Baba ear juon iaan ri-tõlin kabuñ ro ilo kabuñ eo etan United Church of Canada, innem kajjojo wiik ear jilkinl̦o̦k kõm̦ro lio jatũ ñan Sunday school, innem ilo 11 awa jibboñ, kõm̦ro ar etal ippãnl̦o̦k im roñjake katak eo ilo im̦õn jar eo. Ãlikin raelep, kõm̦ro ar etal ippãn M̦am̦a ñan Im̦õn Kweilo̦k eo. Ear pidodo am̦ro lio jatũ lo oktak eo ikõtaan kabuñ kein ruo.

M̦am̦a ear kwal̦o̦k men ko rekããl ear katak kaki ñan ruo m̦õttan me elukkuun epaake er, etaer in Bob im Marion Hutcheson. Tokãlik, rein rar bareinwõt erom Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Ilo kar 1958 eo, Jeid im Jatid Bob im Marion rar bõke ña ippãerl̦o̦k ekoba l̦adik ro jilu nejierro ñan kweilo̦k el̦ap eo me ralitõk raan aetokin ilo New York City, etan Divine Will International Assembly. Il̦ak reilikl̦o̦k kiiõ, ij kile bwe ear jab juon jerbal epidodo ñan bõke ña ippãerl̦o̦k, ijoke kweilo̦k el̦ap in ear juon iaan iien ko rem̦m̦antata ilo mour e aõ.

Ilo tõre ko ke ij juon jo̦dikdik, kõmar jokwe ilo juon farm im ear lukkuun em̦m̦an ippa lale menninmour ko. Iar lukkuun kõn̦aan etal im jikuul̦ bwe in erom juon veterinarian ak juon taktõ in menninmour. M̦am̦a ear ba ñan juon em̦m̦aan ej lale eklejia kõn kõttõpar in aõ. Ilo jouj, em̦m̦aan in jeid im jatid ear kakeememej eõ bwe jej jokwe ilo “raan ko ãliktata” im ear kajjitõk ippa kõn wãween an men in naaj jelõt jem̦jerã eo aõ ippãn Jeova ñe inaaj etal im jol̦o̦k jejjo iiõ ilo juon university.  (2 Tim. 3:1) Tokjãn men in, iar pepe bwe iban etal im jikuul̦ ilo university.

Ikar jab jel̦ã ta eo inaaj kõm̦m̦ane ãlikin aõ kadiwõjl̦o̦k jãn high school. Meñe iar bõk kun̦aõ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan kajjojo wiikããn, ak ear jab em̦m̦an ippa kwal̦o̦k naan im iar l̦õmn̦ak bwe ijjab maroñ jerbal ãinwõt juon bainier. Ilo tõre in, Baba im l̦eo jatin me erro ejjab Ri-Kõnnaan ro an Jeova, rar rõjañ eõ bwe in jerbal full-time ilo juon kom̦bani in insurance ilo Toronto. Ear utiej jerbal eo an l̦eo jatin Baba ilo kom̦bani in, kõn men in iar jino jerbal ijin.

Ilo Toronto, ekkã aõ kar jerbal overtime im aetõle ro rejjab karejar ñan Jeova. Kõn men in, iar jab ekkeini aõ pãd ilo iien kweilo̦k ko im bõk kun̦aõ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Ilo kar jinoin, iar jokwe ippãn l̦al̦l̦ap eo jim̦m̦aõ me ear juon jab juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova, bõtab ãlikin an kar mej, iar aikuj bar kappok juon jikin aõ jokwe.

Bob im Marion Hutcheson, ro me rar bõke ña ippãerl̦o̦k ñan kweilo̦k el̦ap eo ilo kar 1958 eo, ij watõk er ãinwõt jinõ im jema. Rar kũr eõ bwe in jokwe ippãer ilo m̦weo im̦weer im rar jipañ eõ bwe in rũttol̦o̦k ilo tõmak. Ilo kar 1960 eo, kõm̦ro l̦adik eo nejierro etan John ar peptaij. John ear jino bainier, im men in ear kõm̦akũt eõ bwe in bar kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aõ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Em̦m̦aan ro jeid im jatid ilo eklejia eo rar kile aõ rũttol̦o̦k ilo tõmak, im tokãlik kar jitõñ eõ bwe in jerbal ãinwõt eo ej loloodjake Jikuul̦in Kwal̦o̦k Naan eo. a

Ilo kar 1966 eo, iar m̦areiki Randi Berge, juon bainier elukkuun kijejeto me ear m̦õn̦õn̦õ in jipañ ilo jikin ko el̦ap aer aikuj ri-kwal̦o̦k naan ro ie. Ri-lotok eo an eklejia eo ammim ear kwal̦o̦k an itoklimo kõn kõm̦ro, im ear rõjañ kõm̦ro ñan etal im jipañ eklejia eo ilo Orillia, ilo Ontario. Kõn men in, kõm̦ro ear em̦m̦akũt ñan ijin.

Ejjabto ãlikin am̦ro tõpar Orillia, iar jino jerbal ippãn Randi ãinwõt juon rekũl̦ar bainier. An kijejeto im lukkuun m̦õn̦õn̦õ ilo jerbal in ear jelõt eõ! Iar kile bwe ilo aõ lukkuun kate eõ ilo jerbalin bainier, iar lo lañlõñ eo ej itok jãn ad kõjerbale Baibõl̦ eo im lo an armej ro mel̦el̦e kõn m̦ool eo. Ear juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan  jipañ ruo rippãlele ilo Orillia ñan kõm̦m̦an oktak ko ilo mour ko aer im erom ri-karejar ro an Jeova.

Juon iien ke kõm̦ro ar pãd ilo Toronto, iar iioone Arnold MacNamara, juon iaan em̦m̦aan ro jeid im jatid me ear tõl ilo Betel̦. Ear kajjitõk ippemro ñe kõm̦ro kõn̦aan jipejel̦ bainier. Iar kajju uwaak im ba: “Aet! Em̦m̦an jabdewõt jikin ijello̦kun wõt Quebec!” Unin aõ ba men in ej kõnke armej ro rej jokwe ilo juon jikin ilo Canada me rej kajin Pãlle rar kõm̦m̦an bwe en jab jim̦we wãween aõ l̦õmn̦ak kõn Quebec, ijo me armej ro ie rej kajin French. Ilo kar tõre in, armej ro ilo Quebec rar kwal̦o̦k aer jum̦ae kien eo im rar kõn̦aan bwe ren jenolo̦k jãn aolepen Canada.

Arnold ear uwaak im ba, “Eokwe ilo tõre in, Quebec ej ijo wõt me ra eo ej jilkinl̦o̦k jipejel̦ bainier ro ñan jerbal ie.” Iar kajju uwaak im ba bwe kõm̦ro naaj etal. Im iar jel̦ã bwe Randi ear kõn̦aan jerbal ijin. Tokãlik, iar kile bwe eñin ej juon iaan pepe ko rem̦m̦antata kõm̦ro ear kõm̦m̦ane ilo mour ko am̦ro!

Ãlikin am̦ro kar katak kajin French ilo juon kilaaj me l̦alem wiik aetokin, kõm̦ro Randi im bar ruo rippãlele ar etal ñan Rimouski, ijo me ear pãd enañin 336 m̦ail̦ (540 km) ettol̦o̦kin jãn Montreal. Ear lõñ wõt men ko kõm̦ro ar aikuj katak kaki, im men in ear lukkuun alikkar ke iar riiti jet kõjjel̦ã ko ilo juon iien kweilo̦k. Ijello̦kun aõ ba bwe enaaj wõr ro jeid im jatid jãn aelõñin Austria me renaaj kobatok ippemmim ilo juon kweilo̦k el̦ap, iar ba bwe enaaj wõr bao ostrich ko me renaaj kobatok ippemmim.

Tokãlik, emãn jeid im jatid kõrã rekijejeto me ejjel̦o̦k pãleer ekoba Jeid im Jatid Huberdeau, lio pãleen, im ledik ro ruo nejierro, rar em̦m̦akũttok ñan Rimouski. Jeid im Jatid Huberdeau im lio pãleen rar rent e juon em̦ killep me jimjuon bedroom ie, im aolep bainier ro me rar jokwe ie rar jipañ kõl̦l̦ã rent. Kõmar n̦aetan m̦wiin White House kõnke kõl̦arin m̦wiin im joor ko ie rar mouj. Ekkã an kar wõr 12 l̦o̦k ñan 14 armej me rar jokwe m̦wiin. Kõnke kõm̦ro Randi ar jerbal ãinwõt jipejel̦ bainier ro, ekkã am̦ro kwal̦o̦k naan ilo jibboñ, raelep, im jota. Kõn men in, el̦ap am̦ro kam̦m̦oolol bwe aolep iien ear wõr ro me remaroñ kobatok ippemro ilo jerbalin kwal̦o̦k naan—ekoba ilo jota ilo iien ko rem̦õl̦o.

Kõm̦ro ar lukkuun epaake bainier rein retiljek, joñan kõm̦ro ar watõk er bwe er baam̦le. Ewõr iien ko kõm kijoñ jijet im rauni juon kijeek, ak kõmat pierogi ak dumpling ippãn doon. Juon iaan em̦m̦aan ro jeid im jatid ear juon ri-kõjañjañ, innem ilo aolep jo̦teenin Jãdede, kõm kõn al im tuuj ippãn doon.

Ear l̦ap tõprak ko kõmar loi ilo Rimouski! Ium̦win l̦alem iiõ, kõmar bõk jeraam̦m̦an eo ñan lo jet iaan rũkkatak Baibõl̦ ro ammim kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k im peptaij. Bareinwõt kõmar lo an eddekl̦o̦k oran ri-kwal̦o̦k naan ro ilo eklejia eo ñan enañin 35 ri-kwal̦o̦k naan ro.

Ilo Quebec, kõmar bõk kamminene ko relukkuun em̦m̦an ñan jipañ kõm kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween ammim kwal̦o̦k naan. Kõmar lo wãween an Jeova jipañ kõm ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im an kabwe aikuj ko ammim. Ejjab men in wõt, ak kõmar katak ñan yokwe armej ro ijin me rej kajin French, ekoba kajin eo aer im m̦anit ko aer. Men in ear tõll̦o̦k kõm ñan bar yokwe m̦anit ko jet.​—2 Kor. 6:13.

Ilo am̦ro jab kõtmãne kake, ra eo ear kajjitõk ippemro ñan em̦m̦akũt ñan Tracadie, juon bukwõn me ear pãd iturearin New Brunswick. Men in ear jaadin pen ñan kõm̦ro kõnke ej kab m̦õj am̦ro jaini juon lease ñan rent e juon apartment im ear wõr juon aõ contract ñan jerbal part-time ilo juon jikuul̦ ãinwõt juon ri-kaki. Ejjab men in wõt, ak jet iaan rũkkatak Baibõl̦ ro am̦ro rej kab erom ri-kwal̦o̦k naan ro, im kõmar poub ilo jerbalin ekkal ñan juon Im̦õn Kweilo̦k.

Kõm̦ro ar jar kake men in aolepen wiikããn eo im kõm̦ro ar bareinwõt lol̦o̦k Tracadie. Ebwe an kar oktak  bukwõn in jãn Rimouski. Bõtab kõm̦ro ar pepe bwe el̦aññe Jeova ekõn̦aan bwe kõm̦ro en em̦m̦akũt ñan ijin, innem eñin men eo kõm̦ro naaj kõm̦m̦ane. Kõm̦ro ar mãlejjoñe Jeova im lo wãween an kar jol̦o̦k kajjojo iaan apañ ko kõm̦ro ar iiooni. (Mal. 3:10) Kõnke Randi ear juon eo erũtto ilo tõmak, em̦õn̦õn̦õ in kaarmejjeteik e make, im ejel̦ã kõm̦m̦an kõjak, men kein rar lukkuun jipañ bwe en jab l̦ap am̦ro eddodo ke kõm̦ro ej em̦m̦akũtl̦o̦k ñan jikin in.

Ilo kar eklejia eo am̦ro ekããl, ekar wõr juon wõt em̦m̦aan ej lale eklejia etan Robert Ross. Em̦m̦aan in jeid im jatid ear bainier ilo bukwõn in ippãn lio pãleen etan Linda, im erro ar pepe in pãdwõt ilo jikin in ãlikin an kar l̦otak l̦adik eo nejierro. Meñe erro ar poub ilo aerro lale l̦adik eo nejierro, ak elukkuun kar l̦ap aerro kõketak kõm̦ro Randi ikijjeen aerro jel̦ã karwainene im kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan.

Ãlikin ruo iiõ in am̦ro bainier ilo Tracadie, ear bar wal̦o̦k juon men kõm̦ro ar jab kõtmãne kake—kar kũr kõm̦ro ñan pãd ilo jerbalin lol̦o̦k eklejia ko. Ium̦win jimjuon iiõ, kõm̦ro ar lol̦o̦k eklejia ko me rej kajin Pãlle, innem tokãlik kar jilkinl̦o̦k kõm̦ro ñan lol̦o̦k eklejia ko ilo Quebec me rej kajin French. District overseer eo ammim ilo Quebec etan Léonce Crépeault, ekõn nõbare eõ kõn katak ko aõ. Bõtab tokãlik, ekõn kajjitõk ippa, “Ewi wãween kwõmaroñ kapidodol̦o̦k katak eo am̦ bwe en em̦m̦an an armej ro jerbali ilo mour ko aer?” b Kõn an kar kwal̦o̦k itoklimo kõn ña, men in ear jipañ eõ ñan lale ewi wãween imaroñ kõm̦m̦an bwe katak ko aõ ren alikkarl̦o̦k im pidodo an armej ro mel̦el̦e kaki.  

Juon iaan iien ko rem̦m̦an me iban mel̦o̦kl̦o̦ke ej iien eo iar jipañ ilo juon kweilo̦k el̦ap etan “Victorious Faith” International Convention ilo Montreal ilo kar 1978 eo. Iar jerbal ilo jikin kõm̦m̦an m̦õñã eo. Enaaj kar wõr 80,000 armej ro ilo kweilo̦k el̦ap in, im kõmar aikuj naajdik er ilo juon wãween eoktak kõnke ej kab ejaak juon karõk ekããl. Ear oktak aolep men: kein jerbal ko, menu eo, im wãween ammim naaj kõpooji m̦õñã ko. Ekar wõr 20 aij bo̦o̦k killep, bõtab ewõr iien rar jab jerbal. Bareinwõt, ilo raan eo m̦okta jãn raan eo kein kajuon in kweilo̦k in, kõmar jab maroñ del̦o̦ñ im kõpooje jikin kõmat eo kõnke ear wõr juon keem ilo raan eo l̦o̦k juon. Kõmar aikuj kõttar m̦ae iien ear 12 awa ilo lukwõn boñ bwe kõmin maroñ del̦o̦ñ. Im kõmar aikuj kõjo̦e kein um̦um̦ ko m̦okta jãn an joraantak bwe jen maroñ kõmat m̦õñã in jibboñ! Kõmar m̦õk, bõtab el̦ap aõ kar katak jãn ri-jerbal ro m̦õtta kõn aer lukkuun kate er jerbal, aer rũtto ilo tõmak im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦, im aer jel̦ã kõm̦m̦an kõjak. Kõmar lukkuun  epaake doon, im ij m̦õttãiki rein tok ñan kiiõ. Ej juon jeraam̦m̦an el̦ap bwe iar maroñ pãd ilo kweilo̦k el̦ap in eaorõk ilo Quebec, ijin me ro jeid im jatid rar iioon el̦ap jum̦ae ilo 1940 im 1950 jim̦a ko!

Elukkuun lõñ men ko iar katak jãn em̦m̦aan ro jet me rar tõl ilo iien kweilo̦k ko rel̦l̦ap ilo Montreal. Ilo juon iaan iiõ ko, David Splane, eo me ej kiiõ uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia Ko, ear loloodjake kweilo̦k el̦ap eo. Ilo kar juon iaan kweilo̦k ko rel̦l̦ap tokãlik, ke kar kajjitõk ippa bwe in kõm̦m̦ane jerbal in, David ear lukkuun rejetake pepe in.

Ilo kar 2011 eo, ãlikin am̦ro kar pãd ilo jerbalin lol̦o̦k eklejia ium̦win 36 iiõ ko, kar kũr eõ bwe in juon iaan ri-katakin ro ilo Jikuul̦ eo ñan Em̦m̦aan ro Rej Lale Eklejia. Kõm̦ro Randi ar jokwe ilo 75 jikin ko ium̦win ruo iiõ, bõtab kõm̦ro ear jab ajl̦o̦k kõn pepe in ñan jidik. Ilo jem̦l̦o̦kin kajjojo wiik, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rar kwal̦o̦k aer lukkuun kam̦m̦oolol kõnke rar lo joñan an Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia Ko lukkuun kea kõn jem̦jerã eo aer ippãn Jeova.

Tokãlik, iar katakin ilo Jikuul̦ eo ñan Ri-Kwal̦o̦k Naan ro an Aelõñ Eo. Ekkã an kar ri-jikuul̦ ro lukkuun m̦õk im inepata kõn an lukkuun poub jikejuul̦ eo aer. Rar aikuj jijet ilo kilaaj ium̦win jimjuon awa kajjojo raan, kõm̦m̦an aer katak ak homework ium̦win jilu awa aolep jota, im ear wõr aer emãn ak l̦alem assignment kajjojo wiik. Kõm̦ro ri-katakin eo juon ar kõmel̦el̦e ñan er bwe reban katõpraki aolepen men kein el̦aññe rejjab bõk jipañ jãn Jeova. Iban mel̦o̦kl̦o̦k wãween an kar ri-jikuul̦ rein lukkuun bwilõñ ke rar lo bwe ikijjeen aer atartar wõt ioon Jeova, rar maroñ katõprak elõñ men ko jãn joñan eo rar kõtmãne.

Kõn an kar jinõ kwal̦o̦k an itoklimo kõn ro jet, men in ear jipañ rũkkatak Baibõl̦ ro an bwe ren kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko, im joñan, ear bar jipañ Baba bwe en ukot wãween an watõk m̦ool eo. Jilu raan ãlikin an kar M̦am̦a jako ilo mej, kõmar bwilõñ ke Baba ear itok ñan Im̦õn Kweilo̦k eo bwe en roñjake public talk eo, im ium̦win 26 iiõ ko tokãlik, ear wõnm̦aanl̦o̦k im etal ñan iien kweilo̦k ko. Meñe Baba ear jab peptaij, ak em̦m̦aan ro rej lale eklejia rar ba ñan ña bwe aolep iien kar e eo m̦oktata ear pãd ilo iien kweilo̦k ko kajjojo wiik.

M̦am̦a ear bar likũt juon joñak elukkuun em̦m̦an ñan ña im ledik ro jilu jatũ. Aolepen lim̦aro jatũ im l̦õm̦aro pãleer rej tiljek ilo aer karejar ñan Jeova. Ruo iaan lim̦arein jatũ rej jerbal ilo ra ko—juon ilo Portugal im eo juon ilo Haiti.

Kiiõ kõm̦ro Randi ej jerbal ãinwõt jipejel̦ bainier ro ilo Hamilton, ilo Ontario. Ke kõm̦ro ar pãd ilo jerbalin lol̦o̦k eklejia ko, kõm̦ro ar m̦õn̦õn̦õ ilo am̦ro kar etal ippãn ro jet ñe rej bar jepl̦aak ippãn armej ro rej kwal̦o̦k naan ñan er im rũkkatak ro aer. Bõtab kiiõ, kõm̦ro ej m̦õn̦õn̦õ in lo an rũkkatak ro am̦ro rũttol̦o̦k ilo tõmak im yokwe Jeova. Bareinwõt, ilo am̦ro epaakel̦o̦k ro jeid im jatid ilo eklejia eo am̦ro ekããl, el̦ap am̦ro bõk kõketak ñe kõm̦ro ej lo wãween an Jeova jipañ im rejetake rein ilo iien ko rem̦m̦an im iien ko renana.

Ilo am̦ro reilikl̦o̦k, el̦ap am̦ro kam̦m̦oolol kõn aolep ro me rar kwal̦o̦k aer itoklimo kõn kõm̦ro. Tokjãn men in, kõm̦ro ej kajjioñ kwal̦o̦k am̦ro “lukkuun kea” kõn ro jet, im rõjañ er bwe ren karejar ñan Jeova kõn aolepen aer maroñ. (2 Kor. 7:6, 7) Ñan waanjoñak, ewõr juon baam̦le me kõrã eo jinen baam̦le eo, l̦adik eo nejin, im ledik eo nejin rar aolep pãd ilo jerbalin full-time. Iar kajjitõk ippãn jemãn baam̦le eo ñe enañin kar l̦õmn̦ak kõn jerbalin bainier. Im ear uwaak im ba bwe ej lale im kabwe aikuj ko an jilu bainier. Innem iar kajjitõk ippãn, “Enãj ke em̦m̦anl̦o̦k am̦ lale im kabwe aikuj ko aer jãn Jeova?” Iar rõjañe bwe en lo m̦õn̦õn̦õ eo ej itok jãn jerbal in me baam̦le eo an ej m̦õn̦õn̦õ kake. Jijino allõñ tokãlik, jemãn baam̦le in ear erom juon bainier.

Kõm̦ro Randi enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im “kwal̦o̦k . . . ñan epepen ko otemjej rej itok” kõn ‘kõm̦m̦an ko rekabwilõñlõñ’ an Jeova, im kõm̦ro ej kõjatdikdik bwe renaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ ilo aer jerbal ñan E ãinwõt kõm̦ro.​—Sam 71:17, 18, UBS.