1. Ewi wãween an jitũbõn jiãe maroñ jelõt armej ro?

ILO lal̦ in rainin, jitũbõn jiãe em̦õj an lukkuun jelõt elõñ armej ro. Ñan waanjoñak, juon peejnejmããn̦ (businessman) emaroñ kõn̦aan bwe en l̦apl̦o̦k an lo tõprak jãn peejnej ko jet im kõjerbal kõl ko jet ñan kõmmatõre ro ilo peejnej kein. Juon rukkure ilo iien jiãe ko emaroñ kajjioñ kajorrããne bar juon rukkure jãn tiim eo juon bwe tiim eo an en wiini keem eo. Juon ri-jikuul̦ emaroñ ko̦o̦t ilo iien test ñan an maroñ del̦o̦ñ ilo juon college ak university me ebuñbuñ. Kõj Kũrjin ro, jejel̦ã bwe kain kõm̦m̦an rot kein rebõd; rej m̦õttan “jerbal ko an kanniõk.” (Gal. 5:19-21) Meñe ãindein, ak ro me rej karejar ñan Jeova remaroñ ke oktak im kwal̦o̦k jitũbõn jiãe ilo aer jab kile? Kajjitõk in ej juon kajjitõk el̦ap an aorõk kõnke jitũbõn jiãe emaroñ lukkuun jelõt bõrokuk eo ikõtaan ro jeid im jatid.

2. Ta ko jenãj kõnono kaki ilo katak in?

² Ilo katak in, jenãj kõnono kõn kadkad ko renana me remaroñ kõm̦m̦an ad oktak im jiãiik rũttõmak ro jeid im jatid. Jenãj bar lale waanjoñak ko an em̦m̦aan im kõrã ro retiljek ilo kar iien ko etto ilo Baibõl̦ me rar jab kõtl̦o̦k bwe jitũbõn jiãe en anjo̦ ioer. M̦okta, jen lale ewi wãween ad maroñ etale l̦õmn̦ak im kõttõpar ko ad.

3. Ta kajjitõk ko jej aikuj kajitũkin kõj make kaki?

³ Jãn iien ñan iien, ej juon men em̦m̦an ñan etale l̦õmn̦ak im eñjake ko ad. Jemaroñ kajitũkin kõj make: ‘Ij ke keidi ña make ñan ro jet im lale ewi joñan an wõr tokja? Ij ke kõtl̦o̦k aõ bõk juon eñjake me ekõm̦m̦an aõ watõk bwe em̦m̦anl̦o̦k aõ kõm̦m̦ane jabdewõt men jãn ro jet ak bwe im̦m̦anl̦o̦k jãn juon iaan ro jeiũ ak jatũ? Ak ij ke kate eõ joñan wõt aõ maroñ kõnke ikõn̦aan  kam̦õn̦õn̦õik Jeova?’ Etke jej aikuj kajitũkin kõj make kõn kajjitõk kein? L̦õmn̦ak kõn ta eo Naanin Anij ej ba.

4. Etke jej aikuj kõjparok bwe jen jab keidi kõj make ippãn ro jet ãinwõt an Galetia 6:3, 4 kwal̦o̦k?

⁴ Baibõl̦ eo ej rõjañ kõj ñan jab keidi kõj make ippãn ro jet. (Riit Galetia 6:3, 4.) Etke? Juon un ej kõnke ñe jej l̦õmn̦ak bwe jem̦m̦anl̦o̦k jãn ro jeid im jatid, emaroñ jino utiejl̦o̦k bũruod. Bareinwõt, ñe jenãj keidi kõj make ippãn ro jet im bõk l̦õmn̦ak ko rejjab jim̦we kõn kõj make, men in emaroñ kõm̦m̦an ad bũrom̦õj ak ebbweer. Aolep l̦õmn̦ak kein ruo rejjab jim̦we. (Rom 12:3) Juon jeid im jatid kõrã etan Katerina * me ej jokwe ilo Greece, ej ba: “Ekkã aõ kõn keidi ña make ippãn ro jet me ij l̦õmn̦ak bwe redeo̦ l̦o̦k, el̦apl̦o̦k aer jel̦ã kilen kwal̦o̦k naan, im ro me epidodol̦o̦k aer ellolo ro m̦õttaer. Aõ kar kõm̦m̦ane men in, ekõm̦m̦an bwe in bõk eñjake eo bwe ejjel̦o̦k tokja.” Jej aikuj keememej bwe Jeova eo ear kõm̦m̦an bwe jen epaakel̦o̦k E, ejjab kõnke jedeo̦, jewãjepdik, ak je popular ippãn ro jet, bõtab ej kõnke jekõn̦aan yokwe E im roñjake eo Nejin.​—Jon 6:44; 1 Kor. 1:26-31.

5. Ta eo kwõj katak jãn bwebwenato in an juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Hyun?

⁵ Bar juon kajjitõk jemaroñ kajitũkin kõj make ej, ‘Ro jet rej watõk eõ bwe ij juon ri-kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ke, ak ij ke kile bwe ij juon eo me ekkã an del̦o̦ñ ilo poktak ko?’ L̦õmn̦ak kõn waanjoñak in an juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Hyun me ej jokwe ilo South Korea. Ewõr kar juon iien me ekõn watõk ro me rej bõk eddo ko ilo eklejia bwe rej kajjioñ jiãe ippãn. Hyun ej ba, “Ikõn diki l̦õmn̦ak ko em̦m̦aan rein jeid im jatid rej kwal̦o̦ki, im ekkã aõ jab errã ilo men ko rej ba.” Ta eo ear wal̦o̦k jãn an kar ãindein? Hyun make ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba, “Kain l̦õmn̦ak rot in me ikõn kwal̦o̦ke ear kõm̦m̦an bwe en ejjel̦o̦k bõrokuk ilo eklejia eo.” Jet iaan ro m̦õttan Hyun rar jipañe ñan kile apañ eo an. Im Hyun ear kõm̦m̦an oktak ilo wãween ko me ear aikuj kõm̦m̦an oktak ie, im rainin ej juon iaan em̦m̦aan ro me rej lale eklejia me elukkuun em̦m̦an. Ñe jej kile bwe ewõr ippãd eñjake eo ñan kõm̦m̦an an wõr jiãiik doon ijello̦kun ad kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an, jej aikuj m̦õkaj im kõm̦m̦an oktak.

6. Ekkar ñan Galetia 5:26, ta kadkad ko renana me rej kõm̦m̦an an wõr jitũbõn jiãe?

⁶ Riit Galetia 5:26. Kadkad ta ko renana me remaroñ tõll̦o̦k kõj ñan ad ejaak jitũbõn jiãe? Juon iaaer ej utiej bõro. Juon armej eo eutiej bũruon ej juon eo ejãjjãj im el̦ap an l̦õmn̦ak kõn e make. Bar juon kadkad me enana ej ebbanban. Juon eo me ebbanban ejjab baj kõn̦aan wõt men ko me ewõr ippãn bar juon armej ak ebar kõn̦aan bũki men ko jãn armej in. Ilo m̦ool, ebbanban ej bar mel̦el̦ein kwõj dike juon armej. Kõn men in, jekõn̦aan bwe jen lukkuun kattol̦o̦k kõj jãn jabdewõt iaan kadkad kein renana.

7. Ta waanjoñak eo jemaroñ kõjerbale ñan kaalikkar jorrããn eo me emaroñ wal̦o̦k itok wõt jãn utiej bõro kab ebbanban?

⁷ Kadkad kein renana, utiej bõro kab ebbanban, jemaroñ keidi ñan ettoon ko me rej del̦o̦ñ ilo kiaj ak fuel ko me em̦õj teiñi bal̦uun ko kaki. Bal̦uun eo emaroñ jino kãlo̦k, ijoke ettoon kein remaroñ kõm̦m̦an bwe en bon̦ baib in fuel ko im kõm̦m̦an an kun injin eo m̦okta wõt jãn an bal̦uun eo jok im kõm̦m̦an an bal̦uun eo kũrããj. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, juon emaroñ karejar ñan Jeova ium̦win elõñ iiõ ko, bõtab ñe ej wal̦o̦k kadkadin utiej bõro im ebbanban ippãn, armej in emaroñ kũrããj ak jorrããn. (JK. 16:18, UBS) Enãj bõjrak jãn an karejar ñan Jeova im enãj ko̦kkure e make im ro jet. Ak kiiõ ewi wãween ad maroñ kõjparok jãn utiej bõro im ebbanban?

8. Ewi wãween ad maroñ tarin̦aeik utiej bõro?

 ⁸ Jemaroñ tarin̦aeik utiej bõro el̦aññe jej dãpij wõt ilo l̦õmn̦ak ko ad naanin kakapilõklõk ko rijjilõk Paul ear kwal̦o̦ki ñan ro ilo Pilippai. Ear ba: “Kom̦win jab kõm̦m̦an jabdewõt men ilo illu ak ilo utiej bõro, bõtab kom̦win kwal̦o̦k ettã bõro im watõk bwe ro jet reutiejl̦o̦k jãn kom̦.” (Pil. 2:3) Ñe jej watõk bwe ro jet reutiejl̦o̦k jãn kõj, jeban kajjioñ jiãe ippãn ro me emaroñ l̦apl̦o̦k kapeel im maroñ ko ippãer jãn kõj. Ijello̦kun ad ãindein, jenaaj m̦õn̦õn̦õ kõn er. El̦aptata ñe rein rej kõjerbal kapeel im maroñ kein aer ilo jerbal ko an Jeova ñan bõktok nõbar ñan E. Ãindein bareinwõt el̦aññe rein jeid im jatid me ewõr kapeel ko ippãer rej bar l̦oor naanin kakapilõklõk eo me rijjilõk Paul ear kwal̦o̦k, renaaj maroñ l̦õmn̦ak wõt kõn kadkad ko ippãd me el̦ap aer kam̦m̦oolol kaki. Tokjãn aolep men kein, kõj aolep jenãj kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an im jokwane ilo eklejia eo.

9. Ta ko remaroñ jipañ kõj ñan kõjparok jãn ad ebbanban?

⁹ Jemaroñ kõjparok kõj jãn utiej bõro ilo ad kaddekl̦o̦k kadkadin ettã bõro ikijjeen ad kile joñan maroñ ko ad. Ñe ettã bũruod, jeban kajjioñ kaalikkar ak kam̦ool bwe el̦apl̦o̦k ad kapeel ak maroñ ñan kõm̦m̦ani men ko jãn ro jet. Ijello̦kun ad ãindein, jenãj lale ewi wãween jemaroñ katak jãn ro me el̦apl̦o̦k aer jel̦ã kõm̦m̦ani men ko jãn kõj. Ñan waanjoñak, jen ba bwe juon jeid im jatid em̦m̦aan elukkuun kapeel ilo an kõm̦m̦an public talk, jemaroñ kajjitõk ippãn kõn ewi wãween an kijoñ kõpooji katak ko an. Ñe juon jeid im jatid kõrã elukkuun jel̦ã kõmat, jemaroñ kajjitõk ñe emaroñ kwal̦o̦k tok jet wãween ko me remaroñ jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã ilo wãween in. Im ñe juon jeid im jatid jo̦dikdik ejjab pidodo an maroñ ellolo ro m̦õttan, emaroñ kappok naanin kakapilõklõk ko remaroñ jipañe kõn men in ippãn juon eo me epidodo an m̦õttãik ro jet. Ilo ad kõm̦m̦ane wãween kein, emaroñ jipañ kõj ñan kõjparok jãn ad ebbanban im emaroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k kapeel im maroñ ko ippãd.

10. Ta apañ eo Gideon ear jelm̦aiki?

¹⁰ L̦õmn̦ak kõn ta eo me ear wal̦o̦k ikõtaan Gideon, eo me ej jãn bwij eo an Menassa, im em̦m̦aan ro bwijjin Ipreim. Ikijjeen jipañ eo an  Jeova, Gideon im em̦m̦aan ro 300 doon rar bõk anjo̦ ilo juon wãween ekabwilõñlõñ, juon men me remaroñ kar kwal̦o̦k aer utiej bũrueer kake. Em̦m̦aan ro jãn bwijjin Ipreim rar itok ñan ippãn Gideon, ejjab ñan kwal̦o̦k aer nõbare, ak ñan aer akwããl ippãn. Rein rar illu kõnke Gideon ear jab kũrl̦o̦k er jãn jinoin bwe ren kobal̦o̦k ippãn im tarin̦aeik ri-kõjdat ro an Anij. Ear l̦ap wõt aer l̦õmn̦ak kõn aer kõm̦m̦ane juon ãt em̦m̦an ñan bwij eo rej itok jãne im men in ekõm̦m̦an aer likjab in loe men eo eaorõkl̦o̦k—eñin bwe ej kab m̦õjl̦o̦k an Gideon jipañ bõktok nõbar im aiboojoj ñan etan Jeova im kõjparok armej ro An.​—Eka. 8:1, UBS.

11. Ewi wãween an kar Gideon uwaake em̦m̦aan ro jãn bwijjin Ipreim?

¹¹ Ilo ettã, Gideon ear ba ñan em̦m̦aan ro jãn bwijjin Ipreim: ‘Ta eo iar kõm̦m̦ane im inaaj maroñ keidi ñan men eo’ kom̦ar kõm̦m̦ane? Innem ear kwal̦o̦k ñan er juon iaan wãween ko me Jeova ear kõjeraam̦m̦an er kake. Tokjãn an kar kõm̦m̦ane men in, ear “dikl̦o̦k aer illu.” (Eka. 8:2, 3, UBS) Gideon ear m̦õn̦õn̦õ in kõttãiki im jab kautiej bũruon bwe en maroñ dãpij wõt aenõm̦m̦an eo ibwiljin armej ro an Anij.

12. Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an ro jãn bwijjin Ipreim im Gideon?

¹² Ta eo jemaroñ katak jãn bwebwenato in? Ikijjeen joñak eo an ro bwijjin Ipreim, jej katak bwe jen jab l̦õmn̦ak kõn ad maroñ bõktok nõbar ñan kõj make, ak jen l̦õmn̦ak wõt kõn wãween ko jemaroñ bõktok nõbar ñan Jeova. Ewõr juon men me ro rej bõran juon baam̦le kab em̦m̦aan ro me rej lale eklejia remaroñ katak jãn joñak eo an Gideon. Eñin bwe ñe juon ej inepata kõn juon men me jaar kõm̦m̦ane, jej aikuj kajjioñ mel̦el̦e etke armej in ej inepata. Jemaroñ bareinwõt nõbar im kam̦m̦oolole kõn men ko rem̦m̦an ear kõm̦m̦ani. Bwe jen maroñ kõm̦m̦ane men in, ej aikuj ettã bũruod, el̦aptata ñe elukkuun alikkar bwe e eo ebõd. Meñe ãindein ak, eaorõkl̦o̦k bwe en wõr aenõm̦m̦an jãn ad kajjioñ kaalikkar bwe kõj eo jejim̦we.

13. Ta apañ eo Hanna ear jelm̦aiki, im ewi wãween an kar anjo̦ ioon apañ in?

¹³ L̦õmn̦ak bareinwõt kõn waanjoñak eo an Hanna. Hanna ear m̦areik juon em̦m̦aan in Livai etan Elkena, im em̦m̦aan in ear l̦ap an yokwe e. Bõtab ear bar wõr juon pãleen Elkena, etan in Penina. Ear l̦apl̦o̦k an Elkena yokwe Hanna jãn Penina; ijoke, ‘ear wõr nejin Penina, ak ejjel̦o̦k nejin Hanna.’ Kõn men in, Penina ear jab bõjrak an ‘kanooj kakũtõtõiki im kalluuki’ Hanna. Ewi wãween an kar Hanna em̦m̦akũt kõn men in? Ear lukkuun inepata! Kõn men in, “ear jañ im jab m̦õñã.” (1 Sa. 1:2, 6, 7) Meñe ãindein, ak Baibõl̦ eo ejjab kwal̦o̦k im ba bwe Hanna ear kajjioñ ukotl̦o̦k men eo enana Penina ear kõm̦m̦ane ñan e. Ijoke, Hanna ear lutõkl̦o̦k bũruon ñan Jeova im lõke bwe enaaj kajim̦we apañ eo ear wal̦o̦k. Ear ke oktakl̦o̦k wãween an Penina kõm̦m̦an ñan Hanna? Baibõl̦ eo ejjab ba jabdewõt kõn men in. Bõtab jejel̦ã bwe  Hanna ear bar lo an aenõm̦m̦an im maroñ dãpij wõt an aenõm̦m̦an. Baibõl̦ ej ba bwe “turin mejãn ear jab bar bũrom̦õj.”​—1 Sa. 1:10, 18.

14. Ta eo jej katak jãn joñak eo an Hanna?

¹⁴ Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Hanna? El̦aññe juon ej kajjioñ jiãiik eok ilo jet men, keememej bwe ewõr am̦ maroñ ñan kããlõt ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane kõn wãween eo ej wal̦o̦k. Ewõr am̦ maroñ ñan jab bõk kun̦aam̦ im jiãe ippãn. Ijello̦kun am̦ ukot nana kõn nana, kajjioñ kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn armej eo. (Rom 12:17-21) Ilo am̦ kõm̦m̦ane men in, meñe armej in emaroñ jab kõm̦m̦an oktak, ak kwõnaaj maroñ lo wõt am̦ aenõm̦m̦an.

15. Ewi wãween an kar Apollõs im Paul ãinl̦o̦kwõt juon?

¹⁵ Ãliktata, lale ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an ri-kal̦oor eo etan Apollõs im joñak eo an rijjilõk Paul. Em̦m̦aan rein jim̦or el̦ap aerro jel̦ã kõn kobban Jeje ko. Erro jim̦or ar jet ro me el̦ap an ro jet jel̦ã kake er im rekapeel ilo katakin. Bareinwõt erro jim̦or rar maroñ jipañ elõñ armej ñan aer erom ri-kal̦oor. Meñe ãindein, ak ejjel̦o̦k juon iaaerro ear watõk bwe erro ej kajjioñ jiãiik doon.

16. Enãj kar ewi wãween am̦ kõmel̦el̦eik kain armej rot kar Apollõs?

¹⁶ Apollõs ear juon eo me ear itok “jãn Alexandria,” jikin eo me ekkã an kar armej jibadekel̦o̦k ñan bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦ ie ilo kar tõre ko an rijjilõk ro. Ear juon eo me elukkuun wãjepdik ilo kõnono, im ear juon eo “el̦ap an jel̦ã kobban Jeje ko.” (Jrb. 18:24) Ke Apollõs ear jerbal ilo Korint, jet iaan ro ilo eklejia eo rar kaalikkar an em̦m̦anl̦o̦k ippãer e jãn em̦m̦aan ro jet jeier ak jatier, ekoba Paul. (1 Kor. 1:12, 13) Apollõs ear ke kõm̦m̦an bwe en wõnm̦aanl̦o̦k kain l̦õmn̦ak rot in me ej kõm̦m̦an jepel? Jejjab maroñ pijaikl̦o̦k an kar ãindein. Ilo m̦ool, jejjo iien ãlikin an kar Apollõs jepl̦aak jãn Korint, Paul ear rõjañe ñan bar ro̦o̦ltok ñan  ijin. (1 Kor. 16:12) Paul eban kar kõm̦m̦ane men in ñe en kar bõk eñjake eo bwe Apollõs ear kõm̦m̦an bwe en wõr jepel ilo eklejia eo. Ealikkar bwe Apollõs ear kõjerbal kapeel im maroñ ko ippãn ilo juon wãween em̦m̦an—ñan kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an im ñan kõkajoor rũttõmak ro jein im jatin. Jemaroñ bar tõmak im lõke bwe Apollõs ear juon em̦m̦aan eo ettã bũruon. Ñan waanjoñak, ejjel̦o̦k kõmel̦el̦e ko ilo Baibõl̦ me rej kaalikkar bwe ear inepata ak illu ke Akula im Prisilla rar “kõmel̦el̦eikil̦o̦k wõt [e] ilo jim̦we kõn ial̦ eo an Anij.”​—Jrb. 18:24-28.

17. Ewi wãween an kar Paul kowõnm̦aanl̦o̦k aenõm̦m̦an?

¹⁷ Rijjilõk Paul ear jel̦ã kõn jerbal ko rem̦m̦an me Apollõs ear kõm̦m̦ani. Bõtab ear jab bõk l̦õmn̦ak eo bwe ro jet renãj watõk bwe em̦m̦anl̦o̦k Apollõs jãn e. Jemaroñ kile ilo naanin kakapilõklõk ko ear jei ñan ro ilo eklejia eo ilo Korint bwe Paul ear juon eo ettã bũruon, im ear juon ri-mel̦el̦e. Ijello̦kun an kar buñbũruon kõn ro me rar ba, “Ña ij doon Paul,” ear kõm̦m̦an bwe armej ro ren l̦õmn̦ak wõt kõn Jeova Anij im Jesus Christ.​—1 Kor. 3:3-6.

18. Pedped ioon 1 Korint 4:6, 7, ta ko jej katak jãn joñak ko an Apollõs im Paul?

¹⁸ Ta ko jemaroñ katak jãn joñak ko an Apollõs im Paul? Jemaroñ lukkuun kate kõj ilo ad jerbal ñan Jeova im jemaroñ jipañ elõñ ñan aer kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko im peptaij. Bõtab jej kile bwe jabdewõt tõprak ko jej loi ak kõm̦m̦ani, unin ad maroñ lo tõprak ej kõn wõt jipañ eo an Jeova. Ebar wõr juon men jej katak jãn joñak ko an Apollõs im Paul​—ej bwe ñe el̦apl̦o̦k eddo ko ippãd, el̦apl̦o̦k an pel̦l̦o̦k ial̦an ad maroñ kowõnm̦aanl̦o̦k aenõm̦m̦an. El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ im kam̦m̦oolol ñe jej lo an em̦m̦aan ro me kar jitõñ er kõn eddo ko, kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an im jokwane ikijjeen aer kõjerbal naanin Anij bwe en pedpedin aer lel̦o̦k naanin kauwe ko. Im rejjab kajjioñ kõm̦m̦an an ro jet reilõñl̦o̦k ñan er, ak rej kõm̦m̦an bwe ro jet ren reilo̦k wõt ñan eo me jej aikuj anõk jenkwan neen, Jesus Christ!​—Riit 1 Korint 4:6, 7.

19. Ta eo kõj kajjojo jemaroñ kõm̦m̦ane? (Bar lale bo̦o̦k eo etan “ Kõjparok im Jab Kõm̦m̦an an Wõr Jiãiik Doon.”)

¹⁹ Kõj kajjojo ewõr jet kapeel im maroñ ko ippãd me rej menin letok jãn Anij. Jemaroñ kõjerbal menin letok kein ñan “jipañ doon.” (1 Pit. 4:10) Jemaroñ bõk l̦õmn̦ak eo bwe edik men ko jej kõm̦m̦ani. Bõtab jerbal dikdik kein jej kõm̦m̦ani me rej kõm̦m̦an bwe en wõr wõt bõrokuk, rej ãinwõt keke dikdik ko me rej kõm̦m̦an bwe en dãpdep im iio juon nuknuk. Jen kate kõj ñan jol̦o̦k jabdewõt lippijinjin in eñjake ko me rej kwal̦o̦k jitũbõn jiãe. Jen jek ilo bũruod ñan kõm̦m̦an jabdewõt men jemaroñe ñan kowõnm̦aanl̦o̦k ak kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an im bõrokuk ilo eklejia eo.​—Eps. 4:3.