1. Ekkar ñan 1 Piter 5:2, ta jeraam̦m̦an eo ewõr ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia?

 JEOVA ear lel̦o̦k eddo eo ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia ñan lale im kõjparok jiip ro An raorõk. Em̦m̦aan rein retiljek rej kaorõk jeraam̦m̦an eo ewõr ippãer ñan jerbal ñan ro jeier im jatier, im rej lukkuun kate er bwe ren kain “jabõt ro” me em̦m̦an aer kõjparok rein jeier im jatier. (Jrm. 23:4; riit 1 Piter 5:2.) El̦ap ad kam̦m̦oolol bwe ewõr ippãd kain em̦m̦aan rot rein ilo eklejia ko ad!

2. Ta mãlejjoñ ko jet iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ jelm̦aiki?

² Ñe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej loloodjake eddo ko aer, rej iioon elõñ wãween ko reppen. Alikkar bwe ej juon jerbal el̦ap ñan lale im kõjparok juon eklejia. Tony, juon em̦m̦aan me ej lale eklejia ilo America, ear aikuj katak kilen jel̦ã joñan maroñ ko an ñe ej itok ñan joñan jerbal ko ej bũki. Ej ba: “Ilo jinoin nañinmejin COVID-19 eo, elukkuun lõñ jerbal ko iar bũki ñan jipañ karõk im loloodjake iien kweilo̦k ko im jerbalin kwal̦o̦k naan. Bõtab meñe elukkuun lõñ jerbal ko iar kadedeikl̦o̦k, ak ear jab jem̦l̦o̦k an wõr jerbal ko kar aikuj kõm̦m̦ani. Kõn men in, jidik kõn jidik ear jino jako aõ riit Baibõl̦, katak ippa make, im jar.” Ilir, juon em̦m̦aan me ej lale eklejia ilo Kosovo, ear iioon bar juon kain wãween epen. Ke ear pãd ilo juon jikin me ewõr tarin̦ae ie, ear lo bwe epen an l̦oore naanin tõl ko jãn doulul in ad. Ej ba: “Kar mãlejjoñe joñan aõ peran ke ra eo ear kajjitõk ippa bwe in jipañ ro jeid im jatid ilo juon jikin ekauwõtata. Iar mijak, im iar l̦õmn̦ak bwe naanin tõl ko rar litok rar jab lukkuun em̦m̦an.” Tim, juon mijinede ilo Asia, ear kile bwe epen an kõm̦m̦ani aolep men ko ear aikuj kõm̦m̦ani kajjojo raan. Ej ba: “Ewõr iien ko joñan aõ kar lukkuun m̦õk, ekar pen aõ lale im jipañ ro jeid im jatid.” Ta eo emaroñ jipañ em̦m̦aan ro rej lale eklejia me rej iioon wãween rot kein?

3. Ewi wãween kõj aolep jemaroñ bõk tokjãn jãn ad etale joñak eo an ri-Ekajet Gideon?

 ³ Em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ katak jãn joñak eo an ri-Ekajet Gideon. (Hib. 6:12; 11:32) Ear kõjparok im jabõte armej ro an Anij. (Eka. 2:16; 1 Kro. 17:6) Ãinwõt Gideon, em̦õj jitõñ em̦m̦aan ro rej lale eklejia ñan lale im kõjparok armej ro an Anij ilo juon tõre ekanooj in pen. (Jrb. 20:28; 2 Tim. 3:1) Jemaroñ katak jãn Gideon ikijjeen an kar jel̦ã joñan maroñ ko an, an ettã bũruon, im an pokake. Kar mãlejjoñe ewi joñan an jel̦ã kijenmej ke ear kajjioñ kajejjeti eddo ko an. Meñe jej juon iaan ro rej lale eklejia ak jaab, ak jemaroñ kal̦apl̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn em̦m̦aan rein. Jemaroñ rejetake em̦m̦aan rein rerũtto ilo tõmak me el̦ap aer kate er ilo jerbal eo aer.​—Hib. 13:17.

4. Ewi wãween an kar Gideon kwal̦o̦k bwe ej juon eo ejel̦ã joñan maroñ ko an im ettã bũruon?

⁴ Gideon ear juon eo me ettã bũruon im ejel̦ã joñan maroñ ko an. b Ke enjel̦ eo an Jeova ear ba ñan Gideon bwe em̦õj kããlõte ñan lo̦mo̦o̦rene ri-Israel ro jãn pein ri-Midian ro, em̦m̦aan in ettã bũruon ear uwaak im ba: “Nukũn eo aõ ej nukũn eo em̦õjn̦o̦tata ilo bwijjin Menassa, im ña ij armej eo ettãtata iaan ro nejin jema.” (Eka. 6:15, UBS) Gideon ear l̦õmn̦ak bwe ejjab tõllo̦kũn ñan bõk jerbal in, ak Jeova ear jel̦ã bwe emaroñ kajejjete. Ikijjeen jipañ eo jãn Jeova, Gideon ear maroñ lo tõprak im kajejjete jerbal eo an.

5. Ta ko remaroñ kõm̦m̦an bwe en pen an em̦m̦aan ro kwal̦o̦k bwe ettã bũrueer im rejel̦ã joñan maroñ ko aer?

⁵ Ilo aolep men ko rej kõm̦m̦ani, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kate er ñan kwal̦o̦k bwe ettã bũrueer im rejel̦ã joñan maroñ ko aer. (Mai. 6:8; Jrb. 20:18, 19) Rejjab kõmjãje kõn kapeel ko aer im tõprak ko aer, im rejjab l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãer ñe rej kõm̦m̦an likjab. Meñe ãindein, ak juon eo ej lale eklejia emaroñ jelm̦ae mãlejjoñ ko. Ñan waanjoñak, emaroñ m̦õn̦õn̦õ in bõk elõñ jerbal ko bõtab tokãlik emaroñ lo bwe epen an kajejjeti aolepeer. Ak ñe ej kõm̦m̦ani jerbal ko an, ewõr ro jet remaroñ nõbare im ro jet remaroñ kõrraate. Ta ko em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ katak jãn Gideon ñe rej iioon wãween rot kein?

6. Ta eo em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ katak jãn Gideon ikijjeen aer jel̦ã joñan maroñ ko aer? (Bar lale pija eo.)

⁶ Kajjitõk bwe ro jet ren jipañ eok. Juon eo me  ejel̦ã joñan maroñ ko an, ejel̦ã bwe ewõr men ko ejjel̦o̦k an maroñ ñan kõm̦m̦ani. Gideon ear kwal̦o̦k kadkad in ikijjeen an kar m̦õn̦õn̦õ in kajjitõk jipañ jãn ro jet. (Eka. 6:27, 35; 7:24) Em̦m̦aan ro rej lale eklejia me remãlõtlõt rej bar ãindein. Tony, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej ba: “Kõn wãween aõ kar dik im rũttol̦o̦k, ekkã aõ bõk elõñ jerbal ko meñe enaaj pen aõ kajejjeti aolepeer. Kõn men in ilo iien kabuñ an baam̦le, iar pepe in etale kadkadin jel̦ã joñan maroñ ko ad im iar kajjitõk bwe lio pãleõ en kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko an ikijjeen wãween aõ maroñ kwal̦o̦k kadkad in. Iar bareinwõt etale pijain alwõj eo etan Train, Trust, and Empower Others, as Jesus Does ilo jw.org.” Jãn an kar ãindein, Tony ear jino kajjitõk ippãn ro jet bwe ren jipañe kõn eddo ko an. Ta tokjãn ko ear loi jãn an ãindein? Tony ej ba: “Ededel̦o̦k jerbal ko ilo eklejia eo, im elõñl̦o̦k aõ iien ñan kõkajoore jem̦jerã eo aõ ippãn Jeova.”

7. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ anõke Gideon ñe ro jet rej kõrraate er? (Jemes 3:13)

⁷ Dãpij wõt am̦ ineem̦m̦an ñe ro jet rej kõrraate eok. Bar juon mãlejjoñ em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej jelm̦aiki ej ñe ro jet rej kõrraate er. Ilo bar wãween in, joñak eo an Gideon emaroñ jipañ er. Ear jel̦ã bwe ejjab juon eo eweeppãn, innem ear dãpij wõt an ineem̦m̦an ke ri-Ipreim ro rar kõrraate. (Eka. 8:1-3) Gideon ear jab illu ke ear uwaake er. Ear kwal̦o̦k an ettã bõro ikijjeen an kar roñjake aer kwal̦o̦k men ko rar inepata ippãn kaki, im ear kõnono ilo jouj ñan er. Men in ear kõm̦m̦an bwe en jakol̦o̦k an ri-Ipreim ro illu ippãn. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kwal̦o̦k mãlõtlõt ilo aer anõke Gideon ikijjeen aer lukkuun roñjake im dãpij wõt aer ineem̦m̦an ñe ro jet rej kõrraate er. (Riit Jemes 3:13.) Tokjãn men in, rej kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ilo eklejia eo.

8. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia aikuj em̦m̦akũt ñe ro jet rej nõbar er? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

⁸ Lel̦o̦k nõbar ñan Jeova. Ke ro jet rar nõbare Gideon kõn an kar bõk anjo̦ ioon ri-Midian ro, ear lel̦o̦k nõbar ñan Jeova. (Eka. 8:22, 23) Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ anõke Gideon? Remaroñ kwal̦o̦k bwe Jeova eo ear jipañ er ñan kajejjeti jerbal ko aer. (1 Kor. 4:6, 7) Ñan waanjoñak, ñe ro jet rej nõbare juon em̦m̦aan ej lale eklejia kõn wãween an katakin, emaroñ kwal̦o̦k bwe katak ko an rej itok jãn Naanin Anij im bwe kõj aolep jej bok kamminene jãn doulul eo an Jeova. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn el̦aññe rej bõktok nõbar ñan er make ke ak ñan Jeova. L̦õmn̦ak kõn bwebwenato in an juon em̦m̦aan ej lale eklejia etan Timothy. Ke ear jino jerbal ãinwõt juon eo ej lale eklejia, ear lukkuun em̦m̦an ippãn kõm̦m̦an public talk. Timothy ej ba: “Ikõn kwal̦o̦k naanin ijjino ko im waanjoñak ko relukkuun aetok im wãjepdik. Ekkã an kar men kein kõm̦m̦an bwe ro jet ren letok naanin nõbar. Im ekabũrom̦õjm̦õj bwe men in ear kõm̦m̦an bwe ri-kweilo̦k ro ren nõbare ña, ijello̦kun aer lel̦o̦k nõbar ñan Baibõl̦ eo ak Jeova.” Ãlikin jet iien, Timothy ear lo bwe ear aikuj ukot wãween an katakin bwe en jab l̦ap wõt an ro jet nõbare. (JK. 27:21) Ta tokjãn ko ear loi? Ej ba: “Kiiõ ro jeid im jatid rej ba ñan ña bwe katak ko aõ rar jipañ er ñan anjo̦ ioon juon apañ, kijenmej ium̦win juon wãween epen, ak ñan epaakel̦o̦k Jeova. El̦apl̦o̦k aõ m̦õn̦õn̦õ ñe ij roñ aer ba naan rot kein ijello̦kun naanin nõbar ko rekõn ba iiõ ko m̦oktal̦o̦k.”

9. Ta eo ear kõm̦m̦an bwe en pen an Gideon pokake Jeova im kwal̦o̦k peran? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

⁹ Ãlikin an kar Jeova jitõñe Gideon bwe en tõle ri-Israel ro, Gideon ear aikuj pokake im kwal̦o̦k peran. Kar lel̦o̦k ñane jerbal eo ekauwõtata ñan ko̦kkure lokatok eo an jemãn ñan Beal. (Eka. 6:25, 26) Bareinwõt, ãlikin an kar Gideon ejaake juon jarin tarin̦ae, ruo alen in an kar Jeova jiroñe bwe en kadikl̦o̦k oran rũttarin̦ae ro an. (Eka. 7:2-7, UBS) Tokãlik, kar jiroñe bwe en  nitbwili kããm eo an ri-kõjdat ro aer ilo lukwõn boñ.​—Eka. 7:9-11.

10. Ta ko remaroñ kõm̦m̦an bwe en pen an em̦m̦aan ro rej lale eklejia pokake?

¹⁰ Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj ‘pojak in pokake.’ (Jem. 3:17) Juon em̦m̦aan me ej pokake epojakin kõttãik e make ñan men ko Naanin Anij ej ba im ñan naanin tõl ko jãn doulul eo an Anij. Tokjãn men in, ej likũt juon joñak em̦m̦an ñan ro jet. Meñe ãindein, ak emaroñ wõr iien ko epen ñan an pokake. Ñan waanjoñak, bõlen elukkuun lõñ naanin tõl ko ej bũki ak em̦õkaj an wõr oktak, kõn men in emaroñ pen ñan an l̦oori. Im jet iien, emaroñ pere el̦aññe jet naanin tõl ko remãlõtlõt ak rejim̦we. Ak remaroñ kajjitõk ippãn el̦aññe emaroñ bõk juon jerbal me emaroñ kõm̦m̦an bwe en kalbuuj. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ anõke Gideon ilo an kar pokake ñe rej iioon wãween rot kein?

11. Ta eo emaroñ jipañ em̦m̦aan ro rej lale eklejia ñan pokake?

¹¹ Lukkuun roñjaki naanin tõl ko im pokaki. Anij ear ba ñan Gideon wãween eo ej aikuj ko̦kkure lokatok eo an jemãn, ia eo en kalõke lokatok eo ekããl ñan Jeova, im kain menninmour rot eo en katok kake. Gideon ear jab pere naanin tõl ko jãn Jeova—ear kajju l̦oori. Ilo raan kein, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej bõk naanin tõl ko jãn doulul eo an Jeova ikijjeen lõta ko, kõjjel̦ã ko, im laajrak ko me rej jipañ bwe en em̦m̦an ãjmour ko ad ilo tõmak im ilo kanniõk. El̦ap ad yokwe em̦m̦aan rein jeid im jatid kõn aer tiljek ilo aer l̦oori naanin tõl kein jãn doulul in ad. Aolep ro ilo eklejia eo rej bõk tokjãn jãn aer ãindein.​—Sam 119:112.

12. Ewi wãween an em̦m̦aan ro maroñ jerbale Hibru 13:17 ñe ewõr oktak ko ilo doulul in?

¹² M̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an oktak. Keememej bwe Jeova ear kajjitõk ippãn Gideon bwe en karo̦o̦le enañin aolepen rũttarin̦ae ro an. (Eka. 7:8) Gideon emaroñ kar l̦õmn̦ak: ‘Etke jej aikuj kõm̦m̦an oktak? Enaaj ke jerbal kõl in?’ Meñe ãindein, ak Gideon ear pokake. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo raan kein rej anõke Gideon ilo aer pokake ñe doulul eo ej kõm̦m̦an oktak im lel̦o̦k naanin tõl ko rekããl. (Riit Hibru 13:17.) Ñan waanjoñak, ilo 2014 eo Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia Ko ear kõm̦m̦an oktak ilo wãween an doulul in kõl̦l̦ãik on̦ããn jerbalin ekkal Im̦õn Kweilo̦k ko im Im̦õn Kweilo̦k ko Rel̦l̦ap. (2 Kor. 8:12-14) Ear jako an eklejia ko aikuj kõl̦l̦ãiki juon m̦uri. Ijello̦kun aer ãindein, eklejia ko ipel̦aakin lal̦ in renaaj kiiõ ain jabawõt ko aer bwe doulul in en maroñ kalõki jikin kweilo̦k ko ilo jikin ko rej aikuji, jekdo̦o̦n ñe jidik wõt an eklejia ko ilo jikin kein maroñ ñan lel̦o̦k jããn in jipañ. Ke José ear roñ kõn oktak in, ear pere pepe in, ear l̦õmn̦ak im ba: ‘Eban jutak juon Im̦õn Kweilo̦k ñan jidik. Ejjab ãindein wãween ad jerbal ilo jõkein.’ Ta eo ear jipañ José ñan rejetake pepe in? Ej ba: “Naan ko ilo Jabõn Kõnnaan 3:5, 6 rar kakeememej eõ ñan lõke Jeova. Im elukkuun l̦ap tõprak ko kõmar loi jãn karõk in ekããl! Elõñl̦o̦k Im̦õn Kweilo̦k ko kõmij kalõki. Im aolep rej bõk tokjãn jãn wãween in ekããl doulul in ad ej kõjerbale jabawõt ko ad kõnke ewõr jokkun wõt juon.”

13. (1) Ta eo Gideon ear lukkuun tõmake? (2) Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ anõke Gideon? (Bar lale pija eo.)

 ¹³ Peran ilo am̦ kõm̦anm̦an ankilaan Anij. Gideon ear pokake Jeova meñe ear mijak im ear kauwõtata jerbal eo an. (Eka. 9:17) Ãlikin an kar Jeova kõkajoore, Gideon ear lukkuun tõmak bwe Anij enaaj rejetake ilo an kõjparok armej ro An. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia me rej jokwe ilo jikin ko em̦õj kõmo̦ jerbal eo ad rej anõke Gideon. Rej peran ilo aer tõl ilo iien kweilo̦k ko im jerbalin kwal̦o̦k naan meñe remaroñ kalbuuji er, kajitũkin er, kõtl̦o̦k er jãn jikin jerbal ko aer, ak iioon an ro jet lãj ñan er. c Ilo eñtaan eo el̦ap, em̦m̦aan ro rej lale eklejia renaaj aikuj peran ilo aer pokake naanin tõl ko rej bũki—jekdo̦o̦n ñe ekauwõtata. Naanin tõl ko renaaj bũki remaroñ ekkejell̦o̦k ñan ennaan eo jenaaj kwal̦o̦k kake me ej ãinwõt aij ko rej wõtlo̦k jãn lañ. Im remaroñ bareinwõt kõn ta ko jenaaj aikuj kõm̦m̦ani bwe jen maroñ el̦l̦ã im mour jãn iien eo Gog jãn Megog enaaj kajjioñ ko̦kkure kõj.​—Ezk. 38:18; Rev. 16:21.

14. Ta eo ear kõm̦m̦an bwe en pen an Gideon kijenmej wõt?

¹⁴ Gideon ear aikuj lukkuun kate ke ear jerbal ãinwõt ri-tõl eo an ri-Israel ro. Ke ri-Midian ro rar ko lukwõl̦pãn aer tarin̦ae ilo boñ, Gideon ear kõpl̦e er jãn kom̦lal̦ Jezriel l̦o̦k ñan Reba Jordan, ijo me elukkuun lõñ wõjke im mar ie. (Eka. 7:22) Gideon ear ke bõjrak ke ear tõpare reba in? Jaab! Meñe ear m̦õk, ak e im em̦m̦aan ro doon me 300 uwaaer rar kijoone reba eo im wõnm̦aanl̦o̦k wõt m̦ae iien rar jibwe ri-Midian ro im anjo̦ ioer.​—Eka. 8:4-12.

15. Ñããt eo emaroñ pen ñan an em̦m̦aan ro rej lale eklejia kijenmej wõt?

¹⁵ Ewõr iien ko em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ lukkuun m̦õk itok jãn aer lale im kõjparok eklejia eo im baam̦le eo aer. Ñe rej iioon wãween rot in, ewi wãween an em̦m̦aan ro maroñ anõke Gideon?

16-17. Ta eo ear jipañ Gideon bwe en kijenmej wõt, im ta eo em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ lõke? (Aiseia 40:28-31) (Bar lale pija eo.)

¹⁶ Lõke bwe Jeova enaaj kõkajoore eok. Gideon ear lõke bwe Jeova enaaj kõkajoore,  im eñin men eo Jeova ear kõm̦m̦ane. (Eka. 6:14, 34) Juon iien, Gideon im em̦m̦aan ro doon rar ettõr im kõpl̦e kiiñ ro ruo an ri-Midian ro me remaroñ kar uwe ioon kamel̦ ko. (Eka. 8:12, 21) Bõtab, ikijjeen jipañ eo jãn Anij, ri-Israel rein me rar lukkuun kate er rar bõk anjo̦. Ãindeinl̦o̦k wõt, em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ bar atartar ioon Jeova, eo “ejjab kijel̦o̦k, im ejjab m̦õk.” Enaaj lel̦o̦k ñan er kajoor ilo iien ko rej aikuji.​—Riit Aiseia 40:28-31.

¹⁷ L̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo an Matthew, eo ej uwaan juon iaan kumi ko rej loloodjake ro renañinmej (Hospital Liaison Committee). Ta eo ej jipañe ñan kijenmej wõt? Matthew ej ba: “Em̦õj aõ lo an m̦ool naan ko ilo Pilippai 4:13. Elõñ iien ko iar lukkuun m̦õk im maat aõ maroñ. Ilo iien kein, iar buul̦ jar ñan Anij im lukkuun akwel̦ap ñane bwe en letok kajoor eo iar aikuji ilo ãnbwin im ilo kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ bwe in maroñ jipañe ro jeiũ im jatũ. Ilo kar iien kein, iar eñjake an kajoor eo an Jeova kõkajoore eõ im jipañ eõ ñan kijenmej wõt.” Ãinwõt Gideon, em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko ad remaroñ iioon wãween ko reppen ilo aer kaarmejjeteik er make ñan jabõte bwij eo. Em̦ool bwe rej aikuj jel̦ã joñan maroñ ko aer im kile bwe ejjel̦o̦k aer maroñ ñan kõm̦m̦ani aolep men ko rekõn̦aan kõm̦m̦ani. Meñe ãindein, ak remaroñ lõke bwe Jeova enaaj eo̦roñ aer kajjitõk kõn jipañ im enaaj kõkajoore er bwe ren kijenmej wõt.​—Sam 116:1; Pil. 2:13.

18. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ anõke Gideon?

¹⁸ Elukkuun lõñ men ko raorõk em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ katak jãn joñak eo an Gideon. Em̦m̦aan ro rej aikuj jel̦ã joñan maroñ ko aer im kwal̦o̦k etta bõro ikijjeen joñan jerbal ko rej bũki, im ilo wãween aer uwaak ñe ro jet rej kõrraate er ak nõbar er. Rej aikuj pokake im kwal̦o̦k peran, el̦aptata ilo an epaaktok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in. Im rej aikuj lõke bwe jekdo̦o̦n ta wãween ko reppen remaroñ iiooni, ak Anij emaroñ kõkajoore er. El̦ap ad kam̦m̦oolol kõn jabõt rein me el̦ap aer jerbal. Im jej “wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kaorõk” em̦m̦aan rein.​—Pil. 2:29.