1. Ewi wãween an kar Job kal̦apl̦o̦k an jel̦ã kajjien Jeova?

 IAAN aolep iien ko Job ear bwebwenato ippãn ro jet ilo mour eo an, iien eo me emaroñ kar l̦aptata an aorõk ippãn ej iien eo ear bwebwenato ippãn Jeova Anij. Ñan kal̦apl̦o̦k an Job lõke mãlõtlõt eo an Jeova im maroñ eo An ñan lale ri-karejar ro An, Jeova ear kwal̦o̦k jet iaan men ko rekabwilõñlõñ kõn menin kõm̦anm̦an ko an. Ñan waanjoñak, Anij ear kakeememej Job bwe ej lale im kabwe aikuj ko an menninmour ko, kõn men in emaroñ bar lale im kõjparok Job. (Job 38:39-41; 39:1, 5, 13-16) Ilo an kar Job lale im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn menin kõm̦anm̦an ko, elukkuun lõñ men ko ear katak kõn kadkad ko an Anij.

2. Etke jet iien emaroñ pen ñan etali menin kõm̦anm̦an ko an Jeova?

² Kõj bareinwõt jemaroñ kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõn Anij eo ad ikijjeen ad etali menin kõm̦anm̦an ko an. Ijoke, jet iien emaroñ jab pidodo ñan kõm̦m̦ane men in. El̦aññe jej jokwe ilo juon bukwõn me eobrak kõn armej im el̦ap poub ie, jemaroñ jab lo elõñ menin kõm̦anm̦an ko ipel̦aakid aolep raan. Bõtab el̦aññe jej jokwe ilo juon jikin me elõñ menin kõm̦anm̦an ko ipel̦aakid, jemaroñ l̦õmn̦ak bwe ejjab lukkuun lõñ iien ñan ad etali im katak kõn men kein. Kõn men in, jen lale etke eaorõk bwe jen kate kõj im kõm̦m̦an iien ñan etali menin kõm̦anm̦an ko. Jenaaj kõnono kõn wãween an kar Jeova im Jesus kõjerbali menin kõm̦anm̦an ko ñan katakin im men ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan kal̦apl̦o̦k ad katak jãn menin kõm̦anm̦an ko.

3. Ta eo ej kaalikkar bwe Jeova ear kõn̦aan bwe Adam en m̦õn̦õn̦õ kõn menin kõm̦anm̦an ko?

³ Jeova ear kõn̦aan bwe armej eo jinointata en m̦õn̦õn̦õ kõn  menin kõm̦anm̦an ko An. Ke Anij ear kõm̦anm̦an Adam, ear likũti ilo juon pedetaij eaiboojoj bwe en ito-itak im etali men ko ie, im ear jitõñe bwe en kõjparoke im kõm̦m̦an bwe aolepen lal̦ in en juon pedetaij. (Jen. 2:8, 9, 15) Baj pijaikl̦o̦k m̦õk an Adam lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke ej lale an ine ko jino eddekl̦o̦k im an ebbõl wũt ko. Ear juon jeraam̦m̦an bwe Adam ear maroñ lale im kõjparok jikin kallibin Iden! Jeova ear bar kajjitõk bwe Adam en kõm̦m̦an etan menninmour ko kajjojo. (Jen. 2:19, 20) Jeova emaroñ kar make kããlõt etan menninmour ko, ijoke ear lel̦o̦k eddo in ñan Adam. Ejjel̦o̦k pere bwe m̦okta jãn an kar Adam pepe kõn ãt ko etan menninmour ko, ear lukkuun etale er im wãween aer m̦akũtkũt. Emaroñ kar lukkuun em̦m̦an men in ippãn Adam. Alikkar bwe an kar ãindein, ear kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k an kam̦m̦oolol kõn mãlõtlõt eo an Jemãn im An kapeel.

4. (1) Ta juon iaan un ko unin ad aikuj etale menin kõm̦anm̦an ko? (2) Ewi iaan menin kõm̦anm̦an ko relukkuun em̦m̦an ippam̦?

⁴ Juon iaan un ko unin ad aikuj etale menin kõm̦anm̦an ko ej kõnke Jeova ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane men in. Ej jiroñ kõj im ba: “Kom̦win reilõñl̦o̦k.” Innem ej kajjitõk ippãd: “Wõn eo ear kõm̦anm̦an men kein”? Elukkuun alikkar uwaak eo. (Ais. 40:26) Jeova ear jab koobrak wõt lañ ko ak ear bar koobrak lal̦ in im lo̦jet kõn elõñ menin kõm̦anm̦an ko rekabwilõñlõñ me jemaroñ katak jãni. (Sam 104:24, 25) Im l̦õmn̦ak m̦õk kõn wãween an kar Anij kõm̦anm̦an kõj. Ear kõm̦anm̦an kõj bwe en wõr ad itoklimo kõn menin kõm̦anm̦an ko raiboojoj. Ear bar kõm̦m̦an bwe en wõr ad maroñ ñan lol̦o̦kjen̦, roñl̦o̦kjen̦, jibwi men ko, nemaki, im ãt bwiin men ko bwe jen maroñ m̦õn̦õn̦õ kõn elõñ kain menin kõm̦anm̦an ko an.

5. Ekkar ñan Rom 1:20, ewi wãween ad bõk tokjãn jãn ad etali menin kõm̦anm̦an ko an Jeova?

⁵ Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k kõn bar juon un eaorõk unin ad aikuj etale menin kõm̦anm̦an ko. Rej katakin kõj kõn kadkad ko an Jeova. (Riit Rom 1:20.) Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn wãween an kar kõm̦anm̦ani menin kõm̦anm̦an ko jej loi. Rejjab ke kaalikkar joñan mãlõtlõt eo an Anij? Im l̦õmn̦ak m̦õk kõn elõñ kain m̦õñã ko me jemaroñ kañi. Men in ej kaalikkar yokwe eo an ñan armej ro. Ñe jej kile kadkad ko kadkadin Jeova ilo men ko ear kõm̦anm̦ani, el̦apl̦o̦k ad jel̦ã kajjien im jekõn̦aan epaakel̦o̦k e. Kiiõ jen etali jet iaan wãween ko Jeova ear kõjerbali menin kõm̦anm̦an ko ñan katakin armej ro kõn men ko raorõk.

6. Ta eo jemaroñ katak jãn ad etali bao ko rej ekkãke im em̦m̦akũt ñan bar juon jikin?

⁶ Em̦õj an Jeova karõk bwe en wal̦o̦k men ko ekkar ñan iien ko em̦õj an karõki. Aolep iiõ ikõtaan  jem̦l̦o̦kin Pãpode im lukwõl̦pãn Mãe ekkã an ri-Israel ro lo an bao in mejatoto ko etaer in stork ekkãke ilo mejatoto ke rej em̦m̦akũtl̦o̦k ñan ituiõñin ãneo. Jeova ear ba ñan ri-Israel ro: “Bao in mejatoto eo etan stork ejel̦ã iien an ro̦o̦l.” (Jrm. 8:7, UBS) Ãinwõt an kar Jeova karõk iien eo bao kein renaaj em̦m̦akũt, em̦õj an bar karõk iien eo enaaj kajejjet karõk ko an. Ñe jej lo an bao ko ekkãke im em̦m̦akũt ñan bar juon jikin, men in ej kakeememej kõj bwe jemaroñ lõke bwe ewõr “juon iien em̦õj [an Jeova] kããlõte” ñan bõktok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in.​—Hab. 2:3.

7. Ta eo jemaroñ katak jãn ad lale wãween an juon bao kãlo̦k im jepel̦ãlõñl̦o̦k? (Aiseia 40:31)

⁷ Jeova ej kõkajoore ri-karejar ro an. Ikijjeen Aiseia, Jeova ear kallim̦ur bwe Enaaj kõkajoore armej ro An bwe ren maroñ “jepel̦ãlõñl̦o̦k kõn peier ãinwõt ikõl̦ ko” ilo iien ko rej m̦õjn̦o̦ ak ebbweer. (Riit Aiseia 40:31.) Ekkã an ri-Israel ro lo an ikõl̦ ko jepel̦ãlõñl̦o̦k ilo mejatoto ak rejjab lukkuun kõm̦akũtkũti peier kõnke rej bõk jipañ jãn kõto. Men in ej kakeememej kõj bwe ãinwõt an Jeova lel̦o̦k kajoor ñan bao kein, emaroñ bareinwõt lel̦o̦k kajoor ñan ri-karejar ro an! Ñe kwõj lo an juon bao killep jepel̦ã im kãlo̦k ñan ijoko rettol̦o̦k ak ejjab lukkuun kõm̦akũtkũti pein, keememej bwe Jeova emaroñ lewaj ñan eok kajoor bwe kwõn anjo̦ ioon apañ ko am̦.

8. Ta ko Job ear katak jãn an etali menin kõm̦anm̦an ko an Anij, im ta eo jemaroñ katak jãn men in?

⁸ Jemaroñ lõke Jeova. Jeova ear jipañ Job bwe en l̦apl̦o̦k an lõke E. (Job 32:2; 40:6-8) Ke Jeova ear bwebwenato ippãn Job, ear kwal̦o̦k kõn elõñ iaan menin kõm̦anm̦an ko, ãinwõt iju ko, kõdo̦ ko, im jarom ko. Jeova ear bar kõnono kõn menninmour ko, ãinwõt ox ko im kidia ko. (Job 38:32-35, UBS; 39:9, 19, 20) Aolep men kein rej kein kam̦ool kõn kajoor eo el̦ap an Anij, ekoba kõn yokwe eo an im an lukkuun mãlõtlõt. Jãn wõt iien in me erro ar bwebwenato, ear l̦apl̦o̦k an Job lõke Jeova jãn kar m̦okta. (Job 42:1-6) Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, ñe jej etali im katak kõn menin kõm̦anm̦an ko, men kein rej kakeememej kõj bwe el̦apl̦o̦k an Jeova mãlõtlõt im kajoor jãn kõj. Im bwe ewõr An maroñ ñan bõktok jem̦l̦o̦kin aolep apañ ko ad, im bwe Enaaj kõm̦m̦ane men in. Ad jel̦ã men in emaroñ jipañ kal̦apl̦o̦k ad lõke E.

9-10. Ta eo al̦ im wõt rej katakin kõj kõn Jeova?

⁹ El̦ap an kar Jesus jel̦ã kõn menin kõm̦anm̦an ko. Ãinwõt “juon eo ekapeel ilo jerbal,” ear wõr ippãn jeraam̦m̦an eo ñan jerbal ippãn Jemãn ke Ear kõm̦anm̦an men otemjej ilañ im ilal̦. (JK. 8:30) Tokãlik, ke Jesus ear pãd ijin ioon lal̦, ear kõjerbal menin kõm̦anm̦an ko ñan katakin ri-kal̦oor ro an kõn Jemãn. Jen etale jet iaan men ko ear katakin ri-kal̦oor ro an kaki.

¹⁰ Jeova ej kwal̦o̦k yokwe ñan aolep armej. Ilo Katak eo Ioon Tol̦ Eo, Jesus ear kwal̦o̦k ñan ri-kal̦oor ro an kõn ruo iaan menin kõm̦anm̦an ko me elõñ armej rejjab lukkuun kaorõki: meramin al̦ im wõt. Men kein jim̦or rej menin aikuj ñan kowõnm̦aanl̦o̦k mour. Jeova emaroñ kar dãpij men kein jãn armej ro rejjab karejar ñane. Bõtab ijello̦kun an ãindein, ej kwal̦o̦k yokwe ilo an kõm̦m̦an bwe aolep armej ren bõk tokjãn jãn meramin al̦ im wõt. (Matu 5:43-45) Jesus ear kõjerbale waanjoñak in ñan katakin ri-kal̦oor ro an bwe Jeova ekõn̦aan bwe jen kwal̦o̦k yokwe ñan aolep armej. Innem aolep iien jej lo aiboojojin an al̦ tulo̦k im jej lo an wõt, jemaroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn yokwe eo an Jeova ñan aolep armej. Joñak eo an emaroñ kõm̦akũt kõj ñan kwal̦o̦k ejja yokwe rot in ikijjeen ad kwal̦o̦k naan ñan aolep armej.

11. Ewi wãween ad maroñ bõk kõketak jãn ad lali bao ko imejatoto?

¹¹ Jeova ej kabwe aikuj ko ad ilo kanniõk. Ilo ejja katak eo wõt an ioon tol̦ eo, Jesus ear bar  ba: “Kom̦win kanooj l̦õmn̦ak kõn bao ko imejatoto, rejjab ekkat ine ak m̦adm̦õd ak aini leen keinikkan ko n̦a ilowaan im̦õn kakkon̦ ko, bõtab Jememiwõj ilañ ej naajdik er.” Armej ro remaroñ kar lo an bao ko ekkãke ke Jesus ear kajjitõk ippãer kajjitõk in: “Ta kom̦ij jab aorõkl̦o̦k jãn bao ko ke?” (Matu 6:26) Ilo yokwe, Jesus ear kaenõm̦m̦an im jipañ kõj ñan kile bwe Jeova enaaj kabwe aikuj ko ad ilo kanniõk! (Matu 6:31, 32) Men in me jej katak jãn menin kõm̦anm̦an ko ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõketak ri-karejar ro retiljek. Juon jeid im jatid jiroñ me ej bainier ilo Spain ear ebbweer kõnke ear jab maroñ lo juon jikin jokwe me em̦m̦an. Bõtab ãlikin an kar lo an bao ko m̦õñã ine ko im berry ko, ear bõk kõketak jãn men in. Ej ba, “Bao kein rar kakeememej eõ bwe Jeova ej lale im kõjparok er im emaroñ bar lale im kõjparok eõ.” Ejjabto tokãlik, jiroñ in jeid im jatid ear maroñ lo juon jikin an jokwe.

12. Ekkar ñan Matu 10:29-31, ta ko bao sparrow ko rej kwal̦o̦k kõn Jeova?

¹² Jeova ej kaorõk kõj kajjojo. M̦okta jãn an kar Jesus jilkinl̦o̦k ri-kal̦oor ro an bwe ren kwal̦o̦k naan, ear jipañ er ñan anjo̦ ioon aer mijak armej ro rej jum̦aik er. (Riit Matu 10:29-31.) Ear kõm̦m̦ane men in ikijjeen an kar kõnono kõn juon iaan bao ko me relukkuun lõñ ilo aelõñin Israel: bao sparrow. Ear jab l̦ap tokjãn bao kein ilo raan ko an Jesus. Meñe ãindein, ak ear ba ñan ri-kal̦oor ro an: “Jememiwõj ilañ ejel̦ã ñe juon iaan bao kein rej wõtlo̦k ñan lal̦.” Innem ear ba: “El̦apl̦o̦k ami aorõk jãn bao sparrow ko.” Jesus ear kaenõm̦m̦an im kaalikkar ñan ri-kal̦oor ro an bwe Jeova ej kaorõk er kajjojo, innem rar jab aikuj mijak an ro jet jum̦ae im kaeñtaan er. Ejjel̦o̦k pere bwe ri-kal̦oor ro rar keememeje naan kein an Jesus ke rar lo bao sparrow ko ke rar kwal̦o̦k naan ilo bukwõn ko. Jabdewõt iien kwõj lo juon bao jidikdik, keememej bwe Jeova ej kaorõk kwe kõnke kwe bareinwõt “el̦apl̦o̦k [am̦] aorõk jãn bao sparrow ko.” Kõn jipañ eo an, kwõjjab aikuj mijak ñe kwõj iioon jum̦ae jãn ro jet.​—Sam 118:6.

13. Ta ko remaroñ jipañ kõj bwe jen katak jãn menin kõm̦anm̦an ko?

¹³ Elukkuun lõñ men ko jet jemaroñ katak kõn Jeova jãn menin kõm̦anm̦an ko. Ewi wãween? M̦oktata, jej aikuj kõm̦m̦an iien ñan etali menin kõm̦anm̦an ko. Innem, jej aikuj l̦õmn̦ak kõn ta ko men kein rej katakin kõj kõn Jeova. Bõtab, jet iien jemaroñ kile bwe ejjab pidodo ñan l̦oore buñtõn ne kein. Géraldine, juon jeid im jatid kõrã jãn Cameroon, ej ba, “Iar dik im rũttol̦o̦k ilo juon bukwõn me eobrak kõn armej im el̦ap poub ie, kõn men in iar kile bwe ij aikuj lukkuun kate eõ ñan etali menin kõm̦anm̦an ko.” Juon jeid im jatid em̦m̦aan me ej lale eklejia etan Alfonso ej ba, “Iar kile bwe ij aikuj karõk iien bwe in maroñ make iaõ ñan etali menin kõm̦anm̦an ko an Jeova im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ta ko men kein rej katakin eõ kõn E.”

14. Ta ko Devid ear katak ke ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn menin kõm̦anm̦an ko an Anij?

 ¹⁴ Devid ear lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn menin kõm̦anm̦an ko an Anij. Ear ba ñan Jeova: “Ke ij lale lañ ko Am̦, jerbal an addiim̦; allõñ im iju ko Kwaar kõm̦anm̦ani; Ta armej bwe Kwõn keememeje?” (Sam 8:3, 4) Aet, ke Devid ear reilõñl̦o̦k ñan lañ ilo boñ, ear jab baj m̦õn̦õn̦õ wõt ilo an kar lali iju ko ilañ. Ak ear bareinwõt kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ta ko iju kein rar katakin e kõn Anij. Ear katak kõn joñan an Jeova kajoor im utiej. Im ewõr iien ko jet Devid ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an kar ejaak ãnbwinnin ke ear pãd lowaan lo̦jien jinen. Ke ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men kein rekabwilõñlõñ, ear l̦apl̦o̦k an kam̦m̦oolol kõn joñan an Jeova mãlõtlõt.​—Sam 139:14-17.

15. Kwal̦o̦k waanjoñak ko kõn wãween am̦ kar lo kadkad ko an Jeova ilo menin kõm̦anm̦an ko. (Sam 148:7-10)

¹⁵ Ãinwõt Devid, kwõjjab aikuj etal ñan jikin ko rettol̦o̦k ñan pukot juon men ilo menin kõm̦anm̦an ko me kwõmaroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake. Ñe kwõnaaj reito-reitak, kwõnaaj lo elõñ men ko me rej kwal̦o̦k kõn kadkad ko an Jeova. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn joñan an Jeova kajoor ñe kwõj eñjake okmããn̦ãn̦ eo jãn al̦. (Jrm. 31:35) Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn an Anij mãlõtlõt ñe kwõj lo an juon bao kõm̦m̦an juon el. L̦õmn̦ak kõn an Jeova juon eo ekam̦õn̦õn̦õ ñe kwõj lo an juon kidu kajjioñ kiji tail eo an. Im kam̦m̦oolol Jeova kõn yokwe eo an ñe kwõj lo an juon jinen iukkure ippãn niñniñ eo nejin. Elukkuun lõñ iien ko repel̦l̦o̦k ñan ad katak kõn Jeova kõnke menin kõm̦anm̦an ko an—jekdo̦o̦n ñe rekilep, reddik, rej pãd ijoko repaak ak ijoko rettol̦o̦k—rej aolep bõktok nõbar ñane.​—Riit Sam 148:7-10.

16. Ta eo jej aikuj jek ippãd make ñan kõm̦m̦ane?

¹⁶ Anij eo ad elukkuun l̦ap an mãlõtlõt, yokwe, kapeel, im kajoor. Jemaroñ katak kõn kadkad kein ekoba elõñ kadkad ko jet el̦aññe jej etale im katak kõn menin kõm̦anm̦an ko ipel̦aakid. Jen aolep kate kõj ñan keini ad kõm̦m̦an iien ñan lali menin kõm̦anm̦an ko im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ta ko men kein rej katakin kõj kõn Jeova. Ilo ad ãindein, enaaj l̦apl̦o̦k ad epaakel̦o̦k ri-Kõm̦anm̦an eo ad. (Jem. 4:8) Ilo katak eo tok juon, jenaaj lale wãween an jemãn im jinen ajri ro maroñ jipañ ajri ro nejier ñan epaakel̦o̦k Jeova ikijjeen aer kõjerbal menin kõm̦anm̦an ko.