1. Ta apañ eo elõñ iaad em̦õj ad iioone?

 KWÕNAÑIN ke kar kõm̦m̦an am̦ mejãnkajjik ilo am̦ kabuñ ñan Jeova ak epen am̦ tõpare? b El̦aññe aet, eokwe kwõjjab make iaam̦. Ñan waanjoñak, Philip ear kõn̦aan kakõm̦anm̦an wãween an jar im joñan ikkutkut in an jar, ak ear pen an kappok iien ñan kõm̦m̦ane men in. Erika ear kõm̦m̦an an mejãnkajjik bwe en jab rum̦wij ñan iien kweilo̦k ko an kwal̦o̦k naan; meñe ãindein ak ear rum̦wij wõt ñan enañin aolep kweilo̦k ko. Jejjo alen in an kar Tomáš kajjioñ riiti aolepen Baibõl̦ eo. Ej ba: “Ear jab lukkuun em̦m̦an ippa riit Baibõl̦. Jilu alen in aõ kar kajjioñ riiti aolepen Baibõl̦ eo, bõtab kajjojo iien iar tõpare bokin Livitikõs innem iar bõjrak.”

2. Etke jejjab aikuj ebbweer ñe ewõr juon ad mejãnkajjik me jejjañin tõpare?

² El̦aññe ewõr juon am̦ mejãnkajjik me kwõjjañin tõpare, jouj im jab ebbweer. Meñe ewõr juon am̦ mejãnkajjik im emaroñ jab lukkuun pen ñan tõpare, ak enañin aolep iien enaaj bõk iien im kwõmaroñ aikuj lukkuun kate eok bwe kwõn tõpare. Ilo m̦ool, am̦ kõn̦aan tõpare wõt mejãnkajjik eo am̦ ej kwal̦o̦k bwe kwõj kaorõk jem̦jerã eo am̦ ippãn Jeova im kokõn̦aan lel̦o̦k men eo em̦m̦antata ippam̦. Jeova ej kaorõk kate ko am̦. Bõtab, ejjab kõtmãne bwe kwõn lel̦o̦k el̦ap jãn joñan am̦ maroñ. (Sam 103:14; Mai. 6:8) Kõn men in, kwõn kããlõt juon mejãnkajjik me kwõmaroñ tõpare. Ãlikin am̦ kõm̦m̦ane men in, ewi wãween am̦ maroñ kajejjete? Jen etale jet naanin jipañ ko.

3. Etke eaorõk bwe en wõr juon ad kõn̦aan ekajoor ñan tõpar mejãnkajjik ko ad?

³ Eaorõk bwe en wõr juon am̦ kõn̦aan ekajoor bwe kwõn maroñ  tõpar mejãnkajjik ko am̦. Ñe ewõr juon am̦ kõn̦aan ekajoor ñan tõpare mejãnkajjik eo am̦, kwõnaaj lukkuun kate eok ñan kajejjete. Jemaroñ keidi kõn̦aan in ñan juon kõto me ej iuuni juon waan ejjerakrõk bwe en tõpare ijo ej jibadeke. Toon wõt an wõr kõto, rijjerakrõk eo enaaj maroñ tõpare ijo ej jibadeke. Im el̦aññe ekajoor kõto eo, emaroñ m̦õkajl̦o̦k an tõpare jikin in. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, el̦ak kajoorl̦o̦k kõn̦aan eo ad ñan tõpari mejãnkajjik ko ad, enaaj l̦apl̦o̦k ad maroñ kajejjeti. David, juon jeid im jatid em̦m̦aan jãn El Salvador, ej ba: “Ñe kwõlukkuun kõn̦aan tõpare juon men, el̦apl̦o̦k am̦ kate eok. Kwõj lukkuun kate eok bwe en ejjel̦o̦k jabdewõt men ej bõbraik eok jãn am̦ tõpare mejãnkajjik eo am̦.” Innem, ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane bwe en l̦apl̦o̦k kõn̦aan eo am̦ ñan tõpare mejãnkajjik eo am̦?

4. Ta eo jemaroñ jar kake? (Pilippai 2:13) (Bar lale pija eo.)

⁴ Jar bwe en kajoorl̦o̦k kõn̦aan eo am̦. Ikijjeen kajoor eo an, Jeova emaroñ kõkajoore kõn̦aan eo ippam̦ ñan tõpare mejãnkajjik eo am̦. (Riit Pilippai 2:13.) Jet iien jej kõm̦m̦an ad mejãnkajjik kõnke jejel̦ã bwe ej juon men jej aikuj kõm̦m̦ane, im em̦m̦an ñe jej kõm̦m̦ane men in. Bõtab emaroñ jab lukkuun wõr ippãd juon kõn̦aan ñan tõpare mejãnkajjik eo ad. Eñin men eo ear wal̦o̦k ñan juon jeid im jatid kõrã etan Norina jãn Uganda. Ear kõm̦m̦an an mejãnkajjik ñan jino katak Baibõl̦ ippãn juon, bõtab ear jab kajoor kõn̦aan eo an ñan kõm̦m̦ane men in kõnke ear l̦õmn̦ak bwe ejjab juon ri-katakin em̦m̦an. Ta eo ear jipañe? Ej ba: “Iar jino kajjitõk ippãn Jeova kajjojo raan ñan jipañ eõ kõkajoorl̦o̦k kõn̦aan eo aõ ñan jino katak Baibõl̦ ippãn juon. Iar jerbale jar ko aõ ikijjeen aõ kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween aõ katakin. Ãlikin jejjo allõñ, iar kile bwe ekajoorl̦o̦k kõn̦aan eo aõ ñan tõpare mejãnkajjik in aõ. Ilo kar ejja iiõ in wõt, iar jino katak Baibõl̦ ippãn ruo armej.”

5. Ta eo jemaroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake ñan kal̦apl̦o̦k kõn̦aan eo ad ñan tõpare mejãnkajjik eo ad?

⁵ Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko Jeova ear kõm̦m̦ani kõn kwe. (Sam 143:5) Rijjilõk Paul ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn jouj eo el̦ap an Jeova ñane, im men in ear kõm̦akũti ñan lukkuun kate ilo an jerbal ñan Jeova. (1 Kor. 15:9, 10; 1 Tim. 1:12-14) Ãindeinl̦o̦k wõt, ñe el̦apl̦o̦k am̦ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko Jeova ear kõm̦m̦ani ñan kwe, enaaj l̦apl̦o̦k am̦ kõn̦aan tõpare mejãnkajjik eo am̦. (Sam 116:12) L̦õmn̦ak kõn ta eo ear jipañe juon jeid im jatid kõrã jãn Honduras ñan tõpare mejãnkajjik eo an ñan erom juon rekũl̦ar bainier. Ej ba: “Iar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ewi joñan an Jeova yokwe eõ. Ear jipañ eõ bwe in lo armej ro an. Im ej kea kake eõ im ej kõjparok eõ. Aõ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men kein, ear kõkajoorl̦o̦k yokwe eo aõ ñane im kal̦apl̦o̦k kõn̦aan eo aõ ñan tõpare mejãnkajjik in aõ.”

6. Ta men eo juon emaroñ bar jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k kõn̦aan eo ad ñan tõpare mejãnkajjik eo ad?

⁶ L̦õmn̦ak wõt kõn jeraam̦m̦an ko kwõnaaj loi ñe kwõnaaj tõpare mejãnkajjik eo am̦. Lale ta eo ear jipañ Erika, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ikijjeen mejãnkajjik eo an bwe en jab rum̦wij ñan iien kweilo̦k ko an kwal̦o̦k naan. Ej ba: “Iar kile bwe elukkuun lõñ men ko iar jab bõk tokjãn jãni kõn aõ rum̦wij ñan kwal̦o̦k naan. Bõtab ilo aõ naaj m̦õkajl̦o̦k, inaaj maroñ yokyokweiki ro  jeid im jatid im jol̦o̦k iien ippãer. Inaaj bar maroñ roñjake naanin jipañ ko me renaaj jipañ eo ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k im lo m̦õn̦õn̦õ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo aõ.” Erika ear l̦õmn̦ak wõt kõn tokjãn ko emaroñ bũki jãn an jab rum̦wij, kõn men in ear maroñ tõpare mejãnkajjik eo an. Ta jeraam̦m̦an ko kwõmaroñ l̦õmn̦ak kaki ikijjeen mejãnkajjik eo am̦? El̦aññe mejãnkajjik eo am̦ ej ekkejell̦o̦k ñan am̦ riit Baibõl̦ ak jar, l̦õmn̦ak kõn an nãj men in kõkajoore jem̦jerã eo am̦ ippãn Jeova. (Sam 145:18, 19) El̦aññe mejãnkajjik eo am̦ ej ñan kaddekl̦o̦k juon iaan kadkad ko an Jeova, l̦õmn̦ak kõn wãween an nãj kakõm̦anm̦anl̦o̦k jem̦jerã eo am̦ ippãn ro jet. (Kol. 3:14) Kwõmaroñ ke je juon laajrak kõn aolep un ko unin am̦ kõn̦aan tõpare mejãnkajjik eo am̦? Ekkeini am̦ lale laajrak in. Tomáš, eo me kar kõnono kake m̦oktal̦o̦k, ej ba: “El̦ak lõñl̦o̦k un ko unin aõ kõn̦aan tõpare juon mejãnkajjik, el̦apl̦o̦k aõ kõn̦aan kate eõ ñan tõpare.”

7. Ta eo ear jipañ Julio im lio pãleen ñan tõpare mejãnkajjik eo aerro?

⁷ Jol̦o̦k iien ippãn ro me renaaj jipañ eok ñan tõpare mejãnkajjik eo am̦. (JK. 13:20) Lale ta eo ear jipañ Julio im kõrã eo ippãn ñan tõpare mejãnkajjik eo aerro ñan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Ej ba: “Kõm̦ro ar kããlõt ro jeram me rar rejetake mejãnkajjik eo am̦ro, im kõm̦ro ar kõnono kake mejãnkajjik eo am̦ro ippãer. Elõñ iaaer em̦õj aer kar tõpare mejãnkajjik ko aer me rej ãinl̦o̦kwõt mejãnkajjik eo am̦ro, kõn men in rar maroñ letok naanin jipañ ko. Rekõn bar kajjitõk ejet bũl̦ããn ko am̦ro, im rar kõketake kõm̦ro ilo iien ko kom̦ro ar aikuji.”

8. Ta eo emaroñ wal̦o̦k ñe jej kate kõj ñan tõpare juon mejãnkajjik ilo iien ko wõt me jekõn̦aan? (Bar lale pija eo.)

⁸ Ilo m̦ool, kõj aolep ewõr iien ko me ejjab lukkuun kajoor kõn̦aan eo ad ñan tõpare mejãnkajjik eo ad. Men in ej ke mel̦el̦ein bwe jejjab maroñ tõpare mejãnkajjik eo ad? Jaab. Ñan waanjoñak: Juon kõto emaroñ iuuni juon waan ejjerakrõk ñan ijo ej jibadeke. Ijoke, emaroñ eokkõtaktak joñan kajoorin kõto eo, im ewõr iien emaroñ ejjel̦o̦k kõto ñan jidik. Men in ej ke mel̦el̦ein bwe rijjerakrõk eo ejjab maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ial̦ eo an? Ejjab. Ñan waanjoñak, jet waan ejjerakrõk ko ewõr aer injin im jet ewõr aer kein aõn̦õn̦. Rijjerakrõk eo emaroñ kõjerbale men kein ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt ñan ijo ej jibadeke. Kõn̦aan eo ad ej ãinwõt kõto eo—emaroñ eokkõtaktak. Ewõr iien ko me emaroñ ejjel̦o̦k ad kõn̦aan ñan tõpare mejãnkajjik eo ad. Kõn men in, ñe jen kar kate kõj ñan tõpare mejãnkajjik eo ad ilo iien ko wõt jekõn̦aan, jemaroñ jab tõpare mejãnkajjik eo ad ñan jidik. Bõtab ãinwõt an rijjerakrõk eo pukot kilen ñan an maroñ tõpare ijo ej jibadeke, kõj bareinwõt jemaroñ kate kõj ñan tõpare mejãnkajjik eo ad meñe ilo iien ko ejjel̦o̦k ad kõn̦aan ñan kõm̦m̦ane men in. Alikkar bwe eban pidodo. Bõtab kwõnaaj m̦õn̦õn̦õ ñe kwõtõpar mejãnkajjik eo am̦. M̦okta jãn ad kõnono kake men ko jemaroñ kõm̦m̦ani, jen etale juon kajjitõk me emaroñ wal̦o̦k.

9. Ebõd ke ñe jej kate wõt kõj ñan tõpare juon mejãnkajjik meñe ejjel̦o̦k ad kõn̦aan ñan tõpare? Jouj im kõmel̦el̦e.

⁹ Jeova ekõn̦aan bwe jen karejar ñane kõnke  jekõn̦aan im jem̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane men in. (Sam 100:2; 2 Kor. 9:7) Kõn men in, jen ke wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate kõj ñan tõpare juon mejãnkajjik meñe jejjab kõn̦aan kõm̦m̦ane? L̦õmn̦ak kõn joñak eo an rijjilõk Paul. Ear ba: “Ij lukkuun deñl̦o̦ke ãnbwinnũ im kõm̦m̦an ñane ãinwõt juon ri-kõm̦akoko.” (1 Kor. 9:25-27) Paul ear iuuni e make ñan kõm̦m̦ani men ko rejim̦we im̦aan mejãn Jeova, meñe emaroñ kar jab kõn̦aan kõm̦m̦ane men kein. Ear ke buñbũruon Jeova kõn jerbal ko an Paul? Aet! Im Jeova ear kõjeraam̦m̦ane kõn kate ko an.​—2 Tim. 4:7, 8.

10. Ta tokjãn ko jej bũki jãn ad kate kõj ñan tõpare mejãnkajjik ko ad meñe ilo iien ko ejjel̦o̦k ad kõn̦aan ñan tõpari?

¹⁰ Ãindeinl̦o̦k wõt, ebuñbũruon Jeova ñe ej lo ad kate kõj ñan tõpare mejãnkajjik ko ad meñe ilo iien ko ejjel̦o̦k ad kõn̦aan ñan tõpari. Ebuñbũruon kõnke meñe ejjab aolep iien em̦m̦an ippãd men eo jej kõm̦m̦ane, ak ejel̦ã bwe jej kõm̦m̦ane kõnke jej yokwe E. Ãinwõt an kar Jeova kõjeraam̦m̦ane Paul, Enaaj bareinwõt kõjeraam̦m̦ane kate ko ad. (Sam 126:5) Im ilo ad lo jeraam̦m̦an ko jãn Jeova, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en jino wõr ad kõn̦aan ñan tõpare mejãnkajjik ko ad. Juon jeid im jatid kõrã jãn Poland etan Lucyna ej ba: “Jet iien, ijjab kõn̦aan etal im kwal̦o̦k naan, el̦aptata ñe im̦õk. Bõtab, lañlõñ eo ij loe ãlikin aõ kwal̦o̦k naan ej juon menin letok elukkuun em̦m̦an jãn Jeova.” Kõn men in, jen lale ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñe ejjel̦o̦k ad kõn̦aan ñan tõpare mejãnkajjik ko ad.

11. Ewi wãween an Jeova maroñ jipañ kõj ñan kaddekl̦o̦k kadkadin irooj iood make?

¹¹ Jar bwe kwõn jel̦ã irooj ioom̦ make. Irooj iood make ekkã an mel̦el̦ein ñan kabõjrak kõj make jãn ad kõm̦m̦ani men ko rebõd. Ijoke, irooj iood make emaroñ bar jipañ kõj ñan kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an, el̦aptata ñe ej juon men epen ak ejjel̦o̦k ad kõn̦aan ñan kõm̦m̦ane. Keememej, irooj iood make ej m̦õttan leen jitũbõn Anij, innem kajjitõk ippãn Jeova kõn jetõb kwõjarjar eo an ñan jipañ eok kaddekl̦o̦k kadkad in eaorõk. (Luk 11:13; Gal. 5:22, 23) David, eo me kar kõnono kake m̦oktal̦o̦k, ej kõmel̦el̦e kõn wãween an kar jar jipañe. Ear kõn̦aan ekkeini an katak ippãn e make. Ej ba: “Ikõn kajjitõk ippãn Jeova ñan jipañ eõ kal̦apl̦o̦k aõ jel̦ã irooj ioõ make. Ikijjeen jipañ eo an, iar maroñ lo juon wãween em̦m̦an ñan aõ katak Baibõl̦ ippa make im keini aõ kõm̦m̦ane men in.”

12. Ewi wãween an naanin kakapilõk eo ilo Ekklisiastis 11:4 jipañ kõj ñan tõpare mejãnkajjik ko ad?

¹² Jab kõttar bwe en jejjet wãween ko kwõj iiooni ilo mour eo am̦. Ilo jukjukun pãd in, enañin aolep iien ejjab em̦m̦an im jejjet aolep wãween ko jej iiooni ilo mour ko ad. El̦aññe jej kõttar an naaj em̦m̦an aolep men, jemaroñ jab tõpare mejãnkajjik eo ad ñan jidik. (Riit Ekklisiastis 11:4.) Juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Dayniel ej ba: “Ejjel̦o̦k juon iien me enaaj em̦m̦an im jejjet aolep wãween ko jej iiooni ilo mour ko ad. Innem jejjab aikuj kõttar, bõtab jen jinoe kõttõpari mejãnkajjik ko ad.” Juon jeid im jatid em̦m̦aan jãn Uganda etan Paul ej bar kwal̦o̦k juon un unin ad jab aikuj aepedped, ej ba: “Ñe jej jino kõttõpare mejãnkajjik eo ad meñe epen wãween ko jej iiooni, jej lel̦o̦k ñan Jeova juon men emaroñ kõjeraam̦m̦ane.”—Mal. 3:10.

13. Ta tokjãn ko rej wal̦o̦k jãn ad jidik kõn jidik kajjioñ tõpare mejãnkajjik ko ad?

¹³ Jino ilo am̦ kõm̦m̦an mejãnkajjik ko repidodo ñan tõpari. Emaroñ ejjel̦o̦k ad kõn̦aan ñan tõpare mejãnkajjik eo ad kõnke emaroñ ãinwõt ñe elukkuun pen ñan tõpare. El̦aññe kwõj bõk eñjake in, kwõmaroñ ke jidik kõn jidik kajjioñ tõpare mejãnkajjik eo am̦? Ñan waanjoñak, el̦aññe mejãnkajjik eo am̦ ej ñan kaddekl̦o̦k juon kadkadin Anij, kwõmaroñ ke jino kwal̦o̦ke ilo wãween ko reddik? El̦aññe mejãnkajjik eo am̦ ej ñan riiti aolepen Baibõl̦ eo, kwõmaroñ ke jinoe ilo am̦ riit jidikin Baibõl̦ eo kajjojo iien kwõj riit? Tomáš, eo me kar kwal̦o̦k kake ilo jinoin katak in, ear pen an kajejjet mejãnkajjik eo an ñan riiti  aolepen Baibõl̦ eo ium̦win juon iiõ. Ej ba: “Iar kile bwe ebwe an l̦ap joñan eo iar kõllaajrake ñan riit. Kõn men in, iar kõn̦aan kajjioñ bar juon wãween. Iar pepe in riiti jidikin juon jebta kajjojo raan innem iar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake. Tokjãn men in, ear jino em̦m̦an ippa riit Baibõl̦.” Kõnke ear l̦apl̦o̦k an em̦m̦an ippãn Tomáš riit Baibõl̦, ear aetokl̦o̦k kũtien an riit. Tokãlik ear maroñ riiti aolepen Baibõl̦ eo. c

14. Ta ko remaroñ kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen ad tõpare mejãnkajjik ko ad?

¹⁴ Ekabũrom̦õjm̦õj bwe jekdo̦o̦n ewi joñan ad kate kõj im an kajoor kõn̦aan eo ad ñan tõpari mejãnkajjik ko ad, ak emaroñ wõr men ko rej kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen ad tõpari. Ñan waanjoñak, ‘men ko rej wal̦o̦k’ ilo jidimkij remaroñ kañ iien ko jej aikuji ñan ad kajjioñ tõpare mejãnkajjik ko ad. (Ekl. 9:11) Jemaroñ iioon juon wãween eppen me emaroñ kõm̦m̦an ad ebbweer im m̦õjn̦o̦. (JK. 24:10) Im kõnke jejjab weeppãn, jemaroñ kõm̦m̦ani men ko me rej kõm̦m̦an bwe en pen ad tõpare mejãnkajjik ko ad. (Rom 7:23) Ak jemaroñ m̦õk. (Matu 26:43) Ta ko remaroñ jipañ kõj ñan anjo̦ ioon men ko me rej kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen ad tõpare mejãnkajjik ko ad?

15. Etke jejjab aikuj ebbweer ñe ewal̦o̦k juon men me ej kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen ad tõpare mejãnkajjik ko ad? Jouj im kõmel̦el̦e. (Sam 145:14)

¹⁵ Keememej bwe ñe ewõr men en̦ ej kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen am̦ tõpare mejãnkajjik eo am̦, ejjab mel̦el̦ein bwe kwõj aikuj bõjrak jãn am̦ kajjioñ tõpare. Baibõl̦ ej kaalikkar bwe emaroñ ikkutkut ad buñ ak iioon wãween ko reppen. Bõtab, ej bar kaalikkar bwe jemaroñ bar jutak, el̦aptata ikijjeen jipañ eo jãn Jeova. (Riit Sam 145:14.) Philip, em̦m̦aan eo jeid im jatid me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej watõk wãween an lo tõprak ilo wãween in: “Aõ lo tõprak ejjab wawa ioon jete alen aõ buñ ak ej wawa ioon jete alen aõ bar jutak im wõnm̦aanl̦o̦k wõt.” David, eo me kar kõnono kake m̦oktal̦o̦k, ej ba: “Ñe enana aõ  mour ak ewõr men en̦ ej kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen aõ tõpare mejãnkajjik eo aõ, ijjab watõke wãween kein ãinwõt mãlejjoñ ko ak ij watõke ãinwõt iien ko repel̦l̦o̦k ñan aõ kwal̦o̦k ñan Jeova ewi joñan aõ yokwe e.” Aet, ilo am̦ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate eok ñan tõpare mejãnkajjik eo am̦ meñe epen, kwõj kam̦ool ñan Jeova bwe kokõn̦aan kabuñbũruon. Ejjel̦o̦k pere bwe Jeova elukkuun m̦õn̦õn̦õ ñe ej lo am̦ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kajjioñ tõpar mejãnkajjik eo am̦!

16. Ta ko jemaroñ katak ñe jej iioon juon wãween me ej kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen ad tõpare mejãnkajjik ko ad?

¹⁶ Ñe kwõj iioon juon wãween me ej kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen am̦ tõpare mejãnkajjik eo am̦, watõke ãinwõt juon men kwõmaroñ katak jãne. L̦õmn̦ak kõn ta eo ear kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k men in, im kajjitõk ippam̦ make, ‘Ewõr ke men en̦ imaroñ ukote bwe in jab bar iioon wãween in?’ (JK. 27:12) Bõtab jet iien, am̦ iioon wãween in me ej kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen am̦ tõpare mejãnkajjik eo am̦, emaroñ kaalikkar bwe mejãnkajjik eo am̦ el̦e jãn joñan maroñ ko am̦. El̦aññe kwõj eñjake bwe eñin wãween eo kwõj iioone, bar etale mejãnkajjik eo am̦ im lale ñe ej ekkar wõt ñan kwe. d Jeova eban watõk eok ãinwõt juon eo ear jab lo tõprak kõnke kwaar jab tõpare juon mejãnkajjik me el̦e jãn joñan maroñ ko am̦.​—2 Kor. 8:12.

17. Etke jejjab aikuj mel̦o̦kl̦o̦k men ko em̦õj ad katõpraki?

¹⁷ Jab mel̦o̦kl̦o̦k men ko em̦õj am̦ katõpraki. Baibõl̦ ej ba: “Anij ewãnõk im eban mel̦o̦kl̦o̦k jerbal ko ami.” (Hib. 6:10) Kõn men in, kwõn jab bareinwõt mel̦o̦kl̦o̦ki men kein. Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko em̦õj am̦ katõpraki—ãinwõt am̦ ejaak juon jem̦jerã ippãn Jeova, kõnono kake ñan ro jet, ak am̦ kar peptaij. Ãinwõt am̦ kar kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko im tõpar mejãnkajjik ko am̦ ilo kar m̦okta, kwõmaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im tõpare mejãnkajjik eo am̦ kiiõ.​—Pil. 3:16.

18. Ta eo jej aikuj keememej in kõm̦m̦ane ñe jej kate kõj ñan tõpare mejãnkajjik eo ad? (Bar lale pija eo.)

¹⁸ Ikijjeen jipañ eo jãn Jeova, kwõmaroñ tõpare mejãnkajjik eo am̦, ãinwõt juon rijjerakrõk me ej m̦õn̦õn̦õ ke ej tõpare ijo ear kõn̦aan jibadeke. Bõtab keememej bwe elõñ iaan rijjerakrõk ro rej bareinwõt itoklimo im m̦õn̦õn̦õ ilo ial̦ eo aer l̦o̦k ñan ijo rej jibadeke. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, jab mel̦o̦kl̦o̦k in itoklimo im m̦õn̦õn̦õ ilo am̦ kõttõpare mejãnkajjik eo am̦ ikijjeen am̦ lale wãween ko Jeova ej jipañ im kõjeraam̦m̦an eok. (2 Kor. 4:7) El̦aññe kwõjjab ebbweer, enaaj lõñl̦o̦k jeraam̦m̦an ko kwõnaaj loi.​—Gal. 6:9.