1. Kain apañ rot ko armej ro an Jeova remaroñ jelm̦aiki?

KWÕJ ke eñtaan kõn am̦ iioone juon apañ elukkuun pen? Bõlen ewõr juon eo ilo eklejia eo ear kõmetak eok. (Jem. 3:2) Ak bõlen ro kwõj jerbal ak jikuul̦ ippãer rej kajjirere kake eok kõn am̦ karejar ñan Jeova. (1 Pit. 4:3, 4) Ak bõlen ro uwaan baam̦le eo am̦ rej kajjioñ kabõjrak eok jãn am̦ etal ñan iien kweilo̦k ko ak jãn am̦ kõnnaan ippãn ro jet kõn tõmak eo am̦. (Matu 10:35, 36) Ñe el̦ap an apañ eo lukkuun pen ñan kwe, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe kwõn jino ebbweer. Bõtab, kwõmaroñ lõke bwe jekdo̦o̦n ta apañ eo kwõj jelm̦aiki, Jeova enaaj lewaj ñan eok mãlõtlõt ñan kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an im kajoor bwe kwõn maroñ kijenmej wõt ium̦win apañ eo kwõj iioone.

2. Ekkar ñan Rom 15:4, ilo ad riiti Naanin Anij, ewi wãween an men in maroñ jipañ kõj?

² Ilo Naan eo an, Jeova ear tipdikitok bwebwenato ko kõn wãween an kar armej ro me rejjab weeppãn kijenmej ium̦win apañ ko relukkuun pen. Etke? Bwe jen maroñ katak jãn er. Eñin men eo Jeova ear kõm̦akũt rijjilõk Paul ñan je. (Riit Rom 15:4.) Ad riiti bwebwenato kein emaroñ bõktok kaenõm̦m̦an im letok ad kõjatdikdik. Bõtab bwe jen maroñ bõk tokjãn jãni, ewõr men ko jet jej aikuj in bar kõm̦m̦ani ijello̦kun ad baj riiti wõt Baibõl̦ eo. Jej aikuj in kõtl̦o̦k bwe Baibõl̦ eo en ãeiki l̦õmn̦ak ko ad im tõpar bũruod. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñe jej kappok naanin tõl ko kõn wãween ad maroñ kijenmej ium̦win juon apañ jej iioone? Jemaroñ l̦oore kõl in me ewõr emãn buñtõn ne ko ie: (1) Jar, (2) Pijaikl̦o̦k, (3) Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦, im (4) Jerbale. Jen etale ta ko jej aikuj in kõm̦m̦ani ilo kajjojo iaan buñtõn ne kein. * Innem jenaaj kõjerbale kõl in ñan katak jãn men ko  rar wal̦o̦k ilo mour eo an Kiiñ Devid im rijjilõk Paul.

3. M̦okta jãn am̦ jino riit Baibõl̦, ta eo kwõj aikuj kõm̦m̦ane, im etke?

³ (1) Jar. M̦okta jãn am̦ jino riiti Baibõl̦ eo, kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ eok ñan lo ewi wãween am̦ maroñ bõk tokjãn jãn men ko kwõj riiti. Ñan waanjoñak, ñe kwõj kappok naanin jipañ ko kõn kilen am̦ maroñ kõm̦adm̦õde juon apañ, kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ eok ñan loi naanin kakapilõk ko ilo Naan eo an me remaroñ jipañ tõl eok.​—Pil. 4:6, 7; Jem. 1:5.

4. Ta eo emaroñ jipañ eok ñan kõm̦m̦an bwe bwebwenato ko ilo Baibõl̦ ren lukkuun m̦ool ñan kwe?

⁴ (2) Pijaikl̦o̦k. Em̦õj an Jeova letok ñan kõj maroñ eo ekabwilõñlõñ ñan pijaikl̦o̦k men ko ilo l̦õmn̦ak ko ad. Ñan jipañ eok kõm̦m̦an bwe bwebwenato ko ilo Baibõl̦ ren m̦ool ñan eok, kajjioñ pijaikl̦o̦k men ko rej wal̦o̦k im likũt eok make ãinwõt ñe kwe armej eo ilo bwebwenato eo. Kajjioñ pijaikl̦o̦k men ko ear loi im eñjake wãween an armej eo maroñ kar eñjake.

5. Ta in kõl̦mãnl̦o̦kjen̦, im ewi wãween am̦ maroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦?

⁵ (3) Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. Mel̦el̦ein kõl̦mãnl̦o̦kjen̦, ej ñan lukkuun l̦õmn̦ak kõn men ko kwõj riiti im wãween an mel̦el̦e kein jerbal ñan kwe. Ej jipañ eok ñan lo wãween an mel̦el̦e ko ekkejel ippãn doon im ñan kal̦apl̦o̦k am̦ mel̦el̦e kõn men eo kwõj riiti. Am̦ riit Baibõl̦ ak kwõjjab kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake, ej ãinwõt ñe kwõj kalimjeke m̦õttan ko ilo juon puzzle ioon juon tebõl̦ bõtab kwõjjab kõl̦l̦aaki ippãn doon. Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ ej ãinwõt ñe kwõj kõl̦l̦aaki puzzle ko ippãn doon bwe kwõn maroñ lo aolepen pija eo. Ñan jipañ eok kõl̦mãnl̦o̦kjen̦, kwõmaroñ kajjitõk im uwaaki kajjitõk ko ãinwõt: ‘Ta eo armej eo ilo bwebwenato in ear kõm̦m̦ane ñan jipañ e make? Ewi wãween an kar Jeova jipañe? Im ewi wãween aõ maroñ kõjerbali men kein iar katak ñan jipañ eõ kijenmej ium̦win wãween ko reppen?’

6. Etke jej aikuj jerbali men ko jej katak kaki?

⁶ (4) Jerbale. Jesus ear ba bwe ñe jejjab jerbali men ko jej katak kaki, jej ãinwõt juon em̦m̦aan me ej kalõk m̦weo im̦õn ioon bok. Ej lukkuun kate jerbal, bõtab ejjel̦o̦k tokjãn an kate. Etke? Kõnke ñe ewal̦o̦k juon l̦añ im dãn ej ibwijl̦o̦k ñan m̦weo im̦õn, m̦weo enaaj okjak im jorrããn. (Matu 7:24-27) Ilo ejja wãween in wõt, ñe jej jar, pijaikl̦o̦k ilo l̦õmn̦ak ko ad men ko jej katak im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki, bõtab jejjab jerbali, innem enaaj ejjel̦o̦k tokjãn ad kate kõj. Ñe jenaaj iioon wãween ko reppen ak ñe renaaj kaeñtaan im jum̦aik kõj, eban lukkuun kajoor tõmak eo ad. Ijoke, ñe jej katak im jerbali men ko jej katak kaki, enaaj em̦m̦anl̦o̦k ad kõm̦m̦ani pepe ko, l̦apl̦o̦k ad aenõm̦m̦an, im kajoorl̦o̦k tõmak eo ad. (Ais. 48:17, 18) Jen kõjerbali buñtõn ne kein emãn me ej kab m̦õj ad etali, im jen lale ta eo jemaroñ katak jãn juon men me ear wal̦o̦k ilo mour eo an Kiiñ Devid.

7. Bwebwenato ta eo ilo Baibõl̦ jenaaj etale kiiõ?

⁷ Em̦õj ke an juon m̦õttam̦ ak juon jãn baam̦le eo am̦ kõm̦m̦an bwe en jako am̦ lõke e? El̦aññe aet, kwõnaaj bõk tokjãn jãn am̦ etale bwebwenato eo kõn l̦eo nejin Kiiñ Devid, etan Absalom, eo ear jum̦aik jemãn im kajjioñ nibiji aelõñ eo jãne.​—2 Sa. 15:5-14, 31; 18:6-14.

8. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñan bõk jipañ jãn Jeova?

⁸ (1) Jar. Ilo am̦ l̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo, kwal̦o̦k ñan Jeova kõn wãween am̦ eñjake kõn wãween eo ejjab jim̦we kar kõm̦m̦ane ñan kwe. (Sam 6:6-9) Lukkuun kaalikkar ñane eñjake ko am̦. Innem kajjitõk ippãn  Jeova ñan jipañ eok lo naanin kakapilõk ko me remaroñ jipañ eok ilo am̦ kajjioñ kijenmej ium̦win wãween in epen.

9. En kar ewi wãween am̦ kõmel̦el̦e ilo tukadu men ko rar wal̦o̦k ikõtaan Devid im Absalom?

⁹ (2) Pijaikl̦o̦k. L̦õmn̦ak kõn men ko rej wal̦o̦k ilo bwebwenato in, im pijaikl̦o̦k ewi wãween an kar men kein jelõte Kiiñ Devid. Absalom, l̦eo nejin Devid, ej kate ium̦win elõñ iiõ ko ñan kõm̦m̦an bwe armej ro ren yokwe e. (2 Sa. 15:7, UBS) Ilo tõre eo Absalom ej l̦õmn̦ak bwe ejejjet, ej jilkinl̦o̦k ri-iaroñroñ ro ñan aolepen ãneen Israel bwe ren kõpooje armej ro ñan kããlõte ãinwõt ri-tõl eo aer. Joñan, ej bar kõm̦m̦an bwe Ehitopel, juon iaan ro m̦õttan Devid me el̦ap an epaake im ej ri-kakapilõk ñane, en ukot bũruon im kobal̦o̦k ippãn ñan jum̦aik Devid. Absalom ej ba bwe ej kiiñ kiiõ, innem ej kajjioñ jibwe im m̦ane Devid, eo me emaroñ kar lukkuun nañinmej ilo tõre in. (Sam 41:1-9) Devid ej roñ kõn pepe in an Absalom innem ej ko jãn Jerusalem. Tokãlik, jarin tarin̦ae eo an Absalom ej tarin̦aeik jarin tarin̦ae eo an Devid. Jarin tarin̦ae eo me ear jum̦ae ejab bõk anjo̦, im kar m̦ane Absalom l̦eo nejin Devid im ear mej.

10. Ta ko Kiiñ Devid emaroñ kar kõm̦m̦ani?

¹⁰ Kiiõ, pijaikl̦o̦k wãween an Devid kar maroñ eñjake ke aolep men kein rar wal̦o̦k ñane. Ear yokwe Absalom im ear lõke Ehitopel. Meñe ãindein, ak rein me ear epaake er, rar jum̦aik e. Rar lukkuun kõmetak bũruon im joñan rar bar kajjioñ m̦ane. Men kein remaroñ kar kõm̦m̦an bwe en jako an Devid lõke ro jet m̦õttan, emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe er bareinwõt rar kobal̦o̦k ippãn Absalom. Emaroñ kar l̦õmn̦ak wõt kõn e make, im kõn̦aan ko jãn aelõñ eo make iaan. Ak emaroñ kar ebbweer im jab kõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k wõt. Bõtab Devid ear jab kõm̦m̦ani jabdewõt iaan men kein. Ijoke, ear anjo̦ ioon wãween in elukkuun pen. Etke ear maroñ kõm̦m̦ane men in?

11. Ewi wãween an kar Devid em̦m̦akũt ñan wãween eo epen ear iioone?

¹¹ (3) Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. Ta naanin kakapilõk ko kwõmaroñ katak jãn bwebwenato in? Uwaake kajjitõk in, “Ta ko Devid ear kõm̦m̦ani ñan jipañ e make?” Devid ear jab wiwijet im m̦õkaj in kõm̦m̦ani pepe ko rejjab mãlõtlõt. Bareinwõt, ear jab aepedped im ãinwõt ñe emijak im ñak ta eo en kõm̦m̦ane. Ijoke, ear jar ñan Jeova im kajjitõk bwe en jipañe. Ear bareinwõt kajjitõk ippãn ro m̦õttan bwe ren jipañe. Im ear m̦õkaj in em̦m̦akũt im kõm̦m̦ani men ko ear pepe in kõm̦m̦ani. Meñe ear lukkuun metak bũruon, ak Devid ear jab oktak im illu im pen an lõke ro jet. Ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lõke Jeova im lõke ro m̦õttan.

12. Ta ko Jeova ear kõm̦m̦ani ñan jipañ Devid?

¹² Ewi wãween an kar Jeova jipañ Devid? Ilo am̦ kõm̦m̦ani jet etale ko, kwõnaaj lo bwe Jeova ear lel̦o̦k ñan Devid kajoor eo ear aikuji ñan kijenmej ium̦win wãween in epen. (Sam 3:1-8; lale kõmel̦el̦e eo itulõñin jebta in.) Jeova ear kõjeraam̦m̦an pepe ko Devid ear kõm̦m̦ani. Im ear jipañ ro m̦õttan Devid me retiljek ke rar tarin̦ae ñan kõjparoke kiiñ eo aer.

13. Ewi wãween am̦ maroñ anõke Devid ñe juon armej ear lukkuun kainepataik eok? (Matu 18:15-17)

¹³ (4) Jerbale. Kajjitõk ippam̦ make, ‘Ewi wãween aõ maroñ anõke Devid?’ Kwõnãj aikuj in m̦õkaj im em̦m̦akũt ñan kõm̦adm̦õde apañ eo. Ekkar ñan wãween eo kwõj iioone, kwõmaroñ l̦oore buñtõn ne ko Jesus ear kwal̦o̦k kake ilo Matu jebta 18 ak kwõmaroñ jerbale naanin jiroñ eo ilo naan kein an. (Riit Matu 18:15-17.) Bõtab, eaorõk bwe kwõn jab m̦õkaj im kõm̦m̦ani pepe ko ilo iien eo kwõj illu im inepata. Kwõj aikuj in jar ñan Jeova bwe en lewaj ñan eok juon bõro eaenõm̦m̦an im lewaj mãlõtlõt bwe kwõn maroñ kõm̦adm̦õde apañ  eo. En jab jako am̦ lõke ro m̦õttam̦. Ijoke, kwõn m̦õn̦õn̦õ in bõk jipañ eo aer. (JK. 17:17) Men eo eaorõktata, ej bwe kwõn l̦oore naanin jipañ ko Jeova ej liwaj ñan eok ilo Naan eo an.​—JK. 3:5, 6.

14. Wãween ta ko remaroñ kõm̦m̦an am̦ l̦õmn̦ak kõn 2 Timote 1:12-16; 4:6-11, 17-22?

¹⁴ Kwõj ke iioon jum̦ae jãn ro ilo baam̦le eo am̦? Ak kwõj ke jokwe ilo juon aelõñ me em̦õj aer kabõjrake jidikin ak em̦õj aer lukkuun kõmo̦ jerbal eo an Jeova? El̦aññe aet, kwõmaroñ bõk kõketak jãn am̦ riiti 2 Timote 1:12-16 im 4:6-11, 17-22. * Paul ear je eoon kein ke ear pãd ilo kalbuuj.

15. Ta ko kwõmaroñ kajjitõk ippãn Jeova kaki?

¹⁵ (1) Jar. M̦okta jãn am̦ riiti eoon kein, kwal̦o̦k ñan Jeova kõn apañ eo am̦ im wãween am̦ eñjake. Lukkuun kaalikkar ñane kõn ta eñjake eo am̦. Innem, kajjitõk ippãn Jeova ñan jipañ eok kile naanin kakapilõk ko ilo bwebwenato eo an Paul kõn apañ ko ear iiooni me renaaj jipañ eok ñan jel̦ã ta eo kwõn kõm̦m̦ane ikijjeen apañ eo kwõj jelm̦aiki.

16. En kar ewi wãween am̦ kwal̦o̦k ilo tukadu wãween eo Paul ear iioone?

¹⁶ (2) Pijaikl̦o̦k. Pijaikl̦o̦k kwe make ilo wãween eo Paul ej iioone. Em̦õj jakõl̦e kõn jeen ilo juon im̦õn kalbuuj ilo Rom. Em̦õj an kar pãd ilo kalbuuj m̦oktal̦o̦k, bõtab ilo iien in ejel̦ã bwe renaaj m̦ane ñan mej. Jet iaan ro m̦õttan rar ilo̦k jãn e, im bareinwõt elukkuun m̦õk.​—2 Tim. 1:15.

17. Ta eo Paul emaroñ kar kõm̦m̦ane?

¹⁷ Paul emaroñ kar l̦õmn̦ak wõt kõn men ko kar m̦okta, l̦õmn̦ak bwe ñe en kar kããlõt pepe ko jet, emaroñ kar jab kalbuuj. Emaroñ kar illu ippãn em̦m̦aan ro jãn jikin ko ilo Eijia me rar ilo̦k jãne, im emaroñ kar bõk l̦õmn̦ak eo bwe epen an lõke ro jet m̦õttan. Bõtab, Paul ear jab kõm̦m̦ane juon iaan men kein. Etke ear maroñ lõke im wõr wõt an kõjatdikdik?

18. Ewi wãween an kar Paul em̦m̦akũt ñan apañ eo ear iioone?

¹⁸ (3) Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. Uwaake kajjitõk in, “Ewi wãween an kar Paul jipañ e make?” Meñe ear jel̦ã bwe m̦õttan jidik renaaj m̦ane ñan mej, ak Paul ear jab mel̦o̦kl̦o̦k men eo el̦apl̦o̦k an aorõk—eñin bwe en bõktok aiboojoj ñan Jeova. Im ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦õmn̦ak kõn wãween ko emaroñ kõketake ro jet. Ear atartar ioon Jeova ilo an niknik ilo jar. (2 Tim. 1:3) Ijello̦kun an l̦ap an l̦õmn̦ak kõn ro rar ilo̦k jãn e, ear kwal̦o̦k an lukkuun kam̦m̦oolol kõn jipañ ko an ro m̦õttan me rar tiljek ilo aer jipañe kõn aikuj ko an. Kobal̦o̦k ippãn men in, Paul ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im katak Naanin Anij. (2 Tim. 3:16, 17; 4:13) Men eo eaorõktata, el̦ap an kar tõmak bwe Jeova im Jesus rej yokwe e. Rar jab ilo̦k jãn e, im renaaj kõjeraam̦m̦ane kõn jerbal ko an im kõn an tiljek.

19. Ewi wãween an kar Jeova jipañ Paul?

¹⁹ Jeova ear kakkõl Paul bwe enaaj aikuj in kijenmej kõn an ro jet kaeñtaan im jum̦aiki kõnke ej juon Kũrjin. (Jrb. 21:11-13) Ewi wãween an kar Jeova jipañ Paul? Ear uwaaki jar ko an Paul im ear lel̦o̦k kajoor ñane ilo iien ko ear aikuji. (2 Tim. 4:17) Kar kaalikkar ñan Paul bwe enaaj bõk jeraam̦m̦an eo me ear kanooj in kate ñan bõke. Im Jeova ear bareinwõt kõm̦m̦akũti ro m̦õttan Paul retiljek bwe ren jipañe.

20. Ekkar ñan Rom 8:38, 39, ewi wãween am̦ maroñ anõke Paul?

²⁰ (4) Jerbale. Kajjitõk ippam̦ make, ‘Ewi wãween aõ maroñ anõke Paul?’ Ãinwõt Paul, jej aikuj bar kõtmãne bwe ro jet renaaj kaeñtaan im jum̦aik kõj kõn tõmak eo ad. (Mark 10:29, 30) Ñan dãpij wõt ad tiljek ium̦win  wãween ko reppen, jej aikuj in atartar ioon Jeova ikijjeen ad jar im niknik wõt ilo ad katak Baibõl̦. Im jej aikuj aolep iien keememej bwe juon iaan men ko raorõktata jemaroñ kõm̦m̦ane, ej bõktok nõbar ñan Jeova. Jemaroñ tõmak bwe Jeova ejjãmin ilo̦k jãn kõj im bwe ejjel̦o̦k men en̦ jabdewõt armej emaroñ kõm̦m̦ane ñan kabõjrak yokwe eo an ñan kõj.​—Riit Rom 8:38, 39; Hib. 13:5, 6.

21. Ta eo ear jipañ Aya im Hector ñan anjo̦ ioon apañ ko erro ear iiooni?

²¹ Jekdo̦o̦n ta wãween ko jej iioone, ak jemaroñ bõk kõkajoor jãn bwebwenato ko ilo Baibõl̦. Ñan waanjoñak, Aya, juon bainier ilo Japan, ej ba bwe bwebwenato eo an Jona ear jipañe ñan anjo̦ ioon an mijak in kwal̦o̦k naan ilo̦bwilej. Hector, juon likao ilo Indonesia me jemãn im jinen rejjab karejar ñan Jeova, ear ba bwe waanjoñak eo an Rut ej jipañe ñan kõn̦aan katak kõn Jeova im karejar ñan E.

22. Ewi wãween am̦ maroñ lukkuun bõk tokjãn jãn bwebwenato ko jãn Baibõl̦ me em̦õj rekooti ak bwebwenato ko ilo bok eo etan Kajjioñe Tõmak eo Aer?

²² Ia ko kwõmaroñ loi bwebwenato ko jãn Baibõl̦ me renaaj kõkajoore eok? Pijain alwõj ko ad im bwebwenato ko jãn Baibõl̦ me em̦õj rekooti im bok eo etan Kajjioñe Tõmak eo Aer remaroñ jipañ kõm̦m̦an bwe jen lukkuun mel̦el̦e kõn bwebwenato ko jãn Baibõl̦. * M̦okta jãn am̦ jino alwõj, roñjake, ak riiti bwebwenato kein me em̦õj lukkuun kõm̦m̦an etale ko ñani, kajjitõk ippãn Jeova ñan jipañ eok loi boin ko raorõk me kwõmaroñ jerbali. Pijaikl̦o̦k kwe make ãinwõt ñe kwe armej eo ilo bwebwenato eo. Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ta ko ri-karejar rein rejitõnbõro ippãn Jeova rar kõm̦m̦ani im wãween an kar Jeova jipañ er anjo̦ ioon wãween ko reppen. Innem jerbale men ko kwõj katak ñan wãween eo kwõj iioone. Kam̦m̦oolole Jeova kõn jipañ ko em̦õj an liwaj ñan eok. Im kwal̦o̦k am̦ kam̦m̦oolol E kõn jipañ eo an, ikijjeen am̦ pukot wãween ko repel̦l̦o̦k ñan kõketak im jipañ ro jet.

23. Ekkar ñan Aiseia 41:10, 13, ta eo Jeova ej kallim̦ur bwe enaaj kõm̦m̦ane ñan kõj?

²³ Mour ilo lal̦ in me Setan ej kõjbwebweiki emaroñ pen ñan kõj, joñan emaroñ kõm̦m̦an ad eddodo jet iien. (2 Tim. 3:1) Bõtab jejjab aikuj in inepata ak mijak. Jeova ejel̦ã ta ko jej iiooni. Ñe jenaaj buñ, ej kallim̦ur bwe enaaj dãpij peid kõn ituanbwijmaroñin pein me el̦ap an kajoor. (Riit Aiseia 41:10, 13.) Ilo ad lukkuun tõmak bwe Enaaj jipañ kõj, jemaroñ bõk kõkajoor jãn Baibõl̦ eo im anjo̦ ioon jabdewõt apañ.