1. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe jen el̦l̦ã im mour jãn raan eo an Jeova?

 ÑE BAIBÕL̦ eo ej kõnono kõn “raan eo an Jeova,” ej jitõñl̦o̦k ñan iien eo Jeova enaaj ekajete ri-kõjdat ro an im lo̦mo̦o̦rene armej ro an. Ilo iien ko etto, ewõr iien ko Jeova ear bõktok ekajet ioon aelõñ ko. (Ais. 13:1, 6; Ezk. 13:5; Zep. 1:8) Ilo raan kein ad, “raan eo an Jeova” enaaj jino ilo iien eo naaj ko̦kkure Babil̦on El̦ap im enaaj jem̦l̦o̦k ilo tarin̦ae in Armagedon. Ñan ad maroñ el̦l̦ã im mour ilo naaj “raan” en̦, jej aikuj pojakl̦o̦k im̦aan kiiõ. Jesus ear katakin bwe jejjab aikuj kõppojak wõt ñan ‘eñtaan eo el̦ap’ ak jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k im “pojak wõt” ñan iien in.​—Matu 24:21; Luk 12:40.

2. Etke jemaroñ bõk tokjãn jãn bokin 1 Tessalonika?

² Ilo lõta eo kein kajuon an rijjilõk Paul ñan ri-Tessalonika ro, ear kõjerbale elõñ waanjoñak ko ñan jipañ Kũrjin ro ñan pojak wõt ñan raanin ekajet eo el̦ap an Jeova. Paul ear jel̦ã bwe raan eo an Jeova eban kar itok ilo tõre ko an. (2 Tes. 2:1-3) Meñe ãindein, ak ear rõjañ ro jein im jatin ñan pojakl̦o̦k im̦aan ñan raan eo ãinwõt ñe enaaj itok ilju, im kõj bareinwõt jemaroñ jerbale naanin kakapilõk in an. Jen etale wãween an kar kõmel̦el̦eik men kein jilu: (1) wãween an naaj itok raan eo an Jeova, (2) wõn ro reban el̦l̦ã im mour jãn raan in, im (3) ewi wãween jemaroñ pojakl̦o̦k im̦aan bwe jen maroñ el̦l̦ã im mour.

3. Ewi wãween an naaj raan eo an Jeova itok ãinwõt juon ri-ko̦o̦t ilo boñ? (Bar lale pija eo.)

³ “Ãinwõt juon ri-ko̦o̦t ilo boñ.” (1 Tes. 5:2) Eñin ej waanjoñak eo kein kajuon me Paul ear kõjerbale ñan kõmel̦el̦e kõn wãween  an naaj itok raan eo an Jeova. Ekkã an ri-ko̦o̦t ro jerbal ilo m̦õkaj im ekkã aer m̦akũtkũt ilo boñ ñe armej ro rejjab kõtmãne aer itok. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, raan eo an Jeova enaaj itok ilo jidimkij, im elõñ armej renaaj bwilõñ ñe eitok. Joñan, Kũrjin ro rem̦ool remaroñ bar bwilõñ kõn ewi joñan an m̦õkaj an naaj wal̦o̦k aolep men. Meñe ãindein, ak jeban bõk ko̦kkure ãinwõt ri-nana ro.

4. Ilo wãween et raan eo an Jeova ej ãinwõt metak eo ej wal̦o̦k ñan juon kõrã ebõro̦ro?

⁴ “Ãinwõt metak eo ej wal̦o̦k ñan juon kõrã ebõro̦ro.” (1 Tes. 5:3) Juon kõrã ebõro̦ro ejjab jel̦ã jejjetin ñããt eo enaaj kõl̦otak. Ijoke, ejjel̦o̦k an pere ñan jidik bwe enaaj baj aikuj wõt kõl̦otake ajri eo nejin. Ñe ejejjet iien eo, enaaj wal̦o̦k ilo jidimkij, enaaj lukkuun kõmmetak, im eban maroñ kabõjrake. Ãindeinl̦o̦k wõt, jejjab jel̦ã raan eo im awa eo enaaj jino raan eo an Jeova. Meñe ãindein, ak jej lukkuun tõmak bwe raan eo ej itok wõt, im bwe Anij enaaj bõktok ekajet eo an ioon ri-nana ro ilo jidimkij im reban maroñ ko jãne.

5. Ilo wãween et eñtaan eo el̦ap ej ãinwõt joraantak in juon raan?

⁵ Ãinwõt an joraantak. Ilo waanjoñak eo kein kajilu an Paul, ekar bar kõnono kõn juon ri-ko̦o̦t ilo boñ. Bõtab ilo waanjoñak in, ear keidi raan eo an Jeova ñan joraantak in juon raan. (1 Tes. 5:4) Ri-ko̦o̦t ro me rej m̦akũtkũt in boñ, remaroñ lukkuun poub im jaje an jino raantak im kajedmatmat men ko rej kõm̦m̦ani. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, eñtaan eo el̦ap enaaj kajedmatmat armej ro rej ãinwõt ri-ko̦o̦t, me rej kõn̦aan pãdwõt ilo marok ikijjeen aer wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ani me ko Anij ejjab buñbũruon kaki. Ijello̦kun ad ãinwõt rein, jemaroñ pojakl̦o̦k im̦aan ikijjeen ad jab kõm̦m̦ani men ko me Jeova ejjab buñbũruon kaki. Ijoke, jekõn̦aan kõm̦m̦ani “aolep men ko rem̦m̦an, im wãnõk, im m̦ool.” (Eps. 5:8-12) Tokãlik, Paul ej kõjerbal ruo waanjoñak ko me rej  ãinl̦o̦kwõt juon ñan kwal̦o̦k kõn wõn ro me reban el̦l̦ã im mour.

6. Ilo wãween et elõñ armej rej kiki wõt? (1 Tessalonika 5:6, 7)

⁶ “Ro rej kiki.” (Riit 1 Tessalonika 5:6, 7.) Paul ear ba bwe ro me reban el̦l̦ã im mour jãn raan eo an Jeova rej ãinwõt ro rej kiki. Rein rejjab jel̦ã ta ko rej wal̦o̦k ipel̦aakier im rejaje an mootl̦o̦k iien. Kõn men in, rejjab maroñ mel̦el̦e kõn men ko raorõk rej wal̦o̦k ilo lal̦ in im em̦m̦akũt kõn wõt men kein rej wal̦o̦k. Enañin aolep armej ro ilo raan kein rej kiki ilo kõkkar. (Rom 11:8) Rejjab kea kõn kein kam̦ool ko me rej kaalikkar bwe jej mour ilo “raan ko ãliktata” im bwe m̦õttan jidik enaaj itok eñtaan eo el̦ap. Men ko rel̦l̦ap rej wal̦o̦k ilo lal̦ in remaroñ kõm̦akũt jet ñan aer itoklimo jidik kõn ennaan eo kõn Aelõñ eo an Anij. Ijoke, elõñ rej bar ro̦o̦l im kiki ijello̦kun aer ruj wõt. Joñan, elõñ ro rej tõmak bwe ewõr juon raanin ekajet, bõtab rej l̦õmn̦ak bwe ej to wõt an itok. (2 Pit. 3:3, 4) Bõtab, kajjojo raan jej kile bwe elukkuun aorõk naanin kakkõl eo ilo Baibõl̦ ñan ruj wõt.

7. Ewi wãween an ro rej jelm̦ae illu eo an Anij ãinwõt ro rekadek?

⁷ “Ro rej kadek.” Paul ear keidi ro rej jelm̦ae illu eo an Anij ñan ro rekadek. Ñan waanjoñak, armej ro me rekadek erum̦wij aer em̦m̦akũt kõn men ko rej wal̦o̦k ipel̦aakier, im ejjab em̦m̦an pepe ko rej kõm̦m̦ani. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, ro renana rejjab em̦m̦akũt kõn naanin kakkõl ko an Anij. Rej kããlõt ñan mour ilo juon wãween me ej tõll̦o̦k er ñan jorrããn. Bõtab em̦õj jiroñ Kũrjin ro bwe ren ekkõl wõt, ak dãpij wõt an em̦m̦an aer kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. (1 Tes. 5:6) Juon ri-etale Baibõl̦ ej kõmel̦el̦e im ba bwe juon eo me em̦m̦an an kõl̦mãnl̦o̦kjen̦, ej dãpij wõt an ineem̦m̦an im ejjab wiwijet. Ewõr an maroñ ñan etali wãween ko ej iiooni ilo jim̦we, kõn men in emaroñ kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an. Etke jej aikuj dãpij wõt ad ineem̦m̦an? Bwe jen jab po ilo aitwerõk ko an armej ro im an kien. Ilo an epaaktok raan eo an Jeova, enaaj l̦apl̦o̦k ad iioon ijjiped ko ñan bõk kun̦aad ilo aitwerõk kein. Meñe enaaj ãindein, ak jejjab aikuj inepata kõn ewi wãween ad naaj em̦m̦akũt. Jetõb kwõjarjar eo an Anij emaroñ jipañ kõj ñan ineem̦m̦an wõt im ñan kõm̦m̦ani pepe ko remãlõtlõt.​—Luk 12:11, 12.

8. Ewi wãween an 1 Tessalonika 5:8 kwal̦o̦k kõn kadkad ko me renaaj jipañ kõj ñan ruj wõt im ekkõl wõt? (Bar lale pija eo.)

⁸ “Kõn̦ak . . . juon penjãn ob . . . [im] juon el̦mõt.” Paul ej keidi kõj ñan rũttarin̦ae ro rej ekkõl wõt im rej ekkõn̦ak kein tarin̦ae ko. (Riit 1 Tessalonika 5:8.) Ñe ewõr juon tarin̦ae, armej rej kõtmãne bwe juon rũttarin̦ae en pojak wõt aolep iien. Kõj bareinwõt jej bar ãindein ilo ad pojak wõt ñan raan eo an Jeova ikijjeen ad kõn̦ak tõmak im yokwe ãinwõt juon penjãn ob, im kõjatdikdik ãinwõt juon el̦mõt. Kadkad kein renaaj lukkuun jipañ kõj.

9. Ewi wãween an tõmak kõjparok kõj?

⁹ Juon penjãn ob ej kõjparok menono eo an juon rũttarin̦ae. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, tõmak im yokwe rej kõjparok bũruod. Kadkad kein renaaj jipañ kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Anij im l̦oore Jesus. Tõmak ej jipañ kõj ñan lõke bwe Jeova enaaj kõjeraam̦m̦an kõj kõn ad kappukote kõn aolepen bũruod. (Hib. 11:6) Kadkad in enaaj jipañ kõj ñan dãpij wõt ad tiljek ñan ri-Tõl eo ad Jesus, meñe jej aikuj kijenmej ium̦win wãween ko reppen. Jemaroñ kõkajoore tõmak eo ad bwe jen maroñ kijenmej ium̦win apañ ko jej iiooni ikijjeen ad lali joñak ko an ro ilo raan kein me rar dãpij wõt aer tiljek meñe rej iioon jum̦ae jãn ro jet ak apañ  kõn jããn. Im jemaroñ kõjparok kõj jãn ad po ilo aujiid eo kõn arõk m̦weiuk ikijjeen ad anõke joñak ko an ro rar kõm̦m̦an bwe mour ko aer en l̦amwaan im pukot m̦okta men ko an Aelõñ eo. b

10. Ewi wãween an yokwe eo ad ñan Anij im ro ri-turid jipañ kõj ñan kijenmej wõt?

¹⁰ Yokwe ej bar juon kadkad elukkuun aorõk bwe en wõr ippãd bwe jen maroñ ruj wõt im ekkõl wõt. (Matu 22:37-39) Ad yokwe Anij ej jipañ kõj ñan kijenmej wõt ilo ad kwal̦o̦k naan jekdo̦o̦n ñe jej iioon apañ kõn ad kõm̦m̦ane jerbal in. (2 Tim. 1:7, 8) Kõnke jej bar yokwe ro im rejjab karejar ñan Jeova, jej kate kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan im jerbale teretore ko ad, ekoba ilo talboon im jeje lõta. Jejjab ebbweer kõnke jej kõjatdikdik bwe juon raan, ro ri-turid renaaj oktak im jino kõm̦m̦ani men ko rejim̦we.​—Ezk. 18:27, 28.

11. Ewi wãween an yokwe eo ad ñan rũttõmak ro jeid im jatid jipañ kõj? (1 Tessalonika 5:11)

¹¹ Ad yokwe ri-turid ej bar kitibuj rũttõmak ro jeid im jatid. Jej kwal̦o̦k ad yokwe er ikijjeen ad “kõkajoor doon im kõketak doon.” (Riit 1 Tessalonika 5:11.) Jej kõkajoor doon ejja ãinwõt an rũttarin̦ae ro jerbal ippãn doon ilo iien tarin̦ae ko. Em̦ool bwe juon rũttarin̦ae emaroñ jirilo̦k im kõjorrããne rũttarin̦ae eo m̦õttan ilo iien tarin̦ae ko, meñe ãindein ak ejjab mel̦el̦ein bwe ear kõn̦aan kõm̦m̦ane men in ñan eo m̦õttan. Ilo ejja wãween in wõt, jeban kõn̦aan kõmetak rũttõmak ro jeid im jatid ak n̦aon̦ããn nana kõn nana. (1 Tes. 5:13, 15) Jej bar kwal̦o̦k yokwe ikijjeen ad kautiej em̦m̦aan ro jeid im jatid me rej lale eklejia eo. (1 Tes. 5:12) Ke Paul ear jeiki lõta in an, eklejia eo ilo Tessalonika ej kab jutak jejjo allõñ m̦oktal̦o̦k. Ear jab l̦ap imminene ko ippãn em̦m̦aan ro kar jitõñ er im emaroñ kar wõr likjab ko rar kõm̦m̦ani. Meñe ãindein, ak ro ilo eklejia eo rar aikuj kwal̦o̦k kautiej ñan er. Ilo an epaaktok eñtaan eo el̦ap, emaroñ naaj l̦apl̦o̦k ad aikuj reilo̦k ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo ad ñan letok naanin tõl ko. Emaroñ naaj ejjel̦o̦k ad maroñ ñan tõpare em̦m̦aan ro jeid im jatid ilo ra eo el̦ap im ilo ra eo ej loloodjake jikin eo jej  pãd ie; kõn men in, elukkuun aorõk bwe jen katak ñan yokwe im kautiej em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo ad kiiõ. Jekdo̦o̦n ta eo enaaj wal̦o̦k, ak jen ekkõl wõt, im jen jab kalimjek likjab ko aer ak jen keememej bwe Jeova ej tõle em̦m̦aan rein retiljek ikijjeen Christ.

12. Ewi wãween an kõjatdikdik eo ad kõjparok l̦õmn̦ak ko ad?

¹² Ãinwõt an juon el̦mõt kõjparok bõran juon rũttarin̦ae, kõjatdikdik eo ad ñan bõk lo̦mo̦o̦r ej kõjparok l̦õmn̦ak ko ad. Kõnke ekajoor kõjatdikdik in ad, jej kile bwe ejjel̦o̦k tokjãn jabdewõt menin karreelel ko an lal̦ in. (Pil. 3:8) Kõjatdikdik eo ad ej jipañ kõj bwe jen ineem̦m̦an wõt. Eñin men eo ear wal̦o̦k ñan Wallace im Laurinda, ro me rej jerbal ilo Betel̦ ilo Africa. Ilowaan jilu wiik, kajjojo iaaerro ear luuji juon iaan rũtto ro jemãer im jineer. Kõn wõt nañinmejin COVID-19, erro ear jab maroñ ro̦o̦l ñan ijo jikier bwe ren pãd ippãn baam̦le ko aer. Wallace ear je im ba: “Kõjatdikdik eo kõn jerkakpeje ej jipañ eõ ñan l̦õmn̦ak kõn erro, ejjab kõn wãween aerro kar mour m̦okta wõt jãn aer mej, ak kõn wãween aerro naaj jerkakpeje tok im mour ilo raan ko jinoin in aer pãd ilo lal̦ eo ekããl. Kõjatdikdik in ej kaenõm̦m̦an eõ ñe ij lukkuun bũrom̦õj.”

13. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan bõk jetõb kwõjarjar?

¹³ “Kom̦win jab kune urur in jetõb kwõjarjar.” (1 Tes. 5:19) Paul ear keidi jetõb kwõjarjar ñan juon kijeek me ej urur ilowaad. Ñe jetõb kwõjarjar eo an Anij ej pãd ippãd, jej lukkuun kijejeto im m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ani men ko rejim̦we, im jej bõk kõkajoor ñan jerbal ñan Jeova. (Rom 12:11) Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan bõk jetõb kwõjarjar? Jemaroñ jar kõn jetõb kwõjarjar, katak Baibõl̦ eo me ej kakũrm̦ool in Anij, im kobal̦o̦k ippãn doulul eo an me jetõb kwõjarjar ej tõle. Ilo ad kõm̦m̦ani men kein, jenaaj maroñ kaddekl̦o̦k kadkad ko me rej “leen jetõb kwõjarjar.”—Gal. 5:22, 23.

14. Ta ko jej aikuj kõjparok kõj jãni el̦aññe jekõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im bõk jetõb kwõjarjar eo an Anij? (Bar lale pija eo.)

¹⁴ Ãlikin an Anij letok jetõb kwõjarjar eo an, jej aikuj kõjparok bwe jen “jab kune urur in jetõb kwõjarjar.” Anij ej lel̦o̦k kajoor eo an ñan ro wõt me rej bõk l̦õmn̦ak ko rerreo im  rej kõm̦m̦ani men ko rerreo. Eban wõnm̦aanl̦o̦k im letok jetõb kwõjarjar eo an ñe jej bõk wõt l̦õmn̦ak ko rettoon im kõm̦m̦ani men kein. (1 Tes. 4:7, 8) Bwe jen maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im bõk jetõb kwõjarjar, jej aikuj bareinwõt “jab kajejtokjãn kanaan ko.” (1 Tes. 5:20) “Kanaan ko” me eoon in ej kõnono kaki rej jitõñl̦o̦k ñan ennaan ko me Anij ej litok ikijjeen jetõb kwõjarjar eo an, ekoba ennaan ko kõn raan eo an Jeova im ad mour ilo raan kein ãliktata. Jejjab bõk l̦õmn̦ak eo bwe raan eo an Jeova, ak Armagedon, eban itok ilo tõre in jej mour wõt. Ijello̦kun ad ãindein, jej kaalikkar ad tõmak bwe m̦õttan jidik enaaj itok ikijjeen ad kõm̦m̦ani wõt men ko rem̦m̦an im poub wõt ilo “men ko rej kaalikkar [ad] mour ñan Anij” kajjojo raan.​—2 Pit. 3:11, 12.

15. Ewi wãween ad maroñ kõjparok bwe jen jab po ilo mel̦el̦e ko reriab im retao an jetõb ko rettoon? (1 Tessalonika 5:21)

¹⁵ Ilo raan ko repãd im̦aan, ri-jum̦ae ro an Anij renaaj ba naan ko rej ãinl̦o̦kwõt in: “Aenõm̦m̦an im jokwane!” (1 Tes. 5:3) Lal̦ in enaaj obrak kõn mel̦el̦e ko retao an jetõb ko rettoon, im elõñ renaaj reel ilo mel̦el̦e kein. (Rev. 16:13, 14) Ak ta kõn kõj? Mel̦el̦e kein reban m̦on̦e kõj el̦aññe jenaaj “kanooj etale men otemjej.” (Riit 1 Tessalonika 5:21.) Naanin Grik eo me kar ukote ñan “kanooj etale,” ekkã aer kar kõjerbale kõn wãween an armej kanooj etale mããl ko raorõk ãinwõt gold im jelba ñan lale ñe rej m̦oolin. Innem alikkar bwe jej aikuj kanooj etale men ko jej roñ ak riiti ñan lale el̦aññe rem̦ool. Men in ear aorõk ñan ri-Tessalonika ro, im enaaj l̦apl̦o̦k an aorõk ñan kõj ilo an epaaktok eñtaan eo el̦ap. Ijello̦kun ad m̦õkaj im tõmak men ko me ro jet rej ba, jej kõjerbal kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ ko ad im keidi men ko jej roñ ak riiti ñan men ko Baibõl̦ eo im doulul eo an Jeova rej ba. Ilo ad ãindein, jeban po ilo mel̦el̦e ko retao an jetõb ko rettoon.​—JK. 14:15; 1 Tim. 4:1.

16. Ta kõjatdikdik eo ad em̦ool, im ta eo men in ej kõm̦akũt kõj ñan kõm̦m̦ane?

¹⁶ Ãinwõt juon kumi, ri-karejar ro an Anij renaaj el̦l̦ã im mour jãn eñtaan eo el̦ap. Ijoke, ñe ej itok ñan kõj kajjojo, jejjab jel̦ã enaaj ewi wãween mour ko ad ilju. (Jem. 4:14) Bõtab, jekdo̦o̦n ñe jenaaj el̦l̦ã im mour jãn eñtaan eo el̦ap ak ñe jenaaj mej m̦okta jãn an itok, Jeova enaaj kõjeraam̦m̦an kõj kõn mour indeeo el̦aññe jenaaj dãpij wõt ad tiljek. Rũkkapit ro renaaj pãd ippãn Christ ilañ. Jiip ro jet renaaj pãd ilo pedetaij ijin ioon lal̦. Kõn men in, jen aolep l̦õmn̦ak wõt kõn kõjatdikdik eo ad ekanooj in em̦m̦an im pojak wõt ñan raan eo an Jeova!