Kwaar Jel̦ã Ke?
Ilo kar raan ko an Jesus, kar kain eowõj rot ko armej rekõn kõm̦m̦ani ak kõl̦l̦ãiki?
JÃN kar iien ko etto, ri-Israel ro rekõn lel̦o̦k jããn ñan rejetake kabuñ eo em̦ool. Bõtab ilo tõre ko an Jesus, ear oktak im penl̦o̦k wãween ko rej kõm̦m̦ani ilo aer lil̦o̦k eowõj ko, im ear juon menin eddodo ñan ri-Ju ro.
Kõnke men in ear juon iaan wãween ko me rar kõm̦m̦ane ñan rejetake jerbal ko ilo tampel̦ eo, aolep ri-Ju ro rar aikuj in kõl̦l̦ã jimattan shekel (ruo drachma). Ilo kar tõre ko an rijjilõk ro, kar kõjerbale eowõj in ñan loloodjake jerbal ko kab menin katok ko ilo tampel̦ eo me Herod ear kalõke. Jet ri-Ju ro rar kajjitõk ippãn Piter el̦aññe Jesus ej kõl̦l̦ã eowõj in, im Jesus ear uwaak im ba bwe ejjab bõd ñan kõl̦l̦ã eowõj in. Joñan, ear kwal̦o̦kl̦o̦k ñan Piter ia eo en etal ñane bwe en lo juon jããn jelba ñan an kõl̦l̦ãik eowõj in.—Matu 17:24-27.
Ilo kar iien ko etto, armej ro an Anij rar aikuj in bar kõl̦l̦ã juon m̦õttan joñoul. Mel̦el̦ein bwe rar aikuj in lel̦o̦k juon m̦õttan joñoul in leen keinikkan ko aer ak men ko on̦ãer. (Liv. 27:30-32; Bõn. 18:26-28) Ri-tõl in kabuñ ro rar ba bwe armej ro rar aikuj in lukkuun lale bwe ren kajejjet aer lel̦o̦k eowõj in ñe ej itok ñan aolep leen keinikkan ko, meñe men ko ãinwõt “mint, dill, im cumin.” Jesus ear jab ba bwe ebõd ñan kõm̦m̦ane eowõj in, bõtab ear kaalikkar l̦õmn̦ak ko retao im bõd an skraib im Parisi ro ilo aer kõjerbal kien eo ikijjeen juon m̦õttan joñoul ilo wãween eo ebõd.—Matu 23:23.
Bõtab ilo kar tõre kein, ri-Ju ro rar aikuj in bar kõl̦l̦ã elõñ kain eowõj ko ñan ri-Rom ro, ro me rar pãd ium̦win tõl eo aer. Juon iaan eowõj kein kar ñan ro me ewõr aer bwidej, im rar maroñ kõl̦l̦ãik eowõj in ikijjeen jããn ñe ejjab, m̦weiuk ko. Kar watwate im lo bwe rein rar aikuj in kõl̦l̦ã joñan kein 20 l̦o̦k ñan 25 bõjjããn. Ekar bar wõr juon eowõj me kar ñan kajjojo iaan ri-Ju ro. Eowõj eo in me Parisi ro rar kajitũkin Jesus kake. Im Jesus ear kwal̦o̦k kõn wãween ad aikuj in watõk kõl̦l̦ã eowõj ko ilo an kar ba: “Kom̦win lel̦o̦k ñan Sizar men ko an Sizar, im lel̦o̦k ñan Anij men ko an Anij.”—Matu 22:15-22.
Ear bar wõr juon kain eowõj me rar aikuj in kõl̦l̦ãiki ñan kien ilo aer kadel̦o̦ñtok ak kadiwõjl̦o̦k m̦weiuk ko jãn juon jikin. Rekõn tõle eowõj in jãn armej ro ilo wab ko, bũrij (bridge) ko, ikijjeen tujinoin ial̦ ko me elõñ ial̦ ko jet rej itõn jepell̦o̦k jãn doon ie, im jikin del̦o̦ñl̦o̦k ko ñan juon bukwõn ak jikin ko me ekkã aer wiakake m̦weiuk ko inabõj ie.
Eddo in ñan kõl̦l̦ãik aolep eowõj ko me aolep ro rar pãd ium̦win tõl eo an Rom rar aikuj in kõm̦m̦ane, ear juon eddo me el̦e jãn joñan an eddo. Ekkar ñan juon eo me ej ekkatak kõn bwebwenatoun mour an armej jãn Rom etan Tacitus, ilo tõre ko an Irooj L̦apl̦ap eo etan Taibiriõs ke Jesus ear pãd ioon lal̦ in, l̦ein ear ba, “Kõn an kar aelõñin Siria im Judæa eñtaan kõn men kein me rar eddodo kaki, rar akwel̦ap im kajjitõk bwe ren kadikl̦o̦k joñan eowõj ko rej lil̦o̦k.”
Kõl eo me rar kõm̦m̦ane ñan tõli eowõj ko ear kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k an eddo ñan armej ro. Rekõn pet ñan an juon maroñ bõk jerbal in im armej eo me el̦aptata joñan jããn eo ej pet kake, e eo enãj bõk jerbal in. Kiiõ armej in me ear wiini pet eo im bõk jerbal in ej kõjerbal ro jet ñan tõli tok eowõj ko an armej, im rein me rej tõltõl rar kajjioñ kõm̦m̦an aer make orl̦o̦k jãn jããn ko rej tõli. Zakkiõs emaroñ kar juon eo me ewõr ri-tõltõl eowõj ro rar jerbal ium̦win pein. (Luk 19:1, 2) Jemaroñ mel̦el̦e etke armej ro rar dike wãween in im dike ro me rar aikuj jelm̦aiki er ñan kõl̦l̦ã eowõj ko ñan er.