1. Ta men eo ekãitoktoklimo me enaaj kar wal̦o̦k ñan ri-Ju ro me rar pãd ilo Babil̦on?

 EKAR juon iien me el̦ap an kar kãitoktoklimo. Jeova Anij “ear kõm̦akũt bũruon [Kiiñ] Sairõs” bwe en karõl̦o̦k ri-Israel ro, ro me eto aer kar jipo̦kwe ium̦win elõñ iiõ ilo Babil̦on. Kiiñ eo ear kõm̦m̦ane juon kõjjel̦ã im ba bwe ri-Ju ro remaroñ jepl̦aak ñan aelõñ eo aer “im kalõk m̦weo im̦õn Jeova, Anij in Israel.” (Ezra 1:1, UBS; 1:3) El̦ap an kar kairujruj im kam̦õn̦õn̦õ kõjjel̦ã in! Ear mel̦el̦ein bwe ri-Ju ro remaroñ bar jepl̦aak im kabuñ ñan Anij eo em̦ool ilo ãneo ear lel̦o̦k ñan er.

2. Ta tõprak eo m̦oktata ri-Ju ro rar jepl̦aak rar maroñ kõm̦m̦ane?

² Ilo 537 B.C.E. eo, kumi eo jinointata in ri-Ju ro rar tõparl̦o̦k Jerusalem, ijo me kar kiãptõl̦ eo an aeloñin Juda. Ejjabto, ri-Ju ro me rar jepl̦aak rar maroñ jino kalõke tampel̦ eo. Im ilo 536 B.C.E. eo, pedped eo an tampel̦ eo ear dedel̦o̦k!

3. Wõn ro rar jum̦aik ri-Ju ro im ewi wãween aer kar kõm̦m̦ane men in?

³ Bõtab, ke ri-Ju ro rar jino bar kalõk tampel̦ eo, rar iioon el̦ap jum̦ae. Armejin aelõñ ko ipel̦aakier rar “kajjioñ kabbweer im kalõl̦ño̦ñ ri-Ju ro jãn aer kalõk m̦weo.” (Ezra 4:4, UBS) Ejjab men in wõt ak apañ eo rar iioone ear l̦apl̦o̦k wõt. Ilo 522 B.C.E. eo, ekar wõr juon kiiñ ekããl ilo aelõñin Põrsia, etan Artaxerxes. * Kõnke ear oktak kiiñ eo, ri-jum̦ae ro rar l̦õmn̦ak bwe ej juon iien epel̦l̦o̦k ñan aer maroñ lukkuun kabõjrake jerbalin ekkal eo ikijjeen aer kajjioñ kõm̦m̦an ruõn ri-Ju ro ippãn kien eo. (Sam 94:20) Kobal̦o̦k ippãn men ko jet rar jiroñl̦o̦k Kiiñ Artaxerxes, rar bar ba bwe ri-Ju ro rar pepe in jum̦aik e. (Ezra 4:11-16, UBS) Kiiñ eo ear tõmak riab ko rar jiroñl̦o̦ke im ear kõm̦m̦ane juon kakien ñan kabõjrake jerbalin kalõk tampel̦ eo. (Ezra 4:17-23) Kõn men in, rũkkal ro me rar m̦õn̦õn̦õ  ilo aer kalõke tampel̦ eo rar aikuj in bõjrak jãn aer kalõke.​—Ezra 4:24.

4. Ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane ãlikin aer kar kõm̦m̦ane kakien eo ñan kabõjrak jerbalin ekkal eo? (Aiseia 55:11)

⁴ Ri-peikan ro ilo ãneo kab jet iaan ro ilo kien eo an ri-Põrsia ro rar lukkuun jek ilo bũrueer ñan kabõjrak aer bar kalõk tampel̦ eo. Bõtab Jeova em̦õj an kar pepe bwe en wõnm̦aanl̦o̦k wõt jerbalin ekkal eo, im aolep iien ej kajejjet karõk ko an. (Riit Aiseia 55:11.) Ear kajutak juon an ri-kanaan me eperan etan Zekaraia im kwal̦o̦k ñane ralitõk pijen ko rekairujruj me ear aikuj nãj kwal̦o̦ki ñan ri-Ju ro ñan kõkajoor er. Im pijen kein rar jipañ ri-Ju ro ñan lo bwe ear ejjel̦o̦k unin aer mijak ri-jum̦ae ro aer im bwe ren wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbal eo an Jeova. Ilo pijen eo kein kal̦alem, Zekaraia ear lo juon jurõn l̦aam̦ im ruo wõjke olive.

5. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

⁵ Kõj aolep ewõr iien jej ebbweer. Innem jemaroñ bõk tokjãn jãn ad etale naanin kõketak ko me Jeova ear lil̦o̦k ñan ri-Israel ro ikijjeen pijen eo kein kal̦alem Zekaraia ear loe. Ad mel̦el̦e kõn pijen in emaroñ jipañ kõj ñan tiljek ilo ad karejar ñan Jeova ñe jej iioon jum̦ae, ñe jej kijenmej kõn oktak ko rej wal̦o̦k, im ñe jej bõk naanin tõl ko me jejjab mel̦el̦e kõn unin aer litok.

6. Ewi wãween an pijen eo ilo Zekaraia 4:1-3 kõn jurõn l̦aam̦ eo im wõjke olive ko ruo kar kaperan ri-Ju ro? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

⁶ Riit Zekaraia 4:1-3. Pijen eo kõn jurõn l̦aam̦ eo kab wõjke olive ko ruo ear kaperan ri-Ju ro bwe ren anjo̦ ioon jum̦ae ko. Ewi wãween? Kwaar ke kile bwe ewõr an jurõn l̦aam̦ eo make jikin ebbõk kaan me ejjab bõjrak an wõr kobban? Ruo wõjke olive rej kato̦o̦rl̦o̦k weil̦ ñan lowaan juon bowl, kiiõ weil̦ eo ej to̦o̦rl̦o̦k ñan kajjojo iaan l̦aam̦ ko jiljilimjuon ilo jurõn l̦aam̦ eo. Weil̦ in ej kõm̦m̦an bwe en jab bõjrak an l̦aam̦ ko urur. Zekaraia ear kajjitõk: “Ta mel̦el̦ein men kein?” Im enjel̦ eo ear uwaake kõn ennaan in jãn Jeova: “‘Ejjab kõn maroñ, im ejjab kõn kajoor, ak enaaj kõn Jetõb eo Aõ,’ Jeova in inelep ej ba.” (Zek. 4:4, UBS; 4:6) Weil̦ eo jãn wõjke olive kein ear jutak kõn jetõb kwõjarjar eo ekanooj in kajoor an Jeova, me eban etal im maat. Aolepen jarin tarin̦ae eo ekajoor an kien eo an Põrsia ear ãinwõt juon men bajjek ñe keidi ñan kajoorin jetõb kwõjarjar eo an Anij. An Jeova pãd ilo jait eo an ro rar kalõk tampel̦ eo, ekõm̦m̦an bwe rein ren maroñ naaj kõjekdo̦o̦n jabdewõt menin jum̦ae ko im kadedeikl̦o̦k jerbal eo aer. Juon ennaan ekanooj in kõketak! Men eo de eo ri-Ju ro rar aikuj in kõm̦m̦ane ej lõke Jeova im bar jino jerbal. Im eñin men eo rar kõm̦m̦ane meñe ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt kien eo me kar kõmo̦ik aer ekkal.

7. Ta oktak eo ear bõktok el̦ap aenõm̦m̦an ñan ro rar kalõk tampel̦ eo?

⁷ Ewõr juon oktak ear bõktok el̦ap aenõm̦m̦an ñan ro rej kalõk tampel̦ eo. Ta oktak eo? Ilo 520 B.C.E. eo, juon kiiñ ekããl etan, Darius I, ear tõl Põrsia. Ilo iiõ eo kein karuo in an tõl, ear lo bwe kien eo me kar kõmo̦ik aer kalõke tampel̦ eo ear juon men me en̦ae kien. Kõn men in, ear lel̦o̦k mãlim ñan aer kadedeikl̦o̦k jerbal eo. (Ezra 6:1-3) Ennaan in el̦ap an kar kailbõk aolep—ak ejjab men eo dein ear wal̦o̦k. Kiiñ eo ear jiroñ armej ro jãn ipel̦aakier bwe ren bõjrak jãn aer irõjl̦o̦k jerbalin ekkal eo im bwe ren ellel̦o̦k jããn im kein jipañ ñan rejetake jerbal eo! (Ezra 6:7-12) Im kõn wõt men in, ri-Ju ro rar kadedeikl̦o̦k aer kalõk tampel̦ eo emãn jim̦a iiõ tokãlik ilo 515 B.C.E. eo.​—Ezra 6:15.

8. Etke kwõmaroñ kajoor im peran wõt ñe kwõj iioon jum̦ae?

 ⁸ Rainin, elõñ iaan armej ro an Jeova rej bareinwõt iioon jum̦ae. Ñan waanjoñak, jet rej jokwe ilo aelõñ ko me em̦õj kõm̦m̦an jet mo̦ ko ñan jerbal eo ad. Ilo aelõñ kein, remaroñ kalbuuji ro jeid im jatid im “bõkl̦o̦k [er] ñan im̦aan kom̦ja ro im kiiñ ro” im men in enaaj juon menin kwal̦o̦k naan ñan er. (Matu 10:17, 18) Jet iien, el̦ak wõr oktak kõn ro rej tõl, men in emaroñ bõktok aenõm̦m̦an. Ak juon ri-ekajet me ejim̦we an jerbal ak ejjab kalijekl̦o̦k emaroñ kõm̦m̦ane juon pepe me ekõm̦m̦an bwe jen bar anemkwõj ilo ad kõm̦m̦ane jerbal eo ad. Ri-Kõnnaan ro jet an Jeova rej iioon jum̦ae ko jet me reoktak jãn doon. Rej jokwe ilo juon aelõñ me ranemkwõj ñan kabuñ ñan Jeova, bõtab rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im iioon jum̦ae jãn ro uwaan baam̦le ko aer me rekõn̦aan kabõjrak er jãn aer karejar ñan Jeova. (Matu 10:32-36) Ilo elõñ wãween ko rej wal̦o̦k, ñe ri-jum̦ae ro rej kile bwe ejjab tõprak kõttõpar ko aer ñan kabbweer ro nukwier me rej karejar ñan Jeova, kiiõ rej bõjrak jãn aer jum̦aik er. Im jet iien, ro me kar m̦okta rekõn lãj ilo aer jum̦ae, tokãlik rar oktak im jet ro me rekijejeto ilo aer karejar ñan Jeova. Ñe kwõj iioon jum̦ae, jab ebbweer! Kwõn kajoor im peran wõt. Jeova ej pãd ippam̦, ekoba jetõb kwõjarjar eo an me ekanooj in kajoor, innem ejjel̦o̦k unin am̦ aikuj in mijak jabdewõt!

9. Etke jet iaan ri-Ju ro rar inepata ak nana aer mour ke kar kajutak pedped eo an tampel̦ eo ekããl?

⁹ Ke ear jutak pedped eo an tampel̦ eo, jet iaan ri-Ju ro rerũtto rar jañ. (Ezra 3:12) Rein rar lo joñan aiboojojin tampel̦ eo Solomon ear kalõke, im rar l̦õmn̦ak bwe tampel̦ in ekããl me rej kalõke enaaj “ejjel̦o̦k tokjãn” ak ejjab aiboojoj in wõt tampel̦ eo m̦oktal̦o̦k ñe keidi ñane. (Hag. 2:2, 3, UBS) Oktak eo ikõtaan tampel̦ eo m̦okta im tampel̦ eo ekããl ear juon men el̦ap an kainepataik er. Pijen eo Zekaraia ear loe enaaj kar jipañ er ñan anjo̦ ioon l̦õmn̦ak kein aer. Ewi wãween?

10. Ewi wãween an kar naan ko an enjel̦ eo ilo Zekaraia 4:8-10 jipañ ri-Ju ro ñan anjo̦ ioon aer inepata?

¹⁰ Riit Zekaraia 4:8-10. Ta mel̦el̦ein an kar enjel̦ eo ba bwe ri-Ju ro renaaj “lañlõñ ñe rej lo kein kõm̦m̦an ju [ak plumb line, NW] ilo pein Zirubbabel” kom̦ja eo an ri-Ju ro? Plumb line ej juon kein jerbal me ej ñan lale ñe ejim̦we an juon men jutak ak kajjim̦we lõñl̦o̦k.  Innem enjel̦ eo ear kaalikkar ñan armej ro an Anij bwe meñe ejjab jejjet ak aiboojoj tampel̦ eo ekkar ñan l̦õmn̦ak ko an jet iaan armej ro, ak enaaj kar dedel̦o̦k im ekkar ñan kõn̦aan eo an Jeova. Enaaj kar buñbũruon Jeova kõn tampel̦ eo, innem etke ejjab buñbũrueer kake? Men eo eaorõkl̦o̦k ippãn Jeova ej bwe wãween aer kabuñ ilo tampel̦ eo ekããl en ekkar ñan wãween eo ekõn̦aan. El̦aññe ri-Ju ro ren kar l̦õmn̦ak wõt kõn aer kabuñ ñan Jeova ilo wãween eo ejim̦we im wãween eo ej buñbũruon kake, renaaj oktak im lañlõñ.

11. Ta wãween ko reppen me jet iaan ri-karejar ro an Jeova rej jelm̦aiki ilo raan kein?

¹¹ Ñe ewõr oktak ko, ebwe an pen ñan elõñ iaad. Jet iaan ro me eto aer bõk jerbalin jipejel̦ full-time, ear oktak jerbal eo kar lel̦o̦k ñan er. Ewõr bar ro jet rar aikuj in bõjrak jãn jerbal eo el̦ap aer kaorõke kõn wõt joñan iiõ ko aer. Eitok wõt bwe jen bũrom̦õj ñe oktak rot in ej jelõt kõj. Ilo jinoin, jemaroñ jab lukkuun mel̦el̦e kõn pepe eo ak errã kake. Jemaroñ bũrom̦õj kõn wãween ko me jaar imminene kaki im jemaroñ jino ebbweer im l̦õmn̦ak bwe ilo wãween eo ekããl jej pãd ie, ejjab lukkuun l̦ap tokjãd ñan Jeova. (JK. 24:10, UBS) Ewi wãween an pijen eo an Zekaraia maroñ jipañ kõj ñan lel̦o̦k wõt men eo em̦m̦antata ñan Anij eo ad?

12. Ewi wãween an pijen eo an Zekaraia jipañ kõj ñan kijenmej ñe jej bũrom̦õj itok wõt jãn an wal̦o̦k juon oktak ilo wãween ko jej pãd ie?

¹² Em̦m̦anl̦o̦k ad maroñ kijenmej kõn oktak ko rej wal̦o̦k ñe jej bõk ejja l̦õmn̦ak eo wõt an Jeova kõn wãween eo ekããl jej pãd ie. Elukkuun l̦ap men ko ej katõpraki rainin, im ewõr ippãd jeraam̦m̦an eo ejejuwaan ñan jerbal ippãn. (1 Kor. 3:9) Emaroñ etal im oktak eddo ko jej bũki, ak yokwe eo an Jeova ñan kõj eban oktak. Innem ñe ewõr juon oktak ej wal̦o̦k ilo doulul in me ejelõt eok, kõjparok bwe en jab l̦ap am̦ l̦õmn̦ak wõt kõn etke ãindein im ta eo ej kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k oktak in. Ijello̦kun am̦ bũrom̦õje ak oñ kõn ‘raan ko m̦okta,’ kwõn lukkuun jar im lale ta em̦m̦an ko rej wal̦o̦k jãn oktak eo ej wal̦o̦k. (Ekl. 7:10) Im ijello̦kun am̦ l̦õmn̦ak kõn men ko me kwõjjab maroñ bar kõm̦m̦ani, kwõn l̦õmn̦ak kõn men ko me kwõmaroñ kõm̦m̦ani. Jej katak jãn pijen eo an Zekaraia kõn aorõkin ad aikuj dãpij wõt l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an. Ñe jenaaj ãindein, jenaaj lañlõñ im tiljek wõt meñe wãween ko jej pãd ie renaaj oktak.

13. Etke jet iaan ri-Israel ro remaroñ kar bõk l̦õmn̦ak eo bwe naanin tõl eo ñan aer bar jino kalõk tampel̦ eo ear jab juon pepe emãlõtlõt?

¹³ Kar kabõjrak ak kõmo̦ik jerbal eo ñan bar kalõk tampel̦ eo. Meñe ãindein, ak em̦m̦aan ro me kar jitõñ er ñan tõl—Bũrij L̦apl̦ap eo Jeshua (Joshua) im Kom̦ja eo Zirubbabel—“rar jino in kalõk m̦õn Anij.” (Ezra 5:1, 2) Ippãn jet iaan ri-Ju ro, pepe in emaroñ kar jab juon jokãlõt me emãlõtlõt. Jerbalin kalõk tampel̦ eo ejjab maroñ n̦ojak jãn ri-kõjdat ro aer, me renaaj kar kõjerbal jabdewõt wãween eo rej loe ñan kõm̦m̦an ruõn ri-Ju ro. Em̦m̦aan rein me rar tõl er, Joshua kab Zirubbabel, rar aikuj naanin kõketak ko ñan lukkuun kile bwe Jeova ej jutak ilikier. Kar lel̦o̦k naanin kõketak im kaenõm̦m̦an eo rej aikuji. Ewi wãween?

14. Ekkar ñan Zekaraia 4:12, 14, ta naanin kõketak ak kaenõm̦m̦an eo Bũrij L̦apl̦ap eo Joshua kab Kom̦ja eo Zirubbabel rekar bõke?

¹⁴ Riit Zekaraia 4:12, 14. Ilo pijen in an Zekaraia, enjel̦ eo ear kwal̦o̦k ñan ri-kanaan eo etiljek an Anij bwe wõjke olive ko ruo rej jutak kõn armej ro “ruo em̦õj kapit er”​—Joshua im Zirubbabel. Kar kõkkar kõn em̦m̦aan rein ruo ãinwõt ñe rej “jutak iturin Irooj in aolepen lal̦,” Jeova. Ej juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan bõk juon eddo ak jeraam̦m̦an rot in! Jeova ear lõke rein. Kõn men in, ri-Israel ro m̦õttaer rar aikuj in bar lukkuun lõke pepe ko rein rej kõm̦m̦ani im lõke naanin tõl eo an Anij, jekdo̦o̦n nãj kar ta naanin jiroñ eo rej lel̦o̦ke.

15. Ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k bwe jej kautiej naanin tõl ko an Jeova ilo Naan ko an?

¹⁵ Juon wãween Jeova ej wõnm̦aanl̦o̦k im letok naanin tõl ko ñan armej ro an rainin ej ikijjeen Naan ko an ilo Baibõl̦. Ilo bok in me eokkwõjarjar, ej kwal̦o̦k ñan kõj wãween ad maroñ kabuñ ñane ilo wãween eo ej kabuñbũruon. Ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k bwe jej kautiej naanin tõl ko jej bũki jãn Naanin Anij? Ilo ad lukkuun lale ta eo ej ba im bõk iien ñan kajjioñ lukkuun mel̦el̦e kake. Kajjitõk ippam̦ make: ‘Ñe ij riiti Baibõl̦ eo ak juon iaan bok ko ad, ij ke bõjrak im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men eo ij riiti? Ij ke kappukot mel̦el̦ein katak ko jãn Baibõl̦ me “epen ñan mel̦el̦e” kaki? Ke ta ij baj ekkaiuriur wõt ilo aõ lale wõt mel̦el̦e ko im m̦õj?’ (2 Pit. 3:16) Ñe jenaaj bõk iien ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ta ko Jeova ej katakin kõj, jenaaj maroñ l̦oori naanin tõl ko ej litok im katõprak jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad.​—1 Tim. 4:15, 16.

16. El̦aññe jejjab lukkuun mel̦el̦e kõn naanin tõl ko me jej bũki jãn “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt,” ta eo enaaj jipañ kõj ñan ad maroñ l̦oore ak pokake?

¹⁶ Bar juon wãween Jeova ej letok naanin tõl ko an ej ikijjeen “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt.”  (Matu 24:45) Ewõr iien, ri-karejar in emaroñ letok naanin tõl ko me jejjab lukkuun mel̦el̦e kaki. Ñan waanjoñak, remaroñ tipdikitok naanin tõl ko ñan kõpooj kõj ñan ad maroñ deor jãn juon l̦añ ak jorrããn el̦ap me ej pojakin wal̦o̦k im jej l̦õmn̦ak bwe emaroñ jab jelõt jikin eo jej pãd ie. Ak jemaroñ l̦õmn̦ak bwe el̦ap an baj l̦e jãn joñan an ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt kajjioñ kõjparok ilo iien an wal̦o̦k juon nañinmej el̦ap (ak pandemic). Ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane ñe jej l̦õmn̦ak bwe ejjab lukkuun ekkar naanin tõl ko rej litok ñan kõj? Jemaroñ l̦õmn̦ak kõn wãween an kar ri-Israel ro bõk tokjãn ke rar pokake naanin kakapilõklõk eo kar lel̦o̦k ñan er ikijjeen Joshua im Zirubbabel. Jemaroñ bareinwõt l̦õmn̦ak kõn bwebwenato ko jet ilo Baibõl̦ me em̦õj ad kar riiti. Ewõr iien armej ro an Jeova rar bõk naanin tõl ko me ippãn armej emaroñ ãinwõt ñe rar jab ekkar ak tokãlik rar lo bwe ear juon menin lo̦mo̦o̦ren mour ko aer.​—Eka. 7:7; 8:10.

17. Ewi wãween an pijen eo kõn jurõn l̦aam̦ eo kab wõjke olive ko ruo kar jelõt ri-Ju ro?

¹⁷ Meñe pijen eo kein kal̦alem me Zekaraia ear loe emaroñ kar kadu, ak ear jipañ ri-Ju ro ñan bõk l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an kõn jerbal eo aer im aer kabuñ ñan Jeova. Im ke rar em̦m̦akũt ekkar ñan ta eo Zekaraia ear loe, rar kile an Jeova rejetak im tõl er ilo yokwe. Ikijjeen jetõb kwõjarjar eo an ekanooj in kajoor, Jeova ear jipañ er ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbal eo aer im jipañ er ñan bar lo lañlõñ.​—Ezra 6:16, UBS.

18. Ewi wãween an pijen eo an Zekaraia maroñ jipañ eok?

¹⁸ Pijen eo an Zekaraia kõn jurõn l̦aam̦ eo im wõjke olive ko ruo emaroñ lukkuun l̦ap an jipañ eok ilo mour eo am̦. Ãinwõt ad kar etale im kõnono kake, emaroñ jipañ eok ñan lo ak bõk kajoor eo kwõj aikuji ñan jelm̦ae ri-jum̦ae ro, ñan lo lañlõñ eo kwõj aikuji ñan kijenmej wõt ñe ej wal̦o̦k oktak ko ilo wãween ko ippam̦, im bwe en wõr ippam̦ lõke eo kwõj aikuji ñan am̦ pokake ñe kwõj bõk naanin tõl ko me kwõjjab mel̦el̦e kaki. Ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane ñe kwõj iioon wãween ko reppen ilo mour eo am̦? M̦oktata, kwõn lo ta eo Zekaraia ear loe—kein kam̦ool ko bwe Jeova ej lale im kõjparok armej ro An. Innem, kwõn jerbale ta eo kwõj loe ikijjeen am̦ lõke Jeova im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo am̦ kabuñ ñane kõn aolepen bũruom̦. (Matu 22:37) Ñe kwõnaaj ãindein, Jeova enaaj jipañ eok ñan karejar ñane kõn lañlõñ ñan indeeo.​—Kol. 1:10, 11.