JUON kõrã etan Lisa ear ba, “Men eo el̦aptata an kar jelõt eõ ej jouj eo an Kũrjin ro jeid im jatid.” * Ear kõnnaan kõn men eo m̦oktata me ear kareele ñan m̦ool eo. Kar bar ãindein ippãn Anne, eo im ear ba, “El̦apl̦o̦k aõ kar reel kõn jouj eo an Ri-Kõnnaan ro an Jeova jãn men ko me rar katakin kake.” Kõrã rein jeid im jatid jim̦or rej kiiõ m̦õn̦õn̦õ ilo aerro riit Baibõl̦ im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake, bõtab kadkadin jouj ekar men eo el̦ap an kar jelõt erro.

Ewi wãween ad kwal̦o̦k jouj bwe en tõpar bũruon armej ro ipel̦aakid? Jen etale ruo wãween ko: ilo wãween ad kõnnaan im wãween ad kõm̦m̦an. Innem jenaaj etale wõn ro jej aikuj kwal̦o̦k jouj ñan er.

Kõrã eo epol̦õmãn me bokin Jabõn Kõnnaan jebta 31 ej kwal̦o̦k kake, ewõr ippãn “kien jouj” ilo wãween an kõnnaan. (JK. 31:26) Ej kõtl̦o̦k bwe “kien” in en tõl ton̦ in ainikien im wãween an kõnono. Jemãn baam̦le ko ebar wõr “kien” in ippãer ilo wãween aer kõnono. Elõñ iaan ro jemãn im jinen rejel̦ã bwe naan ko rekõmmetak remaroñ jelõt ajri ro ilo juon wãween enana. El̦aññe jemãn im jinen ajri ro rej kõnono ilo aer illu im ejjab jouj ton̦ in ainikieer, ajri ro nejier reban kõn̦aan roñjake. Im ñe jemãn im jinen ajri ro rej kõnono ilo juon wãween ejouj, enaaj pidodo an ajri ro nejier kõn̦aan roñjake im pokake.

Jekdo̦o̦n ñe kwõj juon jemãn im jinen ak jaab, ewi wãween kwõmaroñ kõm̦m̦an bwe kwõn kõnono ilo jouj? Jen lale juon wãween ilo Jabõn Kõnnaan 31:26, me ej ba: “Ej wal̦añi lo̦ñiin ilo mãlõtlõt.” Men in ej kitibuj ad kããlõt naan ko ad im ton̦ in ainikied ilo mãlõtlõt. Ekkã an men in naaj jipañ kõj ñe jej kajjitõk ippãd make im ba, ‘Men eo me ij itõn ba enaaj ke kõm̦m̦an bwe armej eo en illu, ak enaaj ke kõm̦m̦an aenõm̦m̦an?’ (JK. 15:1) Aet, ej juon menin mãlõtlõt ñan l̦õmn̦akl̦o̦k im̦aan.

Bar juon jabõn kõnnaan ej ba: “Ewõr juon eo im em̦õkaj an kõnono, ãinwõt ñe juon ej wie kõn juon jãje.” (JK. 12:18) Ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an naan ko ad im ton̦ in ainikied maroñ jelõt ro jet, men in emaroñ jipañ im kõm̦m̦akũt kõj ñan jel̦ã men ko jenaaj ba. Aet, ad l̦oor “kien jouj” enaaj jipañ kõj ñan jab kõjerbal naan ko reddo im bwe en jab eddo ton̦ in ainikied. (Eps. 4:31, 32) Ijello̦kun ad bõk l̦õmn̦ak ko renana im kõjerbal naan ko reddo, jenaaj kõm̦m̦an bwe naan ko ad im ton̦ in ainikied en jouj. Jeova ear likũt juon joñak em̦m̦an kõn men in ke ear kaenõm̦m̦an ri-karejar eo an me ekar mijak etan Ilaija. Jeova ear kõnono ñane ikijjeen juon enjel̦ ilo “juon ainikien edik im emera.” (1 Kñ. 19:12) Bõtab, bwe jen juon eo ejouj ejjab mel̦el̦ein bwe jej aikuj kõnnaan wõt ilo jouj. Jej aikuj bar kwal̦o̦k jouj ilo kõm̦m̦an ko ad. Ewi wãween?

Jej anõke Jeova ikijjeen ad kwal̦o̦k jouj ilo wãween ad kõnono ekoba ilo kõm̦m̦an ko ad. (Eps. 4:32; 5:1, 2) Lisa, me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ear kwal̦o̦k kõn jouj eo me Ri-Kõnnaan ro an Jeova rar kwal̦o̦ke. Ear ba, “Ke kar iuun baam̦le eo am ñan diwõjl̦o̦k ilo jidimkij, ruo rippãlele ilo eklejia eo rar kõm̦m̦an raanin aerro off jãn jikin jerbal eo aerro ñan  jipañ kõm bõk men ko m̦weiem. Ilo iien in, ikar jab juon rũkkatak Baibõl̦!” Kõm̦m̦an kein aer rejouj, ear kõm̦akũt Lisa ñan lukkuun etale m̦ool eo.

Anne, me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ear bar kam̦m̦oolol kõn jouj eo me Ri-Kõnnaan ro an Jeova rar kwal̦o̦k ñane. Ear ba: “Kõn wõt wãween ko iar iiooni jãn armej ro ilo lal̦ in, iar jino lukkuun pere. Ikar lo bwe epen aõ lõke armej.” Ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Ke iar iioon Ri-Kõnnaan ro an Jeova, ikar jab lõke er. Ikar kajjitõk ippa make im ba, ‘Etke rej kwal̦o̦k aer itoklimo kõn ña?’ Bõtab jouj eo em̦ool an eo me ear katak ippa, ear kõm̦akũt eõ ñan lõke e.” Ta tokjãn men in? Ear ba, “Tokãlik, ikar jino lukkuun l̦õmn̦ak wõt kõn ta ko iar katak kaki.”

Jej kile bwe kõm̦m̦an ko rejouj an ro ilo eklejia eo rar lukkuun tõpar bũruon Lisa im Anne, im men in ear kõm̦m̦an bwe ren kõn̦aan katak kõn m̦ool eo. Jouj eo an eklejia eo ear jipañ erro ñan kwal̦o̦k bũrueerro.

Jet rej kwal̦o̦k naan ko rejouj im ettõñdikdik kõn wõt wãween aer kar dik im rũttol̦o̦k. Ej  juon men em̦m̦an bwe jet armej rej kwal̦o̦k jouj kõn wõt m̦anit ko aer ak kõnke eñin ej kadkad eo kadkadier. Bõtab el̦aññe eñin ej un eo wõt me ej kõm̦akũt kõj bwe jen kwal̦o̦k jouj, men in emaroñ mel̦el̦ein bwe jejjab anõke jouj eo an Anij.​—Keidi Jerbal 28:2.

Jouj eo em̦ool ej juon iaan leen jetõb kwõjarjar eo an Anij. (Gal. 5:22, 23) Kõn men in, bwe en maroñ wõr ippãd kadkadin jouj eo em̦ool, jej aikuj kõtl̦o̦k bwe jetõb eo an Anij en ukot l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko ad. Ñe jenaaj kõm̦m̦ane men in, jenaaj anõke Jeova im Jesus. Bareinwõt, ãinwõt Kũrjin ro, jej lukkuun itoklimo kõn ro jet. Kõn men in, yokwe eo ad ñan Jeova Anij im yokwe eo ad ñan ro ri-turid ej kõm̦akũt kõj ñan kwal̦o̦k kadkadin jouj. Innem ad jouj enaaj erom juon kadkad elukkuun kajoor me ej itok jãn bũruod me Anij enaaj m̦õn̦õn̦õ kake.

Bõlen ej piktokid ñan kwal̦o̦k jouj ñan ro rar kwal̦o̦k jouj ñan kõj ak ñan ro me jejel̦ã kajjier. (2 Sa. 2:6) Juon wãween ej ñan kwal̦o̦k kam̦m̦oolol ñan er. (Kol. 3:15) Bõtab ta el̦aññe jej l̦õmn̦ak bwe ejjab tõllo̦kun juon armej ñan ad kwal̦o̦k jouj ñane?

L̦õmn̦ak kõn men in: Jeova ear likũt juon joñak elukkuun em̦m̦an ilo an kar kwal̦o̦k jouj eo an el̦ap, im Naan eo an ej katakin kõj kõn juon men eaorõk kõn wãween ad kwal̦o̦k kadkad in. Naan kein “jouj eo an el̦ap” elõñ alen an Jeje ko jãn Kajin Grik kõjerbale. Ewi wãween an Anij kwal̦o̦k an jouj ñan kõj?

L̦õmn̦ak kõn milien armej ro me Jeova ear kwal̦o̦k an jouj ñan er ilo an kar kabwe aikuj ko aer ñan mour wõt. (Matu 5:45) Ilo m̦ool, m̦okta jãn an armej jel̦ã kajjien Jeova, em̦õj an kadede kwal̦o̦k jouj ñan er. (Eps. 2:4, 5, 8) Ñan waanjoñak, ear letok men eo em̦m̦antata, Nejin eo ej make wõt, ñan armej otemjej. Rijjilõk Paul ear je im ba bwe Jeova ear letok katok in mour eo an Jesus im “ear kõm̦m̦ane men in kõn wõt jouj eo an ekanooj in l̦ap.” (Eps. 1:7) Bareinwõt, meñe jej jerawiwi im kabũrom̦õj Jeova ak ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im tõl im katakin kõj. Naanin tõl ko an im naan ko an rej ãinwõt “wõt dikdik.” (Dut. 32:2) Jejjab maroñ ukotl̦o̦k jouj in an me ej kwal̦o̦k ñan kõj. Ilo m̦ool, jej atartar ioon jouj eo an Jeova kõn ilju im jekl̦aj eo ad.​—Keidi 1 Piter 1:13.

Ejjel̦o̦k pere bwe el̦ap ad yokwe jouj eo an Jeova im ej kõm̦akũt kõj. Kõn men in, ijello̦kun ad kããlõt wõn ro jenaaj kwal̦o̦k jouj ñan er, jej aikuj kate kõj ñan anõke Jeova ilo ad kõm̦m̦an bwe kadkadin jouj en m̦õttan wãween ad mour aolep raan. (1 Tes. 5:15) El̦aññe emmakijkij ad kwal̦o̦k jouj, jej ãinwõt juon kijeek in kõmmããn̦ãn̦ ilo iien m̦õl̦o. Jej ri-kaenõm̦m̦an ñan ro uwaan baam̦le eo ad, rũttõmak ro m̦õttad, ri-jerbal ro m̦õttad, ri-jikuul̦ ro m̦õttad, im ro ri-turid.

Kwõn l̦õmn̦ak kõn ro uwaan baam̦le eo am̦ ak ro ilo eklejia eo me renaaj bõk tokjãn jãn naan im kõm̦m̦an ko am̦ rejouj. Bõlen ewõr juon ilo eklejia eo am̦ me ej aikuj jipañ ilo m̦weo im̦õn im jikin kallib eo an ak ñan kõm̦m̦ani jerbal ko ekkã an aikuj kõm̦m̦ani ãinwõt kaikujkuj. Bareinwõt, ñe kwõj iioone juon armej ilo jerbalin kwal̦o̦k naan me ej aikuj jipañ, kwõmaroñ ke jipañe ilo juon wãween?

Ilo ad anõke Jeova, jen kõm̦m̦an bwe “kien jouj” en tõl naan im kõm̦m̦an ko ad aolep iien.