1. Ilo wãween et Kũrjin ro rej aikuj ãinwõt juon wõjke? (Bar lale pija eo.)

 “EPEN an kõto ko bwilo̦ki wõjke ko repidodo aer kob.” Jabõn kõnnaan in ej kwal̦o̦k bwe wõjke ko rej aikuj jel̦ã kob ñe el̦ap kõto bwe ren maroñ tõt wõt im jab bwilo̦k. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, jej aikuj in jel̦ã kõm̦m̦an ukoktak ñe ej wõr apañ ko ilo mour ko ad bwe jen maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova kõn lañlõñ. Ewi wãween jemaroñ kõm̦m̦ane men in? Eokwe, eaorõk bwe jen kain armej rot eo me e ri-mel̦el̦e ikijjeen ad kõm̦m̦an ukoktak ñe ewõr oktak ko rej wal̦o̦k, im ilo ad kautiej l̦õmn̦ak im pepe ko an ro jet.

2. Kadkad ta ko renaaj jipañ kõj ñan kõm̦m̦an ukoktak ñe ewõr oktak ko rej wal̦o̦k ilo mour ko ad, im ta ko jenaaj etali ilo katak in?

² Kõnke jej ri-karejar ro an Jeova, jekõn̦aan bwe jen juon ri-mel̦el̦e. Bareinwõt, jekõn̦aan bwe jen juon eo ettã bũruon im ejel̦ã kwal̦o̦k tũriam̦o. Ilo katak in, jenaaj etale ewi wãween an kar kadkad kein jipañe jet Kũrjin ro ke ear wal̦o̦k jet oktak ko ilo mour ko aer. Jenaaj bareinwõt lale ewi wãween an kadkad kein maroñ jipañ kõj. Bõtab, jen m̦okta katak jãn joñak ko rem̦m̦antata an Jeova im Jesus.

3. Etke jejel̦ã bwe Jeova ej juon ri-mel̦el̦e?

³ Baibõl̦ eo ej ãñinñini Jeova “Ejm̦aan Eo” kõnke ej jutak pen im tõt wõt. (Dut. 32:4) Meñe ãindein, ak ej juon ri-mel̦el̦e ak ejel̦ã kõm̦m̦an ukoktak. Kõnke ewõr oktak ko rej wal̦o̦k ilo lal̦ in, Anij eo ad ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦an ukoktak bwe en maroñ kajejjet karõk ko an. Jeova ear kõm̦anm̦an armej ro ilo nemãmeen wõt e, kõn men in ewõr ad maroñ ñan kõm̦m̦an ukoktak ñe ewõr oktak ko rej wal̦o̦k. Ear letok naanin kakapilõk ko ralikkar me rej jipañ kõj ñan kõm̦m̦ani pepe ko remãlõtlõt jekdo̦o̦n apañ rot ko jej jelm̦aiki. Joñak eo an Jeova im naanin kakapilõklõk ko ear litok ñan kõj rej kam̦ool bwe meñe ej “Ejm̦aan Eo,” ak ej juon ri-mel̦el̦e.

4. Kwal̦o̦k juon joñak kõn an Jeova juon ri-mel̦el̦e. (Livitikõs 5:7, 11)

 ⁴ Men ko Jeova ej kõm̦m̦ani reweeppãn im rej kaalikkar bwe ej juon ri-mel̦el̦e. Ejjab juon eo ej kõm̦m̦an kakien ko reppen ñan armej ro. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn wãween an kar Jeova kwal̦o̦k bwe ej juon ri-mel̦el̦e ilo wãween an kar kõm̦m̦an ñan ri-Israel ro. Ear jab kõtmãne bwe en jokkun wõt juon kein katok ko aer, kõnke elõñ rar m̦weiie im elõñ rar jeram̦õl. Ewõr iien, ear kõtl̦o̦k bwe kajjojo armej ren lel̦o̦k ñane kein katok ko me rej ekkar ñan joñan maroñ ko aer.​—Riit Livitikõs 5:7, 11, UBS.

5. Kwal̦o̦k juon waanjoñak me ej kwal̦o̦k bwe Jeova ej juon eo ettã bũruon im el̦ap an tũriam̦o.

⁵ Kõnke Jeova ej juon eo ettã bũruon im el̦ap an tũriam̦o, men in ej kõm̦akũti ñan kwal̦o̦k bwe ej juon ri-mel̦el̦e ak ejel̦ã kõm̦m̦an ukoktak. Ñan waanjoñak, ear kwal̦o̦k an ettã bũruon ke ear pojakin ko̦kkure armej ro ilo Sodom. Ikijjeen enjel̦ ro an, Jeova ear jiroñ Lot bwe en ko ñan tol̦ ko. Ijoke, Lot ear mijak in etal. Kõn men in, Lot ear akwel̦ap im kajjitõk el̦aññe e im baam̦le eo an remaroñ ko ñan Zoar, juon bukwõn edik me Jeova ear pepe in ko̦kkure. Jeova emaroñ kar ba ñan Lot bwe en l̦oori naanin tõl ko An. Ijoke, ear kõtl̦o̦k bwe Lot en etal ñan Zoar, im Ear jab ko̦kkure bukwõn in. (Jen. 19:18-22) Elõñ bukwi iiõ ko tokãlik, Jeova ear kwal̦o̦k tũriam̦o ñan armej ro ilo Nineva. Ear jilkinl̦o̦k ri-kanaan Jona ñan kõjjel̦ãik armej ro renana ie bwe Enaaj ko̦kkure er im jikin kweilo̦k eo. Bõtab, ke armej ro ilo Nineva rar ukel̦o̦k, Jeova ear bũrom̦õj kake er im ear jab ko̦kkure jikin in.​—Jona 3:1, 10; 4:10, 11.

6. Kwal̦o̦k jet waanjoñak ko kõn wãween an kar Jesus anõke Jeova im kwal̦o̦k bwe ej juon ri-mel̦el̦e.

⁶ Jesus ear anõke Jeova ilo an kwal̦o̦k bwe ej juon ri-mel̦el̦e. Kar jilkintoke ñan lal̦ in bwe en kwal̦o̦k naan ñan “jiip ko rejebwãbwe an aelõñin Israel.” Bõtab ear kaalikkar bwe ej juon ri-mel̦el̦e ke ear kwal̦o̦k naan ñan armej ro. Juon iien, juon kõrã me ejjab ri-Israel ear akwel̦ap ñane bwe en kõmouri ledik eo nejin me “em̦õj an juon jetõb ettoon mo̦k ilo ãnbwinnin.” Jesus ear kwal̦o̦k tũriam̦o ñan kõrã in ilo an kõmouri ledik eo nejin. (Matu 15:21-28) L̦õmn̦ak kõn bar juon waanjoñak. Ilo jinoin jerbalin kwal̦o̦k naan eo an, Jesus ear ba: “Jabdewõt eo ej kaarmejjeteik eõ . . . , inaaj bar kaarmejjeteik e.” (Matu 10:33) Meñe ear ba men in, ak Jesus ear ke kaarmejjeteik Piter, eo ear kaarmejjeteiki jilu alen? Ear jab. Jesus ear jel̦ã bwe Piter ear bũrom̦õj kõn men eo ear kõm̦m̦ane im bwe ej juon eo etiljek. Ãlikin an kar Jesus jerkakpeje, ear wal̦o̦kl̦o̦k ñan Piter im ejjel̦o̦k pere ear kaenõm̦m̦ane ilo an kaalikkar ñane bwe em̦õj an jol̦o̦k an bõd im ej yokwe e.​—Luk 24:33, 34.

7. Ekkar ñan Pilippai 4:5, jekõn̦aan bwe ro jet ren watõk kõj ãinwõt kain armej rot?

⁷ Em̦õj ad lo bwe Jeova Anij im Jesus Christ er ri-mel̦el̦e. Ak ta kõn kõj? Jeova ej kõtmãne bwe jen juon ri-mel̦el̦e. (Riit Pilippai 4:5.) Juon ukok ej ukote eoon in ilo wãween in: “Kwõn juon eo me elõñ rej watõke ãinwõt juon ri-mel̦el̦e.” Jemaroñ kajjitõk ippãd make: ‘Armej rej ke watõk eõ ãinwõt juon ri-mel̦el̦e, juon eo ejel̦ã ukoktak, im ejel̦ã kautiej l̦õmn̦ak ko an  ro jet? Ak rej ke watõk eõ ãinwõt juon eo ej kõm̦m̦an kakien ko reppen ak juon eo ej l̦oor wõt kõn̦aan ko an? Ij ke kain armej rot eo me ekõn̦aan wõt bwe ro jet ren kõm̦m̦ani men ko ekkar ñan kõn̦aan ko an? Ak ij ke roñjake ro jet im l̦oori kõn̦aan ko aer ñe ekkar?’ Ñe el̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k bwe kõj ri-mel̦el̦e, el̦apl̦o̦k ad naaj ãinwõt Jeova im Jesus. Jen kõnono kõn ruo wãween ko raorõk ñan kwal̦o̦k bwe kõj ri-mel̦el̦e. Kein kajuon, ñe ewõr oktak ko rej wal̦o̦k ilo mour ko ad. Im kein karuo, ñe eoktak wãween an ro jet l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an jokãlõt jãn kõj.

8. Ta ko remaroñ jipañ kõj bwe jen juon ri-mel̦el̦e ñe ewõr oktak ko rej wal̦o̦k ilo mour ko ad? (Bar lale footnote eo.)

⁸ Bwe jen juon ri-mel̦el̦e, jej aikuj in jel̦ã kõm̦m̦an ukoktak ñe ewõr oktak ko rej wal̦o̦k ilo mour ko ad. Bõlen emaroñ wõr idiñ kõn ãjmour ko ad. Ak ilo jidimkij emaroñ wõr apañ kõn jããn ak wõr oktak ko ilo kien me remaroñ kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen mour. (Ekl. 9:11, UBS; 1 Kor. 7:31) Emaroñ bar pen ñan kõj ñe eoktak jerbal eo ad ilo doulul in. Jekdo̦o̦n ta apañ eo jej iioone, ak jemaroñ kõm̦m̦an ukoktak ñe ewõr oktak ko rej wal̦o̦k el̦aññe jenaaj l̦oori buñtõn ne kein emãn: (1) Kile bwe eoktak kiiõ wãween ko kwõj iiooni ilo mour eo am̦, (2) reim̦aanl̦o̦k ñan ilju im jekl̦aj, (3) l̦õmn̦ak wõt kõn men ko rem̦m̦an, im (4) jipañ ro jet. b Jen lale ewi wãween an jet iaan ro jeid im jatid kar lo tokjãn jãn aer l̦oori buñtõn ne kein.

9. Ewi wãween an kar ruo rippãlele me rej mijinede kijenmej ium̦win wãween ko reppen rar wal̦o̦k ilo jidimkij?

⁹ Kile bwe eoktak kiiõ wãween ko kwõj iiooni ilo mour eo am̦. Kar jilkinl̦o̦k Emanuele im Francesca bwe ren jerbal ãinwõt mijinede ro ilo bar juon aelõñ. Ke erro ar jino katak kajin eo im jel̦ãl̦o̦k kajjien ro ilo eklejia eo aerro ekããl, ear wal̦o̦k nañinmejin COVID-19 im rar aikuj kattol̦o̦k er jãn armej. Innem tokãlik, jinen Francesca ear mej ilo jidimkij. Francesca ear lukkuun kõn̦aan pãd ippãn baam̦le eo an, bõtab kõn wõt nañinmejin COVID-19 ear jab maroñ etal ñan ippãn baam̦le eo an. Ewi wãween an kar maroñ kijenmej ium̦win wãween kein reppen ear iiooni? Kein kajuon, Emanuele im Francesca rar jar ippãn doon im kajjitõk kõn mãlõtlõt bwe erro en maroñ kijenmej kajjojo raan im bwe en jab l̦ap aerro eddodo kõn inepata. Jeova ear uwaaki jar ko aerro ikijjeen an lel̦o̦k men ko rar aikuji ñan kõkajoore tõmak eo aerro. Ñan waanjoñak, erro ar bõk kõketak jãn juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo juon iaan pijain alwõj ko ad, me ear ba: “Ñe em̦õkajl̦o̦k ad lo im kile bwe eoktak kiiõ wãween ko jej iiooni ilo mour ko ad, enaaj m̦õkajl̦o̦k ad bar lo m̦õn̦õn̦õ. Im jenaaj maroñ lukkuun kate kõj ilo wãween eo ekããl jej iioone.” c Kein karuo, erro ar kõn̦aan kal̦apl̦o̦k aerro jel̦ã kilen kwal̦o̦k naan ilo talboon im joñan, ear wõr aerro rũkkatak Baibõl̦ ekããl. Kein kajilu, rar m̦õn̦õn̦õ in kõtl̦o̦k an ro jeid im jatid kõketak im jipañ er. Juon jeid im jatid kõrã ejouj ear jejel̦o̦k ñan erro jejjo naan me rej pedped ioon Baibõl̦ aolep raan ium̦win juon iiõ. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, ñe jej kile bwe eoktak wãween eo jej iioone, jemaroñ lo m̦õn̦õn̦õ ilo men ko ewõr ad maroñ ñan kõm̦m̦ani.

10. Ewi wãween an kar juon jeid im jatid kõrã kõm̦m̦an ukoktak ke ear wõr juon oktak el̦ap ilo mour eo an?

¹⁰ Reim̦aanl̦o̦k ñan ilju im jekl̦aj, im l̦õmn̦ak wõt kõn men ko rem̦m̦an. Christina, juon jeid im jatid kõrã jãn Romania me ej jokwe ilo Japan, ear bũrom̦õj ke eklejia in Pãlle eo ear pãd ie ear jako an juon eklejia. Meñe ãindein, ak ear jab l̦õmn̦ak wõt kõn men ko m̦okta. Ijello̦kun an ãindein, ear pepe in kate joñan wõt an maroñ  ilo eklejia eo ekããl ear pãd ie ilo kajin Japan ikijjeen an lukkuun kate ilo an kwal̦o̦k naan ilo kajin in. Ear kajjitõk ippãn juon kõrã ear jerbal ippãn m̦oktal̦o̦k ñan jipañe kal̦apl̦o̦k an jel̦ã kajin Japan. Kõrã in ear m̦õn̦õn̦õ in kõjerbale Baibõl̦ eo im brochure eo etan M̦õn̦õn̦õ kõn Mour ñan Indeeo! ñan katakin Christina kajin Japan. Men in ear jipañ Christina bwe en jel̦ãl̦o̦k kajin in, ejjab men in wõt ak kõrã in ear jino kwal̦o̦k an itoklimo kõn m̦ool eo. Ñe jej reim̦aanl̦o̦k wõt ñan ilju im jekl̦aj im l̦õmn̦ak wõt kõn men ko rem̦m̦an, wãween ko rekããl jej iiooni kiiõ remaroñ bõktok jeraam̦m̦an ko jaar jab kõtmãne kaki.

11. Ta eo ear jipañ ruo rippãlele me rar iioon apañ kõn jããn?

¹¹ Jipañ ro jet. Ruo rippãlele me rej jokwe ilo juon aelõñ me em̦õj kõmo̦ jerbal eo ad ie rar jino iioon apañ kõn jããn ke aelõñ eo aer ear luuji jããn ko an. Ewi wãween aerro kar kõm̦m̦an ukoktak? M̦oktata, rar kadikl̦o̦k aerro kõjerbali jããn ko aerro. Innem, ijello̦kun aer l̦õmn̦ak wõt kõn apañ ko aer, rar l̦õmn̦ak wõt kõn aerro jipañ ro jet ikijjeen aerro poub wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. (Jrb. 20:35) Em̦m̦aan eo jeid im jatid ej ba, “Am̦ro poub wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ear jipañ bwe en dikl̦o̦k am̦ro bõk l̦õmn̦ak ko rekabbweerer im bwe en l̦apl̦o̦k am̦ro l̦õmn̦ak kõn am̦ro kõm̦anm̦an ankilaan Anij.” Ñe ewõr oktak ko rej wal̦o̦k ilo mour ko ad, jej aikuj keememej aorõkin ad wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jipañ ro jet, el̦aptata ikijjeen ad kwal̦o̦k naan.

12. Ewi wãween an joñak eo an rijjilõk Paul maroñ jipañ kõj jel̦ã kilen kõm̦m̦an ukoktak ñe jej kwal̦o̦k naan?

¹² Ñe jej kwal̦o̦k naan, jej aikuj jel̦ã kilen kõm̦m̦an ukoktak. Jej iioon armej ro me eoktak tõmak ko aer im wãween aer l̦õmn̦ak jãn doon, im jej bar iioon ro me eoktak wãween aer kar dik im rũttol̦o̦k. Rijjilõk Paul ear juon eo me ejel̦ã kilen kõm̦m̦an ukoktak, im jemaroñ katak jãn joñak eo an. Jesus ear jitõñe Paul bwe en juon “rijjilõk . . . ñan ri-aelõñ ko.” (Rom 11:13) Kõn men in, Paul ear kwal̦o̦k naan ñan ri-Ju ro, ri-Grik ro, ro rar bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko rel̦l̦apl̦o̦k, ro rettã, ro ilo kien, im kiiñ ro. Bwe en maroñ tõpar bũruon armej rein me reoktak jãn doon, Paul ear “erom men otemjej ñan jabdewõt armej.” (1 Kor. 9:19-23) Ear l̦õmn̦ak kõn m̦anit ko aer, wãween aer kar dik im rũttol̦o̦k, im tõmak ko aer. Im ear kõm̦m̦an ukoktak ilo wãween an kar kwal̦o̦k naan ñan er. Kõj bareinwõt, emaroñ l̦apl̦o̦k ad lo tõprak ilo jerbalin kwal̦o̦k naan el̦aññe jejel̦ã kilen kõm̦m̦an ukoktak, im jej kajjioñ l̦õmn̦ak kõn wãween eo em̦m̦antata jemaroñ jipañ kajjojo iaan armej ro jej iioone er.

13. El̦aññe jej kautiej l̦õmn̦ak ko an ro jet, ta men eo ekauwõtata jemaroñ kõjparok kõj jãne me 1 Korint 8:9 ej kwal̦o̦k kake?

¹³ Ñe jej juon ri-mel̦el̦e, men in emaroñ jipañ kõj ñan kautiej l̦õmn̦ak ko an ro jet. Ñan waanjoñak, jet iaan kõrã ro im jiroñ ro jeid im jatid em̦m̦an ippãer ekkõn̦ak makeup, im ewõr ro jet rej kããlõt ñan jab ekkõn̦ak makeup. Jet Kũrjin ro em̦m̦an ippãer idaak arkool̦ ilo joñan eo em̦m̦an, bõtab ewõr ro jet rej kããlõt ñan jab idaak. Kajjojo iaan Kũrjin ro rekõn̦aan bwe en em̦m̦an ãjmour ko aer bõtab rej kããlõt kõl ko reoktak jãn doon ñan jipañ ãjmour ko aer. El̦aññe jej l̦õmn̦ak bwe ejim̦we wõt l̦õmn̦ak ko ad im jej kajjioñ kõm̦m̦an bwe ro jet ilo eklejia eo ren l̦oori l̦õmn̦ak ko ad, jemaroñ kal̦õkatip ro jet im kõm̦m̦an bõro jepel. Alikkar bwe jejjab kõn̦aan kõm̦m̦ane men in! (Riit 1 Korint 8:9; 10:23, 24) Jen etale ruo waanjoñak ko me rej kwal̦o̦k bwe ad l̦oori naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ remaroñ jipañ kõj bwe jen pel̦an im kowõnm̦aanl̦o̦k aenõm̦m̦an eo ilo eklejia eo.

14. Ta naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ jej aikuj in keememej ñe ej itok ñan wãween ad tõrreejab?

¹⁴ Wãween an juon tõrreejab. Ijello̦kun an  Jeova kõm̦m̦an kakien ko ikijjeen wãween ad nuknuk, ear litok naanin kakapilõk ko jemaroñ l̦oori ñan jipañ kõj. Jej aikuj ekkõn̦ak nuknuk ko rekarbõb im rej kaalikkar bwe jej ri-karejeran Anij, im bareinwõt kaalikkar ad juon ri-mel̦el̦e im “kõjerbal lol̦o̦kjen̦.” (1 Tim. 2:9, 10; 1 Pit. 3:3) Kõn men in, jejjab kõn̦aan bwe jen tõrreejab ilo juon wãween me enaaj kõm̦m̦an an ro jet reitok wõt im l̦õmn̦ak wõt kõn wãween ad nuknuk. Naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ renaaj bareinwõt jipañ em̦m̦aan ro rej lale eklejia ñan jab kõm̦m̦an aer make kakien kõn wãween an ro jet aikuj nuknuk im kõm̦m̦ane bõraer. Ñan waanjoñak, em̦m̦aan ro rej lale juon eklejia rar kõn̦aan jipañ jet likao ro ilo eklejia eo aer me rar jino anõke juon kain m̦wijbar ebuñbuñ ippãn jo̦dikdik ro jet. Ekadu bõraer, ijoke elukkuun pok. Ewi wãween an em̦m̦aan rein kar maroñ jipañ likao rein im kõjparok bwe ren jab kõm̦m̦an aer make kakien? Ri-lotok eo an eklejia in ear rõjañ em̦m̦aan rein ñan ba ñan likao rein, “Ñe kwõj kõm̦m̦an katak ijo m̦aan im el̦ap wõt an ro jeid im jatid kalimjeke bõram̦ jãn aer kajjioñ roñjake ta ko kwõj ba, ewõr likjab ilo wãween am̦ tõrreejab ak kõm̦m̦ane bõram̦.” Kõmel̦el̦e in ear maroñ jipañ kõm̦adm̦õde apañ eo im em̦m̦aan ro rej lale eklejia in rar jab aikuj kõm̦m̦an juon kakien. d

15. Ta kakien ko im naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ remaroñ jipañ kõj ñe jej kõm̦m̦an jokãlõt kõn ãjmour eo ad? (Rom 14:5)

¹⁵ Kein kõm̦adm̦õd ko ñan ãjmour. Kajjojo Kũrjin ej aikuj make pepe ikijjeen wãween an naaj kõjparok ãjmour eo an. (Gal. 6:5) Ewõr jejjo wõt kakien ko ilo Baibõl̦ me rej jelõte jokãlõt eo an juon Kũrjin ikijjeen kein kõm̦adm̦õd rot eo enaaj kããlõte ñe ej taktõ. Kakien kein rej kakien eo ñan jab bõk bõtõktõk im kakien eo ñan jab bõk kun̦aad ilo anijnij. (Jrb. 15:20; Gal. 5:19, 20) Ijoke ñe ej itok ñan kein kõm̦adm̦õd ko jet, eokwe ej an juon Kũrjin  make pepe kõn ta eo enaaj kããlõte. Jet rej kappok jipañ jãn taktõ ro rej lel̦o̦k uno. Bõtab, ewõr ro jet rej pukot wãween ko jet ñan jipañ ãjmour ko aer. Meñe ewõr kein kõm̦adm̦õd ko rem̦m̦an ippãd im rejjab em̦m̦an ippãd, ak jej aikuj kautiej jim̦we im maroñ eo an ro jeid im jatid ñan kõm̦m̦an aer make jokãlõt kõn ãjmour ko aer. Ikijjeen men in, jekõn̦aan keememej boin kein: (1) Aelõñ eo an Anij wõt enaaj julo̦k aolep nañinmej ko. (Ais. 33:24) (2) Kajjojo Kũrjin ej aikuj lukkuun “lõke” bwe jokãlõt eo an ej wãween eo em̦m̦antata ñan ãjmour eo an. (Riit Rom 14:5.) (3) Jejjab ekajete ro jet ak kõm̦m̦ane jabdewõt men me enaaj kal̦õkatip ro jet. (Rom 14:13) (4) Kũrjin ro rej kwal̦o̦k yokwe im remel̦el̦e bwe bõrokuk eo an eklejia eo eaorõkl̦o̦k jãn wãween aer l̦õmn̦ak kõn juon men. (Rom 14:15, 19, 20) El̦aññe jenaaj keememej wõt boin kein, jenaaj epaake wõt ro jeid im jatid im jipañ kowõnm̦aanl̦o̦k aenõm̦m̦an eo ilo eklejia eo.

16. Ewi wãween juon em̦m̦aan ej lale eklejia emaroñ kwal̦o̦k bwe ej juon ri-mel̦el̦e ñe ej jerbal ippãn em̦m̦aan ro jet rej lale eklejia? (Bar lale pija ko.)

¹⁶ Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj kõm̦m̦an joñak em̦m̦an ñan kwal̦o̦k bwe er ri-mel̦el̦e. (1 Tim. 3:2, 3) Ñan waanjoñak, juon em̦m̦aan me ej lale eklejia ejjab aikuj kõtmãne bwe em̦m̦aan ro jet rej lale eklejia renaaj aolep iien roñjake l̦õmn̦ak ko an kõnke erũtto jãn er. Ej kile bwe jetõb kwõjarjar eo an Jeova emaroñ kõm̦akũt jabdewõt iaan em̦m̦aan ro ñan kwal̦o̦k juon l̦õmn̦ak me enaaj jipañ er kõm̦m̦ane juon pepe emãlõtlõt. Im el̦aññe enañin aolep em̦m̦aan ro rej errã ilo juon pepe me ejjab n̦ae Baibõl̦, juon em̦m̦aan me ej lale eklejia ej kwal̦o̦k bwe e ri-mel̦el̦e ikijjeen an rejetake pepe in meñe emaroñ oktak l̦õmn̦ak eo an.

17. Ta jeraam̦m̦an ko Kũrjin ro me er ri-mel̦el̦e rej loi?

¹⁷ Elõñ jeraam̦m̦an ko Kũrjin ro rej loi jãn aer kwal̦o̦k bwe er ri-mel̦el̦e. Em̦m̦an jem̦jerã eo ad ippãn ro jeid im jatid, im em̦m̦an an wõr aenõm̦m̦an ilo eklejia eo. El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ kõn ro jeid im jatid me reoktak jãn doon im eoktak m̦anit ko aer jãn doon. Im elukkuun em̦m̦an kõnke jejel̦ã bwe meñe jeoktak jãn doon, ak jej kabuñ ñan Jeova ãinwõt juon baam̦le ebõrokuk. Men eo el̦aptata, jejel̦ã bwe jej anõke Anij eo ad me ej juon ri-mel̦el̦e, Jeova.