Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

KATAK 9

Likao Ro—Ewi Wãween Am̦ Maroñ Kate Eok bwe Ro Jet Ren Lõke Eok?

Likao Ro—Ewi Wãween Am̦ Maroñ Kate Eok bwe Ro Jet Ren Lõke Eok?

“Ãinwõt an m̦õl̦awi wal̦o̦k ilo jibboñtata, ãindein likao ro am̦ renaaj iwõj ñan ippam̦.”​—SAM 110:3, UBS.

AL 39 Kõm̦m̦an Juon Ãt Em̦m̦an Ippãn Anij

KÕMEL̦EL̦E EO ÑAN KATAK IN *

1. Ta eo em̦ool kõn likao ro jeid im jatid?

LIKAO ro jeid im jatid, elõñ wãween ko kwõmaroñ jipañ ie. Elõñ iaami kom̦ kajoor im l̦ap ami emmourur. (JK. 20:29) Kwõj juon eo el̦ap tokjãn ñan eklejia eo am̦. Im kwõmaroñ bõlen reim̦aanl̦o̦k ñan iien eo kwõnaaj erom juon rijjipañ ilo eklejia eo. Bõtab, kwõmaroñ l̦õmn̦ak bwe ro jet rej watõk eok ãinwõt juon eo el̦ap an dik ak edik imminene ko ippãn ñan bõk jerbal ko raorõk. Meñe kwõj dik wõt, ak elõñ men ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani kiiõ bwe ro ilo eklejia eo am̦ ren maroñ lõke eok im kautiej eok.

2. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

2 Ilo katak in, jenaaj etale bwebwenato in mour eo an Kiiñ Devid. Jenaaj bar etali ilo tukadu, jet wãween ko me rar wal̦o̦k ilo mour eo an Esa im Jihoshapat​—ruo iaan kiiñ ro an Juda. Jenaaj etale wãween ko reppen em̦m̦aan rein jilu rar jelm̦aiki, wãween aer kar em̦m̦akũt, im ta ko likao ro jeid im jatid remaroñ katak jãn joñak kein aer.

KATAK JÃN KIIÑ DEVID

3. Ta juon iaan wãween ko ro em̦m̦an ded remaroñ jipañ ro rerũtto ilo eklejia eo kaki?

3 Ke Devid ear juon likao, ear katak im jino wõr ippãn kapeel ko me ro jet rar watõk bwe raorõk. Ealikkar bwe ear juon eo epaak jem̦jerã eo an ippãn Jeova, im ear kal̦apl̦o̦k an jel̦ã kilen kõjañjañ im ear kõjerbal jel̦ã in an ñan jipañ Saul, eo Anij ear jitõñ bwe en kiiñ. (1 Sa. 16:16, 23, UBS) Kom̦ likao ro, ewõr ke ippemi juon kapeel me kom̦ maroñ kõjerbale ñan am̦ jipañ ro jet ilo eklejia eo? Elõñ iaami ewõr kapeel ko ippemi. Ñan waanjoñak, kwõmaroñ kile bwe jet rũtto rej lukkuun kam̦m̦oolol ñe likao ro jeid im jatid rej jipañ er ñan jel̦ã kilen kõjerbal tablet ak men ko jet nejier, bwe ren maroñ katak ippãer make im kõjerbali ñan iien kweilo̦k ko. Am̦ jel̦ã kõn kein jerbal kein rekapeel, emaroñ lukkuun jipañ rũtto rein.

Ñe ej itok ñan lale jiip ko an jemãn, Devid ear juon eo ejel̦ã kajejjet eddo ko an im juon eo me ro jet remaroñ lõke, joñan ear bar kõjparok jiip ko jãn juon bear me ej kajjioñ ko̦kkure er (Lale pãrokõrããp 4)

4. Ãinwõt Devid, kadkad rot ko likao ro jeid im jatid rej aikuj ejaake? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

4 Ilo mour eo an kajjojo raan, Devid ear kam̦ool bwe ej juon eo ejel̦ã kajejjet eddo ko an im ej juon eo me ro jet remaroñ lõke. Ñan waanjoñak, ke ear juon likao, ear tiljek ilo an lale jiip ko an jemãn. Men in ear oktak im juon jerbal ekauwõtata. Devid ear tokãlik kõmel̦el̦eik Kiiñ Saul im ba ñane: “Ña karejeram̦ iar lale jiip ko an jema; im ke juon l̦aiõn ak juon bear ear itok im jibwe juon l̦aam̦ jãn bwij eo, iar lukwarkware, im m̦ane, im lo̦mo̦o̦rene jãn lo̦ñiin.” (1 Sa. 17:34, 35) Devid ear kile bwe ej an eddo ñan lale im kõjparok jiip ko, im ear peran ilo an ire ñan kõjparok er. Likao ro jeid im jatid remaroñ anõk Devid ikijjeen aer tiljek ilo aer kajejjet jabdewõt jerbal em̦õj lel̦o̦k ñan er.

5. Ekkar ñan Sam 25:14, ta men eo eaorõktata likao ro jeid im jatid remaroñ kõm̦m̦ane?

5 Ke Devid ear juon likao, ear ejaake juon jem̦jerã elukkuun epaak ippãn Jeova. Jem̦jerã in ear aorõkl̦o̦k jãn an Devid peran ak an jel̦ã kilen kõjañjañ kõn arp eo. Jeova ear jab baj Anij eo wõt an Devid ak ear bar M̦õttan​—eo M̦õttan me elukkuun epaake. (Riit Sam 25:14, UBS.) Likao ro jeid im jatid, men eo eaorõktata kwõmaroñ kõm̦m̦ane ej ñan kõkajoore jem̦jerã eo am̦ ippãn Jem̦am̦ ilañ, im men in emaroñ tõll̦o̦k eok ñan am̦ bõk jeraam̦m̦an ko jet ilo eklejia eo.

6. Ta l̦õmn̦ak ko rebõd ro jet rar bũki kõn Devid?

6 Devid ear aikuj kõjekdo̦o̦n l̦õmn̦ak ko rebõd ro jet rar bõk kõn e. Ñan waanjoñak, ke Devid ear ba bwe ekõn̦aan ire ippãn Golaiat, Kiiñ Saul ear kajjioñ kabbweere im ba ñane: “Kwe kwõj l̦addik wõt.” (1 Sa. 17:31-33, UBS) M̦oktal̦o̦k jãn iien in, l̦eo jein Devid ear ba ñane bwe ej juon eo me ejjab kajejjeti jerbal ko an. (1 Sa. 17:26-30) Bõtab, Jeova ear jab l̦õmn̦ak bwe Devid ej juon eo ej dik wõt ak bwe ej juon eo ejjab kajejjeti jerbal ko an. Jeova ear lukkuun jel̦ã kajjien likao in. Im ikijjeen an Devid kar atartar wõt ioon eo M̦õttan, Jeova, ñan lel̦o̦k kajoor ñane, Devid ear maroñ m̦an Golaiat.​—1 Sa. 17:45, 48-51.

7. Ta eo kwõmaroñ katak jãn juon iaan bwebwenato ko kõn Devid?

7 Ta eo kwõmaroñ katak jãn bwebwenato in an Devid? Jej katak bwe jej aikuj in kijenmej. Emaroñ bõk iien ñan an ro me rar jel̦ã kajjiem̦ jãn ke kwaar dik, jino watõk eok ãinwõt juon eo erũtto. Bõtab, kwõmaroñ lõke bwe Jeova ejjab lale wõt paotokũm̦. Elukkuun jel̦ã kajjiem̦ im maroñ ko ippam̦. (1 Sa. 16:7) Kõkajoore jem̦jerã eo am̦ ippãn Anij. Devid ear kõm̦m̦ane men in ikijjeen an kar lukkuun kalimjek menin kõm̦anm̦an ko an Jeova. Devid ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ta menin kõm̦anm̦an kein rej kwal̦o̦k kõn ri-Kõm̦anm̦an eo. (Sam 8:3, 4; 139:14; Rom 1:20) Juon men kwõmaroñ bar kõm̦m̦ane ej reilo̦k ñan Jeova bwe en lewaj ñan eok kajoor. Ñan waanjoñak, ewõr ke jet iaan ri-jikuul̦ ro m̦õttam̦ rej kajjirere kake eok kõnke kwõj juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova? El̦aññe aet, jar ñan Jeova bwe en jipañ eok kijenmej ium̦win wãween in epen. Im jerbale naanin jipañ ko me kwõj loi ilo Naan eo an im ilo bok im pija ko ad me rej pedped ioon Baibõl̦ eo. Ilo kajjojo iien kwõj lo an Jeova jipañ eok kijenmej ium̦win juon wãween epen, enaaj l̦apl̦o̦k am̦ lõke E. Ejjab men in wõt, ak ñe ro jet rej lo am̦ atartar wõt ioon Jeova, renaaj jino lõke eok.

Likao ro jeid im jatid remaroñ kwal̦o̦k ettã bõro ilo aer jipañ ro jet ilo elõñ wãween ko (Lale pãrokõrããp 8-9)

8-9. Ta eo ear jipañ Devid ñan kijenmej wõt im kõttar m̦ae iien enaaj kar erom kiiñ, im ta eo likao ro jeid im jatid remaroñ katak jãn joñak in an?

8 L̦õmn̦ak kõn bar juon wãween epen Devid ear jelm̦aiki. Meñe em̦õj kapiti bwe en kiiñ, ak Devid ear aikuj in kõttar elõñ iiõ m̦okta jãn an kar maroñ tõl ãinwõt kiiñ in Juda. (1 Sa. 16:13; 2 Sa. 2:3, 4) Ilo kar iien in, ta eo ear jipañ Devid ñan kijenmej wõt im kõttar? Ijello̦kun an kar lukkuun ebbweer, Devid ear l̦õmn̦ak wõt kõn ta ko ewõr an maroñ ñan kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, ilo tõre eo ear ko to ko tak im jokwe ilo ijoko jikin ri-Pilistia ro, Devid ear kõjerbal iien in epel̦l̦o̦k ñan tarin̦aeiki ri-kõjdat ro an armejin Israel. Kõn an ãindein, ear maroñ kõjparok ijoko itõrerein jikin ko rar pãd ium̦win aelõñin Juda.​—1 Sa. 27:1-12.

9 Ta eo likao ro jeid im jatid remaroñ katak jãn joñak in an Devid? Kõjerbal iien ko repel̦l̦o̦k ñan am̦ jerbal ñan ro jeim̦ im jatũm̦. L̦õmn̦ak kõn bwebwenato in an juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Ricardo. * Jãn ke ear juon jo̦dikdik, ear kõn̦aan jerbal ãinwõt juon rekũl̦ar bainier. Bõtab ear jab pojak. Ijello̦kun an jino ebbweer ak illu, Ricardo ear kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Ej ba: “Ilo aõ reilikl̦o̦k, ij lo bwe ear juon menin aikuj ñan aõ kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko im bwe ekar wõr aõ maroñ ñan kõm̦m̦ani men kein. Iar kate eõ ñan bar jepl̦aak ippãn aolep ro rar kwal̦o̦k aer itoklimo im iar kõppojakl̦o̦k im̦aan ñan kajjojo iaan iien kein iar lol̦o̦k er. Joñan, ej kab kein kajuon in aõ kar maroñ jino katak Baibõl̦ ippãn juon. Ke ear l̦apl̦o̦k imminene ko ippa, ear l̦apl̦o̦k aõ peran.” Ricardo ej kiiõ jerbal ãinwõt juon rekũl̦ar bainier me el̦ap an lo tõprak ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im ej juon rijjipañ ilo eklejia eo.

10. Ilo kar juon iien, ta eo Devid ear kõm̦m̦ane m̦okta jãn an kar kõm̦m̦ane juon pepe eaorõk?

10 Jen etale juon bar wãween me ear wal̦o̦k ilo mour eo an Devid. Ilo kar iien eo e im l̦õm̦aro doon rar ko to ko tak, e im em̦m̦aan rein rar etal jãn baam̦le ko aer bwe ren etal im tarin̦ae. Ke rar jako, juon kumi in ri-kõjdat rar etal im kajju deblo̦ke m̦õko im̦weer im bõk baam̦le ko aer. Devid emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe ikijjeen joñan imminene ko ippãn ãinwõt juon rũttarin̦ae, emaroñ pidodo an lo juon kõl ejejjet ñan lo̦mo̦o̦ren ro em̦õj kar bõk er. Ijello̦kun an kar ãindein, Devid ear reilo̦k ñan Jeova bwe en tõle. Ikijjeen jipañ eo jãn juon bũrij etan Ebaiatar, Devid ear kajjitõk ippãn Jeova: “Ñaij etal ke in lukwarkware ri-kowadoñ ran̦?” Jeova ear ba ñan Devid bwe en wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦ane men in im ear kaalikkar ñane bwe enaaj lo tõprak. (1 Sa. 30:7-10, UBS) Ta eo kwõmaroñ katak jãn men in?

Eaorõk bwe likao ro jeid im jatid ren kappok naanin jipañ jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia (Lale pãrokõrããp 11)

11. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane m̦okta jãn am̦ kõm̦m̦an pepe?

11 Kappok naanin jipañ m̦okta jãn am̦ kõm̦m̦an pepe. Kajjitõk jipañ ippãn jem̦am̦ im jinõm̦. Kwõmaroñ bar bõk naanin jipañ ko rem̦m̦an ilo am̦ kõnono ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia me el̦ap imminene ko ippãer. Jeova ej lõke em̦m̦aan rein me em̦õj jitõñ er, im kwõmaroñ bareinwõt lõke er. Jeova ej watõk er ãinwõt “menin letok ko” ñan eklejia eo. (Eps. 4:8) Kwõnaaj bõk tokjãn jãn am̦ anõke tõmak eo aer im jãn am̦ roñjake naanin jipañ ko remãlõtlõt rej liwaj. Kiiõ jen etale ta eo jemaroñ katak jãn Kiiñ Esa.

KATAK JÃN KIIÑ ESA

12. Ta kadkad ko ear wõr ippãn Kiiñ Esa ilo jinoin an kar kiiñ?

12 Ke Kiiñ Esa ear juon likao, ear ettã bũruon im peran. Ñan waanjoñak, ke ear bõk jikin jemãn, etan Ebaija, Esa ear jino ko̦kkure ekjab ko. Ear bareinwõt “jiroñ Juda bwe ren kappukot Jeova, Anij an ro jim̦m̦aer, im bwe ren pokake kien eo im naanin kaiñ eo.” (2 Kro. 14:1-7) Im ke ri-Itiopia eo etan Zira ear itõn tarin̦aeik Juda kõn 1,000,000 rũttarin̦ae ro, ilo mãlõtlõt Esa ear reilo̦k ñan Jeova im kajjitõk jipañ jãne, ilo an ba: “Jeova, ejjel̦o̦k rijjipañ a kwe wõt, ikõtaan eo ekajoor im eo ejjel̦o̦k an kajoor. Kwõn jipañ kõm, O Jeova amwõj Anij, bwe kõmij lõke eok.” Naan kein remmejaja rej kwal̦o̦k kõn joñan an kar Esa lukkuun lõke maroñ eo an Jeova ñan lo̦mo̦o̦ren e im armej ro an. Esa ear lõke Jemãn ilañ, im “Jeova ear m̦an ri-Itiopia [ro].”​—2 Kro. 14:8-12.

13. Ta eo ear wal̦o̦k tokãlik ñan Esa, im etke?

13 Ejjel̦o̦k pere kwõmaroñ errã bwe ñan jelm̦ae juon jarin tarin̦ae me 1,000,000 uwaaer, ej juon wãween el̦ap an pen, ijoke Esa ear lo tõprak im anjo̦ ioon wãween in epen. Bõtab, ekabũrom̦õjm̦õj bwe tokãlik ke Esa ear bar iioon juon wãween me edikl̦o̦k an pen, ear jab reilo̦k ñan Jeova bwe en jipañe. Ke kiiñ eo enana an Israel etan Kiiñ Beasha ear kaamijake, Esa ear reilo̦k ñan kiiñ eo an Siria ñan jipañe. Pepe in ear tõll̦o̦k e ñan jorrããn! Ikijjeen ri-kanaan eo an Jeova etan Hananai, Ear ba ñan Esa: “Kõn am̦ kar lõke kiiñ in Siria, im kwaar jab lõke Jeova am̦ Anij, innem jarin tarin̦ae an kiiñ in Siria rar ko jãn ilo peim̦.” Ilo m̦ool, jãn iien in m̦aanl̦o̦k, ear emmakijkij an Esa iioon tarin̦ae. (2 Kro. 16:7, 9; 1 Kñ. 15:32) Ta eo jej katak jãn men in?

14. Ewi wãween am̦ maroñ atartar ioon Jeova, im ekkar ñan 1 Timote 4:12, ta eo enaaj wal̦o̦k ñan kwe ñe kwõnaaj ãindein?

14 Kwõn kõttãik wõt bũruom̦ im wõnm̦aanl̦o̦k wõt im atartar ioon Jeova. Ke kwaar peptaij, kwaar kwal̦o̦k bwe kwõj lukkuun tõmak im lõke Jeova. Im Jeova ear m̦õn̦õn̦õ in lewaj ñan eok jeraam̦m̦an eo ñan erom uwaan baam̦le eo an. Men eo eaorõk kiiõ ej ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im atartar ioon Jeova. Alikkar bwe emaroñ pidodo ñan atartar ioon Jeova ilo iien ko me kwõj aikuj kõm̦m̦ani pepe ko el̦ap aer aorõk, bõtab ta kõn iien ko jet? Elukkuun aorõk bwe kwõn lõke Jeova ilo iien ko kwõj kõm̦m̦ani pepe ko, ekitibuj pepe ko ikijjeen menin kam̦õn̦õn̦õ ko, jikin jerbal, im mejãnkajjik ko am̦! Jab atartar ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo am̦ make. Ijello̦kun am̦ ãindein, kwõn pukot naanin kakapilõk ko jãn Baibõl̦ me rekkar ñan wãween eo kwõj iioone, innem kwõn jerbali naanin tõl kein. (JK. 3:5, 6) El̦aññe kwõj kõm̦m̦ani men kein, kwõnaaj kam̦õn̦õn̦õik Jeova im men in enaaj kõm̦m̦an bwe ro ilo eklejia eo ren lõke eok.​—Riit 1 Timote 4:12.

KATAK JÃN KIIÑ JIHOSHAPAT

15. Ãinwõt an wal̦o̦k ilo 2 Kronikel 18:1-3; 19:2, ta bõd ko Kiiñ Jihoshapat ear kõm̦m̦ani?

15 Em̦ool bwe ãinwõt kõj aolep, kwõjjab weeppãn, im ewõr iien ko kwõnaaj kõm̦m̦an bõd. Bõtab, men in ejjab aikuj in bõbraik eok jãn am̦ kate eok joñan wõt am̦ maroñ ilo am̦ jerbal ñan Jeova. L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñak eo an Kiiñ Jihoshapat. Ear lõñ kadkad ko relukkuun em̦m̦an ippãn. Jãn iien eo ear jino kiiñ, “ear kappukot Anij an jemãn, im etetal ilo kien ko An.” Ejjab men in wõt, ak ear bareinwõt jilkinl̦o̦k irooj ro ñan jikin kweilo̦k ko ilo Juda bwe ren katakin armej ro kõn Jeova. (2 Kro. 17:4, 7) Bõtab meñe ear lukkuun kate e, ak ear wõr iien ko Jihoshapat ear kõm̦m̦ani pepe ko renana. Itok wõt jãn juon iaan pepe kein, Jihoshapat ear bõk kauwe jãn juon iaan ro ekar itok ikijjeen Jeova. (Riit 2 Kronikel 18:1-3; 19:2.) Ta eo kwõmaroñ katak jãn bwebwenato in kõn Jihoshapat?

Likao ro jeid im jatid me rej kate er jerbal im rej juon eo me ro jet remaroñ lõke, rej kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an etaer (Lale pãrokõrããp 16)

16. Ta eo kwõmaroñ katak jãn bwebwenato eo an Rajeev?

16 Kwõn m̦õn̦õn̦õ in bõk im jerbali naanin kauwe ko. Ãinwõt elõñ iaan likao ro, emaroñ pen ñan am̦ kõm̦m̦an bwe jerbal ko am̦ ñan Jeova ren men ko raorõktata ilo mour eo am̦. Kwõn jab ebbweer. L̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo an juon jeid im jatid likao etan Rajeev. Ke ej kwal̦o̦k kõn tõre ko ear juon jo̦dikdik, ej ba: “Ewõr jet iien iar jaje ta eo ikõn̦aan kõm̦m̦ane ilo mour eo aõ. Ãinwõt elõñ iaan jo̦dikdik ro, el̦apl̦o̦k aõ kar itoklimo kõn iukkure im kalimomo ko jãn aõ etal ñan kweilo̦k ko ak etal im kwal̦o̦k naan.” Ta eo ear jipañ Rajeev? Juon jeid im jatid em̦m̦aan ej lale eklejia me ejouj ear lel̦o̦k jet naanin kakapilõk ko ñane. Rajeev ej ba: “Ear jipañ eõ ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn naanin kakapilõk eo me ej pãd ilo 1 Timote 4:8.” Rajeev ear kwal̦o̦k ettã bõro ilo an kar eo̦roñ naanin kakapilõk eo im ear bar etale ta ko ej kaorõki ilo mour eo an. Ej ba: “Iar pepe ñan kõm̦m̦an bwe mejãnkajjik ko aõ ñan Jeova ren men ko raorõktata ilo mour eo aõ.” Kar ta tokjãn ko? Rajeev ej kõmel̦el̦e im ba: “Jejjo iiõ ãlikin aõ kar bõk naanin kakapilõk in, iar maroñ bõk jerbalin rijjipañ ilo eklejia eo.”

KÕM̦M̦AN BWE JEM̦AM̦ ILAÑ EN BUÑBŨRUON IPPAM̦

17. Ewi wãween an rũtto ro eñjake kõn likao ro rej karejar ñan Jeova?

17 El̦ap an ro jeid im jatid ilo eklejia eo kam̦m̦oolol kom̦ likao ro me rej karejar ñan Jeova ilo “juon wõt bõro” ippãer! (Zep. 3:9) Rej kaorõk ami kijejeto im wãween ami kwal̦o̦k itoklimo ilo jerbal ko em̦õj liwaj ñan kom̦. El̦ap an rein buñbũrueer ippemi.​—1 Jon 2:14.

18. Ãinwõt an wal̦o̦k ilo Jabõn Kõnnaan 27:11, ewi wãween an Jeova eñjake kõn likao ro rej karejar ñane?

18 Likao ro jeid im jatid, jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe Jeova ej yokwe im lõke kom̦. Ear kanaan bwe ilo raan ko ãliktata, enaaj wõr juon kumi el̦ap in likao ro me renaaj m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k er make. (Sam 110:1-3, UBS) Ejel̦ã bwe kwõj yokwe e im kokõn̦aan kate eok joñan wõt am̦ maroñ ilo am̦ karejar ñane. Kõn men in, kwõn kijenmej ippãn ro jet im ippam̦ make. Ñe kwõj kõm̦m̦an bõd, kwõn m̦õn̦õn̦õ in bõk kamminene ko im naanin kauwe ko rej liwaj, im watõk men kein ãinwõt ñe rej itok jãn Jeova. (Hib. 12:6) Tiljek ilo am̦ loloodjake jabdewõt jerbal em̦õj lewaj ñan kwe. Im men eo eaorõktata, ilo aolep men ko kwõj kõm̦m̦ani, kwõn kõm̦m̦an bwe Jem̦am̦ ilañ en buñbũruon ippam̦.​—Riit Jabõn Kõnnaan 27:11.

AL 135 Kajjitõk eo an Jeova: “Nejũ, Kwõn Mãlõtlõt”

^ par. 5 Ilo an likao ro jeid im jatid epaakel̦o̦k Jeova, rekõn̦aan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo aer karejar ñan E. Bwe ren maroñ erom juon rijjipañ ilo eklejia eo, rej aikuj kate er bwe ro ilo eklejia eo ren kautiej er im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer kõm̦m̦ane men in. Ta buñtõn ne ko likao ro jeid im jatid remaroñ kõm̦m̦ani?

^ par. 9 Em̦õj ukot jet iaan ãt ko etan armej ro.