1-2. Ilo wãween et juon Kũrjin emaroñ ãinwõt juon em̦ utiej? (1 Korint 15:58)

 ILO kar 1978 eo, kar kalõk juon em̦ elukkuun utiej ilo Tokyo, ilo Japan. Elõñ armej rar l̦õmn̦ak enaaj ewi wãween an m̦wiin jutak wõt kõnke ekkã an wõr m̦akũtkũt lal̦ ilo jikin in. Innem ta eo kar kõm̦m̦ane bwe em̦ utiej in en maroñ tõt wõt meñe ewõr m̦akũtkũt lal̦? Kar kõm̦m̦ane m̦wiin eutiej bwe en tõt wõt im pen, bõtab rar bareinwõt kõm̦m̦an bwe en jel̦ã m̦akũtkũt jidik bwe ñe ewõr m̦akũtkũt lal̦, en jab rup im jorrããn. Kũrjin ro rej ãinwõt em̦ utiej in. Ewi wãween?

² Juon Kũrjin ej aikuj pel̦an im jel̦ã ñããt eo ej aikuj jutak pen ak kõm̦m̦an ukoktak. Ej aikuj jutak pen im jek ippãn make ñan aolep iien pokake kien ko an Jeova im men ko ej ba ikijjeen ta ko rem̦m̦an im ta ko renana. (Riit 1 Korint 15:58.) “Epojak in pokake” im ej eddãp wõt ñan pepe eo an ñan pokake wõt. Ijoke, ej aikuj ‘jel̦ã kõttãiki’ ak kõm̦m̦an ukoktak, ñe emaroñ ak ej menin aikuj. (Jem. 3:17, ftn.) Juon Kũrjin me epel̦an wãween an l̦õmn̦ak eban kain armej rot eo me aolep men im mo̦ ippãn ak kain armej rot eo me em̦m̦an ippãn aolep men. Ilo katak in, jenaaj kõnono kõn wãween ko jemaroñ jutak wõt pen. Jenaaj bareinwõt kõnono kõn l̦alem wãween ko me Setan ej kõjerbali ñan kajjioñ kõm̦m̦an bwe en pen ad jutak wõt pen im jenaaj katak kõn ewi wãween jemaroñ jum̦ae men kein.

3. Ta kakien ko ri-Letok Kien eo Eutiejtata ej letok ilo Jerbal 15:28, 29?

³ Jeova ej ri-Letok Kien eo Eutiejtata, im aolep iien ej litok kien ko me epidodo an armej ro an mel̦el̦e kaki. (Ais. 33:22) Ñan waanjoñak, kumi eo ej lale aolep eklejia ko ilo tõre ko an rijjilõk ro rar kwal̦o̦k jilu wãween ko Kũrjin ro rej aikuj jutak wõt pen: (1) ikijjeen ad jum̦ae kabuñ ñan ekjab ko im kabuñ wõt ñan Jeova, (2) ikijjeen ad pokake kien eo an Jeova kõn an aorõk  im kwõjarjar bõtõktõk, im (3) ikijjeen ad pokake kakien eo ilo Baibõl̦ ñan jum̦ae mourin l̦õñ. (Riit Jerbal 15:28, 29.) Ewi wãween an Kũrjin ro ilo raan kein maroñ jutak wõt pen ñe ej itok ñan wãween kein jilu?

4. Ewi wãween ad kwal̦o̦k bwe jej kabuñ wõt ñan Jeova? (Revelesõn 4:11)

⁴ Jej jum̦ae kabuñ ñan ekjab ko, im jej kabuñ wõt ñan Jeova. Ear jiroñ ri-Israel ro bwe ren kabuñ ñane wõt. (Dut. 5:6-10) Im ke Tepil̦ eo ear kajjioñ kapo Jesus, Jesus ear kaalikkar im ba bwe jej aikuj kabuñ wõt ñan Jeova. (Matu 4:8-10) Kõn men in, jejjab kabuñ ñan ekjab ko. Bareinwõt, ejjab tarjen joñan ad kautiej armej ro. Ñan waanjoñak, jejjab kõn̦aan watõk ri-tõlin kabuñ ro, ro rej tõl ilo kien, ak ro rebuñbuñ ãinwõt rukkure ro, ro rej pãd ilo pijain alwõj ko, ak ri-al ro, ãinwõt ñe rej juon anij. Jej jutak pen ilo jait eo an Jeova im kabuñ wõt ñan Eo me ear “kõm̦anm̦an men otemjej.”—Riit Revelesõn 4:11.

5. Etke jej pokake kien eo an Jeova kõn an aorõk im kwõjarjar mour im bõtõktõk?

⁵ Jej pokake kien eo an Jeova kõn an aorõk im kwõjarjar mour im bõtõktõk. Etke? Ej kõnke Jeova ej ba bwe bõtõktõk ej jutak kõn mour, juon menin letok eaorõk jãne. (Liv. 17:14) Jinoin an kar Jeova kõtl̦o̦k an armej ro m̦õñã kanniõkin menninmour ko, ear jiroñ er bwe ren jab m̦õñã bõtõktõkier. (Jen. 9:4) Ear bar ãliji kakien in ke ear lel̦o̦k Kien Moses ñan ri-Israel ro. (Liv. 17:10) Im ear jiroñ kumi eo ej lale aolep eklejia ko ilo tõre ko an rijjilõk ro ñan lel̦o̦k naanin tõl ñan aolep Kũrjin ro bwe ren “wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõjparok [er] . . . jãn bõtõktõk.” (Jrb. 15:28, 29) Jej jutak pen ilo ad pokake kakien in ñe jej kõm̦m̦an pepe ikijjeen kein kõm̦adm̦õd rot ko jenaaj kããlõti ñe jej taktõ. b

6. Ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani bwe jen maroñ pokake kakien eo an Jeova ñan jum̦ae mourin l̦õñ?

⁶ Jej lukkuun pokake kakien eo an Jeova ñan jum̦ae mourin l̦õñ. (Hib. 13:4) Rijjilõk Paul ear kõjerbal naanin kõkkar ko rekajju, ilo an ba bwe jen “lukkuun jol̦o̦k” m̦õttan ko ilo ãnbwinnid—mel̦el̦ein, jej aikuj kõmaat joñan ad maroñ ñan jol̦o̦k jabdewõt kõn̦aan ko rettoon ewõr ippãd. Jej lukkuun kõjparok bwe jen jab lale ak kõm̦m̦an jabdewõt men me emaroñ tõll̦o̦k kõj ñan ad l̦õñ. (Kol. 3:5; Job 31:1) Ñe jej jelm̦ae menin kapo ko, jej m̦õkaj im jum̦ae jabdewõt l̦õmn̦ak ak kõm̦m̦an me emaroñ ko̦kkure jem̦jerã eo ad ippãn Anij.

7. Ta eo jej aikuj pepe ilo bũruod ñan kõm̦m̦ane, im etke?

⁷ Jeova ej kõtmãne bwe jen “pokake . . . jãn [bũruod].” (Rom 6:17) Naanin tõl ko an rej aolep iien ñan tokjãn eo ad, im jejjab maroñ ukote kien ko an. (Ais. 48:17, 18; 1 Kor. 6:9, 10) Jej kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan kabuñbũruon Jeova im kwal̦o̦k ejja l̦õmn̦ak eo an ri-jeje sam eo, me ear ba: “Iar pepe ilo bũruõ bwe in pokake kien ko Am̦ ñan indeeo, aet, ñan jem̦l̦o̦kin.” (Sam 119:112) Bõtab, Setan enaaj kajjioñ kõm̦m̦an bwe en pen ad jutak wõt pen. Kõl rot ko ej kõjerbali?

8. Ñe ro jet rej jum̦ae im kaeñtaan kõj, ewi wãween an Setan kõjerbale men in ñan kajjioñ kõm̦m̦an bwe en pen ad jutak wõt pen?

⁸ An ro jet jum̦ae im kaeñtaan kõj. Armej ro an Jeova rej iioon lãj im ijjiped ko jãn ro jet. Erkein ej jet iaan wãween ko Tepil̦ eo ej kõjerbali ñan kajjioñ kõm̦m̦an bwe en pen ad jutak wõt pen. Kõttõpar eo an ej ñan ko̦kkure jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. (1 Pit. 5:8) Kũrjin ro ilo tõre ko an rijjilõk ro kar kaamijak er, m̦an er, im m̦an er ñan mej kõnke rar lukkuun kate er ñan jutak wõt pen. (Jrb. 5:27, 28, 40; 7:54-60) Setan ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõjerbale kõl in  ilo raan kein. Jej lo men in ikijjeen an ri-jum̦ae ro lukkuun lãj ñan ro jeid im jatid ilo Russia im aelõñ ko jet, ak an ri-jum̦ae ro jum̦aiki ro jeid im jatid ilo wãween ko jet.

9. Kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn aorõkin ad aikuj kõjparok kõj jãn ijjiped ko rejjab alikkar.

⁹ Ijjiped ko rejjab alikkar. Kobal̦o̦k ippãn an ro jet jum̦ae im kaeñtaan kõj, Setan ej kõjerbal “jerbal ko retao.” (Eps. 6:11) L̦õmn̦ak kõn joñak eo an juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Bob, eo me ear del̦õñ ilo aujpitõl̦ bwe en m̦wijm̦wij. Ear ba ñan taktõ ro bwe eban bõk bõtõktõk jekdo̦o̦n ta. Taktõ in m̦wijm̦wij eo ear kautiej pepe eo an. Ijoke, ilo boñõn eo m̦okta jãn raanin m̦wijm̦wij eo an, bar juon taktõ ear lol̦o̦k Bob ãlikin an kar baam̦le eo an ro̦o̦l ñan m̦weo im̦weer. Taktõ in ear ba ñan Bob bwe reban lel̦o̦k bõtõktõk ñane, bõtab renaaj kõpooje jet bõtõktõk ñan aer kõjerbale ñe ej menin aikuj. Bõlen taktõ in ear l̦õmn̦ak bwe Bob enaaj ukot l̦õmn̦ak eo an ñe ejako baam̦le eo an. Bõtab Bob ear jutak wõt pen, im ear ba bwe ren jab lel̦o̦k bõtõktõk ñane jekdo̦o̦n ta eo enaaj wal̦o̦k.

10. Etke l̦õmn̦ak ko an ro rej kõjekdo̦o̦n kien ko an Jeova, rej juon aujiid? (1 Korint 3:19, 20)

¹⁰ L̦õmn̦ak ko an ro rej kõjekdo̦o̦n kien ko an Jeova. El̦aññe jenaaj bõk l̦õmn̦ak ko an ro rej kõjekdo̦o̦n kien ko an Jeova, jemaroñ jino kõjekdo̦o̦n Jeova im kien ko an. (Riit 1 Korint 3:19, 20.) Ekkã an “mãlõtlõt [eo] an lal̦ in” kõm̦akũt armej ro bwe ren jab pokake Anij. Jet iaan Kũrjin ro ilo Pergemõm im Thaietaira rar jino bõk l̦õmn̦ak ko an armej ro ilo jikin kein me rar mourin l̦õñ im kabuñ ñan ekjab ko. Jesus ear lel̦o̦k naanin tõl ko rekajju ñan eklejia kein ruo kõn aer kõtl̦o̦k bwe en wõnm̦aanl̦o̦k m̦anit ko rettoon. (Rev. 2:14, 20) Ilo raan kein, armej ro ipel̦aakid remaroñ kajjioñ kõm̦m̦an bwe jen errã ilo l̦õmn̦ak ko rebõd. Ro nukũd im ro jejel̦ã kajjier remaroñ kajjioñ kareel bũruod im ba bwe jen rupe kien ko an Jeova. Ñan waanjoñak, remaroñ ba bwe ejjel̦o̦k jorrããn ñe jej l̦oori kõn̦aan ko ad im bwe kakien ko ilo Baibõl̦ kõn mour erreo rej m̦antin etto.  

11. Ilo ad jutak wõt pen, ta eo jej aikuj kõjparok bwe jen jab kõm̦m̦ane?

¹¹ Ewõr iien, jemaroñ l̦õmn̦ak bwe naanin tõl ko Jeova ej litok ñan kõj, rejjab lukkuun alikkar. Joñan, jemaroñ kõn̦aan “el̦l̦ãl̦o̦k jãn men ko em̦õj jei.” (1 Kor. 4:6) Ri-tõlin kabuñ ro ilo tõre ko an Jesus rar kõm̦m̦ane jerawiwi in. Kõnke ewõr kakien ko rar make kakobaik ñan Kien Moses, men in ear kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen ñan an armej ro pokaki kien kein. (Matu 23:4) Jeova ej letok naanin tõl ko ralikkar ikijjeen Naan eo an im doulul eo an. Ejjel̦o̦k unin ad kakkobaba ñan naanin tõl ko ej litok ñan kõj. (JK. 3:5-7) Kõn men in, jejjab el̦l̦ãl̦o̦k jãn men ko em̦õj jei ilo Baibõl̦ ak kõm̦m̦an kakien ko ñan ro jeid im jatid kõn pepe ko me rej ekkar ñan bõklõkõt.

12. Ewi wãween an Setan kõjerbal “mel̦el̦e ko reriab”?

¹² Mel̦el̦e ko rej m̦on̦e armej ro. Setan ej kõjerbali “mel̦el̦e ko reriab” im l̦õmn̦ak ko an lal̦ in ñan m̦on̦e armej ro im kõm̦m̦an bõro jepel. (Kol. 2:8) Ilo tõre ko an rijjilõk ro, men kein rar kitibuj katak ko me rej pedped ioon l̦õmn̦ak ko an armej ro, katak ko an ri-Ju ro me rejjab pedped ioon Naanin Anij, im mel̦el̦e eo bwe Kũrjin ro rej aikuj l̦oore Kien Moses. Mel̦el̦e kein rar m̦on̦e armej ro kõnke rar kõm̦m̦an bwe ren jab reilo̦k ñan eo ej Wũnjãn mãlõtlõt, Jeova Anij. Ilo raan kein, Setan ej kõjerbal nuuj ripoot ko im weepjait ko me rej illik naan im pija ko ie ñan kajeeded mel̦el̦e ko ejjel̦o̦k pedpedier im nuuj ripoot ko me ri-tõlin kien ro rej kwal̦o̦k kaki. El̦ap ad kar lo men in ke ear wal̦o̦k nañinmejin COVID-19 eo. c Ri-Kõnnaan  ro an Jeova me rar roñjaki naanin tõl ko jãn doulul eo ad, rar kõjparok er bwe ren jab inepata ãinwõt ro me rar roñjake mel̦el̦e ko rejjab m̦ool.​—Matu 24:45.

13. Etke jej aikuj kõjparok jãn menin kõm̦ad ko?

¹³ Menin kõm̦ad ko. Jejjab aikuj m̦ad jãn ‘men ko raorõkl̦o̦k.’ (Pil. 1:9, 10) Menin kõm̦ad ko remaroñ lukkuun kañ iien im maroñ ko ad jãn men ko el̦apl̦o̦k tokjãer. Men ko jej kõm̦m̦ani kajjojo raan—ãinwõt m̦õñã, idaak, menin kam̦õn̦õn̦õ ko, im jikin jerbal ko ad—remaroñ oktak im kõm̦ad kõj el̦aññe jej kõm̦m̦an bwe ren men ko raorõktata ilo mour ko ad. (Luk 21:34, 35) Bareinwõt, kajjojo raan elukkuun lõñ nuuj ripoot ko jej roñ im riit kaki kõn an armej ro kobal̦o̦k ippãn doon im kwal̦o̦k aer jum̦ae im kõn an armej ro kõbauwe kõn aitwerõk ko an kien. Jej aikuj lukkuun lale bwe jen jab m̦ad kõn men kein. Ñe jejjab, jemaroñ jino rejetake juon jait ilo bũruod im l̦õmn̦ak ko ad. Men kein em̦õj ad kõnono kaki rej jet iaan kõl ko Setan ej kõjerbali ñan kajjioñ kõm̦m̦an bwe en pen ad kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. Jen etale wãween ad maroñ jum̦ae kate ko an ñan kõm̦m̦ane men in im jutak wõt pen.

14. Ta juon iaan men ko emaroñ jipañ kõj ñan jutak wõt pen ilo jait eo an Jeova?

¹⁴ Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn unin am̦ kar ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan Jeova im peptaij. Kwaar bõk buñtõn ne kein kõnke kwaar kõn̦aan jait ippãn Jeova. L̦õmn̦ak kõn ta eo ear jipañ eok ñan lukkuun tõmak bwe em̦õj am̦ lo m̦ool eo. Kwaar kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kajjien Jeova im jino kautiej im yokwe e ãinwõt eo Jem̦am̦ ilañ. Ear jino eddekl̦o̦k tõmak eo am̦ im men in ear kõm̦akũt eok ñan ukel̦o̦k. Bũruom̦ ear kõm̦akũt eok ñan ilo̦k jãn m̦anit ko rebõd im ñan mour ekkar ñan ankilaan Anij. Ear meral̦o̦k bũruom̦ ke kwaar kile bwe em̦õj an Anij jeorl̦o̦k am̦ bõd. (Sam 32:1, 2) Kwaar kobal̦o̦k ilo iien kweilo̦k ko im jino kwal̦o̦k ñan ro jet men ko rem̦m̦an kwõj katak kaki. Ãinwõt juon Kũrjin me em̦õj an ajel̦o̦k mour eo an ñan Jeova im peptaij, kwõj kiiõ etetal ilo ial̦ eo ej tõll̦o̦k ñan mour im kwõj jek ippam̦ make ñan jab jeor jãn ial̦ in.​—Matu 7:13, 14.

15. Etke eaorõk ñan katak im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦?

 ¹⁵ Katak Naanin Anij im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake. Juon wõjke emaroñ jutak im tõt wõt el̦aññe em̦wilal̦ okran. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, el̦aññe ekajoor tõmak eo ad ilo Jeova, jenaaj maroñ jutak wõt pen. Ilo an juon wõjke eddekl̦o̦k, ej aetokl̦o̦k im m̦wilal̦l̦o̦k wõt okran. Ñe jej katak im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦, jej kõkajoore tõmak eo ad im kal̦apl̦o̦k ad lõke bwe wãween ko an Jeova rem̦m̦antata. (Kol. 2:6, 7) Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an kar Jeova jipañ ri-karejar ro an ilo iien ko etto ikijjeen naanin tõl ko an, naanin jipañ ko an, im kõjparok eo an. Ñan waanjoñak, Ezekiel ear lukkuun lale an juon enjel̦ lukkuun joñe tampel̦ eo ilo pijen eo an. Pijen in ear kõkajoore Ezekiel im ewõr men ko raorõk jemaroñ katak jãn pijen in kõn wãween ad maroñ pokake kien ko an Jeova kõn kabuñ eo erreo. d (Ezk. 40:1-4; 43:10-12) Kõj bareinwõt jej bõk tokjãn ñe jej kõm̦m̦an iien ñan katak im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko rem̦wilal̦l̦o̦k ilo Naanin Anij.

16. Kõnke Bob ear jutak pen ilo bũruon, ewi wãween an kar men in jipañe? (Sam 112:7)

¹⁶ Kõm̦m̦an bwe bũruom̦ en jutak pen. Kiiñ Devid ear kaalikkar bwe ejãmin jako yokwe eo an ñan Jeova ke ear al im ba: “Bũruõ epen O Anij.” (Sam 57:7) Kõj bareinwõt jemaroñ kõm̦m̦an bwe bũruod en jutak pen ikijjeen ad lõke Jeova kõn aolepen bũruod. (Riit Sam 112:7.) L̦õmn̦ak kõn wãween an kar men in jipañ Bob, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k. Ke taktõ eo ear ba ñane bwe renaaj kõpooje jet bõtõktõk ñan aer kõjerbale ñe ej menin aikuj, Bob ear m̦õkaj im ba bwe ñe rej l̦õmn̦ak in lel̦o̦k bõtõktõk ñane ilo jabdewõt iien, enaaj m̦õkaj im diwõj jãn aujpitõl̦ eo. Tokãlik, Bob ear ba: “Iar jel̦ã kadede ta eo inaaj kõm̦m̦ane im iar jab inepata kõn ta eo enaaj kar wal̦o̦k.”

17. Ta eo jemaroñ katak jãn bwebwenato eo an Bob? (Bar lale pija eo.)

¹⁷ Bob ear jutak pen kõnke m̦oktal̦o̦k jãn an kar del̦o̦ñ ilo aujpitõl̦, em̦õj an kar pepe bwe enaaj jutak pen ñan jab bõk bõtõktõk. Kein kajuon, ear kõn̦aan kam̦õn̦õn̦õik bũruon Jeova. Kein karuo, ear lukkuun etale ta eo Baibõl̦ eo  im bok ko ad me rej pedped ioon Baibõl̦ rej ba kõn an aorõk im kwõjarjar mour im bõtõktõk. Kein kajilu, ear lukkuun tõmak bwe enaaj bõk tokjãn ko rel̦l̦ap jãn an l̦oori naanin tõl ko an Jeova. Kõj bareinwõt jemaroñ kõm̦m̦an bwe bũruod en jutak pen jekdo̦o̦n apañ ta ko jej jelm̦aiki.

18. Ewi wãween an joñak eo an Berak katakin kõj ñan lõke Jeova? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

¹⁸ Lõke Jeova. L̦õmn̦ak kõn wãween an kar Berak lo tõprak itok jãn an kar lõke naanin tõl ko an Jeova. Meñe ear ejjel̦o̦k wũdin juon kein tõrak ak m̦ade ilo aolepen ãneen Israel, ak Jeova ear jiroñ Berak bwe en etal im tarin̦ae n̦ae kapen eo an ri-Kenan ro etan Sisera im rũttarin̦ae ro an, ro me ear lukkuun lõñ aer kein tarin̦ae. (Eka. 5:8) Ri-kanaan Debora ear ba ñan Berak bwe en wanlal̦l̦o̦k jãn tol̦ ko im etal ñan ijo itulal̦ bwe en iioone Sisera im jariot ko an me 900 uwaaer. Meñe renaaj tarin̦ae ilo juon jikin me enaaj pidodo an rũttarin̦ae ro ilo jariot ko ettõrto-ettõrtak, ak Berak ear pokake. Ke Berak im rũttarin̦ae ro an rej wanlal̦l̦o̦k jãn Tol̦ Tebor, Jeova ear kõm̦m̦an bwe en lukkuun l̦ap an wõt. Men in ear kõm̦m̦an bwe en l̦ap an pedkat im pen an jariot ko an Sisera m̦akũtkũt, im Jeova ear kõm̦m̦an bwe Berak en anjo̦ ioer. (Eka. 4:1-7, 10, 13-16) Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, Jeova enaaj jipañ kõj bwe jen bõk anjo̦ el̦aññe jenaaj lõke E im naanin tõl ko ej litok ikijjeen doulul eo an.​—Dut. 31:6.

19. Etke kokõn̦aan jutak wõt pen?

¹⁹ Toon wõt ad mour ilo jukjukun pãd in, jenaaj aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate kõj bwe jen jutak wõt pen. (1 Tim. 6:11, 12; 2 Pit. 3:17) Jej aikuj jek ippãd make bwe jen jab oktak im m̦õjn̦o̦ itok wõt jãn an ro jet jum̦ae im kaeñtaan kõj, ijjiped ko rejjab alikkar, l̦õmn̦ak ko an ro rej kõjekdo̦o̦n kien ko an Jeova, mel̦el̦e ko rej m̦on̦e armej ro, im menin kõm̦ad ko. (Eps. 4:14) Ijello̦kun ad ãindein, jen jutak wõt pen ilo ad tiljek ñan Jeova im tõt wõt ikijjeen ad pokake naanin jiroñ ko an. Ilo ejja iien eo wõt, jej aikuj jel̦ã kõm̦m̦an ukoktak. Ilo katak eo tok juon, jenaaj kõnono kõn joñak ko rem̦m̦an an Jeova im Jesus ikijjeen aerro kwal̦o̦k bwe er ri-mel̦el̦e.