1. Ewi wãween ad maroñ jel̦ã el̦aññe jemaroñ lõke juon armej?

 JUON eo me ro jet remaroñ lõke ej juon eo ej lukkuun kate ñan kajejjet kallim̦ur ko an im ej kõnono m̦ool. (Sam 15:4) Im armej ro jet rejel̦ã bwe remaroñ atartar ioon armej in. Jekõn̦aan bwe ro jeid im jatid ren bõk eñjake rot in kõn kõj. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani bwe ro jeid im jatid ren maroñ lõke kõj?

2. Ewi wãween ad maroñ kam̦ool bwe jej juon eo ro jet remaroñ lõke?

² Jejjab maroñ booje ro jet bwe ren lõke kõj. Jej aikuj make kam̦ool ñan ro jet bwe remaroñ lõke kõj ikijjeen men ko jej kõm̦m̦ani. Jet rej ba bwe lõke ej ãinwõt jããn. Jej aikuj lukkuun kate kõj ñan kõm̦m̦an jããn, ak epidodo an jako ak maat. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, jej aikuj lukkuun kate kõj ñan kõm̦m̦an bwe ro jet ren maroñ lõke kõj, ak ebar pidodo an jako an ro jet lõke kõj. Em̦õj an Jeova kam̦ool bwe e ej juon eo jemaroñ lukkuun lõke. Ejjãmin kõm̦m̦an jabdewõt men me enaaj kõm̦m̦an bwe en jako ad lõke E kõnke ej juon eo “jemaroñ lõke jerbal ko an otemjej.” (Sam 33:4, UBS) Im ej kõtmãne bwe jen anõke e. (Eps. 5:1) Jen etale joñak ko an jet iaan ri-karejar ro an Jeova me rar anõke joñak eo an eo Jemãer ilañ im kam̦oole bwe ro jet remaroñ lõke er. Jenãj bareinwõt lale l̦alem kadkad ko me renaaj jipañ kõj bwe jen juon eo ro jet remaroñ lõke.

3-4. Ewi wãween an kar ri-kanaan Daniel kam̦ool bwe ej juon eo ro jet remaroñ lõke, im ta eo men in ej aikuj kõm̦akũt kõj ñan l̦õmn̦ak kake?

³ Ri-kanaan Daniel ear likũt juon joñak em̦m̦an ikijjeen an juon eo me ro jet remaroñ lõke. Meñe kar bõke bwe en jipo̦kwe ilo Babil̦on, ak ejjabto ro jet rar kile bwe ej juon eo remaroñ lõke. Ear l̦apl̦o̦k wõt an armej maroñ lõke e ke Jeova ear jipañe ñan kwal̦o̦k mel̦el̦ein ettõn̦ak eo an Kiiñ eo an Babil̦on, Nebukadnezar.  Juon iien, Daniel ear aikuj jiroñl̦o̦k kiiñ eo bwe Jeova ear jab m̦õn̦õn̦õ ippãn—kar juon ennaan me juon kiiñ eban kar kõn̦aan roñ. Daniel ear aikuj peran ñan an maroñ kwal̦o̦k ennaan in kõnke Nebukadnezar ear juon eo elukkuun lãj! (Dan. 2:12; 4:20-22, 25) Elõñ iiõ ko tokãlik, Daniel ear bar kam̦oole an juon eo me ro jet remaroñ lõke ke ear jim̦we an kõmel̦el̦eik juon ennaan epen mel̦el̦e kake me ear wal̦o̦k ilo kiin em̦ ilowaan m̦weo im̦õn kiiñ eo ilo Babil̦on. (Dan. 5:5, 25-29) Tokãlik, kiiñ eo an ri-Midia etan Dariõs im aolep ri-utiej ro an, rar bareinwõt kile an “wõr juon jetõb em̦m̦an ilo” Daniel. Rar kwal̦o̦k aer kile bwe Daniel “ear tiljek, im ear ejjel̦o̦k ruõn ak bõd ilo e.” (Dan. 6:3, 4) Aet, meñe ri-tõl ro me rejjab kabuñ ñan Anij, ak rar kile bwe rar maroñ lõke armej in me ej juon ri-karejeran Jeova!

⁴ Ilo ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñak eo an Daniel, jemaroñ kajitũkin kõj make: ‘Ewi wãween an armej ro ilikin eklejia eo watõk eõ? Ij ke juon eo me rej watõke bwe ej kajejjet eddo ko an im bwe remaroñ lõke?’ Etke eaorõk ñan ad uwaaki kajjitõk kein? Kõnke jej bõktok nõbar ñan Jeova ñe jej juon eo me ro jet remaroñ lõke.

5. Etke ro jet rar watõk Hananaia bwe ear juon eo remaroñ lõke?

⁵ Ilo 455 B.C.E. eo, ãlikin an kar kom̦ja eo Nihimaia bar kalõk wõrwõrin Jerusalem, ear pukot jet em̦m̦aan ro me emaroñ lõke er ñan lale im kõjparok jikin eo. Ibwiljin ro jet me Nihimaia ear kããlõt er, ear bar kããlõt kapen eo an Im̦õn Tõrak eo, Hananaia. Baibõl̦ ej kõmel̦el̦e kõn e im ba bwe ej juon armej eo ‘etiljek im el̦ap an mijak Anij jãn elõñ armej.’ (Nih. 7:2) An kar Hananaia yokwe Jeova im mijak in  kõm̦m̦ani men ko me renaaj kabũrom̦õje, ear kõm̦akũti ñan lukkuun kate kõn jabdewõt eddo kar lil̦o̦k ñane. Kain kadkad rot kein renaaj bareinwõt lukkuun jipañ kõj bwe jen juon eo ro jet remaroñ lõke ilo ad jerbal ñan Anij.

6. Ewi wãween an kar Tikikõs kam̦ool ñan rijjilõk Paul bwe ej juon m̦õttan eo me emaroñ lõke?

⁶ L̦õmn̦ak kõn joñak eo an Tikikõs, juon rũttõmak me rijjilõk Paul ear lõke. Ke Paul ear kalbuuj ilo juon em̦, ear atartar ioon Tikikõs im ear kwal̦o̦k bwe ej juon “ri-kwal̦o̦k etiljek.” (Eps. 6:21, 22) Paul ear jab baj lõke wõt bwe Tikikõs enaaj bõkl̦o̦k lõta ko an ñan rũttõmak ro jeier im jatier ilo Epesõs im Kolosse, ak ear bar lõke bwe enaaj kõkajoor im kaenõm̦m̦an er. Tikikõs ekakeememej kõj kõn em̦m̦aan ro jeid im jatid retiljek im jemaroñ lõke er me rej loloodjake aikuj ko ad ilo tõmak rainin.​—Kol. 4:7-9.

7. Ta eo kwõmaroñ katak kõn am̦ maroñ juon eo me ro jet remaroñ lõke jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia im rijjipañ ro ilo eklejia eo am̦?

⁷ Rainin el̦ap ad kam̦m̦oolol bwe jemaroñ lõke em̦m̦aan ro rej lale eklejia im rijjipañ ro ilo eklejia eo. Ãinwõt Daniel, Hananaia, im Tikikõs, rein rej bar lukkuun kaorõk eddo ko aer. Ñan waanjoñak, ñe jej etal ñan kweilo̦k eo an lukwõl̦pãn wiik, jejjab pere ñan jidik bwe em̦õj kadede kõllaajrake aolep ro me renaaj kõm̦m̦ani katak ko ilo kweilo̦k eo. Im el̦ap an em̦m̦aan ro rej lale eklejia lukkuun kam̦m̦oolol bwe remaroñ lõke rein ñan kõpooji im kwal̦o̦k katak kein aer ilo iien kweilo̦k eo! Ñan kõm̦m̦an waanjoñak kõn men in, jejjab ãliklik in kũrtok rũkkatak Baibõl̦ ro ad ñan kweilo̦k eo ilo wiikããn kõnke jejjab mijak ñe juon enaaj mel̦o̦kl̦o̦k in kõm̦m̦ane public talk eo an. Im jej lõke bwe enaaj wõr bok ko jej aikuji ñan jerbalin kwal̦o̦k naan. Jej kile an em̦m̦aan rein retiljek lukkuun lale im kõjparok kõj, im jej kam̦m̦oolol Jeova kõn er! Bõtab, ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k bwe jej juon eo me ro jet remaroñ lõke?

8. Ewi wãween ad aikuj kwal̦o̦k pel̦an ñe jej kwal̦o̦k ad itoklimo kõn ro jet? (Jabõn Kõnnaan 11:13)

⁸ Jej yokwe rũttõmak ro jeid im jatid, im jej itoklimo kõn wãween aer pãd. Ijoke, jej aikuj pel̦an im kwal̦o̦k ad kautiej ñe ej itok ñan men ko me rej aer wõt. Ilo eklejia eo an Kũrjin ro jinoin, ekar wõr ro im rar “ri-ruruwe, im ro rej bõk kun̦aaer ilo men ko ejjel̦o̦k aer l̦o̦k ie, im kõnnaan kõn men ko rejjab aikuj kar bwebwenato kaki.” (1 Tim. 5:13) Alikkar bwe jejjab kõn̦aan bwe jen ãinwõt rein. Bõtab jen ba bwe juon ej jiroñ kõj men ko kõn e make im ej kajjitõk ippãd bwe jen jab ba ñan ro jet kaki. Ñan waanjoñak, juon jeid im jatid kõrã emaroñ jiroñ kõj kõn juon an nañinmej ak kõn juon apañ me ej iioone, im ej kajjitõk ippãd bwe jen jab kõnnaanek ro jet. Jej aikuj kautiej kõn̦aan eo an. * (Riit Jabõn Kõnnaan 11:13.) Kiiõ, jen etale jet wãween ko me ebar aorõk ñan ad jab kwal̦o̦k men ko ejjab tõllo̦kũn an ro jet jel̦ã kaki.

9. Ewi wãween an ro ilowaan juon baam̦le maroñ kam̦ool bwe ro jet remaroñ lõke er?

⁹ Ilowaan baam̦le eo. Ewõr an kajjojo ro uwaan juon baam̦le eddo eo ñan kõjparok bwe ren jab kajeeded men ko me rej an baam̦le eo wõt. Ñan waanjoñak, emaroñ wõr juon men me ekkã an juon kõrã rippãlele kõm̦m̦ane me ekõjak ippãn l̦eo ippãn. L̦ein ippãn enaaj ke kõnono kõn men in ñan ro jet im kõm̦m̦an an kõrã eo ippãn jook? Ilo m̦ool eban! Kõnke ej yokwe kõrã eo ippãn, ejjãmin kõm̦m̦an jabdewõt men me enaaj kõmetak eñjake ko an. (Eps. 5:33) Jo̦dikdik ro rekõn̦aan bwe ro jet ren bar kwal̦o̦k  kautiej ñan er ilo jet men. Elukkuun aorõk bwe ro ewõr nejier ren kile men in. Reban kõm̦m̦an an ajri ro nejier jook ilo aer kwal̦o̦k kõn likjab ko aer ñan ro jet. (Kol. 3:21) Ajri ro rej aikuj katak ñan kwal̦o̦k mãlõtlõt im jab kwal̦o̦k mel̦el̦e ko ñan ro jet me renaaj kajook ro jet ilo baam̦le eo. (Dut. 5:16, UBS) Ñe kajjojo ro ilo juon baam̦le rej kõm̦m̦ane ijo kun̦aaer ñan jab kajeeded mel̦el̦e ko kõn men ko me rej an baam̦le eo wõt, men in enaaj kõkajoorl̦o̦k kõtaan eo aer ippãn doon.

10. Ta ko rej kaalikkar el̦aññe jej juon jeran eo em̦ool? (Jabõn Kõnnaan 17:17)

¹⁰ Ilo jem̦jerã ko ad. Ewõr iien, elõñ iaad jej kile bwe ej juon menin aikuj ñan ad kõnono ippãn juon m̦õttad eo jepaake kõn eñjake ko ad. Jet iien emaroñ pen ñan ad kõm̦m̦ane men in. Jemaroñ jab imminene in kwal̦o̦k tum̦wilal̦in l̦õmn̦ak ko ad ñan jabdewõt armej, im enaaj lukkuun kõmetak kõj ñe tokãlik jej jel̦ã bwe eo m̦õttad ear ba ñan ro jet kõn men ko jaar ba ñane. Ijo iturãjet, el̦ap ad kam̦m̦oolol kõn juon eo me emaroñ dãpij wõt e make jãn an kõnono kõn juon men me ejjab aikuj kõnono kake ñan ro jet! Armej in ej “juon jeran [eo em̦ool, NW].”—Riit Jabõn Kõnnaan 17:17.

11. (1) Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia kab kõrã ro ippãer kaalikkar bwe ro jet remaroñ lõke er? (2) Ta eo jemaroñ lukkuun bõk ñan bũruod im katak jãn juon em̦m̦aan ej lale eklejia me ej kõm̦m̦ane juon eddo ilo eklejia eo me enãj aikuj in jab kõnono kake im tokãlik ej pãd ippãn baam̦le eo an? (Lale pija eo.)

¹¹ Ilo eklejia eo. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia me rejjab kajeeded mel̦el̦e ko ejjab tõllo̦kũn an ro jet jel̦ã kaki, rej ãinwõt juon “jikin tilekek jãn kõto, im juon kein tõrak” ñan rũttõmak ro jeier im jatier. (Ais. 32:2) Jejel̦ã bwe jemaroñ kõnono kõn jabdewõt men ippãn em̦m̦aan rein im lõke bwe men ko jej ba ñan er reban kõnono kaki ñan ro jet. Im jejjab kajjioñ kõm̦m̦an bwe ren ba tok ñan kõj kõn men ko me rej aikuj in jab kõnono kaki. Bareinwõt, el̦ap ad kam̦m̦oolol kõn kõrã ro pãleen em̦m̦aan ro rej lale eklejia kõnke rejjab kajjioñ kõm̦m̦an bwe em̦m̦aan ro pãleer ren kwal̦o̦k ñan er mel̦el̦e ko me rej aikuj in jab kõnono kaki. Ilo m̦ool, ej juon jeraam̦m̦an bwe juon kõrã me pãleen juon em̦m̦aan ej  lale eklejia ejjab jel̦ã ak roñ kõn mel̦el̦e ko me rej an wõt juon iaan ro jein im jatin ilo tõmak. Juon kõrã me ej pãleen juon em̦m̦aan ej lale eklejia ej ba: “El̦ap aõ kam̦m̦oolol bwe l̦eo ippa ejjab kwal̦o̦k ñan ña mel̦el̦e ko kõn ro me rej lol̦o̦k er ak ro me rej aikuj jipañ ilo tõmak, joñan ejjab ba ãt ko etaer. El̦ap aõ kam̦m̦oolol ñe ejjab kaddoiktok eõ kõn apañ ko me ejjel̦o̦k aõ maroñ ñan kõm̦m̦an jabdewõt kaki. Men in ekõm̦m̦an bwe en pidodo im em̦m̦an aõ maroñ kõnono ippãn aolep ilo eklejia eo. Im imaroñ lõke bwe ñe inaaj kõnono ippãn l̦eo ippa kõn eñjake ak apañ ko aõ make, men kein me ij ba ñane reban diwõjl̦o̦k ñan bar jabdewõt jikin.” Em̦ool bwe kõj aolep jekõn̦aan bwe jen juon eo me ro jet rej watõk bwe remaroñ lõke. Kadkad ta ko remaroñ jipañ kõj bwe en tõprak mejãnkajjik in? Jen lale l̦alem iaaer.

12. Etke jemaroñ ba bwe yokwe ej pedpedin an maroñ wõr lõke? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹² Yokwe ej pedpedin an maroñ wõr lõke. Jesus ear ba bwe kien ko ruo rel̦l̦aptata ej yokwe Jeova im yokwe ro ri-turum̦. (Matu 22:37-39) Yokwe eo ad ñan Jeova ej kõm̦akũt kõj ñan anõke joñak eo an eweeppãn bwe jen maroñ juon eo ro jet remaroñ lõke. Ñan waanjoñak, yokwe eo ad ñan rũttõmak ro jeid im jatid ej kõm̦akũt kõj bwe jen jab kõnono ak kwal̦o̦k kõn men ko me rej aer make. Jeban kõn̦aan kwal̦o̦k kõn juon men me enaaj kõjorrããn, kajook, ak kõmetak er.​—Jon 15:12.

13. Ewi wãween an ettã bõro jipañ kõj bwe jen juon eo ro jet remaroñ lõke?

¹³ Ettã bõro enaaj jipañ kõj bwe jen juon eo ro jet remaroñ lõke. Juon Kũrjin me ettã bũruon ejjab kajjioñ kõmjãje ñan ro jet ilo an kõm̦m̦an bwe en e eo m̦oktata ej kwal̦o̦k kõn juon mel̦el̦e ak kõn juon men ear wal̦o̦k. (Pil. 2:3) Ejjab kajjioñ kõm̦m̦an bwe ro jet ren l̦õmn̦ak bwe ej juon eo el̦ap tokjãn im ejel̦ã kõn jet mel̦el̦e ko raorõk me ejjab aikuj in kõnono kaki. Ettã bõro enaaj bareinwõt bõbraik kõj jãn ad kajeeded mel̦el̦e ko me Baibõl̦ ak bok ko ad me rej pedped ioon Baibõl̦ rejjab kwal̦o̦k kaki.

14. Ewi wãween an lol̦o̦kjen̦ jipañ kõj bwe jen juon eo ro jet remaroñ lõke?

¹⁴ Lol̦o̦kjen̦ enaaj jipañ juon Kũrjin ñan jel̦ã ñããt eo ekkar bwe en “juon iien ikõñ, im juon iien kõnono.” (Ekl. 3:7) Ilo m̦anit ko ilo jet aelõñ, ekkã aer ba: “Kõnono ej ãinwõt juon jelba, bõtab ikõñ ej ãinwõt juon gold.” Ak ilo bar juon wãween ba, ewõr iien ko me em̦m̦anl̦o̦k ñan ikõñ wõt ijello̦kun ad kõnono. Eñin unin Jabõn Kõnnaan 11:12 ej rõjañ kõj im ba: “Juon armej ri-jel̦ãl̦o̦kjen̦, ej ikõñ wõt.” L̦õmn̦ak m̦õk kõn juon waanjoñak. Ekkã aer kajjitõk ippãn juon em̦m̦aan ej lale eklejia me el̦ap imminene ko ippãn el̦aññe emaroñ jipañ eklejia ko jet kõn apañ ko aer rel̦l̦ap. Ikijjeen men in, juon iaan em̦m̦aan ro m̦õttan me ej bar lale eklejia ej ba, “Aolep iien ej lukkuun kõjparok bwe en jab kwal̦o̦k mel̦el̦e ko kõn eklejia ko jet me ejjab tõllo̦kũn an ro jet jel̦ã kaki.” Kõn an em̦m̦aan in ej lale eklejia kwal̦o̦k lol̦o̦kjen̦, em̦m̦aan ro jet m̦õttan me rej lale eklejia ilo eklejia eo an make rej kautieje. Rej lukkuun lõke bwe eban kwal̦o̦k ñan ro jet mel̦el̦e ko aer me ejjab tõllo̦kũn an ro jet jel̦ã kaki.

15. Kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn etke ro jet renaaj lõke eok ñe kwõj juon eo me em̦ool.

¹⁵ Ad juon eo em̦ool ej bar juon men jej aikuji bwe jen maroñ juon eo ro jet remaroñ lõke. Jej lõke juon eo em̦ool kõnke jejel̦ã bwe aolep iien enaaj kõnono ilo m̦ool. (Eps. 4:25; Hib. 13:18) Ñan waanjoñak, jen ba bwe kokõn̦aan kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kilen katakin. Innem kwõj kajjitõk ippãn juon el̦aññe emaroñ roñjake am̦ kõm̦m̦ane katak eo am̦ im lewaj naanin jipañ ko kõn wãween am̦ maroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k am̦ katakin. Wõn eo kwõn kar lõke bwe enaaj lewaj naanin  jipañ ko rem̦ool? Enaaj ke juon eo me ej kwal̦o̦k men ko rem̦m̦an me kokõn̦aan roñ, ak juon eo ej kwal̦o̦k m̦ool ñan kwe ilo jouj? Elukkuun alikkar uwaak eo. Baibõl̦ ej ba: “Naanin kauwe ealikkar em̦m̦anl̦o̦k jãn yokwe ilo ettino. Kinej ko an juon jera retiljek.” (JK. 27:5, 6) Meñe ilo jinoin epen ñan ad roñ naan ko rem̦ool an juon m̦õttad, ak jenaaj kile an naan ko an jipañ kõj ilo men ko jej kõm̦m̦ani.

16. Ewi wãween an Jabõn Kõnnaan 10:19 kaalikkar aorõkin ad aikuj jel̦ã irooj iood make?

¹⁶ Elukkuun aorõk bwe jen jel̦ã irooj iood make el̦aññe jekõn̦aan bwe ro jet ren maroñ lõke kõj. Kadkad in ej jipañ kõj ñan jel̦ã ikõñ wõt ñe jekõn̦aan kwal̦o̦k kõn juon men me kar ba tok ñan kõj wõt. (Riit Jabõn Kõnnaan 10:19.) Emaroñ pen ñan ad jel̦ã irooj iood make ñe jej kõjerbal social media ak jikin ko elõñ armej ie ilo online. El̦aññe jejjab kõjparok, ilo ad jab l̦õmn̦ak kake, jemaroñ oktak im kwal̦o̦k juon men me en kar jab aikuj wal̦o̦k ñan juon jarlepju in armej. Im ilo iien en̦ em̦õj ad kajeedede mel̦el̦e in ilo mejatoto, kiiõ ejjel̦o̦k ad maroñ ioon wãween an nãj armej kõjerbale ak joñan jorrããn eo enãj wal̦o̦k jãn men in. Ad jel̦ã irooj iood make ej bareinwõt jipañ kõj ñan ikõñ wõt ñe ri-jum̦ae ro rej kajjioñ m̦on̦e kõj ñan ad kwal̦o̦k men ko me remaroñ kõm̦m̦an an rũttõmak ro jeid im jatid pãd ilo kauwõtata. Men in emaroñ wal̦o̦k ilo iien ko bwilijmããn̦ ro rej etale kõj ilo jikin ko em̦õj kabõjrak ak kõmo̦ik ad kõm̦m̦ane jerbal eo ad. Jemaroñ jerbale naanin kakapilõklõk eo ñan “kõjparok [lo̦ñiid] kõn kein dãpij” ko ilo iien rot kein im bar ilo iien ko jet. (Sam 39:1) Jej aikuj juon eo me ro jet remaroñ lõke ilo aolep wãween, meñe ilo wãween ad kõm̦m̦an im m̦akũtkũt ippãn ro ilo baam̦le eo ad, ro m̦õttad, rũttõmak ro jeid im jatid, ak jabdewõt armej. Im bwe jen juon eo me ro jet remaroñ lõke, jej aikuj jel̦ã irooj iood make.

17. Ewi wãween jemaroñ jipañ kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k wõt lõke ilowaan eklejia eo?

¹⁷ El̦ap ad kam̦m̦oolol bwe em̦õj an Jeova karuwaaktok kõj ñan juon doulul in jemjein jemjati me armej ro ie el̦ap aer kwal̦o̦k yokwe im rej jet ro me jemaroñ lõke er! Kõj aolep ewõr ad eddo ñan kate kõj kõm̦m̦an bwe rũttõmak ro jeid im jatid ren maroñ lõke kõj. El̦aññe kõj kajjojo jenaaj kate kõj ñan kwal̦o̦k yokwe, ettã bõro, lol̦o̦kjen̦, ad juon eo em̦ool, im jel̦ã irooj iood make, men in enaaj jipañ kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k wõt lõke ilowaan eklejia eo. Kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k an wõr lõke ej juon men me ejjab bõjrak ad aikuj kate kõj kõm̦m̦ane. Jen aolep anõke joñak eo an Anij eo ad, Jeova, im wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kam̦oole bwe jej juon eo me ro jet remaroñ lõke.