Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

BWEBWENATO

Juon Mour Elem̦õn̦õn̦õ ilo Jerbal eo an Jeova me Ejubũruõ Kake

Juon Mour Elem̦õn̦õn̦õ ilo Jerbal eo an Jeova me Ejubũruõ Kake

ILO kar 1951 eo, iar tõparl̦o̦k juon bukwõn jidikdik etan Rouyn ilo Quebec, ilo Canada. Kar letok ñan eõ juon atõrej in juon em̦ bwe in etal ñane. Ke iar tõpar m̦weo, iar kõllal̦lal̦ ilo kõjãm eo im juon em̦m̦aan etan Marcel Filteau, a ear itok ñan kõjãm eo. L̦ein ear juon mijinede me ear kadiwõjl̦o̦k jãn Jikuul̦in Giliad. Ear 23 an iiõ im ear aetok; ak ña, iar 16 aõ iiõ im iar lukkuun kadul̦o̦k jãn e. Iar kwal̦o̦k ñane lõta eo aõ me ej ba bwe inaaj erom juon bainier. Ear riiti innem ear reitok ñan ña im ba: “Jinõm̦ ejel̦ã ke kwõpãd ijin?”

AÕ RŨTTOL̦O̦K ILO JUON BAAM̦LE ME JEMA EAR JAB KAREJAR ÑAN JEOVA

Iar l̦otak ilo iiõ eo 1934. Jinõ im jema rej jãn Switzerland, ijoke rar em̦m̦akũt ñan Timmins, juon bukwõn ilo Ontario, Canada me ewõr jerbalin kũbwij ro̦ñ ko ñan kappok gold. Ilo enañin 1939 eo, jinõ ear jino riiti Naan in Keeañ ko im jino etal ñan kweilo̦k ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Ekõn bõk ña im ajri ro jijino jeiũ im jatũ ñan iien kweilo̦k kein. Im ejjabto tokãlik, ear erom juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova.

Baba ear jab m̦õn̦õn̦õ kõn pepe in an M̦am̦a, bõtab M̦am̦a ear lukkuun kaorõk m̦ool eo im ear jek ippãn make ñan karejar ñan Jeova. Joñan, ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im eddãp wõt ñan Jeova ilo tujinoin 1940 jim̦a ko meñe kar kõmo̦ jerbal eo an Ri-Kõnnaan ro an Jeova ilo Canada. Ejjab men in wõt, ak aolep iien ear kwal̦o̦k jouj im kautiej ñan Baba, meñe Baba ekijoñ kwal̦o̦k naan ko relãj ñane. Joñak eo an em̦m̦an ear jipañ ña im ajri ro jeiũ im jatũ ñan bareinwõt kõn̦aan karejar ñan Jeova. Kam̦m̦oolol bwe jidik kõn jidik Baba ear jino oktakl̦o̦k im ear jino jouj ñan baam̦le eo ammim.

AÕ JINO JERBALIN FULL-TIME

Ilo kar summer eo ilo 1950 eo, iar pãd ilo kweilo̦k eo el̦ap etan “Theocracy’s Increase” ilo New York City. Ãlikin aõ kar iioon ro jeid im jatid jãn lal̦ ko jet im roñjaki interpiu ko an ri-kadiwõjl̦o̦k ro an Jikuul̦in Giliad, iar lukkuun kõn̦aan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aõ ñan Jeova! Iar lukkuun jek ippa make bwe inaaj pãd ilo jerbalin full-time. Ejjabto ãlikin aõ kar jepl̦aak ñan Canada, iar kanne aõ peba ñan erom juon bainier. Ra eo ilo Canada ear bar jejetok im ba em̦m̦anl̦o̦k in peptaij m̦okta. Im eñin men eo iar kõm̦m̦ane ilo Oktoba 1, 1950 eo. Juon allõñ tokãlik, iar erom juon rekũl̦ar bainier im kar jilkinl̦o̦k eõ ñan Kapuskasing. Bukwõn in ear lukkuun ettol̦o̦k jãn ijo iar jokwe ilo kar tõre in.

Ke iar jerbal ilo Quebec

Ilo kar 1951 eo ilo spring, ra eo ear kũr Ri-Kõnnaan ro an Jeova me remaroñ kõnono kajin French ñan em̦m̦akũt ñan Quebec, juon jikin rej kajin French ie. Ear l̦ap aikuj eo ijin. Ke iar dik im rũttol̦o̦k iar kajin French im Pãlle, innem iar eo̦roñ kũr in im kar jilkinl̦o̦k eõ ñan Rouyn. Iar jaje kajjien jabdewõt armej ijin. Kar wõt letok juon atõrej, ãinwõt aõ kar kõnono kake ilo jinoin bwebwenato in. Bõtab ear em̦m̦an aolep men. Kom̦ro Marcel ear lukkuun epaake doon, im ear lukkuun em̦m̦an ippa jerbal ilo Quebec ium̦win emãn iiõ ko ãinwõt juon rekũl̦ar bainier im tokãlik juon jipejel̦ bainier.

JIKUUL̦IN GILIAD IM AN RUM̦WIJ AN TÕPRAK KÕTTÕPAR KO AÕ

Ke iar pãd ilo Quebec, iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke kar jilkintok aõ peba in kũr ñan kilaaj eo kein ka 26 ilo Jikuul̦in Giliad ilo South Lansing, ilo New York. Raanin kadiwõjl̦o̦k eo ammim ear ilo Pãpode 12, 1956, im kar jilkinl̦o̦k eõ ñan ijo jej n̦aetan ilo raan kein Ghana, b ilo West Africa. Bõtab m̦okta jãn aõ maroñ etal, iar aikuj ro̦o̦l ñan Canada ium̦win jejjo wiik m̦ae iien epojak peba in travel ko aõ.

Oktak im iar kõttare peba ko aõ ium̦win jimjuon allõñ ilo Toronto. Ilo kar tõre in, iar jokwe ippãn juon baam̦le etaer in Cripps, im iar maroñ jel̦ã kajjien lio nejier etan Sheila. Kom̦ro ar jel̦ãl̦o̦k kajjien doon im ejaak yokwe eo am̦ro ñan doon. Ke iar pojakin kajjitõk ippãn Sheila ñe ekõn̦aan m̦areiki eõ, ear itok visa eo aõ. Kõm̦ro Sheila ear jar kake im kõm̦ro ear pepe bwe in etal ñan Ghana. Bõtab kõm̦ro ar pepe in jeje ñan doon im lale ñe jemaroñ m̦are ilju im jekl̦aj. Ear jab pidodo pepe in, bõtab tokãlik kõm̦ro ear kile bwe ear juon pepe ejim̦we.

Ãlikin juon allõñ in aõ uwe ilo train, tima, im bal̦uun, iar tõpar Accra, ilo Ghana. Kar jitõñ eõ bwe in jerbal ãinwõt juon district overseer. Mel̦el̦ein bwe inaaj ito-itak ilo aolepen Ghana im jikin ko repaak ãinwõt Ivory Coast (kiiõ rej n̦aetan Côte d’Ivoire) im Togoland (kiiõ rej n̦aetan Togo). Enañin aolep iien iar etal ñan jikin kein make iaõ ilo juon wa me ra eo ear letok bwe in kõjerbale. Ear lukkuun em̦m̦an ippa ito-itak im lol̦o̦k ro jeid im jatid!

Ilo wiikããn, iar kõm̦m̦an katak ilo kweilo̦k ko rel̦l̦ap. Ear ejjel̦o̦k jikin ad kõm̦m̦ani kweilo̦k ko ad rel̦l̦ap ie. Kõn men in, em̦m̦aan ro jeid im jatid rar kõm̦m̦an bõrwaj jãn bamboo im kõjerbal kimej ñan kalbubuuk bõrwaj eo bwe en wõr juon jikin ellor jãn det eo. Kõnke ear ejjel̦o̦k ice box ilo jikin m̦õñã eo, ear wõr menninmour ko ilo jikin in im rar m̦ani bwe ren maroñ naajdik ri-kweilo̦k ro.

Ear wõr jet men ko rekõjak rar wal̦o̦k ilo kweilo̦k el̦ap kein. Juon iien ke juon mijinede etan Herb Jennings c ear kõm̦m̦ane juon katak ijo m̦aan, juon kau jidikdik ear ko jãn jikin m̦õñã eo. Ear ettõr ikõtaan ri-kõnono eo im armej ro. Herb ear bõjrak jãn an kõnono im ear ãinwõt ñe kau eo ear lukkuun pok. Bõtab emãn em̦m̦aan ro jeid im jatid me redipen rar jibwe im kotake kau eo im karo̦o̦le ñan jikin m̦õñã eo, im aolep rar pinniki er.

Ilo raan ko ejjel̦o̦k kweilo̦k el̦ap ko, iar kwal̦o̦k pija eo The New World Society in Action ñan armej ro ilo bukwõn ko repaak. Ñan kõm̦m̦ane men in, ikõn kõjo̦ pija eo ilo juon m̦õttan emouj me ear ettoto ikõtaan ruo joor ak ruo wõjke. Ear lukkuun em̦m̦an ippãn armej ro! Ñan elõñ iaaer, ej kab tõn juon de alen in aer alwõje juon pija ilo mour ko aer. Rar buul̦ kapokpok ke rar alwõje an armej ro peptaij. Pija in ear lukkuun jipañ ro rar alwõj ñan kile bwe kõmij juon doulul in Kũrjin ro ipel̦aakin lal̦ in me rebõrokuk.

Kõm̦ro ar m̦are ilo Ghana ilo 1959 eo

Ãlikin ruo jim̦a iiõ ilo Africa, iar lukkuun kijooror in pãd ilo international convention eo ilo New York City ilo kar 1958 eo. Iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke iar loe Sheila. Ear itok jãn Quebec, ijo ear jerbal ãinwõt juon jipejel̦ bainier ie. Kom̦ro ear jeje lõta ñan doon, bõtab kiiõ kom̦ro ear maroñ ippãn doon. Kõn men in, iar kajjitõk bwe en m̦areiki ña im ear ba aet. Iar jejel̦o̦k ñan Jeid im Jatid Knorr d im kajjitõk ñe Sheila emaroñ etal ñan Giliad im pãd ippa ilo Africa. Ear errã. Tokãlik, Sheila ear tõpartok Ghana im kõm̦ro ear m̦are ilo Accra, ilo Oktoba 3, 1959 eo. Kõm̦ro ear lo bwe Jeova ear lukkuun kõjeraam̦m̦ane kõm̦ro kõn am̦ro kar likũt E m̦oktata ilo mour ko am̦ro.

AM̦RO JERBAL IPPÃN DOON ILO CAMEROON

Ke ij jerbal ilo ra eo ilo Cameroon

Ilo 1961 eo, kar jilkinl̦o̦k kõm̦ro ñan aelõñin Cameroon. Em̦m̦aan ro jeid im jatid rar kajjitõk bwe in jipañ kajutak juon ra ekããl, kõn men in iar lukkuun poub. Ãinwõt juon eo ej loloodjake ra eo, elõñ men ko iar aikuj katak. Bõtab ilo 1965 eo, Sheila ear bõro̦ro. Ilo m̦ool ear lukkuun pen am̦ro tõmak bwe enãj wõr nejũm̦ro. Ijoke, ke kõm̦ro ear lukkuun kijooror kõn eddo in ekããl im kõm̦m̦an karõk ñan jepl̦aak ñan Canada, ear wal̦o̦k juon jerata ñan kõm̦ro.

Ear mej lo̦jien Sheila. Taktõ eo ear ba bwe niñniñ eo nejũm̦ro ear juon l̦addik. Meñe men in ear wal̦o̦k 50 iiõ ko remootl̦o̦k ak kõm̦ro ejjañin mel̦o̦kl̦o̦ke. Meñe kõm̦ro elukkuun bũrom̦õj kõn men eo ear wal̦o̦k ak kõm̦ro ar pãdwõt ilo Cameroon, ijo me ear lukkuun em̦m̦an ippemro jerbal ie.

Ippãn Sheila ilo Cameroon ilo 1965 eo

Ilo Cameroon, ekkã an kar armej ro jum̦ae im kaeñtaan ro jeid im jatid kõn aer jab bõk kun̦aaer ilo aitwerõk ko an kien. Ear penl̦o̦k ñan kõm ilo tõre eo rar ekkããlel aer bũrejtõn. Men eo el̦ap ammim kar inepata kake ear wal̦o̦k ilo Mãe 13, 1970, ke kar kõmo̦ jerbal eo an Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Kien eo ear bõke ra eo ekããl elukkuun aiboojoj me ej kab m̦õj kalõke l̦alem allõñ ko remootl̦o̦k. Ilowaan juon wiik, rar kadiwõj aolep mijinede ro—ekoba kõm̦ro Sheila—jãn aelõñ in. Ear pen ñan etal jãn aolep ro jeid im jatid ilo jikin in. El̦ap ammim kar kea kake er im kõmar lukkuun inepata kõn ta ko renaaj iiooni ilo raan ko im̦aan.

Jijino allõñ ko tokãlik, kõm̦ro ear pãd ilo ra eo ilo France. Ilo ijin, iar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate eõ ñan lale aikuj ko an ro jeid im jatid ilo Cameroon. Ilo Tijem̦ba eo ilowaan wõt kar iiõ in, kar jilkinl̦o̦k kõm̦ro ñan ra eo ilo Nigeria, ijo me ear jino loloodjake jerbal eo ilo Cameroon. Ro jeid im jatid ilo Nigeria rar lukkuun karwaineneiki kõm̦ro, im elukkuun kar em̦m̦an am̦ro jerbal ijin ium̦win jejjo iiõ ko.

JUON PEPE EPEN

Ilo kar 1973 eo, kõm̦ro ar aikuj kõm̦m̦ane juon pepe elukkuun pen. Sheila ear kate im kijenmej kõn jet nañinmej ko rel̦l̦ap. Ke kõm̦ro ar pãd ilo New York ilo juon kweilo̦k el̦ap, ear jañ im ba: “Ijjab maroñ wõnm̦aanl̦o̦k! Ilukkuun m̦õk im etõn aolep iien ejjab em̦m̦an aõ mour.” Ear jerbal ippa ilo West Africa elõñl̦o̦k jãn 14 iiõ ko. Ear lukkuun buñbũruõ ippãn kõn an kar tiljek ilo jerbal eo an ñan Jeova, ijoke kõm̦ro ar aikuj kõm̦m̦an oktak. Ãlikin am̦ro kar kõnnaan kake wãween eo kõm̦ro ej iioone im am̦ro kar lukkuun buul̦ jar kake, kõm̦ro ar pepe in ro̦o̦l ñan Canada, ijo kõm̦ro maroñ bõk jipañ kõn ãjmour eo an. Am̦ro kar pepe in etal jãn jerbalin full-time im jerbalin mijinede, ear pepe eo epentata me kõm̦ro ar aikuj kõm̦m̦ane im ear lukkuun rup bũruom̦ro.

Ãlikin am̦ro tõparl̦o̦k Canada, iar jino jerbal ippãn juon m̦õtta me eto aõ jel̦ã kajjien im l̦ein ear wõr juon an im̦õn wiakake wa ilo juon bukwõn ituõñin Toronto. Kõm̦ro ar rent e juon apartment, wia men ko me secondhand ñan kobban m̦weo im̦õm̦ro, im kõm̦ro ar maroñ em̦m̦akũt im jab kõm̦m̦an am̦ro m̦uri. Kõm̦ro ar kõn̦aan mour ilo juon wãween el̦amwaan kõnke kõm̦ro ar kõjatdikdik in bar ro̦o̦l ñan jerbalin full-time. Ilo am̦ro jab kõtmãne, kõm̦ro ar maroñ kajejjete mejãnkajjik in am̦ro ejjabto jãn iien in.

Iar jino jipañ aolep Jãdede ilo juon jerbalin ekkal an juon iaan Im̦õn Kweilo̦k ko ad rel̦l̦ap ilo Norval, ilo Ontario. Tokãlik, kar kajjitõk ippa bwe in lale im kõjparok Im̦õn Kweilo̦k eo El̦ap. Ear em̦m̦anl̦o̦k an Sheila mour, im kõm̦ro ar tõmak bwe Sheila emaroñe jerbal in ekããl. Kõn men in, kõm̦ro ar em̦m̦akũt ñan apartment eo ilo Im̦õn Kweilo̦k eo El̦ap ilo Juun 1974. Kõm̦ro ar lukkuun m̦õn̦õn̦õ in bar pãd ilo jerbalin full-time!

El̦ap am̦ro kam̦m̦oolol bwe ear em̦m̦anl̦o̦k ãjmour eo an Sheila. Ruo iiõ tokãlik, kõm̦ro ar maroñ jino jerbalin lol̦o̦k eklejia ko. Eklejia ko kõm̦ro ar lol̦o̦ki rar pãd ilo Manitoba, juon bukwõn ilo Canada me ebuñbuñ kõn an lukkuun m̦õl̦o. Meñe ãindein, ak kõm̦ro ar lukkuun m̦õn̦õn̦õ in pãd ippãn ro jeid im jatid ilo jikin in im am̦ro eñjake yokwe eo aer okmããn̦ãn̦. Kõm̦ro ar katak bwe ejjab lukkuun aorõk ia eo jej jerbal ie—men eo eaorõk ej bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova jekdo̦o̦n ia eo jej pãd ie.

IAR KATAK JUON MEN EAORÕK

Ãlikin jejjo iiõ in am̦ro pãd ilo jerbalin lol̦o̦k eklejia ko, kar kũr kõm̦ro ñan Betel̦ eo ilo Canada ilo kar 1978 eo. Ejjabto tokãlik, iar katak juon men ekanooj in aorõk meñe ekar lukkuun kõmmetak. Iar kõm̦m̦ane juon katak me juon awa im jilñoul minit aetokin ilo kajin French ilo kar juon kweilo̦k ejejuwaan ilo Montreal. Eokwe ekabũrom̦õjm̦õj bwe katak eo aõ ear jab kãitoklimoik ri-kweilo̦k ro, im juon iaan em̦m̦aan ro jeid im jatid jãn Service Department ear letok jet naanin kauwe. Ilo m̦ool, in kar kile ilo tõre eo, ãinwõt aõ jel̦ã kiiõ itok jãn men in ear wal̦o̦k, bwe ijjab juon eo elukkuun kapeel ilo an kõm̦m̦an katak. Bõtab iar jab m̦õn̦õn̦õ ke in jeid im jatid ear kauweik eõ. Ear jab em̦m̦an am̦ro kar bwebwenato. Iar illu kõnke iar l̦õmn̦ak bwe el̦e jãn joñan an kappok likjab im ear jab letok naanin nõbar ñan jidik. Iar likjab kõnke iar ekajete wãween kar letok naanin kauwe eo im wãween aõ watõk armej eo ear kauweik eõ.

Ewõr juon men eaorõk iar katak ãlikin aõ kar kõm̦m̦ane juon katak ilo kajin French

Jejjo raan tokãlik, juon iaan em̦m̦aan ro ej pãd ilo kumi in Em̦m̦aan ro Rej Lale Ra eo ear kõnono ippa kõn men eo ear wal̦o̦k. Iar kwal̦o̦k m̦ool im ba bwe ear jab em̦m̦an wãween aõ em̦m̦akũt ñan naanin kauwe eo im bwe iar ajl̦o̦k kõn men in. Tokãlik, iar kõnono ippãn em̦m̦aan eo jeid im jatid me ear kauweik eõ. Im ear kwal̦o̦k jouj im jeorl̦o̦k aõ bõd. Men in iar iioone ear katakin eõ ewi joñan an aorõk kadkadin ettã bõro, im iban mel̦o̦kl̦o̦ke men in iar katak ñan jidik. (JK. 16:​18, UBS) Elõñ alen aõ jar ñan Jeova kake men in, im em̦õj aõ jek ippa make ñan jab bar watõk kauwe ilo juon wãween enana.

Kiiõ, elõñl̦o̦k jãn 40 iiõ in aõ jerbal ilo Betel̦ eo ilo Canada, im jãn 1985 eo, ij jerbal ãinwõt juon iaan Em̦m̦aan ro Rej Lale Ra eo. Ilo Pãpode 2021 eo, eo ejitõnbõro ippa Sheila ear kiki ilo mej. Kobal̦o̦k ippãn aõ bũrom̦õj kõn an jako, ij bareinwõt kijenmej kõn aõ nañinmej. Bõtab joñan an l̦ap aõ poub im m̦õn̦õn̦õ ilo jerbal eo aõ ñan Jeova, ijjab lukkuun kile an mootl̦o̦k raan kein. (Ekl. 5:20) Meñe elõñ wãween ko reppen iar iiooni ilo mour e aõ, ak elõñl̦o̦k men ko rekam̦õn̦õn̦õ iar iiooni. El̦ap an jubũruõ kõn aõ likũt Jeova m̦oktata ilo mour e aõ im aõ kar pãd ilo jerbalin full-time ium̦win elõñl̦o̦k jãn 70 iiõ ko. Ij jar bwe ro jeid im jatid me em̦m̦an dettaer ren wõnm̦aanl̦o̦k wõt im bareinwõt likũt Jeova m̦oktata ilo mour ko aer. Ejjel̦o̦k aõ pere bwe renaaj bareinwõt lo juon mour elem̦õn̦õn̦õ me renaaj jubũrueer kake—men in me ej itok wõt jãn ad karejar ñan Jeova.

a Lale bwebwenato eo an Marcel Filteau etan “Jehovah Is My Refuge and Strength,” ilo The Watchtower eo an February 1, 2000.

b L̦o̦k ñan iiõ eo 1957, m̦õttan in ilo Africa ear pãd ium̦win kien eo an Britain me kar n̦aetan Gold Coast.

c Lale bwebwenato eo an Herbert Jennings etan “You Do Not Know What Your Life Will Be Tomorrow,” ilo The Watchtower eo an December 1, 2000.

d Nathan H. Knorr ear tõle jerbal eo ad ilo kar tõre in.