1. Ta ko kwaar katak ke kwaar jino katak Baibõl̦?

 KWÕJ ke keememej iien eo kwaar jino katak Baibõl̦? Bõlen kwaar bwilõñ ke kwaar katak bwe ewõr etan Anij. Bõlen kwaar m̦õn̦õn̦õ ke kwaar katak bwe Anij ejjab kaeñtaan armej ilo an kõm̦m̦an bwe ren bwil ilo el̦. Im ejjel̦o̦k pere bwe kwaar lañlõñ ke kwaar katak bwe kwõmaroñ bar lo ro rejitõnbõro ippam̦ me remej im bwe kwõmaroñ jokwe ippãer ilo pedetaij eo ijin ioon lal̦.

2. Kobal̦o̦k ippãn am̦ kar katak Baibõl̦, ta wõnm̦aanl̦o̦k ko jet kwaar kõm̦m̦ani? (Epesõs 5:1, 2)

² Ilo am̦ kar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im katak Naanin Anij, yokwe eo am̦ ñan Jeova ear eddekl̦o̦k. Yokwe eo am̦ ñane ear kõm̦akũt eok ñan jerbali men ko kwaar katak kaki. Kwaar jino kõm̦m̦ani jokãlõt ko rem̦m̦an me rej pedped ioon naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦. Kwaar kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween am̦ l̦õmn̦ak ekoba kõm̦m̦an ko am̦ kõnke kwaar kõn̦aan kabuñbũruon Anij. Ãinwõt an juon ajri anõke eo jemãn ak jinen me el̦ap yokwe ippãn, kwaar anõke eo Jem̦am̦ ilañ.​—Riit Epesõs 5:1, 2.

3. Ta kajjitõk ko jemaroñ kajjitõk ippãd make?

³ Jemaroñ kajjitõk ippãd make: ‘El̦apl̦o̦k ke aõ yokwe Jeova kiiõ jãn iien eo ke iar erom juon Kũrjin? Jãn iien eo iar peptaij tok ñan kiiõ, el̦apl̦o̦k ke aõ ãinwõt Jeova ilo wãween aõ l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an—el̦aptata ñe ej itok ñan aõ kwal̦o̦k yokwe ñan rũttõmak ro jeiũ im jatũ?’ El̦aññe kwõj kile bwe “yokwe eo am̦ kar m̦okta” em̦õj an jino dikl̦o̦k, jab ebbweer. Men in ear bar wal̦o̦k ñan Kũrjin ro jinoin. Jesus ear jab ebbweer jãn an kajjioñ in jipañ er, im eban ebbweer jãn an kajjioñ in jipañ kõj. (Rev. 2:4, 7) Ejel̦ã bwe jemaroñ bar ejaake yokwe eo ear wõr ippãd ke jaar jino katak kõn m̦ool eo.

4. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

 ⁴ Katak in enaaj kõnono kõn wãween ad maroñ wõnm̦aanl̦o̦k im kaddekl̦o̦k yokwe eo ad ñan Jeova im ñan ro jet. Innem jenaaj katak kõn jet iaan jeraam̦m̦an ko me kõj im ro jet jenaaj bũki ñe jej kõkajoore yokwe eo ad.

5-6. Ta apañ ko rijjilõk Paul ear iiooni ilo an kar jerbal ñan Jeova, bõtab ta eo ear jipañe ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan E?

⁵ Rijjilõk Paul ear m̦õn̦õn̦õ ilo an kar kõjerbal mour eo an ñan jerbal ñan Jeova, bõtab elukkuun lõñ apañ ko ear iiooni. Ekkã an kar aetok ial̦ ko an Paul ke ear ito-itak, im ilo tõre ko an ekar jab pidodo ñan ito-itak jãn jikin ñan jikin. Ilo ial̦ ko an, jet iien Paul ear “iioon kauwõtata ilo reba ko” im kauwõtata “jãn ri-ko̦o̦t ro.” Bareinwõt ewõr iien ko ri-jum̦ae ro an rar m̦ane. (2 Kor. 11:23-27) Im ejjab aolep iien rũttõmak ro m̦õttan Paul rar kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol kõn men ko ear kõm̦m̦ani ñan jipañ er.​—2 Kor. 10:10; Pil. 4:15.

⁶ Ta eo ear jipañ Paul bwe en wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova? Elukkuun lõñ men ko Paul ear katak kaki kõn kadkad ko kadkadin Jeova jãn Naanin Anij im jãn wãween ko ear iiooni. Tokjãn men in, Paul ear lukkuun tõmak bwe Jeova Anij ej yokwe e. (Rom 8:38, 39; Eps. 2:4, 5) Im ear ejaak juon yokwe ekajoor ñan Jeova. Paul ear kwal̦o̦k bwe ej yokwe Jeova ‘ikijjeen an kar jipañ ro rekkwõjarjar im an jab bõjrak jãn an jipañ er.’—Hib. 6:10.

7. Ta juon iaan wãween ko jemaroñ kaddekl̦o̦k yokwe eo ad ñan Jeova?

⁷ Jemaroñ kaddekl̦o̦k yokwe eo ad ñan Anij ikijjeen ad niknik ilo ad katak kõn Naan eo an. Ñe kwõj riiti Baibõl̦ eo, kajjioñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ta ko eoon ko rej kaalikkar kõn Jeova. Kajjitõk ippam̦ make: ‘Ewi wãween an eoon kein kwal̦o̦k bwe Jeova ej yokwe eõ? Ta boin ko rem̦m̦an ij loi me rej kõm̦akũt eõ ñan yokwe Jeova?’

8. Ewi wãween an jar maroñ jipañ kõj ñan kaddekl̦o̦k yokwe eo ad ñan Anij?

⁸ Bar juon wãween jemaroñ kaddekl̦o̦k yokwe eo ad ñan Jeova ej ikijjeen ad ekkeini ad lutõkl̦o̦k bũruod ñane ilo jar. (Sam 25:4, 5) Ñe jenaaj ãindein, Jeova enaaj uwaaki jar ko ad. (1 Jon 3:21, 22) Khanh, juon jeid im jatid kõrã jãn Asia, ej ba: “Ke iar katak kõn Jeova yokwe eo aõ ñane ear jino ejaak, bõtab yokwe in ear eddekl̦o̦k ke iar lo wãween an kar uwaaki jar ko aõ. Men in ear kõm̦akũt eõ ñan kõn̦aan kõm̦m̦ani men ko me rej kabuñbũruon.” b

9. Ewi wãween an kar Timote kaalikkar bwe ear kaddekl̦o̦k yokwe eo an ñan ro jein im jatin?

⁹ Jejjo iiõ ãlikin an kar Paul erom juon Kũrjin, ear iioone juon likao elukkuun em̦m̦an etan Timote. Timote ear yokwe Jeova, im ear yokwe armej ro. Paul ear ba ñan ro ilo Pilippai: “Ejjel̦o̦k bar juon ij lo bwe ej ãinwõt [Timote] im enaaj lukkuun m̦ool an kea kõn kom̦.” (Pil. 2:20) Ilo ijin, Paul ear jab kõnono kõn kapeel ko an Timote, ãinwõt an juon eo ewãjepdik ilo an kõnono ak an laajrak im kon̦ wãween an jerbal. Bõtab men eo el̦ap an kar em̦m̦an ippãn Paul ej an kar Timote lukkuun yokwe ro jein im jatin. Ejjel̦o̦k pere bwe eklejia ko me Timote ear etal im lol̦o̦k er, rar reim̦aanl̦o̦k ñan iien ko ej etal ippãer.​—1 Kor. 4:17.

10. Ewi wãween an kar Anna im l̦eo pãleen kwal̦o̦k bwe rej yokwe ro jeid im jatid?

¹⁰ Kõj bareinwõt jej pukot wãween ko jemaroñ jipañ rũttõmak ro jeid im jatid. (Hib. 13:16) L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an Anna, eo me jaar kõnono kake ilo katak eo l̦o̦k juon. Ãlikin an kar wal̦o̦k juon l̦añ el̦ap,  erro l̦eo pãleen rar lol̦o̦k juon baam̦le me rej Ri-Kõnnaan ro an Jeova, im rar lo bwe bõrwaj in m̦weo im̦weer ear jorrããn jãn l̦añ eo. Itok jãn men in, ear ejjel̦o̦k an baam̦le eo nuknuk erreo. Anna ej ba: “Kõm̦ro ar bũki nuknuk ko aer, kwal̦i, aeni, limi, im bar karo̦o̦li ñan er. Ippemro, ekar juon jerbal elukkuun dik, bõtab men in ear kõm̦m̦an bwe jen ejaak juon jem̦jerã ippãer me ekajoor tok ñan kiiõ.” Kõnke Anna im l̦eo pãleen rej yokwe ro jeid im jatid, men in ear kõm̦akũt er ñan jipañ er.​—1 Jon 3:17, 18.

11. (1) Ñe jej kate kõj ñan kwal̦o̦k yokwe ñan ro jet, ewi wãween men in emaroñ jelõt er? (2) Ekkar ñan Jabõn Kõnnaan 19:17, ewi wãween an Jeova em̦m̦akũt ñe jej kwal̦o̦k yokwe?

¹¹ Ñe jej kwal̦o̦k yokwe im jouj ñan ro jet, ekkã aer kile ad kate kõj ñan anõke wãween an Jeova l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an. Im jemaroñ jab jel̦ã ewi joñan aer lukkuun kam̦m̦oolol kõn ad kwal̦o̦k jouj ñan er. Khanh, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej keememej wõt ro me rar jipañe. Ej ba: “El̦ap aõ kam̦m̦oolol kõn aolep kõrã ro jeid im jatid rejitõnbõro me rar ãñinl̦o̦k ña ippãer ilo kwal̦o̦k naan. Rekõn ektake eõ im kũrtok ña bwe in m̦õñã ippãer. Im rar kõjparok eõ ilo aer karo̦o̦le eõ ñan m̦weo im̦õ. Kiiõ ij kile bwe elukkuun kar l̦ap aer jerbal. Bõtab rar kõm̦m̦ani men kein kõnke el̦ap yokwe ippãer.” Em̦ool bwe ejjab aolep renaaj kam̦m̦oolol kõj kõn men ko jej kõm̦m̦ani ñan er. Ikijjeen ro me rar jipañe, Khanh ej ba: “Ilukkuun kõn̦aan kam̦m̦oolol er kõn jouj ko aer rel̦l̦ap, bõtab ijaje ia eo rej aolep jokwe ie. Ijoke, Jeova ejel̦ã, im ij jar im kajjitõk ippãn bwe en karo̦o̦ll̦o̦k jouj eo aer ñan ña.” Em̦ool men in Khanh ej ba. Jeova ej kile aolep men ko jej kõm̦m̦ani ñan kwal̦o̦k jouj ñan ro jet, meñe relukkuun dik. Ej watõke men kein ãinwõt men ko raorõk jej lel̦o̦k ñane im ãinwõt juon m̦uri me enaaj n̦aon̦ããd kake.​—Riit Jabõn Kõnnaan 19:17.

12. Ewi wãween an em̦m̦aan ak likao ro jeid im jatid maroñ kwal̦o̦k aer yokwe eklejia eo? (Bar lale pija ko.)

 ¹² El̦aññe kwõj juon jeid im jatid em̦m̦aan ak likao, ewi wãween kwõmaroñ kwal̦o̦k yokwe ñan ro jet im jipañ er? Juon jeid im jatid likao etan Jordan ear kajjitõk ippãn juon em̦m̦aan ej lale eklejia ñe ewõr men ko jet emaroñ kõm̦m̦ani ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan ilo eklejia eo. Em̦m̦aan eo ej lale eklejia ear nõbare kõn wõnm̦aanl̦o̦k ko em̦õj an de kõm̦m̦ani im ear lel̦o̦k ñane jet naanin jipañ ko kõn men ko jet emaroñ kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, ear ba ñan Jordan bwe emaroñ m̦õkajl̦o̦k ñan Im̦õn Kweilo̦k eo im yokyokweiki ro jet, uwaak ilo iien kweilo̦k ko, ekkeini an kwal̦o̦k naan ippãn kumi in kwal̦o̦k naan eo an, im pukot wãween ko ñan jipañ ro jet. Ke Jordan ear jerbale naanin jipañ in, ear jab baj katak wõt ñan kõm̦m̦ani men ko rekããl ak ear bar kaddekl̦o̦k yokwe eo an ñan ro jein im jatin. Jordan ear katak bwe ñe juon em̦m̦aan ak likao ej erom juon rijjipañ ilo eklejia eo, ejjab mel̦el̦ein bwe enaaj kiiõ jino jipañ ro jet; ijoke, ej mel̦el̦ein bwe ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jipañ er.​—1 Tim. 3:8-10, 13.

13. Ewi wãween an kar yokwe kõm̦akũt juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Christian ñan bar jerbal ãinwõt juon eo ej lale eklejia?

¹³ Ta el̦aññe kwaar juon rijjipañ ilo eklejia eo ak juon eo ej lale eklejia, ak ejako am̦ bõk jerbal kein? Jeova ej keememej aolep jerbal ko kwaar kõm̦m̦ani ilo kar m̦okta im yokwe eo am̦ me ear kõm̦akũt eok ñan kõm̦m̦ani jerbal kein. (1 Kor. 15:58) Ej bareinwõt lo am̦ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k yokwe. Juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Christian ekar bũrom̦õj ke kar jol̦o̦ke jãn an jerbal ãinwõt juon eo ej lale eklejia. Meñe ãindein, ak ej ba: “Iar pepe in kate eõ joñan wõt aõ maroñ ñan karejar ñan Jeova kõn aõ yokwe e—jekdo̦o̦n ñe ij juon eo ej lale eklejia ak jaab.” Tokãlik, kar bar jitõñe bwe en juon eo ej lale eklejia. Christian ej  kwal̦o̦k m̦ool im ba: “Iar ikkũm̦kũm̦ im inepata jidik ñan bar bõk jerbal in. Bõtab iar pepe bwe el̦aññe Jeova ekõn̦aan bwe in bar jerbal ãinwõt juon eo ej lale eklejia, inaaj kõm̦m̦ane kõnke ij yokwe E im ro jeiũ im jatũ.”

14. Ta eo kwõj katak jãn naan ko an juon jeid im jatid kõrã jãn Georgia?

¹⁴ Ri-karejar ro an Jeova rej bar kwal̦o̦k yokwe ñan ro ri-turier. (Matu 22:37-39) Ñan waanjoñak, juon jeid im jatid kõrã jãn aelõñin Georgia etan Elena, ej ba: “Ilo jinoin, men eo wõt me ear kõm̦akũt eõ ñan kwal̦o̦k naan ej yokwe eo aõ ñan Jeova. Bõtab ke ear eddekl̦o̦k yokwe eo aõ ñan eo Jema ilañ, yokwe eo aõ ñan armej ro ear bareinwõt eddekl̦o̦k. Iar kajjioñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kain apañ rot ko rej iiooni im ta ko imaroñ kwal̦o̦k ñan er me remaroñ tõpar bũrueer. Il̦ak wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦õmn̦ak kõn er ilo wãween in, men in ear kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k aõ kõn̦aan jipañ er.”—Rom 10:13-15.

15-16. Ãinwõt an wal̦o̦k ilo pija ko, ta jeraam̦m̦an ko jej loi ñe jej kwal̦o̦k yokwe ñan ro jet?

¹⁵ Ñe jej kwal̦o̦k yokwe ñan ro jeid im jatid, ejjab er wõt rej bõk tokjãn jãn men in. Ke ear jino nañinmejin COVID-19 eo, juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Paolo im lio pãleen rar jipañ elõñ iaan lel̦l̦ap ro jeid im jatid ñan katak kilen kõjerbali device ko nejier bwe ren maroñ kwal̦o̦k naan. Ilo jinoin, juon iaan lel̦l̦ap rein jeid im jatid ear lo bwe epen an kõjerbale device eo nejin, bõtab tokãlik ear maroñ jel̦ã kilen kõjerbale. Tokjãn men in, ear maroñ kũrtok ro nukũn ñan iien Kwõjkwõj eo. Jiljinoñoul  uwaan ro nukũn rar pãd ilo iien Kwõjkwõj eo ilo online! Lel̦l̦ap in jeid im jatid im ro nukũn rar aolep bõk tokjãn jãn jipañ ko an Paolo im lio pãleen. Tokãlik, lel̦l̦ap in jeid im jatid ear jejel̦o̦k ñan Paolo im ba: “Kom̦m̦ool kõn am̦ katakin kõm rũtto ro. Iban mel̦o̦kl̦o̦k kõn joñan an Jeova kea kake kõm im am̦ kar lukkuun kate eok ñan jipañ kõm.”

¹⁶ Men in ear jipañ Paolo ñan keememej juon men elukkuun aorõk. Ear keememej bwe yokwe el̦apl̦o̦k an aorõk jãn jel̦ãl̦o̦kjen̦ ak kapeel ko ewõr ippãd. Ej ba: “M̦oktal̦o̦k, iar jerbal ãinwõt juon eo ej lol̦o̦k eklejia ko. Ilo raan kein, ij kile bwe meñe ro jeid im jatid remaroñ kar mel̦o̦kl̦o̦k katak ko aõ, ak rej keememej wõt men ko iar kõm̦m̦ani ñan jipañ er.”

17. Wõn ro renaaj bar bõk tokjãn ñe jej kwal̦o̦k yokwe?

¹⁷ Ñe jej kwal̦o̦k yokwe ñan ro jet, kõj bareinwõt jej bõk tokjãn ilo wãween ko jaar jab kõtmãne kake. Jonathan, eo ej jokwe ilo New Zealand, ej errã ippãn men in. Ilo raelepen juon Jãdede, ear lo an juon jeid im jatid em̦m̦aan me ej bainier kwal̦o̦k naan make iaan. Jonathan ear pepe in jerbal ippãn bainier in aolep Jãdede ilo raelep. Ilo kar tõre in, ear jab kile ewi joñan an nãj bõk tokjãn jãn an kwal̦o̦k jouj ñan em̦m̦aan in jeid im jatid. Jonathan ej kwal̦o̦k m̦ool im ba, “Ilo kar tõre in ilo mour e aõ, ekar jab em̦m̦an ippa jerbalin kwal̦o̦k naan. Bõtab ke iar roñjake wãween an em̦m̦aan in jeid im jatid katakin im lo joñan tõprak ko ej loi ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo an, men in ear lujur eõ ñan yokwe jerbal in. Bareinwõt, ear kiiõ wõr juon m̦õtta ilukkuun epaake me ear jipañ eõ ñan rũttol̦o̦k ilo tõmak, ñan yokwe jerbalin kwal̦o̦k naan, im ñan epaakel̦o̦k Jeova.”

18. Ta eo Jeova ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane?

¹⁸ Jeova ekõn̦aan bwe kõj aolep jen kaddekl̦o̦k yokwe eo ad ñan E im ñan ro jet. Ãinwõt ad kar etale, jemaroñ kõkajoore yokwe eo ad ñan Jeova ikijjeen ad riiti Naan eo an im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake, im ikijjeen ad ekkeini ad kõnono ñane ilo jar. Jemaroñ kaddekl̦o̦k yokwe eo ad ñan ro jeid im jatid ikijjeen ad jipañ er ilo wãween ko rej aikuji. El̦ak eddekl̦o̦k yokwe eo ad, jenaaj epaakel̦o̦k Jeova im baam̦le eo ad ilo tõmak. Im jenaaj m̦õn̦õn̦õ ippãn rein me rej jerad, ñan indeeo!