1. Etke jemaroñ keidi Setan ñan juon ri-kakkidudu?

EWÕR juon wõt an juon ri-kakkidudu mejãnkajjik​—ej bwe en l̦orak menninmour eo ilo kein aujiid eo an ak bwe en m̦ane. Emaroñ kõjerbal elõñ kain kein aujiid ko, ãinwõt an kar juon iaan riabin ri-kaenõm̦m̦an ro an Job kar kwal̦o̦k kake. (Job 18:8-10) Ewi wãween an juon ri-kakkidudu kajjioñ alloke juon menninmour bwe en l̦orak ilo kein aujiid eo an? Ej kõm̦m̦ane men in ilo an lukkuun etale m̦akũtkũt ko an menninmour eo. Ej lale ia ko ej etal ñane, ta ko rem̦m̦an ippãn, im kain aujiid rot eo me ejjel̦o̦k an kar kõtmãne bwe enaaj l̦orak ie. Setan ej ãinwõt ri-kakkidudu in. Ej lukkuun etale kõj, ej lo ia ko jej etal ñane im ta ko ewõr ad itoklimo kaki. Innem ej kõm̦m̦ane juon aujiid me ej kõjatdikdik bwe jenaaj l̦orak ie ilo ejjel̦o̦k ad kar kõtmãne kake. Meñe ãindein, ak Baibõl̦ ej kaalikkar bwe ñe jenaaj l̦orak, ewõr ad maroñ ñan rõl̦o̦k jãne. Ej bareinwõt katakin kõj wãween ad maroñ kõjparok kõj bwe jen jab l̦orak ilo aujiid kein.

2. Ta ruo iaan aujiid ko me el̦ap an Setan lo tõprak ie?

² Ruo iaan aujiid ko me el̦aptata an Setan lo tõprak ie ej utiej bõro im kũbbon̦. * Ium̦win elõñ to̦ujin iiõ ko, Setan ear lo tõprak ilo an kõjerbali kadkad kein renana. Ej ãinwõt juon ri-allok bao me ej kajjioñ kaal juon bao ñan kein aujiid eo an ak alloke kõn juon ok. (Sam 91:3) Bõtab ewõr ad maroñ ñan jab l̦orak ilo aujiid ko an Setan. Etke jemaroñ ba men in? Kõnke em̦õj an Jeova kwal̦o̦k ñan kõj kõl ko Setan ej kõjerbali.​—2 Kor. 2:11.

3. Etke Jeova ear likũt jet bwebwenato ko an ro me rar oktak im utiej bũrueer im kũbbon̦ ilo Baibõl̦?

³ Juon iaan wãween ko Jeova ej kõjerbali ñan kakkõl kõj kõn utiej bõro im kũbbon̦ ej ilo an rõjañ kõj ñan katak jãn bwebwenato ko an ro jet. Jenaaj lo wãween an Setan kar maroñ lo tõprak  ilo an kar kapoik ri-karejar ro an Jeova me rerũtto ilo tõmak. Men in ej ke mel̦el̦ein bwe jejjab maroñ lo tõprak? Ejjab ñan jidik. Jeova ear likũt bwebwenato kein ilo Baibõl̦ “ñan kakkõl kõj.” (1 Kor. 10:11) Ejel̦ã bwe jemaroñ katak jãn bwebwenato kein innem kiiõ kõjparok kõj make ak rõl̦o̦k jãn aujiid ko an Tepil̦ eo.

4. Ta eo enaaj wal̦o̦k ñe eutiej bũruod?

⁴ Setan ekõn̦aan bwe jen oktak im utiej bũruod. Ejel̦ã bwe ñe jenaaj kõtl̦o̦k bwe en utiej bũruod, jenaaj ãinwõt e im jenaaj luuji kõjatdikdik eo ad ñan mour indeeo. (JK. 16:18, UBS) Kõn men in, rijjilõk Paul ear kakkõl im ba bwe juon armej emaroñ oktak im “utiej bũruon im kõm̦m̦an an del̦o̦ñ ilo ekajet eo em̦õj lel̦o̦k ñan Tepil̦ eo.” (1 Tim. 3:6, 7) Men in emaroñ wal̦o̦k ñan jabdewõt iaad, meñe jekããl ñan m̦ool eo ak eto ad karejar ñan Jeova ium̦win elõñ iiõ ko.

5. Ãinwõt an Ekklisiastis 7:16, 20 kwal̦o̦k, ewi wãween an juon maroñ oktak im kwal̦o̦k an utiej bũruon?

⁵ Armej ro eutiej bũrueer el̦ap wõt aer l̦õmn̦ak kõn er make. Setan ej kajjioñ kõm̦m̦an bwe en l̦ap wõt ad l̦õmn̦ak kõn kõj make ijello̦kun ad l̦õmn̦ak kõn Jeova, el̦aptata ñe jej iioon juon apañ. Ñan waanjoñak, ewõr ke juon iien me kar n̦aruom̦ kõn juon men me kwaar jab kõm̦m̦ane? Ak ewõr ke juon iien me ekar jab jim̦we wãween an juon kõm̦m̦an ñan kwe? Setan elukkuun kõn̦aan lo am̦ n̦aruon Jeova ak ro jeim̦ im jatũm̦. Im ekõn̦aan bwe kwõn l̦õmn̦ak bwe wãween eo wõt ñan kõm̦adm̦õd juon apañ ej ilo am̦ kõm̦adm̦õde ilo wãween eo kokõn̦aan, ijello̦kun am̦ l̦oore naanin tõl ko Jeova ej litok ilo Baibõl̦.​—Riit Ekklisiastis 7:16, 20.

6. Ta ko kwõj katak jãn bwebwenato eo an juon jeid im jatid kõrã ilo Netherlands?

⁶ L̦õmn̦ak kõn bwebwenato in an juon jeid im jatid kõrã ilo Netherlands me ear jino kũtõtõ kõn likjab ko an ro jet. Ear l̦õmn̦ak bwe ejjab maroñ pãd iturin armej rein. Ej ba: “Ekar ãinwõt ñe imake iaõ im iar l̦õmn̦ak bwe ijjab maroñ jol̦o̦k an rein bõd. Innem, iar ba ñan l̦eo ippa bwe kõm̦ro ej aikuj in em̦m̦akũt ñan bar juon eklejia.” Bõtab tokãlik ear alwõje broadcast eo an March 2016 ilo jw.org. Ilo broadcast in, ear kwal̦o̦k kõn jet iaan men ko jemaroñ  kõm̦m̦ani ñan jipañ kõj ñe ej itok ñan likjab ko an ro jet. Kõrã in jeid im jatid ej ba: “Iar kile bwe iar aikuj in kõttãik bũruõ im lale likjab ko aõ make ijello̦kun aõ kajjioñ ukote ro jeiũ im jatũ ilo eklejia eo. Broadcast in ear jipañ eõ ñan l̦õmn̦ak wõt kõn Jeova im irooj bõtata eo an.” Kwõj ke lo boin eo? Ñe kwõj iioone juon apañ ak wãween epen, l̦õmn̦ak wõt kõn Jeova. Eoware im kajjitõk ippãn bwe en jipañ eok ñan watõk ro jet ãinwõt an watõke er. Jem̦am̦ ilañ ej lo likjab ko aer; ijoke em̦õn̦õn̦õ in jeorl̦o̦k bõd ko aer. Ekõn̦aan bwe kwõn bareinwõt kõm̦m̦ane men in.​—1 Jon 4:20.

7. Ta eo ear wal̦o̦k ñan Kiiñ Uzzaia?

⁷ Kõn an utiej bũruon kiiñ eo an Juda, etan Uzzaia, ear jab eo̦roñ naanin kauwe ko jãn ro jet im ear bõkjab kõn men ko me ekar jab tõllo̦kũn ñan an kõm̦m̦ani. Uzzaia ear juon em̦m̦aan me ekapeel. Ear bõk anjo̦ ilo elõñ tarin̦ae ko, elõñ jikin kweilo̦k ko me ear kalõki ak kajutaki, im bareinwõt ekar bwe an lõñ an jikin kallib. “Anij ear kõjeraam̦m̦ane” kiiñ in. (2 Kro. 26:3-7, 10) Baibõl̦ ej ba: “Bõtab ke Kiiñ Uzzaia ear kanooj kajoor, ear jino an utiej bũruon, im men in ear kõm̦m̦an bwe en wõtlo̦k jãn utiej eo an.” Em̦õj an kar Jeova kakien m̦oktal̦o̦k bwe bũrij ro wõt ewõr aer mãlim ñan tile menin kakaijurjur ko ilo tampel̦ eo. Bõtab, Kiiñ Uzzaia ear bõkjab im del̦o̦ñ ñan ilowaan tampel̦ eo im tile menin kakaijurjur ko. Jeova ear jab m̦õn̦õn̦õ ippãn em̦m̦aan in im ear kajeiki kõn nañinmej in lõba. Im Uzzaia ear bõk nañinmej in lõba toon wõt an kar mour.​—2 Kro. 26:16-21, UBS.

8. Ekkejell̦o̦k ippãn naan ko ilo 1 Korint 4:6, 7, ewi wãween ad maroñ kõjparok bwe jen jab oktak im juon eo eutiej bũruon?

⁸ Utiej bõro emaroñ ke tõll̦o̦k kõj ñan ad l̦orak ilo juon aujiid ãinwõt kar Uzzaia? L̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan José. Ear juon peejnejmããn (businessman) me elõñ an jããn im ear juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Ekõn kõm̦m̦an katak ilo iien kweilo̦k el̦ap ko im ewõr iien em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia rej etal ippãn ñan bõk naanin jipañ jãne. Meñe ãindein ak José ej ba: “El̦ap aõ kar atartar ioon maroñ im kapeel ko aõ make. Iar jab reilo̦k ñan Jeova. Iar l̦õmn̦ak bwe ikajoor, kõn men in iar jab roñjake naanin kakkõl im kauwe ko jãn Jeova.” José ear kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap innem ear bukwel̦o̦k, bõtab ear bar jepl̦aaktok jejjo iiõ ko remootl̦o̦k. Kiiõ, ej ba: “Jeova ear katakin eõ bwe ejjab juon men eaorõk ñe ewõr ad taitõl̦, ak men eo el̦ap an aorõk ej ñe jej pokake  e.” Jen keememej bwe jabdewõt kapeel ko ewõr ippãd ak eddo ko me jej bũki ilo eklejia eo, rej aolep itok jãn Jeova. (Riit 1 Korint 4:6, 7.) El̦aññe eutiej bũruod, Jeova eban kõjerbale kõj.

9. Kũbbon̦ ear tõll̦o̦k Setan im Iv ñan ta?

⁹ Ñe jej l̦õmn̦ak kõn kadkadin kũbbon̦, ekkã ad l̦õmn̦ak kõn Setan Tepil̦ eo. Kõnke Setan ear juon iaan enjel̦ ro an Jeova, ejjel̦o̦k pere bwe elõñ jeraam̦m̦an ko me ear bũki. Meñe ãindein, ak ear kõn̦aan bwe en lõñl̦o̦k men ko ippãn. Ear kõn̦aan bwe ro jet ren kabuñ ñane, juon men me ekkar bwe jen kõm̦m̦ane ñan Jeova wõt. Setan ekõn̦aan bwe jen ãinwõt e, kõn men in ej kajjioñ kõm̦m̦an bwe en jab jubũruod kõn men ko ewõr ippãd. Jinoin an kar kõm̦m̦ane men in ej iien eo ear kõnnaan ippãn Iv. Jeova ear kwal̦o̦k jouj im yokwe ilo an kar lel̦o̦k ñan Iv im l̦eo pãleen elõñ kain m̦õñã ko renno̦ “jãn wõjke otemjej ijikin kallib eo” ijello̦kun wõt juon. (Jen. 2:16) Meñe ãindein, ak Setan ear m̦on̦e Iv bwe en bõk l̦õmn̦ak eo bwe ear aikuj in m̦õñã jãn wõjke eo me kar kõmo̦ik an m̦õñã jãne. Ear jab jubũruon Iv kõn men ko ear wõr ippãn, ear kõn̦aan bwe en lõñl̦o̦k men ko ippãn. Im jejel̦ã ta eo ear wal̦o̦k tokãlik, Iv ear po im jerawiwi innem ear tokãlik mej.​—Jen. 3:6, 19.

10. Ewi wãween an kũbbon̦ oktak im kar juon aujiid ñan Kiiñ Devid?

¹⁰ Elõñ men ko Jeova ear lel̦o̦k ñan Devid, ekitibuj m̦weiuk im jããn, im bareinwõt an kar bõk anjo̦ elõñ alen ioon ri-kõjdat ro an. El̦ap an Devid kar kam̦m̦oolol im ear ba bwe menin letok ko jãn Anij “rellõñ jãn maroñ in bwini.” (Sam 40:5) Meñe ãindein, ak Devid ear oktak im kũbbon̦ im ear jab jubũruon kõn men ko Jeova ear lel̦o̦k ñane, ear kõn̦aan bwe en lõñl̦o̦k men ko ippãn. Meñe ear wõr jejjo kõrã ro pãleen Devid, ak ear kõtl̦o̦k bwe en ejaak juon kõn̦aan ejekkar ilo bũruon ñan juon kõrã me ewõr pãleen. Etan kõrã in ej Batshiba, im etan l̦eo pãleen ej Uraia im ear juon ri-Het. Kõn an Devid kar l̦õmn̦ak wõt kõn e make, ear l̦õñ ippãn Batshiba im ear bõro̦ro. Men in Devid ear kõm̦m̦ane ear lukkuun nana, bõtab ewõr juon men ear kõm̦m̦ane me enanal̦o̦k. Ear kõm̦m̦an karõk bwe ren m̦ane Uraia! (2 Sa. 11:2-15) Devid ear ke l̦õmn̦ak? Ear ke l̦õmn̦ak bwe Jeova ejjab maroñ loi men ko ej kõm̦m̦ani? Meñe Devid ear karejar ñan Jeova ium̦win elõñ iiõ ko, ak ear oktak im kũbbon̦ im men in  ear kõm̦m̦an bwe en iioon el̦ap eñtaan. Meñe ãindein, ak Devid ear m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k kõn bõd ko an im ear ukel̦o̦k. Ejjel̦o̦k pere el̦ap an kar kam̦m̦oolol kõn an Jeova kar bar buñbũruon ippãn!​—2 Sa. 12:7-13.

11. Ekkar ñan Epesõs 5:3, 4, ta ko remaroñ jipañ kõj ñan tarin̦aeik kadkadin kũbbon̦?

¹¹ Ta ko jej katak jãn bwebwenato eo an Devid? Jej katak bwe jemaroñ anjo̦ ioon kadkadin kũbbon̦ el̦aññe jej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn men ko em̦õj an Jeova litoki ñan kõj. (Riit Epesõs 5:3, 4.) Ej aikuj in jubũruod kõn men ko ewõr ippãd. Ñe jej jino katak Baibõl̦ ippãn armej, jet iien jemaroñ rõjañ er bwe ren kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn juon jeraam̦m̦an me Jeova ear lel̦o̦k ñan er im bwe ren kam̦m̦oolole kake. Ñe juon armej enãj kõm̦m̦ane men in kajjojo raan ium̦win juon wiik, mel̦el̦ein bwe enãj wõr jiljilimjuon men ko reoktak jãn doon me ear jar kaki. (1 Tes. 5:18) Kwõj ke kõm̦m̦ane juon men me ej ãinl̦o̦kwõt men in? Ñe kwõj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn aolepen men ko Jeova ear kõm̦m̦ani ñan kwe, men in enaaj jipañ eok bwe kwõn kam̦m̦oolol kõn men ko ewõr ippam̦. El̦aññe kwõj juon eo ej kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol, enaaj jubũruom̦ kõn men ko ewõr ippam̦. Im ñe ejubũruom̦, kwoban kũbbon̦.

12. Kõn an kar Judas kũbbon̦, men in ear tõll̦o̦ke ñan ta?

¹² Kõnke Judas Iskariõt ear kũbbon̦ ear kõm̦m̦ane juon men elukkuun nana im ear ketake Jesus. Bõtab ekar jab kain armej rot in ilo jinoin. (Luk 6:13, 16) Jesus ear kããlõte bwe en juon iaan rijjilõk ro an. Ejjel̦o̦k pere bwe Judas ear juon eo me ekapeel im remaroñ lõke, kõnke e eo kar jitõñe bwe en bõk eddon bo̦o̦kin jããn eo. Jesus im rijjilõk ro rar kõjerbale jããn kein ñan jipañ er ilo aer kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo aer. Ilo juon wãween, men kein rar ãinwõt jabawõt ko me jej kõjerbali ñan jerbal ko an doulul in ipel̦aakin lal̦ in. Bõtab, tokãlik, Judas ear jino ko̦o̦t meñe elõñ alen an kar Jesus kakkõl er kõn kũbbon̦. (Mark 7:22, 23; Luk 11:39; 12:15) Judas ear kõjekdo̦o̦ne naanin kakkõl kein an Jesus.

13. Ñããt eo ear alikkar an Judas kũbbon̦?

¹³ Ear alikkar an Judas kũbbon̦ ke ear wal̦o̦k juon men m̦okta jãn an kar Jesus mej. Jesus im ri-kal̦oor ro an, ekoba Meri, im kõrã eo jein etan Marta, rar pãd ippãn Saimõn eo me ear lõba. Im ke rar m̦õñã, Meri ear jutak im kapiti bõran Jesus kõn juon bõkã eñaj me el̦ap on̦ããn. Judas im ri-kal̦oor ro jet rar lukkuun illu. Ri-kal̦oor ro jet, remaroñ kar l̦õmn̦ak bwe en kar em̦m̦anl̦o̦k kõjerbale jããn eo ñan aer kwal̦o̦k naan. Bõtab, eoktak un eo unin an kar Judas illu, ear juon “ri-ko̦o̦t” im ear kõn̦aan ko̦o̦t jãn jããn in bo̦o̦k eo. Tokãlik, kũbbon̦ ear kõm̦akũt Judas bwe en ketake Jesus im wiakake kõn on̦ããn juon ri-kõm̦akoko.​—Jon 12:2-6; Matu 26:6-16; Luk 22:3-6.

14. Ewi wãween an ruo rippãlele kar jerbale naan ko ilo Luk 16:13?

¹⁴ Jesus ear kakeememej ri-kal̦oor ro an im ba: “Kom̦ij jab maroñ karejar ñan Anij im ilo ejja iien eo wõt karejar ñan M̦weiuk.” (Riit Luk 16:13.) Naan kein rej bareinwõt jerbal ñan raan kein. L̦õmn̦ak kõn wãween an kar ruo rippãlele jãn Romania jerbale naan kein. Kar kõpel̦l̦o̦k juon jerbal ñan erro ilo bar juon aelõñ me el̦ap an m̦weiie. Erro ej ba: “Ear wõr juon am̦ro m̦uri el̦ap ilo pããñ me kõm̦ro kar aikuj in kõl̦l̦ãiki, innem ilo jinoin kõm̦ro ar l̦õmn̦ak bwe jerbal eo ej juon jeraam̦m̦an jãn Jeova.” Meñe ãindein ak ear wõr juon aerro apañ. Jerbal eo enaaj kapañ aerro karejar ñan Jeova. Ãlikin aerro kar riiti katak eo etan “Tiljek Wõt Ikijen Am Karejar kin Aolepen Buruõm” jãn Imõniaroñroñ eo an August 15, 2008, erro kar kõm̦m̦ane jokãlõt eo aerro. Erro ej ba: “El̦aññe mejãnkajjik eo am̦ro in bwe kõm̦ro en em̦m̦akũt ñan bar juon aelõñ ñan koorl̦o̦k jããn, eokwe enãj ãinwõt ñe kõm̦ro ej kõm̦m̦an bwe  jem̦jerã eo am̦ro ippãn Jeova en men eo kein karuo ilo mour eo am̦ro. Kõm̦ro ar lukkuun jel̦ã bwe men in enãj kar lukkuun kam̦õjn̦o̦ik jem̦jerã eo am̦ro ippãn Jeova.” Kõn men in, erro ar jab bõk jerbal eo. Innem, ta eo ear wal̦o̦k tokãlik? Em̦m̦aan eo jeid im jatid ear lo juon jerbal ilo aelõñ eo an me ear kabwe aikuj ko aerro. Kõrã eo ippãn ej ba: “Jeova enaaj jipañ ri-karejar ro an aolep iien.” El̦ap an rippãlele rein m̦õn̦õn̦õ bwe rar kããlõt bwe Jeova en aer Irooj im jab jããn.

15. Etke jemaroñ lukkuun tõmak bwe jemaroñ rõl̦o̦k jãn aujiid ko an Setan?

¹⁵ Ta el̦aññe jej kile bwe em̦õj ad oktak im juon eo eutiej bũruon ak ekũbbon̦? Jemaroñ rõl̦o̦k jãn men in! Paul ear ba bwe ro me ‘rej po ippãn’ Tepil̦ eo remaroñ rõl̦o̦k jãn aujiid in. (2 Tim. 2:26) Eñin men eo ear wal̦o̦k ñan Devid. Ear roñjake naanin kauwe ko an Netan innem ukel̦o̦k jãn an kũbbon̦, im ear bareinwõt kakõm̦anm̦an jem̦jerã eo an ippãn Jeova. Jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe Jeova ekajoorl̦o̦k jãn Setan. Innem, ñe jenaaj m̦õn̦õn̦õ in bõk jipañ eo jãn Jeova, jemaroñ rõl̦o̦k jãn jabdewõt aujiid ak menin kapo ko Tepil̦ eo ej kõjerbali.

16. Ta eo enaaj jipañ kõj ñan ko jãn aujiid ko an Setan?

¹⁶ Ijello̦kun ad kajjioñ rõl̦o̦k jãn aujiid ko an Setan, eaorõk bwe jen ko jãni. Bõtab wãween eo wõt jemaroñ kõm̦m̦ane men in, ej kõn jipañ eo jãn Anij. Jejjab aikuj l̦õmn̦ak bwe jelukkuun kajoor ilo tõmak im bwe jeban oktak im juon eo me eutiej bũruon im kũbbon̦ kõnke ewõr ri-karejar ro an Jeova me rar oktak im utiej bũrueer im kũbbon̦. Innem kwõn akwel̦ap ñan Jeova bwe en jipañ eok kile el̦aññe em̦õj an kadkad kein renana jino jelõt l̦õmn̦ak ak kõm̦m̦an ko am̦. (Sam 139:23, 24) Kate eok joñan wõt am̦ maroñ bwe kwõn jab oktak im juon eo me eutiej bũruon im ekũbbon̦!

17. Ta eo enaaj wal̦o̦k ñan ri-kõjdat eo ad, Tepil̦ eo?

¹⁷ Ium̦win to̦ujin iiõ ko, Setan ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ãinwõt juon ri-kakkidudu. Bõtab m̦õttan jidik naaj liãpe e im tokãlik ko̦kkure. (Rev. 20:1-3, 10) El̦ap ad kijoorore iien en̦. Ijoke, ilo tõre in, jen ekkõl wõt jãn aujiid ko an Setan. Jen lukkuun kate kõj ñan jab kõtl̦o̦k bwe utiej bõro ak kũbbon̦ ren anjo̦ iood. Jek ippam̦ make ñan “jum̦ae Tepil̦ im enaaj ko jãn [kwe].”—Jem. 4:7.