1-2. Ta ko jemaroñ l̦õmn̦ak kaki kõn jar ko ad?

 EM̦ÕJ ke am̦ l̦õmn̦ak el̦aññe Jeova ej uwaaki jar ko am̦? El̦aññe aet, kwõjjab make iaam̦. Elõñ iaan rũttõmak ro jeid im jatid rar bar l̦õmn̦ake men in, el̦aptata ilo iien ko me rar jelm̦aiki apañ ko. El̦aññe jej iioon apañ, jemaroñ bareinwõt lo bwe epen ad kile wãween an Jeova uwaaki jar ko ad.

² Jen etale etke jemaroñ lõke bwe Jeova ej uwaaki jar ko an ri-karejar ro an. (1 Jon 5:15) Jenaaj bareinwõt etali kajjitõk kein: Etke jet iien emaroñ ãinwõt ñe Jeova ejjab uwaaki jar ko ad? Ilo wãween et Jeova ej uwaaki jar ko ad ilo raan kein?

3. Etke Jeova ekõn̦aan bwe jen jar ñane?

³ Baibõl̦ eo ej kaalikkar ñan kõj bwe el̦ap an Jeova yokwe kõj im bwe jelukkuun aorõk ippãn. (Hag. 2:7; 1 Jon 4:10) Eñin unin ej kũr kõj ñan jar ñane im kajjitõk ippãn kõn jipañ. (1 Pit. 5:6, 7) Ekõn̦aan jipañ kõj bwe jen epaake wõt e im kijenmej wõt ium̦win wãween ko reppen jej iiooni.

4. Ewi wãween ad jel̦ã bwe Jeova ej uwaaki jar ko an ri-karejar ro an? (Bar lale pija eo.)

⁴ Ilo Baibõl̦ eo, ekkã ad riit kõn an Jeova uwaaki jar ko an ri-karejar ro an. Kwõmaroñ ke l̦õmn̦ak kõn juon waanjoñak? Juon waanjoñak ej kõn Kiiñ Devid. Ear lukkuun lõñ ro rar kõjdate ilo mour eo an me el̦ap aer kar kauwõtata, im ekkã an kar jar ñan Jeova bwe en jipañe. Juon iien, ear akwel̦ap ñan  Jeova im ba: “Kwõn roñjake aõ jar, O Jeova, Kwõn eo̦roñ akwel̦ap ko aõ; ilo Am̦ tiljek Kwõn uwaak eõ, im ilo Am̦ wãnõk.” (Sam 143:1) Jeova ear uwaake jar ko an Devid. (1 Sa. 19:10, 18-20; 2 Sa. 5:17-25) Kõn men in, Devid ear maroñ ba jãn bũruon: “Jeova ej epaak ñan er otemjej rej kũr ñan E.” Kõj bareinwõt jemaroñ lõke men in.​—Sam 145:18.

5. Ri-karejar ro an Jeova ilo iien ko etto rar ke aolep iien lo uwaakin jar ko aer ilo wãween eo rar kõtmãne kake? Kwal̦o̦k juon waanjoñak. (Bar lale pija eo.)

⁵ Jeova emaroñ jab uwaaki jar ko ad ilo wãween eo jej kõtmãne. Eñin men eo ear wal̦o̦k ñan rijjilõk Paul. Ear kajjitõk ippãn Anij ñan jol̦o̦ke “juon kãlõklõk ilo kanniõk.” Ewõr jilu iien ko Paul ear jar kõn apañ in. Jeova ear ke uwaaki jar kein an? Aet, ak ejjab ilo wãween eo Paul ear kõtmãne kake. Ijello̦kun an Jeova jol̦o̦ke apañ eo, Jeova ear lel̦o̦k ñan Paul kajoor eo ear aikuji ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im tiljek ilo an karejar ñan E.​—2 Kor. 12:7-10.

6. Etke ewõr jet iien emaroñ ãinwõt ñe Jeova ejjab uwaaki jar ko ad?

⁶ Kõj bareinwõt jemaroñ lo uwaakin jar ko ad ilo wãween eo jaar jab kõtmãne kake. Jemaroñ lõke bwe Jeova elukkuun jel̦ã wãween eo em̦m̦antata ñan jipañ kõj. Emaroñ “kõm̦m̦an el̦apl̦o̦k jãn men otemjej jej kajjitõk im l̦õmn̦aki.” (Eps. 3:20) Kõn men in, uwaak eo an ñan jar ko ad remaroñ itok ilo juon iien ak juon wãween jaar jab kõtmãne kake.

7. Etke jemaroñ aikuj jãniji men ko jej jar kaki? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

⁷ El̦ak em̦m̦anl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn ankilaan Jeova, jemaroñ aikuj jãniji men ko jej jar kaki. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an Martin Poetzinger. Ejjabto jãn iien eo ear m̦are, kar kalbuuji Jeid im Jatid Martin ilo juon jikin kalbuuj an ri-Nazi ro. Ilo m̦okta, ear kajjitõk ippãn Jeova bwe en karõl̦o̦ke jãn jikin kalbuuj eo bwe en maroñ lale kõrã eo ippãn im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo an. Bõtab, ruo wiik tokãlik ear kile bwe Jeova ear jab kõpel̦l̦o̦k juon ial̦ ñan an diwõj jãn kalbuuj. Kõn men in, ear jar im ba: “Jeova, jouj im kwal̦o̦k ñan eõ ta eo kokõn̦aan bwe in kõm̦m̦ane.” Innem ear l̦õmn̦ak kõn ta ko em̦m̦aan ro jet jeid im jatid me rar bar kalbuuj rej iiooni. Elõñ iaaer rar inepata kõn kõrã ro pãleer im ajri ro nejier. Kõn men in, Jeid im Jatid Martin ear jar im ba: “Jeova, kom̦m̦ool kõn jerbal in aõ ekããl. Jipañ eõ ñan kõkajoore im kõketake em̦m̦aan  rein jeiũ im jatũ.” Im eñin men eo ear kõm̦m̦ane ium̦win ratimjuon iiõ ko in an pãd ilo kalbuuj!

8. Ta men eo eaorõk jej aikuj keememeje ñe jej jar?

⁸ Jej aikuj keememej bwe ewõr an Jeova karõk, im enaaj kajejjete ekkar ñan iien eo em̦õj an kããlõte. Karõk in ej kitibuj an naaj lukkuun jol̦o̦k aolep apañ ko rej kõm̦m̦an el̦ap eñtaan, ñan indeeo. Enaaj julo̦k apañ ko ãinwõt l̦añ ko rel̦l̦ap, nañinmej, im mej. Jeova enaaj kajejjete karõk in an ikijjeen Aelõñ eo an. (Dan. 2:44; Rev. 21:3, 4) Ijoke m̦ae iien en̦, Jeova ej kõtl̦o̦k an Setan irooj ioon lal̦ in. b (Jon 12:31; Rev. 12:9) El̦aññe Jeova en kar n̦amejal̦an apañ ko an armej kiiõ, enaaj ãinwõt ñe Setan ej lo tõprak ilo an irooj ioon lal̦ in. Innem meñe jej aikuj kõttar an Jeova kajejjete jet iaan kallim̦ur ko an, ak ejjab mel̦el̦ein bwe eban jipañ kõj. Jen etale jet wãween ko Jeova ej kõm̦m̦ane men in.

9. Ewi wãween an Jeova jipañ kõj ñe jej aikuj kõm̦m̦an pepe? Jouj im kwal̦o̦k waanjoñak.

⁹ Ej letok mãlõtlõt. Jeova ej kallim̦ur bwe enaaj letok mãlõtlõt eo jej aikuji ñan kõm̦m̦ani jokãlõt ko rem̦m̦an. El̦apl̦o̦k ad aikuji mãlõtlõt eo jãn Jeova ñe jej kõm̦m̦ani pepe ko me renaaj jelõt mour eo ad, ãinwõt pepe eo ñan m̦are ak jaab. (Jem. 1:5) L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an juon jeid im jatid kõrã etan Maria me ejjel̦o̦k pãleen. c Ear jokwane im m̦õn̦õn̦õ ilo an kar rekũl̦ar bainier, ijoke ilo tõre in ear iioone juon jeid im jatid em̦m̦aan. Ej ba: “Ke ear epaakl̦o̦k jem̦jerã eo am̦ro, ear l̦apl̦o̦k am̦ro kõn̦aan doon. Iar kile bwe iar aikuj kõm̦m̦ane juon jokãlõt. Im el̦ap aõ kar buul̦ jar kake men in. Iar aikuji an Jeova tõl eõ, bõtab iar jel̦ã bwe Jeova eban kõm̦m̦ane jokãlõt eo ñan ña.” Ej kile bwe Jeova ear uwaake jar eo an ke ear kajjitõk kõn mãlõtlõt. Ewi wãween? Ke ear pukot kein jipañ jãn bok ko ad, ear maroñ lo katak ko rejejjet ñane me rar jipañe uwaaki kajjitõk ko an. Ear bareinwõt roñjake naanin rõjañ ko jãn kõrã eo jinen me ej juon rũttõmak etiljek. Naanin rõjañ kein an jinen rar jipañ Maria ñan etale eñjake ko an. Ilo jem̦l̦o̦kin, ear maroñ kõm̦m̦ane juon jokãlõt emãlõtlõt.

10. Ekkar ñan Pilippai 4:13, ta eo Jeova enaaj kõm̦m̦ane ñan jipañ ri-karejar ro an? Kwal̦o̦k juon waanjoñak. (Bar lale pija eo.)

¹⁰ Ej letok ñan kõj kajoor bwe jen maroñ kijenmej wõt. Ãinwõt an kar Jeova kõm̦m̦ane ñan rijjilõk Paul, Jeova enaaj bar letok ñan kõj kajoor eo jej aikuji ñan kijenmej ium̦win apañ ko ad. (Riit Pilippai 4:13.) L̦õmn̦ak m̦õk kõn wãween an kar Jeova jipañ juon  jeid im jatid em̦m̦aan etan Benjamin ñan kijenmej ium̦win wãween ko reppen ear iiooni. Ke ear dik, Benjamin im baam̦le eo an rar jokwe ilo jikin kone ko ilo Africa. Benjamin ej ba: “Iar jar aolep iien ñan Jeova im kajjitõk bwe en letok kajoor bwe in maroñ kõm̦m̦ani men ko rejim̦we im̦aan mejãn. Jeova ear uwaaki jar ko aõ ilo an kar jipañ eõ lo aenõm̦m̦an ilo kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ e aõ, letok peran bwe in wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan, im letok bok ko ad bwe in maroñ kõkajoore wõt jem̦jerã eo aõ ippãn.” Ej wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Aõ riiti bwebwenato ko an ro jeid im jatid im katak kõn wãween an kar Jeova jipañ er kijenmej, ear kõkajoore kõn̦aan eo aõ ñan dãpij wõt aõ tiljek ñane.”

11-12. Ewi wãween an Jeova maroñ kõjerbale baam̦le eo ad ilo tõmak ñan uwaaki jar ko ad? (Bar lale pija eo.)

¹¹ Ej kõjerbale baam̦le eo ad ilo tõmak. Boñõn eo m̦okta jãn an kar Jesus katok kõn mour eo an, ear lukkuun jar ñan Jeova. Ear akwel̦ap ñan Jeova im kajjitõk ippãn bwe en jab kõtl̦o̦k an ro jet l̦õmn̦ak bwe Jesus ej juon eo ej kõnono n̦ae Anij. Ijello̦kun an Jeova kõm̦m̦ane men in, ear jipañ Jesus ilo an kar jilkinl̦o̦k juon iaan enjel̦ ro jatin ñan kõkajoore. (Luk 22:42, 43) Jeova emaroñ bar jipañ kõj ikijjeen an kõjerbal juon iaan rũttõmak ro jeid im jatid ñan call tok ak lotok kõj im kõkajoore kõj. Kõj aolep jemaroñ pukot iien ko repel̦l̦o̦k ñan lel̦o̦k “naan em̦m̦an” ñan rũttõmak ro jeid im jatid.​—JK. 12:25.

¹² L̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo an juon jeid im jatid kõrã etan Miriam. Jejjo wiik ãlikin an kar l̦eo pãleen jako ilo mej, Miriam ear make iaan ilo m̦weo im̦õn im ear lukkuun bũrom̦õj. Ear m̦õtato im ear jab maroñ bõjrak, im ear kõn̦aan kwal̦o̦k bũruon ñan bar juon armej. Ej ba: “Ear ejjel̦o̦k aõ kajoor ñan call e jabdewõt armej, kõn men in iar jar ñan Jeova. Lukwõl̦pãn aõ jañ im jar, ear riiñ talboon eo nejũ. Ekar juon em̦m̦aan jeid im jatid me ej lale eklejia, juon eo ilukkuun epaake.” Em̦m̦aan in jeid im jatid im kõrã eo pãleen rar lukkuun kaenõm̦m̦ane Miriam. Ej tõmak bwe Jeova ear kõm̦akũti em̦m̦aan in jeid im jatid ñan call e.

13. Kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn wãween an Jeova maroñ kõjerbal ro rejjab karejar ñane ñan uwaaki jar ko ad.

 ¹³ Emaroñ kõjerbal armej ro rejjab karejar ñane. (JK. 21:1) Ewõr iien Jeova ej uwaaki jar ko an armej ro an ikijjeen an kõm̦akũti ro rejjab karejar ñane ñan jipañ er. Ñan waanjoñak, ear kõm̦akũt Kiiñ Artaxerxes ñan kamãlim an Nihimaia jepl̦aak ñan Jerusalem bwe en jipañ kalõke jikin kweilo̦k eo. (Nih. 2:3-6) Ilo raan kein, Jeova emaroñ bar kõm̦akũt ro me rejjab karejar ñane ñan jipañ kõj ñe jej pãd ilo aikuj.

14. Ta eo em̦m̦an ippam̦ kõn bwebwenato eo an Soo Hing? (Bar lale pija eo.)

¹⁴ Juon jeid im jatid kõrã etan Soo Hing ear kile bwe Jeova ear jipañe ikijjeen taktõ eo an. Ewõr an l̦adik eo nejin jet nañinmej ilo kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. Ke l̦adik eo nejin ear pãd ilo juon ãkjitõn elukkuun nana, erro l̦eo ippãn rar jol̦o̦k aerro jerbal bwe ren maroñ lale l̦adik eo nejierro. Itok jãn men in, ear wõr aerro apañ kõn jããn. Soo Hing ear ba bwe ear ãinwõt ñe ej juon roba me elukkuun kankan im epojakin tũm̦. Ear lutõkl̦o̦k bũruon ñan Jeova im kajjitõk bwe en jipañe. Innem taktõ eo ear m̦õn̦õn̦õ in pukot kilen ñan jipañ er. Kõn men in, rar bõk jipañ jãn kein jipañ ko an kien im rar maroñ ellolo aer jikin jokwe me em̦m̦an joñan on̦ããn ñan aer kõl̦l̦ãiki. Tokãlik, Soo Hing ej ba: “Kom̦ar lo pein Jeova ilo wãween eo kom̦ar iioone. Lukkuun m̦ool bwe E eo ej ‘roñjake jar’ ko.”—Sam 65:2.

15. Ta eo ear jipañ juon jeid im jatid kõrã ñan kile bwe Jeova ej uwaaki jar ko an?

¹⁵ Ekkã an Jeova jab uwaaki jar ko ad ilo wãween ko rekabwilõñlõñ. Meñe ãindein, ak uwaak eo me ej letok ej men eo jej aikuji ñan jipañ kõj dãpij wõt ad tiljek ñan Jemãdwõj ilañ. Kõn men in, jab bõjrak jãn am̦ pukot wãween ko Jeova ej uwaaki jar ko am̦. Juon jeid im jatid kõrã etan Yoko ear l̦õmn̦ak bwe Jeova ejjab uwaaki jar ko an. Innem ear jino je juon laajrakin men ko em̦õj an kajjitõk ippãn Jeova kaki, im ãlikin an mootl̦o̦k iien, ear bar lale men ko ear jeiki. Ear kile bwe em̦õj an Jeova uwaaki elõñ iaan jar ko an, ekoba men ko emel̦o̦kl̦o̦k bwe ear jar kaki. Jãn iien ñan iien, jej aikuj bõjrak jidik im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an Jeova uwaaki jar ko ad.​—Sam 66:19, 20, UBS.

16. Ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k ad tõmak ñe ej itok ñan jar? (Hibru 11:6)

 ¹⁶ Jej kwal̦o̦k ad tõmak ikijjeen ad jar ñan Jeova, ejjab men in wõt ak bareinwõt ilo ad m̦õn̦õn̦õ kõn uwaak ko an ñan jar ko ad, jekdo̦o̦n ta uwaak eo. (Riit Hibru 11:6.) L̦õmn̦ak kõn joñak eo an Mike im lio pãleen, Chrissy. Ear wõr aerro mejãnkajjik ñan jerbal ilo Betel̦. Mike ej ba, “Elõñ alen in am̦ro kar kanne peba ñan jerbal ilo Betel̦ im kõm̦ro ar jar ñan Jeova kõn mejãnkajjik in elõñ kõttan, bõtab kar jab kũr kõm̦ro ñan etal ñan Betel̦.” Mike im Chrissy rar lõke bwe Jeova ejel̦ã wãween eo em̦m̦antata ñan kõjerbale erro ilo jerbal eo An. Rar poub wõt ilo aerro rekũl̦ar bainier ilo jikin ko el̦ap aikuj ri-kwal̦o̦k naan ie im bõk kun̦aaer ilo jerbalin ekkal ko an doulul in. Rainin, erro ej pãd ilo jerbalin ito-itak im lol̦o̦k eklejia. Mike ej ba: “Ejjab aolep iien Jeova ear uwaaki jar ko am̦ro ilo wãween eo kõm̦ro ar kõtmãne, meñe ãindein ak ear uwaaki jar ko am̦ro ilo wãween ko rem̦m̦anl̦o̦k jãn am̦ro kar kõtmãne.”

17-18. Ekkar ñan Sam 86:6, 7, ta eo jemaroñ lõke?

¹⁷ Riit Sam 86:6, 7. Ri-jeje sam eo Devid ear lukkuun tõmak bwe Jeova ear roñjake im uwaaki jar ko an. Kwe bareinwõt kwõmaroñ lukkuun tõmake men in. Waanjoñak ko ilo katak in rej kaalikkar ñan kõj bwe Jeova emaroñ letok mãlõtlõt im kajoor eo jej aikuji ñan kijenmej wõt. Emaroñ kõjerbal baam̦le eo ad ilo tõmak ekoba ro rejjab karejar ñane ilo tõre in ñan jipañ kõj.

¹⁸ Meñe ejjab aolep iien Jeova ej uwaaki jar ko ad ilo wãween eo jej kõtmãne, ak jejel̦ã bwe enaaj uwaake kõj. Enaaj letok ñan kõj men eo ejejjet ñan aikuj ko ad ilo iien eo em̦m̦antata. Kõn men in, wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jar im lõke bwe Jeova enaaj lale im kõjparok eok kiiõ im bwe enaaj katõprak ‘kõn̦aan ko an men otemjej remour’ ilo lal̦ eo ekããl.​—Sam 145:16.