KATAK 10
Etke Eaorõk ñan Peptaij?
“Kajjojo iaami en peptaij.”—JRB. 2:38.
AL 34 Etetal ilo Tiljek
KÕMEL̦EL̦E EO ÑAN KATAK IN a
1-2. Ta ko ekkã an wal̦o̦k ñe armej rej peptaij, im ta ko jenaaj etali ilo katak in?
KWÕNAÑIN ke lo juon kumi in armej me rej pojakin peptaij? Kwõj roñ aer uwaak ilo peran ke rej uwaake kajjitõk ko ruo m̦okta jãn aer peptaij. Kwõj lo an baam̦le eo aer im ro m̦õttaer lukkuun mejãn m̦õn̦õn̦õ. Ke rein rej wanlõñtak jãn dãn eo, kwõj lo aer mejãn lañlõñ im kwõj roñ an aolep kabbokbok. Kajjojo wiik, enañin elõñ to̦ujin armej rej bõk buñtõn ne in ilo aer ajel̦o̦k mour ko aer im peptaij ãinwõt juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova Anij.
2 Ak kwe? El̦aññe kwõj l̦õmn̦ak in peptaij, kwõj juon eo ejejuwaan ilo lal̦ in enana kõnke kwõj “pukot Anij.” (Sam 14:1, 2) Katak in ej ñan kwe, jekdo̦o̦n ñe kwõj juon eo edik ak erũtto. Bõtab ñan ro em̦õj aer peptaij, jekõn̦aan bareinwõt kõkajoorl̦o̦k kõn̦aan eo ad ñan karejar ñan Jeova ñan indeeo. Kõn men in, jen etale jilu iaan un ko rellõñ unin ad karejar ñan Jeova.
KWÕJ YOKWE M̦OOL IM WÃNÕK
3. Etke ri-karejar ro an Jeova rej yokwe m̦ool im wãnõk? (Sam 119:128, 163)
3 Jeova ear kakien armej ro an bwe ren “yokwe m̦ool.” (Zek. 8:19) Jesus ear rõjañ ri-kal̦oor ro an bwe ren pukot wãnõk. (Matu 5:6) Men in ej mel̦el̦ein bwe ej aikuj wõr ippãn juon armej juon kõn̦aan ekajoor ñan kõm̦m̦ani men ko rejim̦we, rem̦m̦an, im rerreo im̦aan mejãn Anij. Kwõj ke yokwe m̦ool im wãnõk? Kõmij lõke bwe uwaak eo ej aet. Kwõj dike riab im aolep men ko me rebõd im renana. (Riit Sam 119:128, 163.) Juon eo me ej riab ej anõke Setan, eo ej ri-tõl eo an lal̦ in. (Jon 8:44; 12:31) Juon iaan mejãnkajjik ko an Setan ej ñan ko̦kkure ãt eo eokkwõjarjar etan Jeova Anij. Jãn iien eo ear wõr jum̦ae ilo kallibin Iden tok ñan raan kein, Setan ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kajeeded riab ko kõn Anij eo ad. Ear kajjioñ kõm̦m̦an bwe armej ren l̦õmn̦ak bwe Jeova ej juon Ri-Tõl me ej riab im ej l̦õmn̦ak wõt kõn e make, im ej dãpij men ko rem̦m̦an jãn armej ro. (Jen. 3:1, 4, 5) Riab ko an Setan kõn Jeova rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦an bwe en nana an armej ro l̦õmn̦ak kõn Jeova. Ñe armej ro rej kããlõt ñan jab “yokwe m̦ool,” Setan emaroñ tõll̦o̦k er ñan kõm̦m̦ani elõñ kain men ko renana im rejjab wãnõk.—Rom 1:25-31.
4. Ewi wãween an Jeova kam̦ool bwe ej “Anij in m̦ool”? (Bar lale pija eo.)
4 Jeova ej “Anij in m̦ool” im em̦õn̦õn̦õ in katakin m̦ool eo ñan ro rej yokwe E. (Sam 31:5) Ilo an ãindein, ej jipañ bwe en jako an Setan m̦on̦e armej rein kõn riab ko an. Jeova ej bareinwõt katakin ri-karejar ro an bwe ren m̦ool im wãnõk. Men in ej jipañ er bwe en em̦m̦an aer l̦õmn̦ak kõn er make im bwe ren lo aenõm̦m̦an. (JK. 13:5, 6) Em̦õj ke an Jeova jipañ eok bwe kwõn ãindein ilo am̦ katak Baibõl̦? Kwaar katak bwe wãween ko an Jeova rej wãween ko rem̦m̦antata ñan aolep armej im ñan kwe make. (Sam 77:13, UBS) Kõn men in, kokõn̦aan kate eok ñan kõm̦m̦ani men ko Jeova ej ba bwe rejim̦we. (Matu 6:33) Kokõn̦aan jojomare m̦ool eo im kariabe naanin kõnanaik ko an Setan kõn Anij eo ad, Jeova. Ewi wãween kwõmaroñ kõm̦m̦ane men in?
5. Ewi wãween kwõmaroñ kaalikkar bwe kwõj jutak kõn m̦ool eo im men ko rejim̦we?
5 Kwõmaroñ mour ilo juon wãween me ej kaalikkar ñan aolep bwe kwõj jum̦ae riab ko an Setan im jutak kõn m̦ool eo. Kwõmaroñ kwal̦o̦k bwe kokõn̦aan bwe Jeova en am̦ ri-Tõl im kokõn̦aan kõm̦m̦ani men ko ej ba bwe rejim̦we. Ewi wãween kwõmaroñ kõm̦m̦ane men in? Kepaak Jeova ilo jar im ajel̦o̦k mour eo am̦ ñane, innem tokãlik kaalikkar bwe em̦õj am̦ ajel̦o̦k mour eo am̦ ikijjeen am̦ peptaij ilo̦bwilej. Am̦ yokwe m̦ool eo im men ko rejim̦we ej juon un elukkuun em̦m̦an me emaroñ kõm̦akũt eok ñan peptaij.
KWÕJ YOKWE JESUS CHRIST
6. Ta un ko Sam 45:4 ej kwal̦o̦ki kõn unin am̦ yokwe Jesus Christ?
6 Etke kwõj yokwe Jesus Christ? L̦õmn̦ak kõn jet iaan un ko rem̦m̦an ilo Sam 45:4. (Riit.) Jesus ej jutak kõn m̦ool, ettã bõro, im wãnõk. Ñe kwõj yokwe m̦ool im wãnõk, alikkar bwe kwõj bareinwõt yokwe Jesus Christ. L̦õmn̦ak kõn wãween an kar Jesus peran ke ear jojomare m̦ool eo im men ko rewãnõk. (Jon 18:37) Bõtab, ewi wãween an Jesus katakin kõj ñan kwal̦o̦k ettã bõro?
7. Ta eo em̦m̦an ippam̦ kõn an Jesus kwal̦o̦k ettã bõro?
7 Jesus ej katakin kõj ñan kwal̦o̦k ettã bõro ikijjeen joñak eo an. Ñan waanjoñak, ej lel̦o̦k aolep nõbar ñan Jemãn, im jab ñan e make. (Mark 10:17, 18; Jon 5:19) Ewi wãween am̦ l̦õmn̦ak kõn an kwal̦o̦k ettã bõro ilo wãween in? Ej ke kõm̦akũt eok ñan yokwe Nejin Anij im l̦oore? Ejjel̦o̦k pere bwe aet. Etke Jesus ej juon eo ettã bũruon? Kõnke ej yokwe im anõke Jemãn, eo me ettã bũruon. (Sam 18:35; Hib. 1:3) Men in ejjab ke kõm̦m̦an bwe kwõn kõn̦aan epaakel̦o̦k Jesus, eo elukkuun jejjet wãween an anõke kadkad ko an Jeova?
8. Etke jelukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe Jesus ej Kiiñ eo ad?
8 Jelukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe Jesus ej Kiiñ eo ad kõnke ej ri-Tõl eo em̦m̦antata. Jeova make ear katakin im kammineneik eo Nejin im ear jitõñe bwe en tõl. (Ais. 50:4, 5) Bar l̦õmn̦ak m̦õk kõn an Jesus kaalikkar yokwe eo an ñan kõj ikijjeen an kar kaarmejjeteik e make. (Jon 13:1) Ãinwõt Kiiñ eo ad, ekkar im jim̦we bwe jen kwal̦o̦k ad yokwe Jesus. Ear kwal̦o̦k bwe ro em̦ool aer yokwe e—ro me ej ãñinñini er ro m̦õttan—rej kwal̦o̦k yokwe eo aer ikijjeen aer pokake kien ko an. (Jon 14:15; 15:14, 15) Ej juon jeraam̦m̦an el̦ap bwe jemaroñ m̦õttãiki eo Nejin Jeova!
9. Ewi wãween an ãinl̦o̦kwõt juon an Kũrjin ro peptaij im an Jesus peptaij?
9 Juon iaan kien ko an Jesus ñan ri-kal̦oor ro an ej bwe ren peptaij. (Matu 28:19, 20) Ear likũt juon joñak ñan er. Ilo jet wãween, an Jesus peptaij eoktak jãn an ri-kal̦oor ro an peptaij. (Lale bo̦o̦k eo etan “ An Jesus Peptaij im an Ri-Kal̦oor ro an Peptaij—Wãween Aer Oktak jãn Doon.”) Bõtab ewõr wãween ko jet me rej ãinl̦o̦kwõt juon. Ke ear peptaij, Jesus ear kwal̦o̦k bwe enaaj kõm̦anm̦an ankilaan Jemãn. (Hib. 10:7) Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, ri-kal̦oor ro an Christ rej peptaij ñan kwal̦o̦k ñan aolep bwe em̦õj aer ajel̦o̦k mour ko aer ñan Jeova Anij. Kiiõ, men eo eaorõktata ilo mour ko aer ej ñan kõm̦anm̦an ankilaan Anij, im jab aer make. Ilo aer ãindein, rej l̦oore joñak eo an Irooj eo aer.
10. Etke yokwe eo am̦ ñan Jesus en kõm̦akũt eok ñan peptaij?
10 Kwõj tõmak bwe Jesus ej eo ej make wõt Nejin Jeova im ej Kiiñ eo me Anij ear jitõñe ñan tõl kõj. Kwõjel̦ã bwe ettã bũruon Jesus im bwe ejejjet im jim̦we wãween an anõke kadkad ko an Jemãn. Em̦õj am̦ katak bwe ear naajdik ro rekwõle, kaenõm̦m̦an ro rebbweer, im kõmour ro renañinmej. (Matu 14:14-21) Em̦õj am̦ lo wãween an tõle eklejia eo an ilo raan kein. (Matu 23:10) Im kwõjel̦ã bwe elõñl̦o̦k men ko rem̦m̦an enaaj kõm̦m̦ani ilju im jekl̦aj ãinwõt Kiiñ eo an Aelõñ eo an Anij. Ewi wãween kwõmaroñ kwal̦o̦k bwe kwõj yokwe e? Ikijjeen am̦ anõke joñak eo an. (Jon 14:21) Juon iaan men ko m̦oktata kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñan anõke ej ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan Jeova im peptaij.
KWÕJ YOKWE JEOVA ANIJ
11. Ta un eo eaorõktata unin ad peptaij, im etke?
11 Ta un eo eaorõktata unin ad peptaij? Jesus ear kwal̦o̦k kien eo eaorõktata iaan kien ko an Anij, ke ear ba: “Kwõn yokwe Jeova am̦ Anij kõn aolepen bũruom̦, im kõn aolepen am̦ mour, im kõn aolepen am̦ l̦õmn̦ak, im kõn aolepen am̦ kajoor.” (Mark 12:30) Naan kein rej ke kõmel̦el̦eik joñan yokwe eo am̦ ñan Anij?
12. Etke kwõj yokwe Jeova? (Bar lale pija eo.)
12 Elukkuun lõñ un ko unin ad yokwe Jeova. Ñan waanjoñak, em̦õj am̦ katak bwe ej ‘unin mour’ im bwe E eo ej letok “aolep menin letok ko rem̦m̦an im reweeppãn.” (Sam 36:9; Jem. 1:17) Aolep men ko rem̦m̦an me ewõr ippam̦ rej itok jãn Anij eo ad me em̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k im el̦ap yokwe ippãn.
13. Etke katok in mour eo an Jesus ej juon menin letok elukkuun em̦m̦an?
13 Katok in mour eo an Jesus ej juon menin letok elukkuun em̦m̦an jãn Jeova. Etke jemaroñ ba men in? L̦õmn̦ak kõn kõtaan eo epaak an Jeova im eo Nejin. Jesus ear ba: ‘Jema ej yokwe eõ’ im “ij yokwe Jema.” (Jon 10:17; 14:31) Kõtaan eo aerro ear kajoorl̦o̦k ium̦win elõñ pilien iiõ ko in aerro pãd ippãn doon. (JK. 8:22, 23, 30) Kiiõ baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an kar Anij lukkuun bũrom̦õj im rup bũruon ke ear kõtl̦o̦k bwe eo Nejin en eñtaan im mej. Jeova ej lukkuun yokwe aolep armej—ekoba kwe—joñan ear m̦õn̦õn̦õ in letok eo Nejin ejitõnbõro ippãn ñan katok kõn mour eo an bwe kwe im ro jet ren maroñ mour ñan indeeo. (Jon 3:16; Gal. 2:20) Eñin ej un eo el̦aptata unin ad yokwe Anij.
14. Ta mejãnkajjik eo em̦m̦antata kwõmaroñ kããlõte ilo mour eo am̦?
14 Ilo am̦ kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kajjien Jeova, yokwe eo am̦ ñane ej eddekl̦o̦k. Ejjel̦o̦k pere kokõn̦aan kal̦apl̦o̦k am̦ epaake e kiiõ im ñan indeeo. Im kwõmaroñ kõm̦m̦ane men in. Ilo jouj, ej rõjañ eok ñan kam̦õn̦õn̦õik bũruon. (JK. 23:15, 16) Kwõmaroñ kõm̦m̦ane men in ejjab ilo naan ko am̦ wõt ak bareinwõt ilo kõm̦m̦an ko am̦. Men ko kwõj kõm̦m̦ani ilo mour eo am̦ renaaj kaalikkar el̦aññe em̦ool am̦ yokwe Jeova. (1 Jon 5:3) Eñin mejãnkajjik eo em̦m̦antata kwõmaroñ kããlõte ilo mour eo am̦.
15. Ewi wãween kwõmaroñ kwal̦o̦k bwe kwõj yokwe Jeova?
15 Ewi wãween kwõmaroñ kwal̦o̦k bwe kwõj yokwe Jeova? M̦oktata, kwõj jar im ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan Anij eo em̦ool. (Sam 40:8) Innem, kwõj kwal̦o̦k ñan aolep bwe em̦õj am̦ ajel̦o̦k mour eo am̦ ikijjeen am̦ peptaij. Ãinwõt ad kar etale m̦oktal̦o̦k ilo katak in, iien in ej juon iien elem̦õn̦õn̦õ im eaorõk. Kwõj jino juon mour ekããl, ejjab ñan kwe make, ak ñan Jeova. (Rom 14:8; 1 Pit. 4:1, 2) Bõlen kwõj watõk bwe ej juon buñtõn ne el̦ap, im ilo m̦ool, ejim̦we l̦õmn̦ak in. Bõtab ej kõpel̦l̦o̦k juon ial̦ me ej tõll̦o̦k ñan mour eo em̦m̦antata. Ewi wãween?
16. Ãinwõt an Sam 41:12 kwal̦o̦k, ewi wãween an naaj Jeova kõjeraam̦m̦an ro rej kõjerbal mour eo aer ñan karejar ñane?
16 Jeova ej eo me el̦aptata an m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k. Jekdo̦o̦n ewi joñan eo kwõj lel̦o̦k ñane, ak enaaj aolep iien karo̦o̦lwaj el̦apl̦o̦k jãn joñan eo kwaar lel̦o̦k ñane. (Mark 10:29, 30) Enaaj lewaj ñan kwe mour eo em̦m̦antata im eobrak kõn jeraam̦m̦an ko, meñe ilo lal̦ in elukkuun nana. Bõtab, elõñl̦o̦k men ko enaaj liwaj. Mour eo ekããl me ear jinoe ke kwaar peptaij ejjab aikuj jem̦l̦o̦k. Emaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo am̦ karejar ñan eo Jem̦am̦ ilañ ñan indeeo. Yokwe eo ikõtaamiro Jeova enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im eddekl̦o̦k. Im kwõnaaj mour toon wõt an mour, aet, ñan indeeo.—Riit Sam 41:12.
17. Ta eo kwõmaroñ lel̦o̦k ñan Jeova me ejjel̦o̦k ippãn?
17 Ñe kwõj bõk buñtõn ne ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani ñan ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan Jeova im peptaij, ewõr ippam̦ jeraam̦m̦an eo ñan lel̦o̦k juon men eaorõk ñan eo Jem̦am̦ ilañ. Aolep men ko rem̦m̦an im aolep iien ko relem̦õn̦õn̦õ me kwõj iiooni ilo mour eo am̦, rej itok jãne. Ñan kwal̦o̦k am̦ kam̦m̦oolol, kwõmaroñ lel̦o̦k ñan Eo ej an men otemjej ilañ im ilal̦ juon men me ejjel̦o̦k ippãn—am̦ m̦õn̦õn̦õ in jerbal ñane ilo tiljek. (Job 1:8; 41:11; JK. 27:11) Eñin ej wãween eo em̦m̦antata kwõmaroñ kõjerbale mour eo am̦! Ejjel̦o̦k pere bwe yokwe eo am̦ ñan Jeova ej un eo em̦m̦antata ñan peptaij.
IJ KÕTTAR TA?
18. Kajjitõk ta ko kwõmaroñ kajjitõk ippam̦ make?
18 Innem ewi wãween am̦ naaj uwaake kajjitõk in, Kwõnaaj ke peptaij? Kwe wõt kwõmaroñ uwaake kajjitõk in. Bõtab emaroñ jipañ ñe kwõj kajjitõk ippam̦ make, ‘Ij kõttar ta?’ (Jrb. 8:36) L̦õmn̦ak kõn un ko jilu me em̦õj ad kõnono kaki. M̦oktata, kwõj yokwe m̦ool im wãnõk. Kajjitõk ippam̦ make: ‘Ikõn̦aan ke lo iien eo me aolep renaaj kõnono m̦ool im kõm̦m̦ani men ko rejim̦we?’ Kein karuo, kwõj yokwe Jesus Christ. Kajjitõk ippam̦ make, ‘Ij ke kõn̦aan bwe Nejin Anij en aõ Kiiñ, im ikõn̦aan ke l̦oore joñak eo an?’ Im kein kajilu, un eo el̦aptata, kwõj yokwe Jeova. Kajjitõk ippam̦ make, ‘Ikõn̦aan ke kalañlõñ bũruon Jeova ilo aõ karejar ñane ãinwõt Anij eo aõ?’ El̦aññe uwaak eo am̦ ñan kajjitõk kein ej aet, innem etke kwõjjab peptaij? Kwõj kõttar ta?—Jrb. 16:33.
19. Etke kwõjjab aikuj jenliklik jãn am̦ peptaij? Kwal̦o̦k juon waanjoñak. (Jon 4:34)
19 El̦aññe kwõj jenliklik jãn am̦ peptaij, l̦õmn̦ak kõn juon waanjoñak me Jesus ear kõjerbale. (Riit Jon 4:34.) Jesus ear keidi an kõm̦anm̦ane ankilaan Jemãn ñan m̦õñã. Etke? Kõnke ej juon men em̦m̦an ñan kõj ñe jej m̦õñã. Jesus ear jel̦ã bwe aolep men ko Jeova ej kajjitõk bwe jen kõm̦m̦ani, rem̦m̦an ñan kõj. Jeova ejjab kõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane jabdewõt men me enaaj ko̦kkure kõj. Ej ke ankilaan Jeova bwe kwõn peptaij? Aet. (Jrb. 2:38) Innem kwõmaroñ lõke bwe kwõnaaj bõk tokjãn ñe kwõnaaj pokake kien in ñan peptaij. El̦aññe kwoban ãliklik in kañe juon m̦õñã el̦ap an enno̦, innem etke kwõj jenliklik in peptaij?
20. Ta eo jenaaj etale ilo katak eo tok juon?
20 Etke ewõr jet rej kõttar ñan peptaij? Jet remaroñ uwaak im ba, “Ijjañin pojak.” Jokãlõt eo ñan ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan Jeova im peptaij ej jokãlõt eo eaorõktata me kwõnaaj kõm̦m̦ane ilo mour eo am̦. Kõn men in kwõnaaj aikuj lukkuun l̦õmn̦ak kake pepe in, im enaaj bõk iien im ewõr men ko kwõnaaj aikuj kate eok ñan kõm̦m̦ani bwe kwõn maroñ peptaij. Bõtab el̦aññe kwõlukkuun kõn̦aan bõk buñtõn ne in, ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani kiiõ ñan kõpooj eok make? Jenaaj etale uwaak eo ñan kajjitõk in ilo katak eo tok juon.
AL 28 Jem̦jerãik Jeova
a Peptaij ej juon buñtõn ne eaorõk ñan aolep rũkkatak Baibõl̦ ro. Ta eo emaroñ kõm̦akũt juon rũkkatak Baibõl̦ ñan bõk buñtõn ne in? Ej, yokwe. Ak yokwe ñan ta im ñan wõn? Ilo katak in, jenaaj lo uwaakin kajjitõk in im jenaaj kõnono kõn enaaj ewi wãween mour eo ad ñe jenaaj peptaij.