1-2. (1) Ewi wãween kar mour ilo Judia ke rijjilõk Paul ear je lõta eo an ñan ri-Hibru ro? (2) Etke elukkuun jejjet iien eo kar je lõta in ñan er?

 ÃLIKIN an kar Jesus mej ilo 33 C.E. eo, Kũrjin ro me rar jokwe ilo Jerusalem im Judia rar iioon elõñ wãween ko reppen. Ejjabto ãlikin an kar ejaak eklejia eo an Kũrjin ro, ear lukkuun l̦ap an ro jet kaeñtaan er. (Jrb. 8:1) Innem enañin 20 iiõ ko tokãlik, rar iioon el̦ap jeram̦õl. Men in emaroñ kar wal̦o̦k kõn juon ñũta me ear jelõt ãneo m̦oktal̦o̦k. (Jrb. 11:​27-30) Bõtab ilo enañin 61 C.E. eo, ear wal̦o̦k juon iien aenõm̦m̦an ñan Kũrjin ro kõnke ro jet rar jab lukkuun kaeñtaan er ãinwõt aer nãj lukkuun kõm̦m̦ane ejjabto jãn iien in. Ilo kar tõre in, Jeova ear kõm̦akũt rijjilõk Paul ñan jilkinl̦o̦k juon lõta ñan er. Naanin kakapilõk ko ilo lõta in ear jipañ Kũrjin rein ñan kõpooj er ñan men ko rar pojakin wal̦o̦k.

² Elukkuun jejjet iien eo kar je lõta eo ñan ri-Hibru ro kõnke eban kar to an Kũrjin ro lo aenõm̦m̦an. Paul ear lel̦o̦k naanin kakapilõk ko me renaaj kar jipañ Kũrjin rein ñan kijenmej wõt ium̦win juon iien eñtaan me rar pojakin jelm̦aiki. Ãinwõt an kar Jesus kanaan kake, m̦õttan jidik enaaj kar jem̦l̦o̦k jukjukun pãd eo an ri-Ju ro. (Luk 21:20) Em̦ool bwe Paul im Kũrjin ro ilo Judia rar jab jel̦ã jejjetin ñããt eo men in enaaj kar wal̦o̦k. Meñe ãindein, ak Kũrjin ro remaroñ kar kõjerbale iien eo ej wõr wõt ippãer ñan kõpooj er make ikijjeen aer kõkajoorl̦o̦k tõmak eo aer im aer jel̦ã kijenmej.—Hib. 10:25; 12:​1, 2.

3. Etke Kũrjin ro ilo raan kein rej aikuj itoklimo kõn bokin Hibru?

 ³ Jej pojakin jelm̦aiki juon iien eñtaan me ekanooj in l̦apl̦o̦k jãn iien eñtaan eo me ri-Hibru ro rar iioone. (Matu 24:21; Rev. 16:​14, 16) Kõn men in, jen etale jet iaan naanin kakapilõk ko me Jeova ear lil̦o̦k ñan Kũrjin rein me remaroñ bareinwõt jipañ kõj ilo raan kein.

“JEN WÕNM̦AANL̦O̦K WÕT IM KATE KÕJ ÑAN AD RŨTTOL̦O̦K ILO TÕMAK”

4. Ta wãween ko reppen ri-Ju ro me rar erom Kũrjin rar iiooni? (Bar lale pija eo.)

⁴ Ri-Ju ro me rar erom Kũrjin rar iioon juon wãween elukkuun pen. M̦oktal̦o̦k, Jeova ear kããlõt ri-Ju ro bwe ren armej ro doon. Jerusalem ear jikin eo me kiiñ eo ear tõl ie ilo etan Jeova, im tampel̦ eo ear ijo me armej ro rar kobatok ippãn doon im kabuñ ñan Jeova. Aolep ri-Ju ro retiljek rar l̦oore Kien Moses ekkar ñan wãween an kar ri-tõlin kabuñ ro katakin er. Katak kein rar jelõt ta ko remaroñ kañi, wãween aer watõk m̦wijm̦wij, im wãween aer kõm̦m̦an ñan armejin aelõñ ko jet. Bõtab, ãlikin an kar Jesus mej, ejako an kar Jeova kakien bwe ren katok kõn menninmour ko ilo tampel̦ eo. Men in ear jab pidodo ñan ri-Ju ro me rar erom Kũrjin kõnke rekar imminene in l̦oore Kien Moses. (Hib. 10:​1, 4, 10) Joñan, ear jab bar pidodo ñan Kũrjin ro rerũtto ilo tõmak ñan l̦oori jet iaan oktak kein, ãinwõt kar rijjilõk Piter. (Jrb. 10:​9-14; Gal. 2:​11-14) Kõn wõt katak ko rekããl an Kũrjin ro, ri-tõlin kabuñ ro rar jum̦ae im kaeñtaan Kũrjin rein.

5. Ta ko Kũrjin ro rar aikuj kõjparok er jãni?

⁵ Ear wõr ruo kumi ko me rar jum̦aiki Kũrjin ro ilo Judia. M̦oktata, ri-tõlin kabuñ ro an ri-Ju ro rar watõk Kũrjin rein ãinwõt ro me rar oktak im jum̦ae kabuñ eo an ri-Ju ro. Kobal̦o̦k ippãn men in, jet ilo eklejia eo me rej ba er Kũrjin rar ba bwe eaorõk ñan an ri-kal̦oor ro an Christ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦oore Kien Moses, bõlen kõnke ren jab iioon jum̦ae jãn ro jet. (Gal. 6:12) Ta eo enaaj kar jipañ Kũrjin ro retiljek ñan dãpij wõt aer tiljek ñan Jeova?

6. Ta eo Paul ear rõjañ rũttõmak ro m̦õttan bwe ren kõm̦m̦ane? (Hibru 5:14–6:1)

 ⁶ Ilo lõta eo an ñan ri-Hibru ro, Paul ear rõjañ rũttõmak ro m̦õttan bwe ren kũbwij Naanin Anij. (Riit Hibru 5:14–6:1.) Paul ear kõjerbal Jeje ko ilo Kajin Hibru ñan kõmel̦el̦eik ro jein im jatin kõn etke em̦m̦anl̦o̦k wãween an Kũrjin ro kabuñ ñan Jeova jãn wãween an ri-Ju ro kabuñ ñan E. a Paul ear jel̦ã bwe el̦aññe Kũrjin rein renaaj kal̦apl̦o̦k aer jel̦ã im mel̦el̦e kõn m̦ool eo, renaaj maroñ kile im jum̦aik katak ko reriab im jab jebwãbwe.

7. Ta wãween ko reppen jej iiooni ilo raan kein?

⁷ Ãinwõt Kũrjin ri-Hibru ro, jej bareinwõt jelm̦ae armej ro rej kajeeded katak ko im mel̦el̦e ko rej n̦ae l̦õmn̦ak ko an Jeova. Ekkã an ri-jum̦ae ro ad jab errã ippãd kõn tõmak eo ad me ej pedped ioon Baibõl̦ ikijjeen mourin pãlele. Rej ba bwe el̦ap ad lãj im kalijekl̦o̦k. Alikkar bwe ej l̦apl̦o̦k wõt an oktak wãween an armej ro l̦õmn̦ak jãn l̦õmn̦ak ko rejim̦we an Jeova. (JK. 17:15) Kõn men in, jej aikuj kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kilen kile im jum̦aik mel̦el̦e ko reriab me ri-jum̦ae ro ad rej kõjerbali ñan kajjioñ kabbweere kõj ak kõjebwãbweik kõj.—Hib. 13:9.

8. Ta eo enaaj jipañ kõj bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rũttol̦o̦k ilo tõmak?

⁸ Elukkuun em̦m̦an ñe jenaaj bõk ñan bũruod naanin kakapilõk eo me Paul ear lel̦o̦k ñan Kũrjin ri-Hibru ro, eñin bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate kõj ñan ad rũttol̦o̦k ilo tõmak. Men in ekitibuj ad kam̦wilal̦l̦o̦k ad mel̦el̦e kõn m̦ool eo im ukot l̦õmn̦ak ko ad bwe ren ekkar ñan l̦õmn̦ak ko an Jeova. Jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane men in meñe ãlikin ad wũjlepl̦o̦k mour eo ad im peptaij. Jekdo̦o̦n ewi toun ad pãd ilo m̦ool eo, ak kõj aolep jej aikuj keini ad riit Naanin Anij im katak kake. (Sam 1:​2, UBS) Ad keini ad katak Baibõl̦ ippãd make enaaj jipañ kõj ñan kõkajoore kadkad eo me Paul ear lukkuun rõjañ ri-Hibru ro bwe en wõr ippãer: tõmak.—Hib. 11:​1, 6.

“JEJ ARMEJ RO EWÕR AER TÕMAK BWE JEN LO̦MO̦O̦REN MOUR KO AD”

9. Etke ear lukkuun aorõk bwe en kajoor tõmak eo an Kũrjin ri-Hibru ro?

⁹ Ear aikuj kajoor tõmak eo an Kũrjin ri-Hibru ro bwe ren maroñ el̦l̦ã im mour jãn eñtaan eo ear pojakin wal̦o̦k ilo Judia. (Hib. 10:​37-39) Jesus ear kakkõl ri-kal̦oor ro an im ba bwe ñe renaaj lo an jarin tarin̦ae ko kaapool̦e Jerusalem, rej aikuj ko ñan tol̦ ko. Naanin kakapilõk in an ear jelõt aolep Kũrjin ro, meñe rar jokwe ilo bukwõn in ak ilo bukwõn ko repaak. (Luk 21:​20-24) Ilo kar tõre in, ñe juon jarin tarin̦ae ear pojakin nitbwili juon jikin, ekkã an kar armej ro ilo bukwõn ko repaak del̦o̦ñ ilo jikin kweilo̦k eo kõnke remaroñ bõk kõjparok ilowaan wõrwõr eo. Innem, ear ãinwõt ñe ejjab juon menin mãlõtlõt ñan aer ko ñan tol̦ ko ijello̦kun aer bõk kõjparok ilowaan jikin kweilo̦k eo. Kõn men in, ear aikuj kajoor tõmak eo an Kũrjin rein.

10. Ñe ear kajoor tõmak ko an Kũrjin ro, men in enaaj kar kõm̦akũt er ñan ta? (Hibru 13:17)

¹⁰ Kũrjin ri-Hibru ro rar aikuj bareinwõt lõke ro Jesus ear kõjerbal er ñan tõl eklejia eo. Ro rar tõl remaroñ kar lel̦o̦k naanin tõl ko ralikkar ñan jipañ aolep ro ilo eklejia eo ñan l̦oore naanin tõl eo an Jesus ilo iien eo ejejjet im ilo juon wãween elaajrak. (Riit Hibru 13:17.) Rijjilõk Paul ear jiroñ rũttõmak ro jein im jatin bwe ren ‘pokake ro rej tõl.’ Ear jab ba bwe ren pokake kõnke eñin men eo rej aikuj kõm̦m̦ane, bõtab ren kõm̦m̦ane men in kõnke  rej lõke em̦m̦aan ro rej tõl. Kõn men in, Kũrjin ri-Hibru ro rar aikuj kal̦apl̦o̦k aer lõke ro rej tõl m̦okta jãn an itok iien eñtaan eo. El̦aññe Kũrjin ro rar pokake ro rej tõl ilo iien ko ewõr aenõm̦m̦an, eokwe enaaj pidodo aer pokake er ilo iien ko reppen.

11. Etke elukkuun aorõk bwe en kajoor tõmak eo an Kũrjin ro ilo raan kein?

¹¹ Ãinwõt Kũrjin ri-Hibru ro, kõj bareinwõt ej aikuj wõr ad tõmak. Jej mour ilo juon tõre me enañin aolep armej rej jum̦aik naanin kakkõl eo ilo Baibõl̦ kõn jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in, joñan rej bar kajjirere kake. (2 Pit. 3:​3, 4) Bareinwõt, meñe Baibõl̦ ej tipdikitok jet mel̦el̦e ko kõn ta ko renaaj wal̦o̦k ilo iien eñtaan eo el̦ap, bõtab ej lõñ wõt men ko jejjab jel̦ã kõn iien in. Jej aikuj lukkuun tõmak bwe jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in enaaj itok ilo iien eo ejejjet im bwe Jeova enaaj kõjparok im lale kõj ilo tõre en̦.—Hab. 2:3.

12. Ta eo enaaj jipañ kõj ñan el̦l̦ã im mour jãn eñtaan eo el̦ap?

¹² Jej aikuj bareinwõt kal̦apl̦o̦k ad lõke bwe Jeova ej kõjerbale “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt” ñan tõl kõj ilo raan kein. (Matu 24:45) Ñe ejino eñtaan eo el̦ap, rein remaroñ tipdikitok naanin tõl ko me renaaj lo̦mo̦o̦ren kõj, ãinwõt kar lel̦o̦k ñan Kũrjin ri-Hibru ro ke jarin tarin̦ae eo an Rom ear kaapool̦e Jerusalem. Elukkuun aorõk kiiõ ñan kal̦apl̦o̦k ad lõke naanin tõl ko jej bũki jãn em̦m̦aan ro rej tõl ilo doulul eo an Jeova. El̦aññe jejjab lõke im pokake naanin tõl ko aer kiiõ, eokwe enaaj lukkuun pen ad pokake naanin tõl ko aer ilo iien eñtaan eo el̦ap.

13. Etke ekar jejjet im ekkar naanin kakapilõk eo ilo Hibru 13:5?

¹³ Kobal̦o̦k ippãn an kar Kũrjin ri-Hibru ro kõttar kõjjel̦ã eo ñan ko, rar aikuj bareinwõt mour ilo juon wãween el̦amwaan im kõjparok bwe ren “jab yokwe jããn.” (Riit Hibru 13:​5, ftn.) Jet iaaer rar iioon eñtaan kõn wõt an kar wal̦o̦k juon ñũta im aer kar jeram̦õl. (Hib. 10:​32-34) Meñe m̦oktal̦o̦k rar m̦õn̦õn̦õ in kijenmej ium̦win apañ ko bwe ren maroñ kowõnm̦aanl̦o̦k ennaan eo em̦m̦an, bõtab jet iaaer remaroñ kar jino l̦õmn̦ak bwe jããn emaroñ kõjparok er jãn aer iioon apañ ak jeram̦õl. Ijoke, ejjel̦o̦k joñan jããn me emaroñ lo̦mo̦o̦ren er jãn iien eñtaan eo me ear pojãn wal̦o̦k. (Jem. 5:3) Ilo m̦ool, jabdewõt eo me ear yokwe m̦weiuk enaaj kar pen an ko im etal jãn m̦weo im̦õn im men ko m̦weien.

14. Ñe ekajoor tõmak eo ad, ewi wãween an men in jelõt pepe ko jej kõm̦m̦ani ikijjeen m̦weiuk ko?

¹⁴ El̦aññe jej lukkuun tõmak bwe m̦õttan jidik Jeova enaaj ko̦kkure lal̦ in enana, jeban kõn̦aan koorl̦o̦k m̦weiuk ak jããn. Ilo iien eñtaan eo el̦ap, enaaj ejjel̦o̦k tokjãn jããn. Baibõl̦ ej ba bwe armej “renaaj jol̦o̦k jelba ko aer ilo ial̦ ko” kõnke renaaj kile bwe “jelba im gold [ko aer] reban maroñ lo̦mo̦o̦ren er ilo raanin illu an Jeova.” (Ezk. 7:19) Ijello̦kun ad poub im kajjioñ koorl̦o̦k jããn, jej aikuj kõm̦m̦ani pepe ko me renaaj jipañ kõj ñan karejar ñan Jeova im ñan kabwe aikuj ko ad ekoba an baam̦le eo ad. Men in ekitibuj ad kõjparok kõj jãn ad m̦uri ak ad jol̦o̦k el̦ap iien ñan lale im kõjparok m̦weiuk ko m̦weied. Jej aikuj bar kõjparok bwe en jab l̦e jãn joñan ad kaorõki men ko m̦weied. (Matu 6:​19, 24) Ilo an epaaktok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in, jenaaj aikuj kããlõt el̦aññe jenaaj lõke Jeova ak m̦weiuk ko m̦weied.

“KOM̦IJ AIKUJ IN KIJENMEJ”

15. Etke ear aorõk bwe Kũrjin ri-Hibru ro ren kijenmej wõt?

¹⁵ Kũrjin ro ilo Judia renaaj kar aikuj kijenmej wõt ilo aer karejar ñan Jeova kõnke enaaj kar penl̦o̦k mour ilo Judia. (Hib. 10:36) Meñe em̦õj an kar jet iaan Kũrjin rein iioon el̦ap  jum̦ae im matõrtõr, ak elõñ iaaer rejjañin kar iiooni wãween kein. Paul ear kakeememej er bwe enaaj l̦apl̦o̦k aer iioon jum̦ae im bwe ren pojakin tiljek wõt ñan mej, ãinwõt kar Jesus. (Hib. 12:4) Bõtab ke ear lõñl̦o̦k oran Kũrjin ro, ri-Ju ro me rar jum̦ae ear l̦apl̦o̦k aer illu im lãj. Jejjo iiõ ko m̦oktal̦o̦k jãn iien in, juon jarlepju in armej rar kajjioñ m̦ane Paul ke ear kwal̦o̦k naan ilo Jerusalem. Elõñl̦o̦k jãn 40 ri-Ju ro “rar kõm̦m̦ane juon kallim̦ur im ba bwe en wal̦o̦k jorrããn ñan er el̦aññe renaaj m̦õñã ak idaak m̦okta jãn aer m̦ane Paul.” (Jrb. 22:22; 23:​12-14) Meñe ro jet renaaj kar dike er im kaeñtaan er, ak Kũrjin rein rar aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im koba ippãn doon bwe ren kabuñ ñan Jeova, kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an, im kõkajoor wõt tõmak eo aer.

16. Ewi wãween an lõta eo ñan ri-Hibru ro maroñ jipañ kõj bwe en jim̦we wãween ad watõk ad iioon jum̦ae im matõrtõr? (Hibru 12:7)

¹⁶ Ta eo enaaj kar jipañ Kũrjin ri-Hibru ro ñan kijenmej wõt ke rar iioon jum̦ae? Paul ear jel̦ã bwe rar aikuj watõk apañ ko rar iiooni ilo wãween eo ejim̦we. Kõn men in, ear kõmel̦el̦e im ba bwe Anij emaroñ kõtl̦o̦k an juon Kũrjin iioon mãlejjoñ bwe en maroñ katak im bõk kamminene. (Riit Hibru 12:7.) Men in emaroñ jipañ e ñan kaddek im kal̦apl̦o̦k an kwal̦o̦ki kadkad ko me rej kabuñbũruon Jeova. Ilo an Kũrjin ri-Hibru ro l̦õmn̦ak wõt kõn tokjãn ko rem̦m̦an rej wal̦o̦k itok jãn aer iioon apañ, men in enaaj kar jipañ er bwe en pidodol̦o̦k aer kijenmej wõt.—Hib. 12:11.

17. Ta ko Paul ear katak kõn aorõkin kijenmej ium̦win jum̦ae im eñtaan?

¹⁷ Paul ear rõjañ Kũrjin ri-Hibru ro bwe ren peran im jab ebbweer ñe rej iioon wãween ko reppen. Ilo m̦ool, ear ekkar im jim̦we bwe Paul en jejel̦o̦k ñan er kõn men in. M̦okta jãn an kar erom juon Kũrjin, Paul ear kaeñtaan Kũrjin ro im ear lo joñan aer kar eñtaan. Ear bareinwõt jel̦ã kilen kijenmej ke ro jet rar kaeñtaan e kõnke elukkuun lõñ wãween ko reppen ear iiooni ãlikin an kar erom juon Kũrjin.  (2 Kor. 11:​23-25) Kõn men in, Paul ear maroñ kõnono ilo peran kõn ta ko juon ear aikuji bwe en maroñ kijenmej. Ear kakeememeje Kũrjin rein bwe ñe rej kijenmej ium̦win apañ ko, rej aikuj atartar ioon Jeova im jab er make. Paul ear maroñ peran im ba: “Jeova ej aõ rijjipañ, ijjãmin mijak.”—Hib. 13:6.

18. Ta eo jejel̦ã kõn ilju im jekl̦aj me emaroñ jipañ kõj ñan kijenmej ñe ro jet rej jum̦ae im kaeñtaan kõj?

¹⁸ Jet iaan ro jeid im jatid rej iioon jum̦ae im matõrtõr ilo tõre in kiiõ. Jemaroñ kwal̦o̦k ad rejetake er ikijjeen ad jar kake er im jet iien jemaroñ jipañ er ikijjeen aikuj ko aer. (Hib. 10:33) Ijoke, Baibõl̦ ej kaalikkar im ba bwe “aolep ro rekõn̦aan mour ilo aer tiljek ñan Anij im aer juon wõt ippãn Christ Jesus, naaj bareinwõt kaeñtaan er.” (2 Tim. 3:12) Kõn men in, kõj aolep jej aikuj kõpooj kõj make ñan iien ko reppen me rej pãd im̦aan. Jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lõke Jeova, im jen lukkuun tõmak bwe enaaj jipañ kõj ñan kijenmej ium̦win jabdewõt apañ me jemaroñ iioone. Ilo iien eo ekkar im jejjet, Jeova enaaj karõl̦o̦k aolep ri-karejar ro an retiljek jãn eñtaan.—2 Tes. 1:​7, 8.

19. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan kõpooj kõj make ñan iien eñtaan eo el̦ap? (Bar lale pija eo.)

¹⁹ Ejjel̦o̦k pere bwe lõta eo an Paul ñan ri-Hibru ro ear jipañ Kũrjin ro jinoin ñan kõpooj er make ñan eñtaan eo me rar pojãn jelm̦aiki. Paul ear rõjañ ro jein im jatin ñan kal̦apl̦o̦k aer jel̦ã im mel̦el̦e kõn Naanin Anij. Aer ãindein enaaj kar jipañ er ñan kile im jum̦aik katak ko me renaaj kar ko̦kkure tõmak eo aer. Ear rõjañ er ñan kõkajoore tõmak eo aer bwe ren maroñ m̦õkaj im pokake naanin tõl ko an Jesus im em̦m̦aan ro rar tõl ilo eklejia eo. Im ear jipañ Kũrjin ro ñan kal̦apl̦o̦k aer jel̦ã kijenmej ikijjeen aer watõk apañ ko rej iiooni ilo wãween eo ejim̦we im ñan watõki apañ kein ãinwõt juon wãween me eo Jemãdwõj ilañ ej katakin im kammineneik er. Kõj bareinwõt jen jerbali naanin kakapilõk kein. Ilo ad ãindein, jenaaj maroñ kijenmej im tiljek wõt ñan jem̦l̦o̦kin.—Hib. 3:14.