1-2. Pepe ta eo eaorõk me ri-Ju ro ilo Babil̦on rar aikuj kõm̦m̦ane? (Ezra 1:2-4)

 KAR kõm̦m̦ane kõjjel̦ã eo ñan ri-Ju ro me rar jipo̦kwe ilo Babil̦on ium̦win enañin 70 iiõ, bwe rar maroñ kiiõ jepl̦aak ñan kapijukuneer ilo Israel. (Riit Ezra 1:2-4, UBS.) Jeova wõt ear maroñ katõprake men in. Etke jemaroñ ba men in? Kõnke ekkã an ri-Babil̦on ro jab karõl̦o̦k ro rar bõk er bwe ren aer ri-kõm̦akoko. (Ais. 14:4, 17) Bõtab Babil̦on ear buñ, im ri-tõl eo ekããl ear ba ñan ri-Ju ro bwe remaroñ em̦m̦akũt jãn aelõñ in. Tokjãn men in, aolep ri-Ju ro, el̦aptata bõran baam̦le ko, rar aikuj kõm̦m̦an juon jokãlõt: renaaj em̦m̦akũt jãn Babil̦on ke ak pãdwõt. Ear juon pepe emaroñ kar jab pidodo ñan kõm̦m̦ane. Etke?

² Elõñ iaaer remaroñ kar lukkuun rũtto ñan aer etal ilo ial̦ eo elukkuun aetok ñan Israel. Im kõnke elõñ iaan ri-Ju ro rar l̦otak ilo Babil̦on, rejjañin kar jokwe ilo bar juon jikin. Ñan er, Israel ej ãneo ãneen rũtto ro jibwier im jim̦m̦aer. Jet iaan ri-Ju ro rar erom ri-m̦weiie ilo Babil̦on, kõn men in emaroñ kar pen ñan aer em̦m̦akũt jãn peejnej ko aer ak m̦õko im̦weer rem̦m̦an ñan bar juon aelõñ rejjab lukkuun jel̦ã kake.

3. Ikijjeen ri-Ju ro retiljek me renaaj kar jepl̦aak ñan Israel, ta jeraam̦m̦an eo renaaj kar loe?

³ Ilo l̦õmn̦ak ko an ri-Ju ro retiljek, tokjãn ko remaroñ kar bũki jãn aer jepl̦aak ñan Israel rel̦l̦apl̦o̦k jãn jabdewõt men rar aikuj in kaarmejjeteiki. Jeraam̦m̦an eo el̦aptata renaaj bõke ej ikijjeen aer kabuñ. Ekar wõr elõñl̦o̦k jãn 50 tampel̦ ko an ri-peikan ro, ijoke ekar ejjel̦o̦k juon tampel̦ ñan kabuñ ñan Jeova. Ear ejjel̦o̦k juon lokatok ñan an ri-Israel ro maroñ ajel̦o̦k menin katok ko aer ie ekkar ñan Kien Moses, im ekar ejjel̦o̦k juon kumi in bũrij ñan aer maroñ ajel̦o̦k menin katok kein.  Ejjab men in wõt, ak ear lukkuun eiiet oran armej ro an Jeova ñe keidi ñan ri-peikan ro me rar kõjekdo̦o̦n Jeova im kien ko An. Kõn men in, elõñ iaan to̦ujin ri-Ju ro me rar yokwe Jeova rar reim̦aanl̦o̦k ñan aer naaj jepl̦aak ñan ijo kapijukuneer im bar kõjepl̦aaktok kabuñ eo erreo.

4. Ñan ri-Ju ro me rar jepl̦aak ñan Israel, ta eo Jeova ear kallim̦ur bwe enaaj jipañ er kake?

⁴ Ial̦ eo l̦o̦k ñan Israel jãn Babil̦on emaroñ kar bõk emãn allõñ, bõtab Jeova ear kallim̦ur bwe enaaj jol̦o̦k jabdewõt men me emaroñ kapañ aer jepl̦aak ñan Israel. Aiseia ear je im ba: “Kom̦win kõpooj juon ial̦ ilo ãne jem̦aden ñan Irooj! Kom̦win eoreake ial̦ eo ilo ãne jem̦aden ñan Anij eo ad! . . . Tol̦ jiddik ko renaaj maajaj, im ijoko enana pikier renaaj metaltõl.” (Ais. 40:3, 4, UBS) Baj pijaikl̦o̦k m̦õk men in: juon ial̦ leplep me ej ettõr ilujen ãne jem̦aden, im juon kom̦lal̦ me pikin wõt juon. Men in enaaj kar juon jeraam̦m̦an ñan rein me rej jepl̦aak ñan Israel! Enaaj pidodol̦o̦k aer etetal ilo juon ial̦ ejim̦we ijello̦kun aer wanlõñ-wanlal̦ ak kaapool̦ tol̦ ko rel̦l̦ap im reddik ekoba kom̦lal̦ ko. Ejjab men in wõt, ak enaaj bar m̦õkajl̦o̦k.

5. Kar etan ial̦ eo ilo kõkkar jãn Babil̦on l̦o̦k ñan Israel?

⁵ Ilo raan kein, em̦õj kõkal̦l̦eiki elõñ ial̦ leplep ko ikijjeen aer kõm̦m̦an etaer ak lel̦o̦k aer nõm̦ba. Ebar wõr etan ial̦ eo ilo kõkkar me Aiseia ear jeje kake. Ear je im ba: “Enaaj wõr juon ial̦ leplep ijo, etan, ‘Ial̦ eo Eokkwõjarjar.’” (Ais. 35:8, UBS) Ta mel̦el̦ein kallim̦ur in ñan kar ri-Israel ro? Im ta mel̦el̦ein men in ñan kõj ilo raan kein?

6. Etke kar ba bwe eokkwõjarjar ial̦ in?

⁶ “Ial̦ eo Eokkwõjarjar”—juon ãt ekanooj in em̦m̦an! Etke kar ba bwe eokkwõjarjar ial̦ in? Kõnke ekar ejjel̦o̦k “rijjerawiwi,” ak jabdewõt iaan ri-Ju ro me rejjab kõn̦aan oktak jãn aer mourin l̦õñ, kabuñ ñan ekjab, ak jerawiwi ko jet rel̦l̦ap. Ri-Ju ro me rar pojakin jepl̦aak renaaj erom armej ro “rekkwõjarjar” ñan Anij. (Dut. 7:6) Meñe ãindein, ak ejjab mel̦el̦ein bwe rein me rar jepl̦aak jãn Babil̦on rar jab aikuj in kõm̦m̦an oktak bwe ren maroñ kabuñbũruon Jeova.

7. Ta oktak ko jet iaan ri-Ju ro rar aikuj kõm̦m̦ani? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

⁷ Ãinwõt kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, enañin aolep ri-Ju ro rar l̦otak ilo Babil̦on, im elõñ iaaer rar imminene kõn wãween an ri-Babil̦on ro l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an. Elõñ iiõ ko ãlikin an kar ri-Ju ro jinoin jepl̦aak ñan Israel, Ezra ear lo bwe jet iaaer rar m̦areiki kõrã in ri-peikan ro. (Ex. 34:15, 16; Ezra 9:1, 2) Im elõñ iiõ ko tokãlik, kom̦ja eo etan Nihimaia ear lukkuun bwilõñ ke ear jel̦ã bwe jet iaan ajri ro me rar l̦otak ilo Israel rar jab jel̦ã kajin eo an ri-Ju ro. (Dut. 6:6, 7; Nih. 13:23, 24) Enaaj kar ewi wãween an rein reddik katak ñan yokwe im kabuñ ñan Jeova el̦aññe rejjab maroñ mel̦el̦e kajin Hibru—kajin eo me kar kõjerbale ñan je enañin aolepen naan ko an Anij ie? (Ezra 10:3, 44, UBS) Alikkar bwe ri-Ju rein rar aikuj kõm̦m̦an oktak ko rel̦l̦ap, ijoke enaaj pidodol̦o̦k aer kõm̦m̦ani oktak kein ilo Israel, ijo me jidik kõn jidik kar kõjepl̦aaktok kabuñ eo erreo ie.​—Nih. 8:8, 9.

8. Etke ej aikuj wõr ad itoklimo kõn men ko rar wal̦o̦k ilo iien ko etto? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

⁸ Jet remaroñ l̦õmn̦ak im ba, ‘Aet, ebwe an kãitoktoklimo mel̦el̦e kein, bõtab men ko me rar wal̦o̦k ñan ri-Ju ro ilo iien ko etto ewõr ke tokjãer ñan kõj ilo raan kein?’ Aet, ewõr tokjãn ñan kõj kõnke ilo bar juon wãween, jej etetal ilo “Ial̦ eo Eokkwõjarjar” ilo kõkkar. Meñe jej uwaan rũkkapit ro ak uwaan ‘jiip ko jet,’ ak jej aikuj pãdwõt ilo ‘Ial̦ in Eokkwõjarjar’ me ej jipañ kõj ñan etetal ilo pedetaij eo ilo kõkkar  im ej tõll̦o̦k kõj ñan jeraam̦m̦an ko me Aelõñ eo an Anij enaaj bũktoki ilju im jekl̦aj. b (Jon 10:16) Jãn 1919 C.E. eo, elõñ milien em̦m̦aan ro, kõrã ro, im ajri ro rar diwõjl̦o̦k jãn Babil̦on El̦ap ak doulul in aolep kabuñ ko reriab, im rar jino etetal ilo ial̦ in ilo kõkkar. Ejjel̦o̦k pere bwe kwõj uwaaer. Meñe ear pel̦l̦o̦k ial̦ in enañin 100 iiõ ko remootl̦o̦k, ak kar jino kõpooje elõñ bukwi iiõ ko m̦oktal̦o̦k.

9. Ekkar ñan Aiseia 57:14, ilo wãween et kar kõpooje “Ial̦ eo Eokkwõjarjar”?

⁹ Jeova ear lukkuun lale bwe en ejjel̦o̦k jabdewõt men ej kapañ ri-Ju ro ilo aer etetal ilo ial̦ eo l̦o̦k ñan Israel. (Riit Aiseia 57:14, UBS.) Ak ta kõn “Ial̦ eo Eokkwõjarjar” ilo raan kein? Elõñ bukwi iiõ ko m̦okta jãn 1919 eo, Jeova ear jino kõjerbal em̦m̦aan ro ewõr aer mijak Anij ñan kõpooj ial̦ eo ñan jipañ armej ro bwe ren maroñ diwõjl̦o̦k jãn Babil̦on El̦ap. (Keidi Aiseia 40:3.) Elõñ men ko rar aikuj kõm̦m̦ani ñan kõpooj ial̦ eo ilo kõkkar bwe ro em̦ool bũrueer ren maroñ diwõjl̦o̦k jãn Babil̦on El̦ap im del̦o̦ñe pedetaij eo ilo kõkkar, ijo me em̦õj kõjepl̦aaktok kabuñ eo erreo an Jeova. Ta ko rar aikuj kõm̦m̦ani ñan kõpooj ial̦ eo ilo kõkkar? Jen etali jet iaan jerbal ko rar kõm̦m̦ani ñan kõpooje ial̦ in.

10-11. Ewi wãween an jerbalin bũriin im ukok jipañ ñan kajeeded mel̦el̦e ko ilo Baibõl̦? (Bar lale pija eo.)

¹⁰ Jerbalin bũriin. Jãn kar iien ko etto tok ñan 1400 jim̦a ko, ro rar kõm̦m̦an kaape in Baibõl̦ eo rar kõjerbal peier. Im kaape kein ear lukkuun bõk el̦ap iien ñan kõm̦m̦ani. Ear lukkuun jeja ellolo kaape in Baibõl̦ im ear l̦ap on̦ãer. Bõtab, ke ear jino wõr kein bũriin im kõm̦m̦an kaape in Baibõl̦ eo, ear pidodol̦o̦k aer kõm̦m̦an Baibõl̦ im leto-letak ñan armej ro.

¹¹ Jerbalin ukok. Ium̦win elõñ bukwi iiõ ko, el̦ap wõt aer kar ukot Baibõl̦ eo ñan kajin Latin, kajin eo me ro wõt im rar bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko rel̦l̦apl̦o̦k remaroñ mel̦el̦e kake. Bõtab ke ear l̦apl̦o̦k aer kõjerbal kein bũriin ko, em̦m̦aan ro me ewõr aer mijak Anij rar lukkuun kate er ñan ukote Baibõl̦ eo ñan kajin ko me elõñ iaan armej ro rar kõjerbali. Kiiõ elõñ rar maroñ riiti Baibõl̦ eo im keidi katak ko me ri-tõlin kabuñ ko rej katakin er kaki im ta eo Baibõl̦ ej lukkuun katakin.

12-13. Kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn wãween an ro rar katak Baibõl̦ me em̦ool bũrueer ilo kar 1800 jim̦a ko kar jino kajedmatmat katak ko reriab an kabuñ ko.

¹² Kein jipañ ko ñan katak kõn Baibõl̦ eo. Ro me rar lukkuun tiljek ilo aer etale Baibõl̦ eo, rar katak elõñ men ko jãn aer kar riiti Naanin Anij. Bõtab, ri-tõlin kabuñ ko rar illu ke rũkkatak Baibõl̦ rein rar jino kwal̦o̦k ñan ro jet kõn men ko rar katak kaki. Ñan waanjoñak, ilo kar 1800 jim̦a ko, elõñ em̦m̦aan ro em̦ool bũrueer rar jino kõm̦m̦ani tũrããk ko me rar kajedmatmat katak ko reriab an kabuñ ko rewaan.

¹³ Emaroñ kar ilo iiõ eo 1835, juon em̦m̦aan me el̦ap an kautiej Anij etan Henry Grew ear kõm̦m̦ane juon tũrããk me ej kõmel̦el̦e kõn ta eo ej wal̦o̦k ñan ro remej. Ilowaan tũrããk in, ear kam̦ool jãn Baibõl̦ bwe an juon maroñ mour m̦aanl̦o̦k im ban mej ej juon menin letok jãn Anij, im ejjab kõnke ewõr juon an ak jetõb ilowaad me ej mour m̦aanl̦o̦k wõt ãlikin ad mej, ãinwõt an elõñ iaan kabuñ ko katakin kake. Ilo 1837 eo, juon ri-tõlin kabuñ etan George Storrs ear loe juon kaape in tũrããk in ke ear uwe ilo juon train. Ear riiti im ear kile bwe em̦õj an lo juon katak em̦ool. Kõn men in, ear pepe in kwal̦o̦k ñan ro jet kõn men ko ear katak kaki. Ilo 1842 eo, ear kwal̦o̦k elõñ katak ko me rej pedped ioon unin tõl eo etan “Juon Kajjitõk Ekãitoktoklimo—Ro  Renana Remaroñ Ke Mour M̦aanl̦o̦k Wõt im Ban Mej?” (“An Inquiry—Are the Wicked Immortal?”) Katak kein an George Storrs rar lukkuun kãitoklimoik juon likao etan Charles Taze Russell.

14. Ewi wãween an kar Jeid im Jatid Charles im ro rar jerbal ippãn bõk tokjãn jãn an kar ro m̦oktal̦o̦k kõpooj ial̦ eo ilo kõkkar? (Bar lale pija eo.)

¹⁴ Ewi wãween an kar Jeid im Jatid Charles im ro rar jerbal ippãn bõk tokjãn jãn an kar ro m̦oktal̦o̦k jino kõpooj ial̦ eo ilo kõkkar? Ke rar etali katak ko, rar maroñ kõjerbali bokin jipañ ko im elõñ iaan ukokin Baibõl̦ ko jet ñan jipañ er. Kar kõm̦m̦ani aolep kein jipañ kein m̦oktal̦o̦k jãn aer kar jino etali katak kein. Rar bareinwõt bõk jipañ jãn mel̦el̦e ko me ro jet rar loi jãn aer etale Baibõl̦ eo ãinwõt Henry Grew, George Storrs, im ro jet. Jeid im Jatid Charles im ro rar jerbal ippãn rar bareinwõt bõk kun̦aaer ñan kõpooje ial̦ eo ilo kõkkar ikijjeen aer kõm̦m̦ani elõñ bok ko im tũrããk ko me rej kwal̦o̦k kõn men ko Baibõl̦ ej kõnono kaki.

15. Ta wõnm̦aanl̦o̦k ko raorõk rar wal̦o̦k ilo 1919 eo?

¹⁵ Ilo 1919 eo, ejako an Babil̦on El̦ap wõr an maroñ ioon armej ro an Anij. Ilo kar iiõ in, juon kumi in “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt” ear jino jerbal ilo iien eo ejejjet bwe en maroñ karwaineneiktok ro em̦ool bũrueer ñan “Ial̦ eo Eokkwõjarjar” me ej kab pel̦l̦o̦k. (Matu 24:45-47) Kõn wõt jerbal ko an ro retiljek m̦oktal̦o̦k, ear kõm̦m̦an bwe ro im rar jino etetal ilo ial̦ eo ilo kõkkar ren maroñ kal̦apl̦o̦k aer jel̦ã kõn karõk ko an Jeova. (JK. 4:18) Rar maroñ bareinwõt kõm̦m̦an bwe wãween aer mour en ekkar ñan kien ko an Jeova. Jeova ejjab kõtmãne bwe armej ro an ren m̦õkaj im kõm̦m̦an oktak ko ilo juon wõt iien. Ijoke, Jeova ej kaalikkarl̦o̦k katak ko ilo Baibõl̦ ñan armej ro an jidik kõn jidik. (Lale bo̦o̦k eo etan “ Jeova Ej Jidik kõn Jidik Kaalikkarl̦o̦k Katak ko ñan Armej ro An.”) Ejjel̦o̦k pere bwe kõj aolep jenaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ ilo iien eo ñe jemaroñ kabuñbũruon Anij eo ad ilo men otemjej jej kõm̦m̦ani!—Kol. 1:10.

16. Jãn kar 1919 eo, ta ko kar kõm̦m̦ani ñan kakõm̦anm̦an mel̦an “Ial̦ eo Eokkwõjarjar”? (Aiseia 48:17; 60:17)

¹⁶ Bwe en em̦m̦an an ial̦ ko jerbal, aolep iien rej aikuj kakõm̦anm̦an mel̦aaer. Jãn kar 1919 eo, kar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kakõm̦anm̦an mel̦an ial̦ eo ilo kõkkar bwe en maroñ lõñl̦o̦k armej remaroñ diwõjl̦o̦k jãn Babil̦on El̦ap. Kumi in ekããl in “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt” rar poub ilo aer jerbal, im ilo 1921 eo, rar kõm̦m̦ane juon bokin katak Baibõl̦ me ej ñan jipañ ro rekããl ñan katak kõn katak ko rem̦ool jãn Baibõl̦. Kar kõm̦m̦ane bok eo etan The Harp of God im kar leto-letak jijino milien kaape in bok in ilo 36 kajin ko, im elõñ rar katak kõn m̦ool eo jãn bok in. Ilo raan kein ad, ewõr juon bok ekããl me elukkuun em̦m̦an ñan katak Baibõl̦ ippãn ro jet kake, etan bok in ej M̦õn̦õn̦õ kõn Mour ñan Indeeo! Ilo raan kein ãliktata, em̦õj an Jeova kõjerbale doulul eo an ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im letok m̦õñã ko ilo kõkkar ñan jipañ kõj aolep ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im etetal ilo “Ial̦ eo Eokkwõjarjar.”—Riit Aiseia 48:17; 60:17, UBS.

17-18. Ia eo “Ial̦ eo Eokkwõjarjar” ej tõll̦o̦k ñane?

¹⁷ Jemaroñ ba bwe jabdewõt iien juon armej ej m̦õn̦õn̦õ in katak Baibõl̦, ewõr an maroñ ñan jino etetal ilo “Ial̦ eo Eokkwõjarjar.” Jet remaroñ etetal ium̦win jidik wõt iien innem etal jãn ial̦ in. Ijoke ewõr ro jet, em̦õj aer jek ippãer make ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im etetal ilo ial̦ in m̦ae iien retõpar ijo rej jibadeke. Ia in rej jibadeke?

¹⁸ Ñan ro ewõr aer kõjatdikdik ñan mour ilañ, “Ial̦ eo Eokkwõjarjar” ej tõll̦o̦k er ñan “pedetaij eo an Anij” ilo lañ. (Rev. 2:7) Ñan ro me ewõr aer kõjatdikdik ñan mour ijin ioon lal̦, eokwe ial̦ eo ilo kõkkar ej tõll̦o̦k er ñan aer nãj weeppãn ilo jem̦l̦o̦kin 1,000 iiõ ko in an Christ tõl. Ñe kwõj etetal ilo ial̦ eo ilo kõkkar ilo raan kein, kwõn jab reilikl̦o̦k. Im jab ilo̦k jãn ial̦ in m̦ae iien kwõtõpare ijo kwõj jibadeke, lal̦ eo ekããl! Kõm kõn̦aan ba “jeraam̦m̦an ilo tũreep ne am̦.”