rar bõk jerbalin lol̦o̦k eklejia, meñe rejjab lol̦o̦k elõñ eklejia ko kiiõ, ak rej juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan eklejia eo rej pãd ie kiiõ.

5. Ta eo kwõj katak jãn joñak eo an Dan im Katie?

 ⁵ L̦õmn̦ak kõn joñak eo an Dan, eo ear jerbal ãinwõt juon eo ej lol̦o̦k eklejia ko ium̦win 23 iiõ ko. Ke ear 70 an iiõ, kar kajjitõk ippãn bwe e im kõrã eo pãleen etan Katie ren bõk jerbalin jipejel̦ bainier. Ta l̦õmn̦ak eo aerro kõn jerbal in aerro ekããl? Dan ej ba bwe el̦apl̦o̦k an poub kiiõ jãn kar m̦okta, ej loloodjake eddo ko an ilo eklejia eo, jipañ em̦m̦aan ro jet bwe ren maroñ erom rijjipañ, im ej katakin im kammineneik ro jet ñan bõk kun̦aaer im kwal̦o̦k naan ilo jikin ko eobrak kõn armej im ilo jikin kalbuuj ko. Rũtto ro, meñe kwõj jerbalin full-time ak jaab, ak elõñ wãween ko kwõmaroñ jipañ ro jet. Ewi wãween? Kwõmaroñ lukkuun kortokjãn ak m̦õn̦õn̦õ kake wãween ko rekããl kwõpãd ie, kõm̦m̦ani mejãnkajjik ko rekããl, im l̦õmn̦ak kõn men ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ijello̦kun am̦ l̦õmn̦ak kõn men ko kwõjjab maroñ kõm̦m̦ani.

6. Etke ej juon menin mãlõtlõt ñan kile joñan maroñ ko ippãd? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

⁶ Juon eo me ej kile bwe ewõr joñan maroñ ko ippãn, eban kõtmãne bwe en kõm̦m̦ani men ko me el̦e jãn joñan an maroñi. Tokjãn men in, enaaj m̦õn̦õn̦õ wõt im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbal ko an. Ñan waanjoñak, jemaroñ keidi juon eo me ejel̦ã joñan maroñ ko ippãn ñan juon eo me ej kattõr lõñl̦o̦k ilo juon ial̦ ak juon tol̦. Ri-kattõr eo enãj aikuj in jenãji kũl̦aj in wa eo bwe en maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ettõr lõñl̦o̦k. Em̦ool bwe emaroñ rum̦wijl̦o̦k an ettõr wa eo, bõtab enaaj baj wõnm̦aanl̦o̦k wõt. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, armej eo me ej kile joñan maroñ ko an ejel̦ã ñããt eo ej “aikuj in jenãji kũl̦aj eo” ak kõm̦m̦an oktak ko ekkar ñan maroñ ko an, bwe en maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova im jipañ ro jet.​—Pil. 4:5.

7. Ewi wãween an kar Barzillai kwal̦o̦k an jel̦ã bwe ewõr joñan maroñ ko ippãn?

⁷ L̦õmn̦ak kõn joñak eo an Barzillai, eo me ke ear 80 an iiõ, Kiiñ Devid ear kajjitõk ippãn bwe en jokwe ippãn. Kõn an Barzillai kile joñan maroñ ko an kõn an rũtto, ear ba ñan kiiñ eo bwe ejjab maroñ. Bõtab, ear kwal̦o̦k kõn juon em̦m̦aan edikl̦o̦k, etan Kimham im kajjitõk el̦aññe emaroñ etal ikijjeen. (2 Sa. 19:35-37) Ãinwõt Barzillai, em̦m̦aan ro rerũtto rem̦õn̦õn̦õ in kõtl̦o̦k an em̦m̦aan ro me reddikl̦o̦k loloodjake jerbal ko.

8. Ewi wãween an kar Kiiñ Devid kwal̦o̦k bwe ejel̦ã kõn an wõr joñan maroñ ko ippãn ikijjeen jerbalin ekkal eo an tampel̦ eo?

⁸ Kiiñ Devid ear bareinwõt likũt juon joñak elukkuun em̦m̦an ikijjeen an juon maroñ kile joñan maroñ ko an. El̦ap an kar kõn̦aan kalõke m̦weo im̦õn Jeova kõn aolepen bũruon. Bõtab ke Jeova ear ba ñane bwe enaaj lel̦o̦k jerbal eo ak jeraam̦m̦an eo ñan likao eo nejin etan Solomon, Devid ear rejetake pepe eo an Jeova im ear kate joñan wõt an maroñ ñan jipañ ilo jerbal eo. (1 Kro. 17:4; 22:5) Devid ear jab l̦õmn̦ak bwe em̦m̦anl̦o̦k ñe ekõm̦m̦ane jerbal eo kõnke Solomon “ej dik wõt im eub an l̦õmn̦ak” ak ejjab l̦ap imminene ko ippãn. (1 Kro. 29:1) Devid ear jel̦ã bwe ñan an maroñ tõprak jerbalin ekkal eo, ej wawa ioon an Jeova kõjeraam̦m̦ane jerbal eo, ejjab ioon joñan dettan ak imminene im jel̦ã ko an ro rej loloodjake jerbal eo. Ilo aer anõke Devid, ro rerũtto rainin rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im poub ilo aer jerbal meñe eoktak eddo ko aer. Im rejel̦ã bwe Jeova enaaj kõjeraam̦m̦an ro reddikl̦o̦k me rej kõm̦m̦ane jerbal eo me rekõn kõm̦m̦ane.

9. Ewi wãween an kar juon em̦m̦aan me ej lale juon iaan ra ko kwal̦o̦k an jel̦ã bwe ewõr joñan maroñ ko ippãn?

⁹ Juon joñak ilo raan kein kõn juon eo me ejel̦ã bwe ewõr joñan maroñ ko ippãn, ej juon  jeid im jatid em̦m̦aan etan Shigeo. Ilo 1976 eo, ke ear 30 an iiõ, kar jitõñe bwe en juon iaan ro uwaan Em̦m̦aan ro Rej Lale Ra Eo. Ilo 2004 eo, ear erom eo ej loloodjake jerbal ko an Em̦m̦aan ro Rej Lale Ra Eo. Tokãlik ear kile bwe ejino m̦õjn̦o̦l̦o̦k im ejjab maroñ kajejjeti jerbal ko an ãinwõt kar m̦okta. Ear jar kake men in im l̦õmn̦ak kõn tokjãn ko renaaj wal̦o̦k ñe juon jeid im jatid em̦m̦aan me edikl̦o̦k enaaj bõk eddo ko an. Meñe ejako an loloodjake jerbal ko an Em̦m̦aan Ro Rej Lale Ra Eo, ak Shigeo ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jerbal ippãn kumi in. Ãinwõt ad lo ilo joñak ko an Barzillai, Kiiñ Devid, im Shigeo, armej eo me ettã bũruon im ej kile bwe ewõr joñan maroñ ko ippãn, eban kalimjek an dik jel̦ã im imminene ko ippãn ro reddikl̦o̦k, ak enaaj l̦õmn̦ak kõn kajoor im maroñ ko me ewõr ippãer. Eban watõk er ãinwõt ro me ej jiãiik er ak enaaj watõk er ãinwõt ri-jerbal ro m̦õttan.​—JK. 20:29.

10. Ewi wãween an rũtto ro ilo eklejia eo watõk ro em̦m̦an dettaer ak ro reddikl̦o̦k?

¹⁰ Ro rerũtto rej watõk ro me em̦m̦an dettaer ak ro reddikl̦o̦k ãinwõt menin letok jãn Jeova, kõn men in el̦ap aer kam̦m̦oolol kõn er. Ilo aer m̦õjn̦o̦l̦o̦k, rũtto ro rej kam̦m̦oolol bwe ro em̦m̦an dettaer me rekajoor ewõr aer maroñ im rem̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ani jerbal ko ilo eklejia eo.

11. Ewi wãween an Rut 4:13-16 kaalikkar jeraam̦m̦an ko me remaroñ itok jãn ad m̦õn̦õn̦õ in bõk jipañ jãn ro reddikl̦o̦k?

¹¹ Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn juon joñak elukkuun em̦m̦an kõn Neomi, juon eo erũtto me ear m̦õn̦õn̦õ in bõk jipañ jãn juon eo edikl̦o̦k jãne. M̦okta, Neomi ear rõjañ kõrã eo etan Rut me ear pãleeke l̦eo nejin me em̦õj an mej bwe en jepl̦aak ñan armej ro an. Bõtab, ke Rut ear akwel̦ap bwe en etal ippãn Neomi l̦o̦k  ñan Betleem, Neomi ear m̦õn̦õn̦õ in bõk jipañ jãne. (Rut 1:7, 8, 18) Im men in ear juon jeraam̦m̦an ñan kõrã rein jim̦or. (Riit Rut 4:13-16, UBS.) Ettã bõro enaaj kõm̦akũt ro rerũtto ñan anõke joñak eo an Neomi.

12. Ewi wãween an kar rijjilõk Paul kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol?

¹² Rijjilõk Paul ear kam̦m̦oolol kõn ro jein im jatin me rar jipañe. Ñan waanjoñak, ear kam̦m̦oolole Kũrjin ro ilo Pilippai kõn menin lel̦o̦k ko me rar jilkinl̦o̦k ñane. (Pil. 4:16) Ear bareinwõt kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol kõn an kar Timote jipañe. (Pil. 2:19-22) Im Paul ear kam̦m̦oolol Anij kõn ro me rar etal im kõkajoore ilo ial̦ eo an l̦o̦k ñan Rom ãinwõt juon ri-kalbuuj. (Jrb. 28:15) Meñe Paul ear juon eo me ekajoor im ear itoitak elõñ to̦ujin m̦ail̦ ko ñan kwal̦o̦k naan im kõkajoore eklejia ko. Ak ear jab kautiej bũruon im m̦akoko in bõk jipañ jãn ro jein im jatin.

13. Ewi wãween an rũtto ro maroñ kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol kõn ro em̦m̦an dettaer?

¹³ Elõñ wãween ko me kom̦ rũtto ro kom̦ maroñ kwal̦o̦k ami kam̦m̦oolol kõn ro em̦m̦an dettaer ilo eklejia eo ami. El̦aññe rekõn̦aan jipañ eok ikijjeen aer bõkl̦o̦k eok ñan juon jikin, kaikujkuj, ak men ko jet me kwõmaroñ aikuji, kwõn m̦õn̦õn̦õ in bõk jipañ ko aer. Watõk jipañ rot in ãinwõt juon wãween an Jeova kwal̦o̦k an yokwe eok. Kwõmaroñ ejaak juon jem̦jerã epaak ippãn rein me rej jipañ eok. Aolep iien, kwal̦o̦k am̦ m̦õn̦õn̦õ in jipañ rein m̦õttam̦ me reddikl̦o̦k ñan kaddekl̦o̦k jem̦jerã eo aer ippãn Jeova, im ba ñan er kõn joñan am̦ m̦õn̦õn̦õ ñe kwõj lo an ro em̦m̦an dettaer kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo eklejia eo. Im kwõn m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k iien ippãer im kwal̦o̦k kõn jet iaan wãween ko me kwaar iiooni ilo mour eo am̦. Ilo ami kõm̦m̦ane men in, kom̦ij “kwal̦o̦k ami kam̦m̦oolol” ñan Jeova kõn rein em̦m̦an dettaer me ear karuwaaktok er ñan eklejia eo.​—Kol. 3:15; Jon 6:44; 1 Tes. 5:18.

14. Ewi wãween an kar Kiiñ Devid kwal̦o̦k an m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k?

¹⁴ Ilo waanjoñak eo an Kiiñ Devid, jej lo juon kadkad eaorõk me rũtto ro rej aikuj in bar kwal̦o̦ke​—m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k. El̦ap an kar jabawõt jãn jããn im m̦weiuk ko an make ñan rejetake jerbalin ekkal eo an tampel̦ eo. (1 Kro. 22:11-16; 29:3, 4) Ear kõm̦m̦ane men in meñe armej renaaj kar ba bwe Solomon ear kalõke tampel̦ eo. Ñe jej rũttol̦o̦k im jino m̦õjn̦o̦l̦o̦k im jejjab maroñ bõk kun̦aad ilo jerbalin ekkal ko an doulul in, jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rejetake jerbal in ikijjeen ad jabawõt ekkar ñan joñan ad maroñ. Im jemaroñ jipañ ro em̦m̦an dettaer ñan bõk tokjãn jãn jel̦ã im imminene ko jaar katak im loi jãn kar iiõ ko m̦aantak.

15. Ta kein jipañ ko me raorõk rijjilõk Paul ear m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k ñan Timote?

¹⁵ Ikijjeen m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k kwal̦o̦k jouj, l̦õmn̦ak kõn joñak eo an rijjilõk Paul ilo an kar kõm̦m̦ane men in. Ear kũr Timote bwe en kobal̦o̦k ippãn ilo jerbalin mijinede im Paul ear m̦õn̦õn̦õ in katakini likao in kõn kilen an kwal̦o̦k naan im katakin ro jet. (Jrb. 16:1-3) An kar Paul katakin im kammineneik Timote, men in ear jipañ Timote bwe en lukkuun jel̦ã kilen kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an. (1 Kor. 4:17) Innem, Timote ear kõjerbal men kein me Paul ear katakini ñan katakin ro jet.

16. Etke Shigeo ear katakin im kammineneik ro jet?

¹⁶ Rũtto ro rainin rejjab mijak im l̦õmn̦ak bwe Jeova eban lukkuun kõjerbal er ñe rej katakin ak kammineneik ro reddikl̦o̦k ñan kõm̦m̦ani jerbal ko rekõn kõm̦m̦ani ilo eklejia eo. Ñan waanjoñak, Shigeo, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ekkã an katakin im kammineneik  em̦m̦aan ro reddikl̦o̦k me rej uwaan Kumi eo me ej Lale Ra Eo ilo iiõ ko m̦aantak. Ear kõm̦m̦ane men in bwe en maroñ kowõnm̦aanl̦o̦k jerbalin Aelõñ eo ilo jikin eo ej pã ie. Itok jãn an ãindein, ke ear jab maroñ in wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane jerbal eo an ãinwõt juon eo ej loloodjake jerbal ko ilo ra eo, rar maroñ lo juon em̦m̦aan edikl̦o̦k me emaroñ bõk jikin. 45 iiõ in an Shigeo m̦õttan em̦m̦aan ro rej lale ra eo, im ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõjerbal jel̦ã im imminene ko an ñan katakin em̦m̦aan ro reddikl̦o̦k. Ro jeid im jatid me rej ãinwõt e rej juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan armej ro an Jeova!

17. Ekkejell̦o̦k ñan Luk 6:38, ta eo me rũtto ro remaroñ lel̦o̦k ñan ro jet?

¹⁷ Kom̦ rũtto ro jeid im jatid kom̦ij kein kam̦ool bwe ad karejar ñan Jeova kõn tõmak im kõn ad tiljek ñane, ej wãween mour eo em̦m̦antata. Ikijjeen joñak ko ami, kom̦ij kwal̦o̦k bwe el̦ap tokjãn ad katak kõn naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ im jerbali ilo mour ko ad. Em̦õj am̦ lo im jel̦a kõn wãween ko rar wal̦o̦k ilo doulul in ilo kar m̦okta, bõtab kwõj bareinwõt lo aikuj eo ñan kõm̦m̦an ukoktak ekkar ñan wãween ko rekããl kiiõ. Im ñan kom̦ rũtto ro me ej kab m̦õj ami peptaij, ebar lõñ wãween ko kom̦ maroñ jipañ ie. Kwõmaroñ kwal̦o̦k kõn jeraam̦m̦an ko kwaar loi itok wõt jãn am̦ katak kõn Jeova ilo joñan iiõ kein kwõtõpari. Ro reddikl̦o̦k renaaj m̦õn̦õn̦õ in roñ kõn bwebwenato ko am̦ im men ko kwaar katak kaki. El̦aññe kwõj “wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lel̦o̦k” ikijjeen am̦ kõjerbal men ko kwaar katak kaki ilo mour ko am̦ ñan katakin ro jet, Jeova enaaj lukkuun kõjeraam̦m̦an eok.​—Riit Luk 6:38.

18. Ewi wãween an ro rerũtto im reddik maroñ jim̦or jipañ doon?

¹⁸ Kom̦ rũtto ro rejitõnbõro, ilo ami nãj epaakel̦o̦k ro reddikl̦o̦k, kom̦ naaj maroñ rejetake doon. (Rom 1:12) Kajjojo iaami im wõr juon men eaorõk me ejjel̦o̦k ippãn eo juon. Ñan waanjoñak kom̦ rũtto ro, ewõr ippemi mãlõtlõt im jel̦ã im imminene ko me kom̦ar katak jãn ium̦win elõñ iiõ ko m̦aantak. Ak ñan ro reddikl̦o̦k ak ro em̦m̦an dettaer, ewõr ami kajoor im maroñ. Ñe ro em̦m̦an dettaer im ro rerũtto rej jerbal ippãn doon ãinwõt ro rej m̦õttãik doon, rej bõktok nõbar ñan eo Jemãdwõj ilañ im rej juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan eklejia eo.