1. Ta eñjake eo ekabbweerer me jet ri-karejar ro retiljek an Jeova remaroñ bõke?

 EJ JUON menin kaenõm̦m̦an ñan jel̦ã bwe Jeova ej buñbũruon kõn armej ro an ãinwõt juon kumi! Baibõl̦ eo ej ba: “[Jeova] ej m̦õn̦õn̦õ kõn ro doon.” (Sam 149:​4, UBS) Ijoke, jet iien ewõr jet rej lukkuun ebbweer, joñan remaroñ pere el̦aññe Jeova ej buñbũruon ippãer. Elõñ iaan ri-karejar ro retiljek an Jeova ilo tõre ko ilo Baibõl̦ rar bar lo bwe jet iien epen aer tõmak bwe Jeova ej buñbũruon ippãer.—1 Sa. 1:​6-10; Job 29:​2, 4; Sam 51:11.

2. Wõn ro rej kabuñbũruon Jeova?

² Baibõl̦ eo ej lukkuun kaalikkar bwe armej ro rejjab weeppãn remaroñ kabuñbũruon Jeova. Ewi wãween? Eokwe jej aikuj jerbale tõmak eo ad ilo Jesus Christ im peptaij. (Jon 3:16) Ilo wãween in, jej kaalikkar ñan ro jet bwe em̦õj ad ukel̦o̦k jãn jerawiwi ko ad im em̦õj ad kõm̦m̦an kallim̦ur ñan Anij bwe jenaaj kõm̦anm̦an ankilaan. (Jrb. 2:38; 3:19) Jeova ej m̦õn̦õn̦õ ippãd ñe jej bõk buñtõn ne kein ñan ejaake juon jem̦jerã ippãn. Toon wõt ad wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan mour ekkar ñan kallim̦ur eo ad ke jaar ajel̦o̦k kõj make, Jeova enaaj buñbũruon ippãd im enaaj watõk kõj ro jeran me repaake E.—Sam 25:14.

3. Ta kajjitõk ko jilu jenaaj etali?

³ Ijoke, etke jet iien ro jet rej l̦õmn̦ak bwe Anij ejjab buñbũruon ippãer? Ewi wãween an Jeova kaalikkar bwe ej buñbũruon ippãd? Im ewi wãween an juon Kũrjin maroñ kõkajoorl̦o̦k an tõmak bwe Anij ej buñbũruon ippãn?

 UNIN JET REMAROÑ BÕK EÑJAKE EO BWE JEOVA EJJAB BUÑBŨRUON IPPÃER

4-5. Meñe jemaroñ bõk eñjake eo bwe ejjel̦o̦k tokjãd, ak ta eo jemaroñ lukkuun lõke?

⁴ Jãn ke jaar dik, elõñ iaad jaar tarin̦aeik eñjake eo bwe ejjel̦o̦k tokjãd. (Sam 88:15) Juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Adrián ej ba: “Jãn ke iar dik, iar bõk eñjake eo bwe ejjel̦o̦k tokja. Ke iar juon l̦addik jidikdik, ij keememej aõ kar jar bwe baam̦le eo aõ en kab mour ilo Pedetaij, meñe iar lukkuun tõmak bwe ejjab ekkar ñan aõ pãd ilo Pedetaij.” Bar juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Tony, me ear jab dik im rũttol̦o̦k ilo juon baam̦le me rej Ri-Kõnnaan ro an Jeova, ej ba: “Jinõ im jema rejjañin kar ba ñan ña bwe rej yokwe eõ ak bwe eutiej bũrueer kõn ña. Men in ear kõm̦m̦an bwe in l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k men en̦ imaroñ kõm̦m̦ane ñan kam̦õn̦õn̦õik er.”

⁵ El̦aññe jet iien jej bõk eñjake eo bwe ejjel̦o̦k tokjãd, eokwe jemaroñ keememej bwe Jeova make ear karuwaakl̦o̦k kõj ñan E. (Jon 6:44) Ej loi men ko rem̦m̦an ippãd me kõj make jemaroñ jab loi, im el̦apl̦o̦k an jel̦ã bũruod. (1 Sa. 16:7; 2 Kro. 6:30) Kõn men in, jemaroñ lõke E ñe ej ba bwe jaorõk ippãn.—1 Jon 3:​19, 20.

6. Ewi wãween an kar rijjilõk Paul eñjake kõn jerawiwi ko an kar m̦okta?

⁶ M̦okta jãn ad kar katak m̦ool eo, jet iaad jaar kõm̦m̦ani men ko me remaroñ kõm̦m̦an bwe en nana ad mour tok ñan kiiõ. (1 Pit. 4:3) Kũrjin ro me rej karejar ñan Jeova ilo tiljek remaroñ bareinwõt tarin̦aeik m̦õjn̦o̦ ko aer. Ak ta kõn kwe? Bũruom̦ ej ke liaakel̦o̦k eok? El̦aññe aet, eokwe kwõmaroñ bõk kaenõm̦m̦an ilo am̦ jel̦ã bwe ewõr ri-karejar ro jet retiljek an Jeova me rar bar tarin̦aeik ejja eñjake kein wõt. Ñan waanjoñak, rijjilõk Paul ear ba bwe ej juon eo ejerata ke ear l̦õmn̦ak kõn bõd ko an. (Rom 7:24) Em̦õj an kar Paul ukel̦o̦k jãn jerawiwi ko an im peptaij. Meñe ãindein, ak ear ba bwe ej juon eo ‘ettãtata iaan rijjilõk ro’ im juon eo “el̦aptata” an jerawiwi iaan aolep ri-jerawiwi.—1 Kor. 15:9; 1 Tim. 1:15.

7. Ta eo jej aikuj keememeje wõt kõn jerawiwi ko ad kar m̦okta?

⁷ Eo Jemãd ilañ ej kallim̦ur bwe enaaj jeorl̦o̦k ad bõd el̦aññe jej ukel̦o̦k. (Sam 86:5) Innem el̦aññe em̦ool ad ukel̦o̦k kõn jerawiwi ko jaar kõm̦m̦ani, eokwe jemaroñ lõke bwe men eo Jeova ej ba em̦ool, em̦õj an jeorl̦o̦k ad bõd.—Kol. 2:13.

8-9. Ewi wãween jemaroñ anjo̦ ioon eñjake eo bwe ejabwe men ko jej kõm̦m̦ani ñan ad kabuñbũruon Jeova?

⁸ Kõj aolep jekõn̦aan kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan karejar ñan Jeova. Ijoke, jet remaroñ l̦õmn̦ak bwe ejabwe men ko rej kõm̦m̦ani ñan aer maroñ kabuñbũruon Jeova. Juon jeid im jatid kõrã etan Amanda ej ba: “Ekkã aõ l̦õmn̦ak bwe ñan kõmaat joñan aõ maroñ ñan Jeova ej mel̦el̦ein bwe aolep iien ij aikuj kal̦apl̦o̦k men ko ij kõm̦m̦ani jãn joñan eo ij lel̦o̦k. Kõn men in, ekkã aõ kajjioñ kõm̦m̦ani men ko rel̦e jãn joñan maroñ e aõ. Innem ñe ijjab maroñ kõm̦m̦ani men kein, ij l̦õmn̦ak bwe Jeova ejjab m̦õn̦õn̦õ ippa ãinwõt aõ jab m̦õn̦õn̦õ ippa make.”

⁹ Ewi wãween jemaroñ anjo̦ ioon eñjake eo bwe ejabwe men ko jej kõm̦m̦ani ñan ad kabuñbũruon Jeova? Eokwe keememej bwe Jeova ej juon ri-mel̦el̦e. Ejjañin kar kõtmãne bwe jen kõm̦m̦ani men ko me rel̦e jãn joñan maroñ ko ad. Ej lukkuun kam̦m̦oolol kõj kõn jabdewõt men ko jej kõm̦m̦ani ñane toon ad kate kõj joñan wõt ad maroñ. Bareinwõt, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñak ko an ro ilo Baibõl̦ me rar karejar ñan Jeova kõn aolepen bũrueer. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn Paul. Ear lukkuun kate ilo an kijejeto ium̦win elõñ iiõ ko ke ear ito-itak ium̦win elõñ to̦ujin m̦ail̦ ko im kajjutak elõñ eklejia ko. Meñe ãindein, ak ke wãween ko ilo mour eo an rar oktak im rar kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k ijo kun̦aan ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, ear ke mel̦el̦ein bwe ejako an Jeova buñbũruon ippãn? Jaab.  Paul ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane men eo emaroñe, im Jeova ear kõjeraam̦m̦ane. (Jrb. 28:​30, 31) Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, joñan eo me jemaroñ lel̦o̦k ñan Jeova emaroñ oktak jãn iien ñan iien. Bõtab, men eo el̦apl̦o̦k an aorõk Ippãn ej unin ad karejar ñane. Kiiõ jen etale jet iaan wãween ko me Jeova ej kaalikkar an buñbũruon ippãd.

EWI WÃWEEN AN JEOVA KWAL̦O̦K AN BUÑBŨRUON IPPÃD?

10. Ewi wãween jemaroñ “roñ” an Jeova kaalikkar an buñbũruon ippãd? (Jon 16:27)

¹⁰ Ikijjeen Baibõl̦ eo. Jeova ej pukot wãween ko ñan kwal̦o̦k ñan armej ro an bwe ej yokwe er im ej buñbũruon ippãer. Jeje ko rej kwal̦o̦k kõn ruo iien ko me Jeova ear ba ñan Jesus bwe e eo Nejin ejitõnbõro ippãn, im Ej buñbũruon kake. (Matu 3:17; 17:5) Kokõn̦aan ke roñ an Jeova kaalikkar ñan kwe bwe ebuñbũruon ippam̦? Eokwe Jeova ejjab kajju kõnono tok ñan kõj jãn lañ, ak ej kõnono tok ikijjeen Naan eo an, Baibõl̦ eo. Ñe jej riiti naan ko an Jesus ñan ri-kal̦oor ro an me ej kaalikkar an yokwe er, ej ãinwõt ñe jej “roñ” an Jeova ba naan kein ñan kõj. (Riit Jon 16:27.) Ear lukkuun jejjet im jim̦we wãween an Jesus anõke Jemãn. Kõn men in, ñe jej riit im lo bwe Jesus ear kwal̦o̦k an buñbũruon ippãn ri-kal̦oor ro an retiljek ak rejjab weeppãn, jemaroñ bar pijaikl̦o̦k an Jeova ba ejja naan kein wõt ñan kõj.—Jon 15:​9, 15.

11. Etke ad iioon wãween ko reppen ejjab mel̦el̦ein bwe ejako an Jeova buñbũruon ippãd? (Jemes 1:12)

¹¹ Ikijjeen kõm̦m̦an ko an. Jeova elukkuun kõn̦aan jipañ kõj, ãinwõt ikijjeen an litok men ko jej aikuji ilo kanniõk. Bõtab jet iien Jeova ej kõtl̦o̦k bwe jen eñtaan kõn wãween ko reppen, ãinwõt kar em̦m̦aan eo ewãnõk Job. (Job 1:​8-11) Ak ñe jej iioon apañ ko, ejjab mel̦el̦ein bwe ejako an Jeova buñbũruon ippãd. Ijoke, apañ ko rej letok iien ko repel̦l̦o̦k ñan ad kam̦ool joñan yokwe eo ad ñan Anij im joñan ad lõke E. (Riit Jemes 1:12.) Im ilo iien ko jej iioon apañ ko ad, jenaaj loe im eñjake an Jeova yokwe im rejetake kõj ilo an jipañ kõj ñan kijenmej.

12. Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an Dmitrii?

¹² L̦õmn̦ak kõn men eo ear wal̦o̦k ñan juon jeid im jatid em̦m̦aan jãn Asia etan Dmitrii. Ear luuji jerbal eo an im ear jab maroñ ellolo an jerbal ium̦win elõñ allõñ ko. Kõn men in, ear kwal̦o̦k an lõke Jeova ikijjeen an pepe in kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Emootl̦o̦k de elõñ allõñ ak ekabde jañin ellolo an jerbal. Innem ear wõr juon an nañinmej el̦ap me ear kõm̦m̦an bwe en jab maroñ m̦akũtkũt im jerkak jãn peet eo an. Ear jino l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn im pere el̦aññe ej juon jemãn im rippãlele  em̦m̦an, im ear l̦õmn̦ak el̦aññe ejako an Jeova buñbũruon ippãn. Innem juon jota ledik eo nejin ear bũriini juon peba me ewal̦o̦k naan ko ilo Aiseia 30:15 ie: “Ami kajoor enaaj ilo [ineem̦m̦an wõt] im ilo lõke.” Ear bõktok peba in ñan iturin jemãn im ba, “Baba e, ñe enana am̦ mour, kwõmaroñ keememej eoon in.” Dmitrii ear kile bwe kõn jipañ eo jãn Jeova, ear wõr wõt kijen baam̦le eo, aer nuknuk, im jikin aer jokwe. Ej ba, “Men eo iar aikuj kõm̦m̦ane ej ineem̦m̦an wõt im wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lõke Anij eo aõ.” El̦aññe kwõj iioon juon apañ ejja ãinl̦o̦k wõt apañ in, eokwe kwõmaroñ lõke bwe Jeova ej kea kake eok im enaaj jipañ eok ñan kijenmej.

13. Wõn ro Jeova emaroñ kõjerbal er ñan kwal̦o̦k an buñbũruon ippãd, im ewi wãween an kõm̦m̦ane men in?

¹³ Ikijjeen ro jeid im jatid ilo tõmak. Jeova ej kõjerbal ro jeid im jatid ñan kwal̦o̦k an buñbũruon ippãd. Ñan waanjoñak, emaroñ kõm̦akũt rein ñan aer letok naan ko rekõketak ñan kõj ilo iien eo ejejjet. Juon jeid im jatid kõrã ilo Asia ear iioone men in ilo juon iien ke ear lukkuun l̦ap an pen ñane. Ear luuji jerbal eo an im ear lukkuun nañinmej. Innem tokãlik l̦eo ippãn ear kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap im ear jako an juon em̦m̦aan ej lale eklejia. Ear ba, “Iar jab mel̦el̦e etke men kein rej wal̦o̦k ñan ña. Iar l̦õmn̦ak bwe bõlen iar kõm̦m̦ane juon men enana im ejako an Jeova m̦õn̦õn̦õ ippa.” Kõrã in jeid im jatid ear akwel̦ap ñan Jeova bwe en kwal̦o̦k ñane bwe ej buñbũruon ippãn. Ewi wãween an kar Jeova kõm̦m̦ane men in? Eokwe ear kõmel̦el̦e im ba, “Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rar kõnono ippa im rar jipañ eõ ñan kile bwe Jeova ej yokwe wõt eõ.” Bõtab jejjo iien tokãlik, ear bar kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañe ñan kile bwe Ej yokwe wõt e. Ej ba, “Ilo ejja raan eo wõt, iar bõk juon lõta jãn jet iaan ro jeid im jatid ilo eklejia eo. Ke iar riiti naanin kaenõm̦m̦an ko aer, iar kile bwe Jeova ear eo̦roñ jar eo aõ.” Aet, ekkã an Jeova kwal̦o̦k an buñbũruon ippãd ikijjeen naanin kaenõm̦m̦an ko an ro jet.—Sam 10:17.

14. Bar ta juon wãween me Jeova ej kwal̦o̦k an buñbũruon ippãd?

 ¹⁴ Jeova ej bareinwõt kwal̦o̦k an buñbũruon ippãd ikijjeen an kõjerbal ro jeid im jatid ñan aer letok naanin kauwe ko ilo iien ko jej aikuji. Ñan waanjoñak, ilo tõre ko an rijjilõk ro, Jeova ear kõjerbal rijjilõk Paul ñan an je 14 lõta ko ñan rũttõmak ro m̦õttan. Ilo lõta kein, Paul ear lel̦o̦k ñan ro jein im jatin naanin kauwe ko rekajju, bõtab ilo juon wãween me ej kwal̦o̦k yokwe. Etke Jeova ear kõm̦akũt Paul ñan kwal̦o̦k naanin kauwe kein? Eokwe kõnke Jeova ej juon Jemãn eo em̦m̦an, im ej kauwe ajri ro nejin me “ej m̦õn̦õn̦õ kake” er. (JK. 3:​11, 12) Kõn men in, ñe juon ej letok naanin kauwe ko jãn Baibõl̦, men in ejjab mel̦el̦ein bwe ejako an Jeova buñbũruon ippãd. Ijoke, ej kwal̦o̦k bwe Jeova ej yokwe wõt kõj. (Hib. 12:6) Ta wãween ko jet me rej kwal̦o̦k bwe Jeova ej buñbũruon ippãd?

KEIN KAM̦OOL KO JET ME REJ KWAL̦O̦K AN JEOVA BUÑBŨRUON IPPÃD

15. Wõn ro Jeova ej lel̦o̦k jetõb kwõjarjar eo an ñan er, im etke men in emaroñ kal̦apl̦o̦k ad tõmak bwe Jeova ej buñbũruon ippãd?

¹⁵ Jeova ej lel̦o̦k jetõb kwõjarjar eo an ñan ro ej buñbũruon ippãer. (Matu 12:18) Jemaroñ kajjitõk ippãd make, ‘Ij ke kwal̦o̦k jet iaan kadkad ko me rej m̦õttan leen jetõb kwõjarjar eo an Anij ilo mour e aõ?’ Kwõj ke kile bwe el̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kijenmej ippãn ro jet jãn kar m̦okta ke kwõjjañin jel̦ã kajjien Jeova? Ilo m̦ool, el̦ak l̦apl̦o̦k am̦ kwal̦o̦k kadkad kein raiboojoj me rej m̦õttan leen jetõb kwõjarjar eo an Anij, emaroñ l̦apl̦o̦k am̦ tõmak bwe Jeova ej buñbũruon ippam̦!—Lale bo̦o̦k eo etan “ Leen Jetõb Kwõjarjar Ej . . .”

16. Wõn ro Jeova ej kõjerbal er ñan kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an, im ewi wãween am̦ eñjake kõn men in? (1 Tessalonika 2:4)

¹⁶ Jeova ej lel̦o̦k eddo eo ñan kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ñan ro ej buñbũruon ippãer. (Riit 1 Tessalonika 2:4.) Juon jeid im jatid kõrã etan Jocelyn ear lukkuun tõmak men in ilo an kar kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ñan ro jet. Juon raan, Jocelyn ear ruj im ear bũrom̦õj im ebbweer. Ej ba, “Iar eñjake aõ m̦õjn̦o̦ im iar l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k men en̦ imaroñ kõm̦m̦ane. Bõtab iar juon bainier, im ear raanin aõ kwal̦o̦k naan. Kõn men in iar jar im etal im kwal̦o̦k naan.” Ilo jibboñõn raan eo iar iioon Mary, juon kõrã ejouj me ear errã in katak Baibõl̦. Jejjo allõñ ko tokãlik, Mary ear ba bwe ilo raan eo ke Jocelyn ear kal̦l̦al̦l̦al̦ ilo kõjãm eo an, ear jar ñan Anij bwe en jipañe. Ta eo Jocelyn ear katak jãn men in? Eokwe ej ba, “Ear ãinwõt ñe Jeova ej ba ñan ña im ba, ‘Ebuñbũruõ kõn kwe.’” Em̦ool bwe ejjab aolep armej renaaj m̦õn̦õn̦õ  in roñjake im em̦m̦akũt ñan ennaan eo jej kwal̦o̦ke. Bõtab, jemaroñ lukkuun tõmak bwe Jeova ej buñbũruon ippãd ñe jej kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ñan ro jet.

17. Ta eo kwõj katak jãn naan ko an Vicky kõn katok in mour eo an Jesus? (Sam 5:12)

¹⁷ Ro Jeova ej buñbũruon ippãer remaroñ bõk tokjãn jãn katok in mour eo an Jesus. (1 Tim. 2:​5, 6) Bõtab ta el̦aññe jekabde l̦õmn̦ak bwe Jeova ejjab buñbũruon ippãd, meñe jej tõmak ilo katok in mour eo an Jesus im em̦õj ad peptaij? Eokwe keememej bwe jejjab maroñ lõke eñjake ko ad aolep iien, bõtab jemaroñ lõke Jeova. Ej watõk ro me ewõr aer tõmak ilo katok in mour eo an Jesus bwe rewãnõk im̦aan mejãn im ej kallim̦ur bwe enaaj kõjeraam̦m̦an er. (Riit Sam 5:12; Rom 3:26) Juon jeid im jatid kõrã etan Vicky ear lo bwe el̦ak lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn katok in mour eo an Jesus, men in ear jipañe. Juon raan, ãlikin an kar lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn katok in mour eo an Jesus, ear kile juon men. Ear ba: “Eto an Jeova meanwõd im kijenmej ippa. . . . Ak, ej ãinwõt ñe iar ba ñan Jeova: ‘Yokwe eo am̦ ejabwe ñan an jipañ juon armej ãinwõt ña. Katok in mour eo an Nejũm̦ ejjab maroñ kalbubuuk jerawiwi ko aõ.’” Kõn an kar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn katok in mour eo an Jesus, Vicky ear jino eñjake an Jeova yokwe e. Ñe jenaaj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn katok in mour eo an Nejin, jenaaj bareinwõt eñjake an Jeova yokwe kõj im buñbũruon ippãd.

18. Ta eo jemaroñ lukkuun tõmake el̦aññe jej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im yokwe Jemãd ilañ?

¹⁸ Meñe jemaroñ kate kõj ñan jerbali men ko jaar katak kaki ilo katak in, ak jet iien jemaroñ ebbweer im l̦õmn̦ak el̦aññe Jeova ej buñbũruon ippãd. El̦aññe ãindein, eokwe keememej bwe Jeova ej buñbũruon ippãn “ro ejjab bõjrak aer yokwe E.” (Jem. 1:12) Kõn men in, wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ruwaakl̦o̦k ñan Jeova im pukot aolep wãween ko me Ej kwal̦o̦k an buñbũruon ippam̦. Im jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe Jeova “ejjab ettol̦o̦k jãn kõj kajjojo.”—Jrb. 17:27.