Baibõl̦ eo ejjab kwal̦o̦k un ko unin aer kar ãindein. Bõtab, ej kwal̦o̦k jet tipdik ko rekãitoktoklimo me remaroñ kar jelõt kããlõt eo aer.

Enjel̦ eo ear kwal̦o̦k ñan Meri bwe enaaj bõro̦ro im keotak juon nejin. Ilo iien eo enjel̦ eo ear bõktok ennaan in, Meri im Josep rar jokwe ilo Nazeret, bukwõn eo Josep ear dik im rũttol̦o̦k ie ilo Galili. (Luk 1:26-31; 2:4) Tokãlik, ãlikin aer kar ro̦o̦ltok jãn Ijipt, rar jepl̦aak ñan ijo jikier ilo Nazeret. Im eñin ijo Jesus ear dik im rũttol̦o̦k ie, im erom ri-Nazeret. (Matu 2:19-23) Eñin unin ñe jej kõnono kõn Jesus, Josep, im Meri ekkã ad ba er ri-Nazeret.

Ekar wõr juon lel̦l̦ap nukũn Meri etan Elisabet, eo im ear jokwe ilo Juda. Etan l̦al̦l̦ap eo ippãn Elisabet ej Zakeraias, eo me ear juon bũrij. Elisabet ear lel̦l̦ap eo jinen Jon ri-Peptaij. (Luk 1:5, 9, 13, 36) Ewõr juon iien Meri ear lol̦o̦k Elisabet ilo Juda im jokwe ippãn ium̦win jilu allõñ. Tokãlik ear bar jepl̦aak ñan Nazeret. (Luk 1:39, 40, 56) Alikkar ekar wõr an Meri mel̦el̦e kõn bukwõn ko ilo Juda.

L̦o̦kun jidik iien, Josep ear pokake kakien eo ear etal ñan aolep bwe “ren je etaer.” Kõn men in ear em̦m̦akũt jãn Nazeret im jibadekl̦o̦k “ijo jikin Devid etan Betleem,” eñin ijo kar kanaan kake bwe Messaia eo enaaj kar l̦otak ie. (Luk 2:3, 4; 1 Sa. 17:15; 20:6, UBS; Mai. 5:2) Ãlikin an kar Jesus l̦otak ilo Betleem, Josep ear jab kõn̦aan bwe Meri im niñniñ eo ren jepl̦aak ilo ial̦ eo elukkuun aetok ñan Nazeret. Kõn men in rar pãdwõt ilo Betleem. Emaroñ kar 6 m̦ail̦ kõtaan Betleem im Jerusalem. Tokjãn men in, ear pidodo aer bõkl̦o̦k niñniñ eo ñan Jerusalem im ñan aer ajel̦o̦k mennin katok ko aer ekkar ñan Kien eo.​—Liv. 12:2, 6-8; Luk 2:22-24.

Ilo jinoin, enjel̦ eo an Anij ear jiroñ Meri bwe l̦adik eo nejin enaaj bõk “tũroon eo an Devid” im enaaj irooj ãinwõt juon “Kiiñ.” Bõlen Josep im Meri ear wõr aer mel̦el̦e im kile bwe eaorõk an kar Jesus l̦otak ilo ijo jikin Devid. (Luk 1:32, 33; 2:11, 17) Remaroñ kar bõk l̦õmn̦ak in bwe ej juon menin mãlõtlõt ñan pãdwõt ijin im kõttar an Anij kaalikkar ta eo ren kõm̦m̦ane.

Jejjab jel̦ã ewi aetokan aer kar pãd ilo Betleem m̦ae iien eo ri-jedjed iju ro rar tõparl̦o̦k ijin. Ilo tõre n̦e, baam̦le in ear wõr juon m̦weer, im l̦adik eo nejier em̦õj de an rũttol̦o̦k jidik im juon “ajri,” ejjab juon eo ej kab l̦otak. (Matu 2:11) Ijello̦kun aer kar jepl̦aak ñan Nazeret, rar pãdwõt ilo Betleem. Im alikkar an kar aetok an baam̦le in pãd ilo ijin kõnke ear wõr juon jikin aer jokwe.

Herod ear kakien “bwe ren m̦an aolep l̦adik ro ilo Betleem . . . Dettaer en ruo iiõ im dikl̦o̦k.” (Matu 2:16) Juon enjel̦ an Anij ear kakkõl Josep kõn kakien in, kõn men in erro Meri ear ko kõn ajri eo ñan Ijipt im kõttar m̦ae iien eo Herod ear mej. Tokãlik Josep ear bõk baam̦le eo an ñan Nazeret. Kiiõ etke rar jab jepl̦aak ñan Betleem? Unin ej kõnke rar kõn̦aan kõjparok er jãn l̦eo nejin Herod etan Archelaus, eo im ear pãd ilo Judia. Bareinwõt Josep ear kõn̦aan pokake naanin kakkõl eo an Anij. Ilo Nazeret, Josep ear maroñ kõjparok im lale Jesus bwe en rũttol̦o̦k im karejar ñan Anij.​—Matu 2:19-22; 13:55; Luk 2:39, 52.

Alikkar bwe Josep ear mej m̦okta jãn an kar Jesus kõpel̦l̦o̦k jeraam̦m̦an eo ñan an armej maroñ mour ilañ. Kõn men in ñe Josep enaaj jerkakpeje, enaaj mour ijin ioon lal̦. Elõñ armej renaaj iioone ilo tõre en̦ im kal̦apl̦o̦k aer jel̦ã kõn unin aerro kar Meri pãdwõt ilo Betleem ãlikin an kar Jesus l̦otak.