1. Kõnke jej uwaan doulul eo an Jeova, ta jet iaan jeraam̦m̦an ko jej m̦õn̦õn̦õ kaki?

 JELUKKUUN jeraam̦m̦an bwe jej uwaan doulul eo an Jeova ilo raan kein ãliktata me reppen. Mour ilo lal̦ in ej nanal̦o̦k im penl̦o̦k wõt, bõtab em̦õj an Jeova letok ñan kõj juon baam̦le ebõrokuk in ro jeid im jatid bwe ren jipañ kõj. (Sam 133:1) Ej jipañ kõj bwe en kajoor kõtaan eo ad ippãn baam̦le ko ad. (Eps. 5:33–6:1) Im ej letok lol̦o̦kjen̦ im mãlõtlõt eo jej aikuji bwe jen maroñ dãpij wõt ad aenõm̦m̦an im m̦õn̦õn̦õ.

2. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane, im etke?

² Ijoke, jej aikuj kate wõt kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova ilo tiljek. Etke? Kõnke jet iien jemaroñ metak ak inepata kõn men ko ro jet rej ba ak kõm̦m̦ani ñan kõj. Jemaroñ bareinwõt ebbweer kõn bõd ko ad make, el̦aptata ñe elõñ alen ad kõm̦m̦ani ejja bõd kein wõt. Jej aikuj kijenmej ilo ad karejar ñan Jeova (1) ñe juon iaan ro jeid ak jatid ej kainepataik kõj, (2) ñe eo pãleed ej kainepataik kõj, im (3) ñe jej inepata ippãd make kõn ad kõm̦m̦an bõd. Ilo katak in, jenaaj etale kajjojo iaan wãween kein. Im jenaaj bareinwõt etale waanjoñak ko an armej ro ilo Baibõl̦ me rar dãpij wõt aer tiljek.

KIJENMEJ WÕT ÑE JUON JEIM̦ AK JATŨM̦ EJ KAINEPATAIK EOK

3. Apañ ta ko armej ro an Jeova rej iiooni?

³ Apañ eo. Ewõr jet ro jeid im jatid me ejjab em̦m̦an ippãd kadkad ko aer. Ro jet remaroñ kalluuk kõj ak remaroñ kõm̦m̦an ñan kõj ilo juon wãween me ejjab kwal̦o̦k jouj. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia bareinwõt remaroñ kõm̦m̦an bõd. Wãween kein remaroñ kõm̦m̦an bwe ro jet ren pere bwe eñin ej doulul eo an Anij. Ijello̦kun aer wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova “kõn juon wõt bõro” ippãn ro jeier im jatier, rein remaroñ bõjrak jãn  aer aetõl ro rar kainepataik er ak remaroñ bareinwõt bõjrak jãn aer etal ñan kweilo̦k ko. (Zep. 3:9) Men in ej ke juon menin mãlõtlõt? Jen lale ta ko jemaroñ katak jãn juon armej ilo Baibõl̦ me ear bar iioon ejja apañ kein wõt.

4. Apañ ta ko rijjilõk Paul ear jelm̦aiki?

⁴ Waanjoñak eo ilo Baibõl̦. Rijjilõk Paul ear jel̦ã bwe Kũrjin ro jein im jatin rar jab weeppãn. Ñan waanjoñak, ke ear jino kobal̦o̦k ippãn eklejia eo ilo Jerusalem, elõñ ro rar mijake kõnke rar jab tõmak bwe ej juon ri-kal̦oor. (Jrb. 9:26) Tokãlik, ewõr jet rar ba men ko renana kõn e ñan kõm̦m̦an bwe en jako an ro jet lõke. (2 Kor. 10:10) Paul ear lo an juon em̦m̦aan eo ewõr an eddo ilo eklejia eo kõm̦m̦ane juon pepe me emaroñ kar kal̦õkatip ro jet. (Gal. 2:​11, 12) Im Mark, juon iaan ro me Paul ear epaake, ear lukkuun kainepataik e. (Jrb. 15:​37, 38) Paul emaroñ kar kõtl̦o̦k bwe juon iaan wãween kein ren kabõjrak an kõm̦m̦ao im aetõl ro rar kainepataik e. Meñe ãindein, ak ear l̦õmn̦ak wõt kõn ro jein im jatin ilo juon wãween em̦m̦an im ear dãpij wõt an niknik im tiljek ilo jerbal eo an Jeova. Ta eo ear jipañ Paul ñan kijenmej wõt?

5. Ta eo ear jipañ Paul ñan epaake wõt ro jein im jatin? (Kolosse 3:​13, 14) (Bar lale pija eo.)

⁵ Paul ear yokwe ro jein im jatin. Yokwe eo an Paul ñan ro jein im jatin ear jipañe ñan an l̦õmn̦ak wõt kõn kadkad ko aer rem̦m̦an im jab likjab ko aer. Yokwe ear bareinwõt jipañ Paul ñan jeorl̦o̦k an ro jet bõd, im eñin men eo ej rõjañ kõj ñan kõm̦m̦ane ilo Kolosse 3:​13, 14. (Riit.) Jen lale wãween an kar Paul kõm̦m̦an ñan Mark. Meñe Mark ear etal jãn Paul ilo tũreep in mijinede eo an kein kajuon, ak Paul ear jab wõnm̦aanl̦o̦k wõt im inepata. Tokãlik, ke Paul ear je juon lõta me ej kwal̦o̦k an yokwe eklejia eo ilo Kolosse, ear nõbar Mark ãinwõt juon ri-jerbal eo eaorõk, im ear ba bwe ej juon eo ‘ekanooj l̦ap an kaenõm̦m̦an.’ (Kol. 4:​10, 11) Ke Paul ear kalbuuj ilo Rom, ear kajjitõk bwe Mark en etal ippãn im jipañe. (2 Tim. 4:11) Aet, elukkuun alikkar bwe Paul ear jol̦o̦k an ro jein im jatin bõd im ear epaake wõt er. Ta eo jemaroñ katak jãn Paul?

6-7. Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k ad yokwe ro jeid im jatid meñe rej kõm̦m̦an likjab? (1 Jon 4:7)

⁶ Men eo jej katak. Jeova ekõn̦aan bwe jen kijenmej im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ad kwal̦o̦k yokwe ñan ro jeid im jatid. (Riit 1 Jon 4:7.) El̦aññe juon iaan ro jeid im jatid ejjab kõm̦m̦an ñan kõj ilo wãween eo juon Kũrjin ej aikuj kõm̦m̦ane, eokwe jemaroñ lõke bwe ear jab itõn kõmetak kõj im bwe ej kate ñan l̦oori naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦. (JK. 12:18) Jeova ej yokwe ri-karejar ro an retiljek  meñe rej kõm̦m̦an likjab. Ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jem̦jerãik kõj im ejjab dãpij an illu ippãd meñe jej kõm̦m̦an likjab. (Sam 103:9) Eñin unin ekanooj in aorõk bwe jen anõke joñak in an eo Jemãd ilañ, eo me em̦õn̦õn̦õ in jeorl̦o̦k bõd!—Eps. 4:32–5:1.

⁷ Bareinwõt, keememej bwe ilo an epaaktok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in, jej aikuj epaake wõt ro jeid im jatid. Jemaroñ kõtmãne an naaj l̦apl̦o̦k wõt an ro jet jum̦ae im kaeñtaan kõj. Ilo idiñ, jemaroñ pãd ilo kalbuuj kõn tõmak eo ad. El̦aññe men in enaaj wal̦o̦k, eokwe enaaj l̦apl̦o̦k ad aikuji ro jeid im jatid. (JK. 17:17) Jen lale ta eo ear wal̦o̦k ñan juon em̦m̦aan ej lale eklejia jãn aelõñin Spain etan Josep. a E im bar jet em̦m̦aan jeid im jatid rar pãd ilo kalbuuj kõn aer jab bõk kun̦aaer ilo aitwerõk ko an kien. Ej ba: “Ilo jikin kalbuuj, epidodo ñan ad abn̦õn̦õ ak inepata ippãn juon m̦õttam rũttõmak kõnke aolep iien kõmij ippãn doon. Kõmar aikuj in kijenmej ippãn doon im jol̦o̦k an doon bõd. Men in ear jipañ kõm ñan bõrokuk wõt ippãn doon im kõjparok wõt doon. Kõmar pãd ibwiljin ri-kalbuuj ro jet me rejjab karejar ñan Jeova. Juon iien ear jorrããn peiũ, kõn men in iar jab maroñ kõm̦m̦ani jet men. Bõtab juon iaan em̦m̦aan ro jeiũ im jatũ ear kwal̦e nuknuk ko aõ im ear jipañ eõ ilo bar jet wãween ko. Em̦m̦aan rein rar kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ñan ña ilo iien eo iar lukkuun aikuji.” Aet, eñin unin el̦ap an aorõk bwe jen kõm̦adm̦õdi apañ ko rej wal̦o̦k ikõtaad kiiõ!

KIJENMEJ WÕT ÑE EO PÃLEEM̦ EJ KAINEPATAIK EOK

8. Apañ ta ko rippãlele ro rej jelm̦aiki?

⁸ Apañ eo. Ewõr wãween ko reppen rej wal̦o̦k ñan aolep ri-m̦are ro. Baibõl̦ eo ej lukkuun kwal̦o̦k bwe ro em̦õj aer m̦are renaaj iioon “eñtaan ko ilo kanniõk.” (1 Kor. 7:​28, ftn.) Etke? Kõnke mourin m̦are ej mel̦el̦ein bwe ruo armej me rejjab weeppãn rej koba ippãn doon, im eoktak kadkad ko kadkadier jãn doon, men ko rem̦m̦an ippãer, im men ko rejjab em̦m̦an ippãer. Ruo rippãlele remaroñ itok jãn m̦anit ko reoktak jãn doon ak emaroñ bar oktak wãween aer kar dik im rũttol̦o̦k jãn doon. Im jidik kõn jidik, remaroñ kwal̦o̦k kadkad ko me eo rejetaer ear jab jel̦ã kake m̦okta jãn aerro kar m̦are. Jabdewõt iaan wãween kein remaroñ kõm̦m̦an bwe en wõr apañ ikõtaerro. Im ijello̦kun aerro kile bwe ewõr men en̦ erro jim̦or ar kõm̦m̦ane bwe en wal̦o̦k apañ eo, im bwe rej aikuj jerbal ippãn doon ñan kõm̦adm̦õde, erro maroñ n̦aruon doon kõn apañ eo rej iioone. Remaroñ jino l̦õmn̦ak bwe rej aikuj jenolo̦k jãn doon ak kõm̦m̦an pepa in jepel. Bõtab ñe erro ej jenolo̦k ak jepel, men in enaaj ke kõm̦adm̦õde apañ ko aerro? b Eokwe, jen katak jãn juon kõrã ilo Baibõl̦ me ear dãpij wõt an tiljek ñan Jeova meñe l̦eo ippãn ear kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen an mour.

9. Apañ ta ko Abigeil ear jelm̦aiki?

⁹ Waanjoñak eo ilo Baibõl̦. Abigeil ear m̦areik Nebal, eo me Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ear juon eo ejjel̦o̦k an tũriam̦o im enana bũruon. (1 Sa. 25:3) Emaroñ kar lukkuun pen an Abigeil mour ippãn em̦m̦aan in. Innem ear ke pel̦l̦o̦k juon iien ñan an Abigeil maroñ kõjem̦l̦o̦k mourin m̦are eo an? Aet. Ear pel̦l̦o̦k juon ial̦ ñan an kõjem̦l̦o̦k mourin m̦are eo an ke Devid, eo me enaaj kar erom Kiiñ in Aelõñin Israel, ear itõn m̦an l̦eo ippãn kõn an kar kõnanaik e im l̦õm̦aro m̦õttan. (1 Sa. 25:​9-13) Abigeil emaroñ kar ko im kõtl̦o̦k bwe Devid en m̦an Nebal. Ijoke, ear jab. Ijello̦kun an ãindein, ear ukot an  Devid l̦õmn̦ak bwe en jab m̦an Nebal. (1 Sa. 25:​23-27) Etke ear kõm̦m̦ane men in?

10. Ta eo emaroñ kar kõm̦akũt Abigeil ñan kijenmej wõt ilo juon mourin m̦are ekanooj in pen?

¹⁰ Abigeil ear yokwe Jeova im ear kautiej laajrak ko an Jeova ikijjeen mourin m̦are. Ejjel̦o̦k pere bwe ear jel̦ã kõn men eo Anij ear ba ñan Adam im Iv ke Ear kõm̦m̦ane kõm̦are eo jinointata. (Jen. 2:24) Abigeil ear jel̦ã bwe Jeova ear watõk bwe mourin m̦are ej juon laajrak eokkwõjarjar. Ear kõn̦aan kabuñbũruon Anij, im eñin men eo emaroñ kar kõm̦akũti ñan an kõm̦m̦ane jabdewõt men ñan lo̦mo̦o̦ren baam̦le eo an, ekoba l̦eo ippãn. Ear em̦m̦akũt ilo m̦õkaj ñan bõbraik Devid jãn an m̦an Nebal. Ear bareinwõt m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an bõd kõn juon bõd me ear jab kõm̦m̦ane. Elukkuun alikkar bwe Jeova ear yokwe kõrã in eperan im ejjab l̦õmn̦ak kõn e make. Ta eo lim̦aro im l̦õm̦aro remaroñ katak jãn joñak in an Abigeil?

11. (1) Ta eo Jeova ej kõtmãne jãn rippãlele ro? (Epesõs 5:33) (2) Ta eo kwõj katak jãn wãween an kar Carmen kate ñan kijenmej wõt ilo mourin m̦are eo an? (Bar lale pija eo.)

¹¹ Men eo jej katak. Jeova ej kõtmãne bwe rippãlele ro ren kautiej laajrak eo kõn mourin m̦are im bwe ren pãdwõt ippãn doon meñe emaroñ pen aer mour ippãn eo pãleer. El̦ap an Anij buñbũruon ñe ej lo an rippãlele ro kate er ñan kõm̦adm̦õdi apañ ko aer im kwal̦o̦k m̦oolin yokwe im kautiej ñan doon. (Riit Epesõs 5:33.) L̦õmn̦ak kõn joñak eo an Carmen. Enañin jijino iiõ ko ãlikin an kar m̦are, Carmen ear jino ekkatak ippãn Ri-Kõnnaan ro an Jeova im tokãlik ear peptaij. Ej ba, “L̦eo ippa ear dike pepe in aõ. Ear jino ebbanbane Jeova. Im ear kõnanaik ña im ba bwe enaaj etal jãn ña.” Meñe ãindein, ak Carmen ear kijenmej wõt ilo mourin m̦are eo an. Ium̦win 50 iiõ ko, ear lukkuun kate ñan kwal̦o̦k yokwe im kautiej ñan l̦eo ippãn. Ej ba, “Jidik kõn jidik, iar katak ñan kal̦apl̦o̦k aõ jel̦ã im mel̦el̦e kõn eñjake ko an l̦eo ippa im ñan kõnono ñane ilo juon wãween ejouj. Kõnke ijel̦ã bwe mourin m̦are ej juon men eokkwõjarjar im̦aan mejãn Jeova, iar kate eõ joñan wõt aõ maroñ ñan kõjparoke pãd eo am̦ro. Ijjañin kar kajjioñ etal jãn l̦eo ippa kõnke ij yokwe Jeova.” c El̦aññe ewal̦o̦k wãween ko reppen ilo mourin m̦are eo am̦, kwõmaroñ lõke bwe Jeova enaaj rejetake eok im jipañ eok ñan kijenmej wõt.

KIJENMEJ WÕT ÑE KWÕJ INEPATA IPPAM̦ MAKE

12. Apañ ta eo jemaroñ jelm̦aiki el̦aññe jej kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap?

¹² Apañ eo. Jemaroñ lukkuun ebbweer el̦aññe jej kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap. Baibõl̦ eo ej ba bwe jerawiwi ko ad remaroñ kõm̦m̦an  bwe en “rup” bũruod. (Sam 51:17) Juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Robert ear lukkuun kate ium̦win elõñ iiõ ko bwe en maroñ erom juon rijjipañ ilo eklejia eo. Ijoke, ear kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap im ear kile bwe em̦õj an ketake Jeova. Ej ba, “Ke iar kile men eo iar kõm̦m̦ane, bõklõkõt e aõ ear lukkuun kaabn̦õn̦õik eõ. Ãlikin men in, ear lukkuun nana aõ mour. Iar lukkuun jañ im jar ñan Jeova. Ij keememej aõ kar l̦õmn̦ak bwe Anij eban bar kõn̦aan roñjaki jar ko aõ kõnke em̦õj aõ kabũrom̦õje.” El̦aññe jej kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap, emaroñ lukkuun rup bũruod ñan joñan eo me jej jino l̦õmn̦ak bwe em̦õj an Jeova ilo̦k jãn kõj im ejjel̦o̦k unin ad wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñane. (Sam 38:4) El̦aññe em̦õj am̦ bõk eñjake rot in, l̦õmn̦ak kõn juon armej eo etiljek ilo Baibõl̦ me ear kijenmej wõt ilo an karejar ñan Jeova meñe ear kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap.

13. Ta jerawiwi eo el̦ap rijjilõk Piter ear kõm̦m̦ane, im ta bõd ko ear kõm̦m̦ani me rar tõll̦o̦k ñan jerawiwi in?

¹³ Waanjoñak eo ilo Baibõl̦. Ilo boñõn eo m̦okta jãn an kar Jesus mej, rijjilõk Piter ear kõm̦m̦ane jejjo bõd ko me rar tõll̦o̦ke ñan an kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap. M̦oktata, Piter ear kwal̦o̦k an l̦e jãn joñan an lõke e make, ilo an kar kõmjãje im ba bwe e wõt enaaj dãpij an tiljek meñe ri-kal̦oor ro jet renaaj ilo̦k jãn Jesus. (Mark 14:​27-29) Tokãlik, ke ear pãd ilo jikin kallibin Getsemane, elõñ alen an Piter kar likjab in ekkõl wõt. (Mark 14:​32, 37-41) Innem, ke juon jarlepju in armej ro rar itok im jibwe Jesus, Piter ear ko jãne. (Mark 14:50) Ãliktata, Piter ear kaarmejjeteik Jesus jilu alen, joñan ear kajje kõn riab in ear kwal̦o̦ke. (Mark 14:​66-71) Ewi wãween an kar Piter em̦m̦akũt ke ear kile joñan eddon jerawiwi in ear kõm̦m̦ane? Eokwe, ear jillo̦k im lukkuun jañ, bõlen kõnke ear lukkuun nana an mour. (Mark 14:72) L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an Piter kar nana an mour ke jejjo awa ko tokãlik eo m̦õttan, Jesus, ear mej. Piter emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn!

14. Ta eo ear jipañ Piter ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova? (Lale pija eo ilo bok in.)

¹⁴ Piter ear maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo an karejar ñan Jeova. Unin ej kõnke ear jab kamakeikl̦o̦k iaan; ear etal ippãn rũttõmak ro jein im jatin im ejjel̦o̦k pere bwe rein rar kaenõm̦m̦ane. (Luk 24:33) Kobal̦o̦k ippãn men in, Jesus ear jerkakpeje im wal̦o̦kl̦o̦k ñan Piter kõnke emaroñ kar kõn̦aan kõkajoore. (Luk 24:34; 1 Kor. 15:5) Tokãlik, ijello̦kun an kauweik Piter kõn bõd ko an, Jesus ear ba ñan in m̦õttan bwe enaaj bõk eddo ko rel̦l̦apl̦o̦k. (Jon 21:​15-17) Piter ear jel̦ã bwe elukkuun l̦ap jerawiwi eo ear kõm̦m̦ane, bõtab ear jab ebbweer. Ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane men eo ejim̦we. Etke?  Kõnke ear lukkuun tõmak bwe Irooj eo an, Jesus, ear yokwe wõt e. Im ro jein im jatin Piter ilo tõmak rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rejetake e. Ta eo jemaroñ katak jãn joñak in an Piter?

15. Ta eo Jeova ekõn̦aan bwe jen lukkuun tõmake? (Sam 86:5; Rom 8:​38, 39) (Bar lale pija eo.)

¹⁵ Men eo jej katak. Jeova ekõn̦aan bwe jen lukkuun tõmak bwe ej yokwe kõj im epojak in jeorl̦o̦k ad bõd. (Riit Sam 86:5; Rom 8:​38, 39.) Ñe jej kõm̦m̦an jerawiwi, enana ad mour. Ãindein ñe jej kõm̦m̦an jerawiwi, im ilo m̦ool ekkar bwe jen bũrom̦õj im nana ad mour kõn jerawiwi eo jaar kõm̦m̦ane. Ijoke, jejjab aikuj l̦õmn̦ak bwe ejako an Jeova yokwe kõj ak bwe eban jol̦o̦k ad bõd. Ijello̦kun ad bõk l̦õmn̦ak rot in, jej aikuj m̦õkaj im bõk jipañ. Robert, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej ba: “Iar jerawiwi kõnke iar atartar ioon maroñ e aõ make ñan jum̦aik juon menin kapo.” Ear kile bwe ear aikuj kõnnaan ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Ej ba: “Ke iar kõnnaan ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia, rar jipañ eõ ñan lo bwe Jeova ej yokwe eõ. Im iar bar eñjake bwe em̦m̦aan rein rar bar yokwe eõ. Rar jipañ eõ ñan tõmak bwe Jeova ear jab ilo̦k jãn ña.” Kõj bareinwõt jemaroñ lukkuun tõmak bwe Jeova elukkuun yokwe kõj im ej jeorl̦o̦k ad bõd el̦aññe jej ukel̦o̦k jãn jerawiwi ko ad, bõk jipañ eo jej aikuji, im jej kate kõj ñan jab bar ãliji bõd ko ad. (1 Jon 1:​8, 9) El̦aññe jej lukkuun tõmak bwe Jeova ej yokwe kõj im ekõn̦aan jol̦o̦k ad bõd, jeban bõjrak jãn ad karejar ñane meñe jej tũbbo̦k ak kõm̦m̦an jerawiwi.

16. Etke kwõj jek ippam̦ make ñan am̦ kijenmej wõt ilo am̦ karejar ñan Jeova?

¹⁶ Jeova ej lukkuun kaorõk ad kate kõj ñan karejar ñane ilo raan kein ãliktata me reppen. Ikijjeen jipañ eo jãn Jeova, jemaroñ kijenmej wõt ilo ad karejar ñane meñe jej inepata kõn bõd ko ad make ak kõn bõd ko an ro jet. Jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im yokwe ro jeid im jatid im jol̦o̦k aer bõd meñe rej kainepataik kõj. Jemaroñ kwal̦o̦k joñan m̦wilal̦in yokwe eo ad ñan Anij im ad kautiej mourin m̦are ikijjeen ad kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan kõm̦adm̦õdi apañ ko me remaroñ wal̦o̦k ilo mourin m̦are eo ad. Im el̦aññe jej kõm̦m̦ane juon jerawiwi, jemaroñ kappukot jipañ eo an Jeova, tõmak bwe ej yokwe kõj im jol̦o̦k ad bõd, im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ad karejar ñane. Innem jemaroñ tõmak bwe Jeova enaaj lukkuun kõjeraam̦m̦an kõj el̦aññe jejjab “m̦õk ilo [ad] kõm̦m̦an em̦m̦an.”—Gal. 6:9.