1-2. Ewi wãween an joñak eo an rijjilõk Paul maroñ jipañ em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo raan kein?

 RIJJILÕK PAUL ear yokwe ro jein im jatin ilo tõmak. Ear lukkuun kate e joñan wõt an maroñ ilo an kar jerbal ñan er. (Jrb. 20:31) Eñin unin rũttõmak ro m̦õttan Paul el̦ap aer kar yokwe e. Ekar wõr juon iien, ekar wõr ro “rar kanooj jañ” ke kar ba ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo Epesõs bwe reban bar loe Paul. (Jrb. 20:37) Em̦m̦aan ro rej lale eklejia me el̦ap aer jerbal rej bar lukkuun yokwe ro jeier im jatier, im ñe ej itok ñan aer jipañ er, rej kate er joñan wõt aer maroñ. (Pil. 2:16, 17) Bõtab, jet iien em̦m̦aan rein rej iioon wãween ko reppen. Ta ko remaroñ jipañ er ñan anjo̦ ioon men kein?

² Em̦m̦aan ro rej lale eklejia im el̦ap aer jerbal remaroñ l̦õmn̦ak kake joñak eo an Paul. (1 Kor. 11:1) Ear jab juon eo ewõr an kajoor ãinwõt enjel̦ ro. Paul ear jab weeppãn, im ewõr iien ear pen ñan an kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. (Rom 7:18-20) Im ear aikuj in eotaak ippãn elõñ kain apañ ko reppen ear jelm̦aiki. Meñe ãindein, ak Paul ear jab ebbweer ak jako an lañlõñ. Ilo an em̦m̦aan ro anõke Paul, remaroñ anjo̦ ioon mãlejjoñ ko rej jelm̦aiki im dãpij wõt aer lañlõñ ilo aer karejar ñan Jeova. Jen lale ewi wãween.

3. Ta ko jenaaj etali ilo katak in, im ta ko naaj jipañ kõj ñan kõm̦m̦ani?

³ Ilo katak in, jenaaj etale emãn iaan wãween ko reppen me ekkã an em̦m̦aan ro rej lale eklejia jelm̦aiki: (1) aer pel̦an ñan kõm̦m̦an iien ñan kwal̦o̦k naan im kõm̦m̦ani eddo ko jet, (2) aer kate er bwe ren jet jabõt ro el̦ap aer kea, (3) aer kijenmej ium̦win m̦õjn̦o̦ ko aer make, im (4) aer kijenmej kõn likjab ko an ro jet. Jenaaj kõnono kõn wãween an kar Paul anjo̦ ioon kajjojo iaan wãween kein im wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ anõke joñak eo an.

4. Etke emaroñ pen ñan an em̦m̦aan ro rej lale eklejia tõl ilo jerbalin kwal̦o̦k naan?

⁴ Etke men in emaroñ juon men epen. Elukkuun lõñ an em̦m̦aan ro rej lale eklejia eddo ko ekoba aer tõl ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Ñan waanjoñak, elõñ rej kotaiki doon ilo aer tõl ilo kweilo̦k ko an lukwõl̦pãn wiik im ilo aer tõl ilo Katak Baibõl̦ an Eklejia. Remaroñ bareinwõt kõm̦m̦ani katak ko jet. Rej bar bõk kun̦aaer ñan kammineneik em̦m̦aan ro rej rijjipañ ilo eklejia eo im rej poub ilo aer m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k naanin kõketak im rõjañ ñan ro jeid im jatid. (1 Pit. 5:2) Jet iaan em̦m̦aan rein rej bõk kun̦aaer ilo jerbalin ekkal im jerbal ko jet ñan kõjparok Im̦õn Kweilo̦k ko im jikin ko jet jej kõjerbali ñan kabuñ. Meñe ãindein, ak ãinwõt kajjojo iaan ro ilo eklejia eo, men eo eaorõktata im m̦oktata, juon em̦m̦aan ej lale eklejia ej juon ri-kwal̦o̦k naan kõn nuuj eo em̦m̦an.​—Matu 28:19, 20.

5. Joñak ta eo Paul ear likũti ãinwõt juon ri-kwal̦o̦k naan?

⁵ Joñak eo an Paul. Men eo el̦ap an kar jipañ Paul ñan lo tõprak ilo an kar kwal̦o̦k naan ej pãd ilo Pilippai 1:10, me ej lukkuun rõjañ kõj im ba: “Lukkuun lale ta ko raorõkl̦o̦k.” Paul ear jerbali naanin kakapilõk ko an make. Kar jitõñe ñan kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo, im ium̦win elõñ iiõ ko ear watõk jerbal in bwe ej juon iaan men ko raorõktata. Ear kwal̦o̦k naan “ilo̦bwilej im jãn em̦ ñan em̦.” (Jrb. 20:20) Ear jab kõm̦m̦an joñan an kwal̦o̦k naan ilo an karõk awa ta eo en kwal̦o̦k naan ie ilowaan juon raan ak raan ta eo en kwal̦o̦k naan ie ilowaan juon wiik. Ear kortokjãn jabdewõt iien epel̦l̦o̦k ñan an kwal̦o̦k naan! Ñan waanjoñak, ke ear kõttare ro m̦õttan ilo Atens, ear kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ñan juon kumi in armej me reutiej ak ewõr bõnbõnier, im em̦m̦an an jet iaaer kar em̦m̦akũt ñan ennaan eo. (Jrb. 17:16, 17, 34) Meñe ear pãd ilo “kalbuuj,” ak ear kwal̦o̦k naan ñan ro rar pãd ipel̦aakin.​—Pil. 1:13, 14; Jrb. 28:16-24.

6. Ta ko Paul ear kammineneik ro jet ñan kõm̦m̦ani?

⁶ Paul ear lukkuun kortokjãn iien ko an. Ekkã an kar kũrl̦o̦k ro jet ñan jerbal ippãn ilo kwal̦o̦k naan. Ñan waanjoñak, ilo iien itoitak eo an kein kajuon, ear ãñin ippãnl̦o̦k Jon, ãt eo juon etan Mark, im ilo iien eo kein karuo, ear bõk Timote ippãnl̦o̦k. (Jrb. 12:25; 16:1-4) Ejjel̦o̦k pere Paul ear katakin em̦m̦aan rein kilen kõm̦m̦an bwe en laajrak jerbal ko ilo juon eklejia, kõm̦m̦ani jerbal ko an juon jabõt, im ñan erom jet ro rekapeel ilo katakin.​—1 Kor. 4:17.

7. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ l̦oore naanin rõjañ eo an Paul ilo Epesõs 6:14, 15?

⁷ Men eo jej katak. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ anõke Paul ejjab ilo aer kwal̦o̦k naan jãn em̦ ñan em̦ wõt ak bareinwõt ilo aer aolep iien pojak im m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k naan ilo jabdewõt iien. (Riit Epesõs 6:14, 15.) Ñan waanjoñak, remaroñ kwal̦o̦k naan ñe rej kaikujkuj  ak ñe rej pãd ilo jikin jerbal ko aer. Ak ñe rej bõk kun̦aaer ilo jerbalin ekkal ko an doulul in, remaroñ kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ñan ro rej jokwe ipel̦aakin jikin eo im ñan ri-wiakake ro ijo. Ãinwõt Paul, em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ kõjerbal iien ko aer ilo kwal̦o̦k naan ñan kammineneik ro jet, ekoba em̦m̦aan ak likao ro rej rijjipañ.

8. Jet iien, ta eo juon em̦m̦aan ej lale eklejia emaroñ aikuj in kõm̦m̦ane?

⁸ Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rejjab aikuj in l̦e jãn joñan aer poub ilo jerbal ko aer ilo eklejia eo ak ilo jikin ak circuit eo rej jerbal ie ñan joñan eo me ekõm̦m̦an an ejjel̦o̦k iien aer kwal̦o̦k naan. Bwe ren pel̦an, ewõr iien remaroñ aikuj in ba jaab ñan jet jerbal ko rej lil̦o̦k. Ãlikin aer lukkuun etale im jar kake, remaroñ kile bwe rejjab maroñ loloodjake juon jerbal kõnke remaroñ oktak im kõjekdo̦o̦ne men ko raorõkl̦o̦k. Men kein raorõk rej kitibuj iien kabuñ eo an baam̦le kajjojo wiik, aer lukkuun bõk kun̦aaer ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, ak aer kammineneik ajri ro nejier jel̦ã kilen kwal̦o̦k naan. Jet rej lo bwe epen ñan aer ba jaab ñan bõk juon jerbal ilo doulul in, meñe ãindein ak remaroñ lõke im tõmak bwe Jeova emel̦el̦e kõn kon̦aan eo aer ñan jel̦ã kilen pel̦an ilo aolep wãween ko.

9. Ta men eo epen em̦m̦aan ro rej lale eklejia im el̦ap aer poub rej iioone?

⁹ Etke men in emaroñ juon men epen. Armej ro an Jeova rej iioon elõñ wãween ko reppen. Ilo raan kein ãliktata, kõj aolep jej aikuj naanin kõketak, jipañ, im kaenõm̦m̦an. Im ewõr iien jet rej aikuj jipañ bwe ren maroñ jum̦ae kõm̦m̦an ko renana. (1 Tes. 5:14) Ealikkar bwe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rejjab maroñ julo̦k aolep wãween ko reppen me armej ro an Jeova rej jelm̦aiki. Bõtab, Jeova ekõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ane men eo remaroñe ñan kõketak im kõjparok jiip ko an. Ewi wãween an em̦m̦aan ro me el̦ap aer poub maroñ kõm̦m̦an iien ñan aer lel̦o̦k jipañ ñan ro jeid im jatid ilo aikuj?

10. Ekkejell̦o̦k ippãn 1 Tessalonika 2:7, ewi wãween an kar Paul lale armej ro an Jeova?

¹⁰ Joñak eo an Paul. Paul ear pukot wãween ko repel̦l̦o̦k ñan an nõbar im kõketake ro jein im jatin. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kate er ñan anõk joñak in em̦m̦an ilo aer lale im kõm̦m̦an ñan armej ro an Jeova ilo jouj im yokwe. (Riit 1 Tessalonika 2:7.) Paul ear kaalikkar ñan rũttõmak ro m̦õttan bwe ej yokwe er im bwe Jeova ej bar yokwe er. (2 Kor. 2:4; Eps. 2:4, 5) Paul ear kõm̦m̦an ñan ro ilo eklejia eo ãinwõt ro m̦õttan, im ear jol̦o̦k iien ippãer. Ear kwal̦o̦k ñan er bwe ej lõke er ilo an kar kwal̦o̦k bũruon kõn men ko ej inepata kaki im kõn m̦õjn̦o̦ ko an. (2 Kor. 7:5; 1 Tim. 1:15) Bõtab, ear jab l̦ap an Paul l̦õmn̦ak wõt kõn apañ ko an make. Ijello̦kun an ãindein, ear kõn̦aan jipañ ro jein im jatin.

11. Etke Paul ear kauweiki ro jein im jatin?

¹¹ Ewõr iien Paul ear aikuj in kauwe ro jein im jatin. Bõtab ear jab kõm̦m̦ane men in ñan kwal̦o̦k an illu ippãer. Ear kauweiki er kõnke ear  kea kake er im kõn̦aan kõjparok er jãn elõñ kain menin kauwõtata ko. Ear kajjioñ kõm̦m̦an bwe en pidodo aer mel̦el̦e naanin kauwe ko an, im ear kõn̦aan bwe ren roñjake im jerbale. Ñan waanjoñak, ilo juon lõta ñan ri-Korint ro, Paul ear lel̦o̦k naanin kauwe ko rekajoor. Ãlikin an kar je lõta in, ear lel̦o̦k ñan Taitõs bwe en bõkl̦o̦k ñan er. Paul ear lukkuun kõn̦aan jel̦ã ewi wãween aer naaj kar em̦m̦akũt ñan lõta eo an. Elukkuun kar m̦õn̦õn̦õ ke kar ba ñane bwe em̦m̦an aer em̦m̦akũt ñan naanin kauwe eo an!—2 Kor. 7:6, 7.

12. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ kõkajoore rũttõmak ro m̦õttaer?

¹² Men eo jej katak. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ anõke joñak eo an Paul ilo aer jol̦o̦k iien ippãn rũttõmak ro m̦õttaer. Juon wãween ñan kõm̦m̦ane men in ej ilo aer m̦õkajl̦o̦k ñan iien kweilo̦k ko bwe ren maroñ bwebwenato ippãn ro jet. Ekkã an bõk jet wõt minit ñan lel̦o̦k naanin kõketak ñan juon eo me ej lukkuun aikuji. (Rom 1:12; Eps. 5:16) Juon em̦m̦aan eo ej lale eklejia me ej anõke joñak eo an Paul enaaj bareinwõt kõkajoore rũttõmak ro m̦õttan ilo an kõjerbale Naanin Anij ñan kõketake er im ñan kaalikkar bwe Anij ej yokwe er. Ejjab men in wõt, ak ej kwal̦o̦k yokwe ñan ro rej pãd ium̦win kõjparok eo an. Ej keini an kõnono ippãer im ej pukot iien ko repel̦l̦o̦k ñan an nõbar er. Ñe juon em̦m̦aan ej lale eklejia ej lel̦o̦k naanin kauwe, ej lale bwe naanin kauwe ko an ren pedped ioon Naanin Anij. Ej kwal̦o̦k unin an kõm̦m̦ane men in, ak ilo ejja iien eo wõt ej kwal̦o̦k jouj ilo an kõnnaan kõnke ej kea kõn wãween an nãj eo jein ak jatin bõke naanin kauwe ko an.​—Gal. 6:1.

13. Ewi wãween an m̦õjn̦o̦ ko an juon em̦m̦aan ej lale eklejia maroñ jelõte?

¹³ Etke men in emaroñ juon men epen. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rejjab weeppãn. Ãinwõt aolep armej, rej bar kõm̦m̦an likjab. (Rom 3:23) Emaroñ wõr iien ejjab pidodo aer bõk l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an kõn m̦õjn̦o̦ ko aer make. Jet emaroñ l̦ap aer l̦õmn̦ak wõt kõn joñan maroñ ko aer im men ko rejjab maroñ kõm̦m̦ani, ñan joñan eo me ekõm̦m̦an aer ebbweer. Ro jet emaroñ m̦õkaj aer kõjekdo̦o̦n m̦õjn̦o̦ ko aer, im men in ekõm̦m̦an aer jab inepata kaki im jab kõm̦m̦ani oktak ko rej aikuj in kõm̦m̦ani.

14. Ekkar ñan Pilippai 4:13, ewi wãween an kar ettã bõro jipañ Paul ñan kijenmej ium̦win m̦õjn̦o̦ ko an?

¹⁴ Joñak eo an Paul. Paul ear kõttãiki ilo an kar kile bwe ear jab maroñ make iaan im kijenmej ium̦win m̦õjn̦o̦ ko an. Ear aikuji kajoor eo an Anij ñan jipañe. M̦oktal̦o̦k, Paul ear juon eo ekijejeto ilo an kar kajjioñ kaeñtaan Kũrjin ro. Bõtab tokãlik, ear kile bwe ebõd men ko ear kõm̦m̦ani im ear m̦õn̦õn̦õ in ukote wãween an l̦õmn̦ak im wãween ko ippãn. (1 Tim. 1:12-16) Ikijjeen jipañ eo jãn Jeova, Paul ear erom  juon jabõt el̦ap an yokwe, etũriam̦o, im ettã bũruon. Meñe ear bũrom̦õj im metak kõn likjab ko an make, ak ear kããlõt ñan lõke bwe Jeova enaaj jeorl̦o̦k an bõd, ijello̦kun an l̦ap an l̦õmn̦ak wõt kõn likjab ko an. (Rom 7:21-25) Ear jab kõtmãne bwe en juon eo eweeppãn. Ijoke, ear lukkuun kate ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween ko ippãn me juon Kũrjin ej aikuj in kwal̦o̦ki im ear kõttãiki ilo an atartar ioon Jeova bwe en jipañe kajejjet jerbal eo an.​—1 Kor. 9:27; riit Pilippai 4:13.

15. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ bõk l̦õmn̦ak ko rejim̦we kõn m̦õjn̦o̦ ko aer?

¹⁵ Men eo jej katak. Em̦m̦aan ro rejjab erom juon eo ej lale eklejia kõnke reweeppãn. Bõtab Jeova ej kõtmãne bwe ren kwal̦o̦k m̦ool ñe rej kõm̦m̦an likjab im kaddekl̦o̦k kadkad ko an juon Kũrjin. (Eps. 4:23, 24) Eaorõk ñan an juon em̦m̦aan ej lale eklejia etale e make ikijjeen an bõk jipañ jãn Naanin Anij im kõm̦m̦an oktak ko ej aikuj in kõm̦m̦ani. Ñe enaaj ãindein, Jeova enaaj jipañe ñan m̦õn̦õn̦õ im lo tõprak.​—Jem. 1:25.

16. Ta eo emaroñ wal̦o̦k ñe juon em̦m̦aan ej lale eklejia el̦ap wõt an kalimjeke likjab ko an ro jet?

¹⁶ Etke men in emaroñ juon men epen. Kõn an l̦ap an em̦m̦aan ro rej lale eklejia jol̦o̦k iien ippãn ro ilo eklejia eo, emaroñ pidodo aer kile likjab ko an rein. Bõtab ñe rejjab kõjparok, em̦m̦aan ro remaroñ inepata im abn̦õn̦õ, jab kwal̦o̦k jouj, ak l̦ap aer ekajete er. Paul ear kakkõle Kũrjin ro bwe Setan ekõn̦aan bwe ren ãindein.​—2 Kor. 2:10, 11.

17. Ewi wãween an kar Paul watõk ro jein im jatin?

¹⁷ Joñak eo an Paul. Ear bõk wõt l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an kõn ro jein im jatin. El̦ap an kar jel̦ã kõn bõd ko aer kõnke ewõr iien kõm̦m̦an ko aer rar jelõte. Meñe ãindein, ak Paul ear jel̦ã bwe ñe juon armej ej kõm̦m̦ane juon likjab, ejjab mel̦el̦ein bwe ej juon armej enana. Ear yokwe ro jein im jatin im ear kalimjek wõt kadkad ko rem̦m̦an ippãer. El̦aññe ear pen an ro jein im jatin kõm̦m̦ani men ko rejim̦we, Paul ear kããlõt ñan bõk l̦õmn̦ak eo bwe rar kõn̦aan kõm̦m̦ani men ko rejim̦we ak men eo wõt rar aikuj jipañ.

18. Ta eo kwõj katak jãn wãween an kar Paul kõm̦m̦an ñan Euodia im Sintike? (Pilippai 4:1-3)

¹⁸ Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn wãween an kar Paul jipañ kõrã ro jein im jatin ilo eklejia eo ilo Pilippai. (Riit Pilippai 4:1-3.) Euodia im Sintike remaroñ kar kõtl̦o̦k bwe aerro jab errã kon juon men en kõm̦m̦an apañ ikõtaerro. Paul ear jab kwal̦o̦k an jab jouj ak kõrraate erro; ear kalimjeke wõt kadkad ko rem̦m̦an ippãerro. Kõrã rein rar jet ro me rar tiljek ilo aer karejar ñan Jeova. Paul ear jel̦ã bwe Jeova ear yokwe er. An kar Paul bõk l̦õmn̦ak ko rejim̦we kõn kõrã rein jein im jatin ear kõm̦akũt e ñan rõjañ er ñan kõm̦adm̦õde apañ eo ikõtaerro. Kõnke ear bõk l̦õmn̦ak rot in, men in ear bar jipañe ñan lañlõñ wõt im bwe en em̦m̦an wõt jem̦jerã ko an ippãn ro ilo kar eklejia in.

19. (1) Ewi wãween an em̦m̦aan ro maroñ bõk wõt l̦õmn̦ak ko rejim̦we kõn rũttõmak ro m̦õttaer? (2) Ta eo kwõmaroñ katak jãn pija eo kõn em̦m̦aan eo jeid im jatid me ej karreoiki Im̦õn Kweilo̦k eo?

 ¹⁹ Men eo jej katak. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia, pukot kadkad ko rem̦m̦an ippãn ro jeim̦ im jatũm̦. Kajjojo iaaer rejjab weeppãn; ijoke, ewõr kadkad ko rem̦m̦an ippãer me jemaroñ kile im l̦õmn̦ak kaki. (Pil. 2:3) Em̦m̦ool bwe jãn iien ñan iien em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj ukot wãween aer watõk ro jeier ak jatier. Bõtab, ãinwõt Paul, em̦m̦aan ro rej lukkuun kate er ñan jab kalimjek naan ko ak kõm̦m̦an ko me remaroñ kũtõtõiki. Ijello̦kun aer ãindein, rej kalimjek wõt yokwe eo an armej eo ñan Jeova, an kijenmej ilo an karejar ñan Anij, im men ko rem̦m̦an emaroñ kõm̦m̦ani. Em̦m̦aan ro rej bõk l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an rej kõm̦m̦an bwe en wõr juon mejatoto okmããn̦ãn̦ im elukkuun em̦m̦an ilo eklejia eo.

20. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im bõk tokjãn jãn joñak eo an Paul?

²⁰ Kom̦ em̦m̦aan ro rej lale eklejia naaj lo an juon menin jipañ ñan wõnm̦aanl̦o̦k im katak kõn joñak eo an Paul. Ñan waanjoñak, ilo bok eo etan Bok in Jipañ Ri Kõnnaan ro an Jeova ñan Kappok Mel̦el̦e, kwõmaroñ etal ñan unin tõl eo “Ri Kõnnaan ro an Jeova” innem ijo ej ba “Eklejia” im ium̦win “Em̦m̦aan ro Rej Lale Eklejia” kwõnaaj loe katak eo etan “Em̦m̦aan ro Rej Lale Eklejia Rej Jipañ Kõj ñan Lañlõñ.” Kwõmaroñ bareinwõt lale katak eo etan “Kom̦win Jabõt Bwijjin Anij” ium̦win ijo ej ba “Jabõt ak Lale Bwij Eo.” Ilo am̦ nãj riiti katak kein, kajjitõk ippam̦ make, ‘Ewi wãween an joñak eo an Paul maroñ jipañ eõ bwe in lañlõñ wõt ñe ij kõm̦m̦ane jerbal eo aõ ãinwõt juon eo ej lale eklejia?’

21. Ta eo em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ tõmak im lõke?

²¹ Em̦m̦aan ro rej lale eklejia, keememej bwe Jeova ejjab kajjitõk ippam̦ bwe kwõn juon eo eweeppãn; ej kajjitõk bwe kwõn tiljek. (1 Kor. 4:2) Jeova ear m̦õn̦õn̦õ kõn kate ko an Paul im an kar tiljek. Kwõmaroñ tõmak im lõke bwe Anij ej bareinwõt kaorõk men ko kwõj kõm̦m̦ani ilo jerbal ko am̦ ñane. Jeova “eban mel̦o̦kl̦o̦k jerbal ko ami, im yokwe eo kom̦ar kwal̦o̦k kõn etan ikijjeen ami kar jipañ ro rekkwõjarjar im an jab bõjrak ami jipañ er.”—Hib. 6:10.