1. Ta kõn̦aan eo an rũtto ro jemãn im jinen ñan ajri ro nejier?

 KOM̦ ro jemãn im jinen, kõm jel̦ã bwe kom̦ kõn̦aan jipañ ajri ro nejũm̦ ñan jel̦ãl̦o̦k kajjien Jeova im yokwe e. Ijoke, jejjab maroñ loe Anij. Ewi wãween am̦ maroñ jipañ ajri ro nejũm̦ ñan watõke ãinwõt juon eo em̦ool an pãd im bwe ren epaakel̦o̦k e?​—Jem. 4:8.

2. Ewi wãween an rũtto ro jemãn im jinen maroñ katakin ajri ro nejier kõn kadkad ko an Jeova?

² Juon wãween eaorõk kwõmaroñ jipañ ajri ro nejũm̦ ñan epaakel̦o̦k Jeova ej ikijjeen am̦ katak Baibõl̦ ippãer. (2 Tim. 3:14-17) Ijoke, Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k bar juon wãween ajri ro remaroñ katak kõn Jeova. Ilo bokin Jabõn Kõnnaan, juon jemãn ej kakeememeje l̦eo nejin bwe en jab mel̦o̦kl̦o̦k kadkad ko an Jeova me rej wal̦o̦k ilo menin kõm̦anm̦an ko. (JK. 3:19-21) Jenaaj etale jet iaan wãween ko rũtto ro remaroñ kõjerbal menin kõm̦anm̦an ko ñan jipañ ajri ro nejier ñan katak kõn kadkad ko an Jeova.

3. Ta ko ro jemãn im jinen remaroñ jipañ ro nejier kake?

³ Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe “kadkad ko kadkadin Anij im jejjab maroñ loi, . . . rar alikkar wõt jãn jinoin kõm̦anm̦an lal̦ ñan kiiõ, kõnke men kein rej alikkar ilo menin kõm̦anm̦an ko an.” (Rom 1:20) Ro jemãn im jinen, ejjel̦o̦k pere bwe em̦m̦an ippam̦ ñan jol̦o̦k iien ippãn ajri ro nejũm̦ ijoko inabõj. Kõjerbale iien kein ñan jipañ ajri ro nejũm̦ ñan lo wãween an “menin kõm̦anm̦an ko” kwal̦o̦k kõn kadkad ko rekanooj in em̦m̦an an Jeova. Jen lale ta ko ro jemãn im jinen remaroñ katak jãn wãween an kar Jesus katakin.

4. Ewi wãween an kar Jesus kõjerbal menin kõm̦anm̦an ko ñan katakin ri-kal̦oor ro an? (Luk 12:24, 27-30)

 ⁴ L̦õmn̦ak m̦õk kõn wãween an kar Jesus kõjerbal menin kõm̦anm̦an ko ñan katakin. Juon iien, ear kajjitõk bwe ri-kal̦oor ro an ren lale bao raven ko im wũt ko. (Riit Luk 12:24, 27-30.) Jesus emaroñ kar kwal̦o̦k kõn jabdewõt menninmour ak menin eddek, ak ear kããlõt ñan kõnono kõn juon bao im wũt me el̦ap an ri-kal̦oor ro an jel̦ã kake. Ri-kal̦oor rein remaroñ kar lo an bao kein ekkãke ilo mejatoto im an ebbõl wũt kein ilo mel̦aaj eo. Kwõmaroñ ke pijaikl̦o̦k an Jesus jitõñl̦o̦k ñan men kein ke ej kõnono? Im ta eo ear kõm̦m̦ane ãlikin an kar kwal̦o̦k kõn waanjoñak kein? Ear katakin ri-kal̦oor ro an juon boin eaorõk ikijjeen jouj eo an Jeova im an m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k: Bwe Jeova enaaj naajdik im lel̦o̦k an ri-karejar ro an nuknuk ãinwõt an kõm̦m̦ane ñan bao ko im wũt ko ilo mel̦aaj.

5. Ta menin kõm̦anm̦an ko ro jemãn im jinen remaroñ kõjerbali ñan katakin ajri ro nejier kõn Jeova?

⁵ Ro jemãn im jinen, kwõnaaj ke anõke wãween an kar Jesus katakin? Kwõmaroñ ba ñan ajri eo nejũm̦ kõn juon menin kõm̦anm̦an me elukkuun em̦m̦an ippam̦, ãinwõt menninmour ak menin eddek eo me em̦m̦an ippam̦. Im ilo am̦ ãindein, em̦m̦an ñe kwõj kõmel̦el̦e kõn ta eo men in ej katakin kõj kõn Jeova. Innem kwõmaroñ kajjitõk ippãn ajri eo nejũm̦ kõn menninmour ak menin eddek ta eo em̦m̦an ippãn. Ñe kwõj kõjerbale juon menin kõm̦anm̦an me em̦m̦an ippãn, bõlen enaaj em̦m̦anl̦o̦k an roñjake am̦ kõmel̦el̦e kõn kadkad ko an Jeova.

6. Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an jinen Christopher?

⁶ Rũtto ro rej aikuj ke jol̦o̦k el̦ap iien ñan kõm̦m̦an research kõn juon menninmour ak juon menin eddek m̦okta jãn aer kwal̦o̦k ta eo men kein rej katakin kõj kõn Jeova? Jaab. Jesus ear jab kwal̦o̦k kõmel̦el̦e ko raetok kõn wãween an bao raven ko m̦õñã ak wãween an wũt ko eddek. Em̦ool bwe jãn iien ñan iien ajri eo nejũm̦ emaroñ kõn̦aan kal̦apl̦o̦k an jel̦ã kõn menin kõm̦anm̦an ko, ijoke jet iien ebwe wõt ñan kwal̦o̦k juon kajjitõk ak boin epidodo ñan jipañe mel̦el̦e kõn ta eo kwõj kajjioñ ba. Lale ta eo juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Christopher ej keememej jãn tõre ko ear dik: “Ekkã an jinõ kwal̦o̦k mel̦el̦e ko repidodo ñan jipañ kõm kaorõki menin kõm̦anm̦an ko ipel̦aakid. Ñan waanjoñak, ke kõmar pãd iturin tol̦ ko, emaroñ ba: ‘Lale joñan an kilep im aiboojoj tol̦ kan! Joñan an Jeova kapeel ke?’ Ak ñe jej pãd iturin lo̦jet, emaroñ ba: ‘Lale joñan an kajoor n̦o kan̦! Anij elukkuun kajoor ke?’” Christopher ej ba: “Meñe ear kõjerbal mel̦el̦e rot kein, ak el̦ap aer kar jipañ kõm ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦.”

7. Ewi wãween kwõmaroñ katakin im kammineneik ajri ro nejũm̦ ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn menin kõm̦anm̦an ko?

⁷ Ilo an ajri ro nejũm̦ rũttol̦o̦k, kwõmaroñ katakin im kammineneik er ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn menin kõm̦anm̦an ko im ta ko men kein rej katakin er kõn kadkad ko an Jeova. Kwõmaroñ kwal̦o̦k kõn juon iaan menin kõm̦anm̦an ko an Anij im kajjitõk ippãer, “Ta eo men in ej katakin eok kõn Jeova?” Kwõmaroñ bwilõñ im m̦õn̦õn̦õ kõn uwaak ko aer.​—Matu 21:16.

8. Iien ta eo ear pel̦l̦o̦k ñan rũtto ro ilo Israel ke rar ‘etetal ilo ial̦’ ko ippãn ajri ro nejier?

⁸ Kar rõjañ rũtto ro jemãn im jinen ilo Israel ñan katakin ajri ro nejier kõn kien ko an Jeova ke rar ‘etetal ilo ial̦’ ko. (Dut. 11:19) Ial̦ kein rar ettõrl̦o̦k ñan jikin ko ilo Israel me remaroñ lo elõñ kain menninmour ko, bao ko, im wũt ko. Ilo an baam̦le ko etetal ilo ial̦ kein, ekar wõr iien ko repel̦l̦o̦k ñan an rũtto ro kõnnaan ippãn ajri ro nejier kõn menin kõm̦anm̦an ko an Jeova. Ejjel̦o̦k pere bwe kom̦ rũtto ro jemãn im jinen ebar wõr iien rot kein repel̦l̦o̦k ñan ami kõjerbal menin kõm̦anm̦an ko ñan katakin ajri  ro nejũmi. Lale wãween an kar jet ro jemãn im jinen kõm̦m̦ane men in.

9. Ta ko kwõmaroñ katak jãn Punitha im Katya?

⁹ Juon jinen baam̦le etan Punitha me ej jokwe ilo juon bukwõn eobrak kõn armej im el̦ap poub ie ilo India, ej ba: “Ñe kõmij lol̦o̦k baam̦le ko ammim me rej jokwe ilo juon jikin me elõñl̦o̦k menin kõm̦anm̦an ko ie, kõm̦ro l̦eo ippa ej watõke ãinwõt juon iien epel̦l̦o̦k ñan am̦ro katakin ajri ro nejũm̦ro kõn menin kõm̦anm̦an ko rekabwilõñlõñ an Jeova. Il̦ak lale, em̦m̦anl̦o̦k an ajri ro nejũ mel̦el̦e kõn menin kõm̦anm̦an ko ñe rejjab pãd ilo ijo kõmij jokwe ie kõnke eobrak kõn armej im el̦ap poub ie.” Kom̦ ro jemãn im jinen, ejjel̦o̦k pere bwe ajri ro nejũmi reban mel̦o̦kl̦o̦ke iien kein rej pãd ippemi ilo jikin kein raiboojoj. Katya, juon jeid im jatid kõrã jãn Moldova, ej ba: “Iien ko el̦aptata aõ keememeji jãn tõre ko iar dik ej iien ko iar pãd ippãn jinõ im jema ilo jikin ko elõñ menin kõm̦anm̦an ko ie. El̦ap aõ kam̦m̦oolol kõn aerro kar katakin eõ jãn ke iar dik ñan bõjrak im etali menin kõm̦anm̦an ko an Jeova im ñan lale ta ko men kein rej katakin eõ kõn e.”

10. Ta ko ro jemãn im jinen remaroñ kõm̦m̦ane ñe rej lo bwe epen aer etal ñan jikin ko me elõñl̦o̦k menin kõm̦anm̦an ko ie? (Lale bo̦o̦k eo etan “ Kein Jipañ ñan Ro Jemãn im Jinen.”)

¹⁰ Ta el̦aññe kwõjjab maroñ etal ñan jikin ko me elõñl̦o̦k menin kõm̦anm̦an ko ie? Amol, eo ej bar jokwe ilo India, ej ba: “Ijo ij jokwe ie, rũtto ro jinen im jemãn rej aikuj jerbal ium̦win elõñ awa ko, im el̦ap on̦ããn ñan jam̦bol̦o̦k ñan jikin ko elõñl̦o̦k menin kõm̦anm̦an ko ie. Bõtab juon baak jidikdik ak juon balcony ilo juon em̦ utiej rej bar jet jikin ko rem̦m̦an ñan etali menin kõm̦anm̦an ko im kõnono kõn kadkad ko an Jeova.” Ñe kwõnaaj lukkuun lale, kwõmaroñ lo elõñ menin kõm̦anm̦an ko iturin m̦weo im̦õm̦ me kwõmaroñ kwal̦o̦ki ñan ajri ro nejũm̦. (Sam 104:24) Kwõmaroñ bõlen lo bao ko, menninmour jiddik ko, menin eddek ko, im men ko jet. Karina, eo me ej jãn Germany, ej ba: “Ear lukkuun em̦m̦an ippãn jinõ wũt ko, innem ke iar juon leddik jiddik, ekõn jitõñl̦o̦k wũt ko raiboojoj  ñe kõm̦ro ej etetal ippãn doon.” Ro jemãn im jinen, kwõmaroñ bar katakin ajri ro nejũm̦ ikijjeen am̦ kõjerbal elõñ iaan pijain alwõj ko im bok ko kõn menin kõm̦anm̦an ko me em̦õj an doulul eo ad kõm̦m̦ani. Aet, jekdo̦o̦n ia eo kwõj jokwe ie, kwõmaroñ jipañ ajri ro nejũm̦ ñan etali men ko Anij ear kõm̦anm̦ani. Kiiõ jen etale jet iaan kadkad ko an Jeova me kwõmaroñ kõnono ippãn ajri ro nejũm̦ kaki.

11. Ewi wãween an ro jemãn im jinen maroñ jipañ ajri ro nejier ñan kile yokwe eo an Jeova?

¹¹ Ñan jipañ ajri ro nejũm̦ ñan kile yokwe eo an Jeova, kwõmaroñ kõnono kõn wãween an elõñ iaan menninmour ko lale im kõjparok niñniñ ko nejier. (Matu 23:37) Kwõmaroñ bar kõnono kõn an wõr elõñ kain menin kõm̦anm̦an ko. Karina, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej ba: “Ñe kõm̦ro jinõ kõn etetal ippãn doon, ekõn rõjañ eõ ñan bõjrak im lale wãween an oktak kajjojo iaan wũt ko im wãween aer kwal̦o̦k kõn yokwe eo an Jeova. Meñe elõñ iiõ ko remootl̦o̦k, ak ij wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lukkuun etali wũt ko—an lukkuun lõñ elõñ kain wũt ko, design ko aer, im kõl̦arier. Men kein rej kakeememej wõt eõ kõn joñan an Jeova lukkuun yokwe kõj.”

12. Ewi wãween an rũtto ro jemãn im jinen maroñ jipañ ajri ro nejier ñan kile mãlõtlõt eo an Anij? (Sam 139:14) (Bar lale pija eo.)

¹² Jipañ ajri ro nejũm̦ ñan kile mãlõtlõt eo an Anij. Elukkuun l̦ap an Jeova mãlõtlõt jãn kõj. (Rom 11:33) Ñan waanjoñak, kwõmaroñ kwal̦o̦k ñan ajri eo nejũm̦ kõn wãween an dãn wanlõñl̦o̦k ñan lañ im ejaak kõdo̦ ko, innem wãween an kõdo̦ kein kõm̦akũti dãn in jãn jikin ñan jikin. (Job 38:36, 37) Kwõmaroñ bareinwõt kwal̦o̦k kõn an kabwilõñlõñ wãween kar design i ak kõm̦anm̦ane ãnbwinnin armej. (Riit Sam 139:14.) Lale wãween an juon jemãn baam̦le etan Vladimir, kar kõm̦m̦ane men in. Ej ba: “Juon raan, l̦adik eo nejũm̦ro ear wõtlo̦k jãn baajkõl̦ eo waan im ear wõr an kinej. Ãlikin jet raan, ear mo kinej eo an. Im kõm̦ro lio ippa ar kõmel̦el̦e bwe Jeova ear kõm̦anm̦ani cell ko ilo ãnbwinnid bwe ren jel̦ã kilen make kammomo. Kõm̦ro ear kwal̦o̦k ñane bwe jejjab lo men in ilo jabdewõt men ko me armej rar kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, juon wa ejjab kõm̦adm̦õde e make ãlikin an jorrããn jãn juon ãkjitõn. Men in ear jipañ l̦adik eo nejũm̦ro ñan lo mãlõtlõt eo an Jeova.”

13. Ewi wãween an rũtto ro maroñ jipañ ajri ro nejier ñan kile kajoor eo an Anij? (Aiseia 40:26)

¹³ Jeova ej rõjañ kõj ñan reilõñl̦o̦k ñan lañ im l̦õmn̦ak kõn wãween an kajoor eo an el̦ap kõm̦m̦an bwe aolep menin kõm̦anm̦an ko an ilañ ren pãd ijoko jikier. (Riit Aiseia 40:26, UBS.) Kwõmaroñ rõjañ ajri ro nejũm̦ ñan reilõñl̦o̦k ñan lañ im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake men ko rej loi. Lale ta eo Tingting, juon jeid im jatid kõrã jãn Taiwan ej keememeje jãn iien ko ear dik, ej ba: “Juon iien, jinõ ear bõk ña bwe kõm̦ro en camp, im kõm̦ro ar reilõñl̦o̦k ñan lañ ilo boñ im loe elõñ iju ko. Ilo bukwõn eo kõm̦ro ar jokwe ie, ekkã ad jab maroñ loi iju ko kõn wõt aolep teiñki ko. Ilo kar tõre in ilo mour e aõ, iar lukkuun inepata kõnke iar iioon ijjiped jãn ri-jikuul̦ ro m̦õtta im iar jaje el̦aññe iar maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im tiljek ilo aõ karejar ñan Jeova. Jinõ ear rõjañ eõ ñan l̦õmn̦ak kõn kajoor eo me Jeova ear kõjerbale ñan kõm̦anm̦ane aolep iju ko ilañ im ñan keememej bwe emaroñ bar kõjerbale kajoor in an ñan jipañ eõ anjo̦ ioon jabdewõt mãlejjoñ. Ãlikin am̦ro kar lale menin kõm̦anm̦an ko an Jeova ilo kar tũreep in, men in ear kõm̦akũt eõ ñan kõn̦aan kal̦apl̦o̦k aõ jel̦ã kajjien Jeova, im iar jek ippa make ñan karejar ñane.”

14. Ewi wãween an ro jemãn im jinen maroñ kõjerbal menin kõm̦anm̦an ko ñan jipañ ajri ro nejier lo bwe Jeova ej juon Anij in m̦õn̦õn̦õ?

¹⁴ Menin kõm̦anm̦an ko an Jeova rej kwal̦o̦k bwe ej juon Anij in m̦õn̦õn̦õ im ekõn̦aan bwe jen bar m̦õn̦õn̦õ. Jaintiij ro em̦õj aer lo bwe elõñ iaan menninmour ko rejel̦ã iukkure, ekoba bao ko im ek ko. (Job 40:20) Ajri ro nejũm̦ renañin ke kar ettõñ ke rej alwõje an menninmour ko iukkure? Bõlen em̦õj aer lo an juon kuuj jidikdik kõpl̦e juon ball ak an kidu jidikdik ko iukkure ippãn doon. Ilo iien eo tok juon me ajri ro nejũm̦ rej ettõñ ilo aer alwõje menninmour ko, kwõmaroñ kakeememej er bwe jej karejar ñan juon Anij in m̦õn̦õn̦õ.​—1 Tim. 1:11.

15. Ta eo emaroñ jipañ rũtto ro ñan tuuri bũruon ajri ro nejier? (Jabõn Kõnnaan 20:5) (Bar lale pija eo.)

¹⁵ Ewõr iien, emaroñ pen ñan ro jemãn im jinen ñan jipañ ajri ro nejier kõnono kõn apañ ko rej iiooni. El̦aññe kwõj iioone men in, kwõmaroñ aikuj tuuri bũruon ajri ro nejũm̦. (Riit Jabõn  Kõnnaan 20:5.) Jet jemãn im jinen rej lo bwe epidodo aer kõm̦m̦ane men in ñe rej lali menin kõm̦anm̦an ko an Jeova ippãn ajri ro nejier. Etke? Juon un ej kõnke edikl̦o̦k menin kõm̦ad ko ñan ajri ro im ro jemãn im jinen. Juon jemãn baam̦le ilo Taiwan etan Masahiko ej kwal̦o̦k bar juon un, ej ba: “Ñe jej jol̦o̦k iien ippãn doon ijoko inabõj—meñe jej hike ilo tol̦ ko ak etetal ilo parijet—ekkã an ajri ro aenõm̦m̦an. Innem epidodol̦o̦k ad maroñ tuuri bũrueer im jel̦ã ta ko rej l̦õmn̦ak kaki.” Katya, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej ba: “Ãlikin jikuul̦, ekkã an jinõ bõk ña ñan juon baak eaiboojoj. Im il̦ak pãd ilo jikin rot in, el̦ap aõ aenõm̦m̦an im epidodol̦o̦k aõ ba ñane ta eo ear wal̦o̦k ilo jikuul̦ ak kõn men ko ij inepata kaki.”

16. Ewi wãween an baam̦le ko maroñ kakkije im limo ippãn doon ñe rej pãd ijoko inabõj im m̦õn̦õn̦õ kõn menin kõm̦anm̦an ko an Jeova?

¹⁶ Menin kõm̦anm̦an ko an Jeova rej bar jipañ baam̦le ko bwe ren maroñ kakkije im limo ippãn doon, im aer kõm̦m̦ane men in enaaj kõkajoore kõtaan eo aer ippãn doon. Baibõl̦ eo ej ba bwe ewõr “iien jañ” im “iien eb.” (Ekl. 3:1, 4) Ikijjeen jerbal ko an pein, Jeova ear kõm̦anm̦ane elõñ jikin ko raiboojoj ioon lal̦ in me jemaroñ kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an ippãd ie. Elõñ baam̦le ko em̦m̦an ippãer ñe rej pãd ippãn doon ilo jikin ko me elõñ menin kõm̦anm̦an ko ie, ñe rej pãd ilo tol̦ ko, ak ilo beach ko. Jet ajri, em̦m̦an ippãer ettõr im iukkure ilo baak ko, lali menninmour ko, ak aõ ilo reba ko, l̦we ko, ak ilo lo̦jet. Elukkuun lõñ iien ko repel̦l̦o̦k ñan ad lali menin kõm̦anm̦an ko im pãd ibwiljin men ko Jeova ear kõm̦anm̦ani!

17. Etke ro jemãn im jinen rej aikuj jipañ ajri ro nejier ñan m̦õn̦õn̦õ kõn menin kõm̦anm̦an ko an Anij?

¹⁷ Ilo lal̦ eo ekããl an Anij, enaaj l̦apl̦o̦k an ro jemãn im jinen ekoba ajri ro nejier m̦õn̦õn̦õ kõn menin kõm̦anm̦an ko an Jeova. Ilo iien en̦, enaaj ejjel̦o̦k unin ad mijak menninmour ko, ejjab men in wõt ak menninmour ko reban mijak kõj. (Ais. 11:6-9) Jenaaj maroñ m̦õn̦õn̦õ kõn men ko Jeova ear kõm̦anm̦ani, ñan indeeo. (Sam 22:26) Bõtab ro jemãn im jinen, jab kõttar m̦ae iien en̦ ñan jipañ ajri ro nejũm̦ ñan jino lali im m̦õn̦õn̦õ kaki menin kõm̦anm̦an ko. Ilo am̦ kõjerbal menin kõm̦anm̦an ko ñan katakin ajri ro nejũm̦ kõn Jeova, ejjel̦o̦k pere bwe renaaj errã ippãn naan ko an Kiiñ Devid ke ear ba: ‘O Jeova, ejjel̦o̦k jerbal ãinwõt jerbal ko Am̦.’—Sam 86:8.